Rakveres toimub seebikarpide suursõit

Käesoleva aasta 1. septembril toimub Rakveres seebikarbiralli, kus iseehitatud mootorita vähemalt kolmerattalised sõidukid võtavad omavahel mõõtu. Sõidukid peavad olema võimelised kaldteel liikuma ning neil peavad kindlasti olema nii töötav juhtimisseade (rool, lenks) kui ka toimivad pidurid.

Võistlused toimuvad 1. septembril 2011 Rakveres Tõusu teel, algusega kell 17. Laskumine toimub Vallikraavi tee suunal. Võistlusala on piiratud lindiga. Palutakse nii võistlejatel kui pealtvaatajatel järgida korraldajate juhtnööre.

Rakveres toimuval seebikarbirallil pole osavõtjate arv piiratud. Ühe sõidukiga võib sõita mitu inimest kui „seebikarbi” tehniline seisukord seda võimaldab. Iga osavõtja peab kandma kiivrit. Enne laskumisele lubamist läbib sõiduvahend turvakontrolli.

Seebikarbiralli eesmärgiks pole maksimaalne kiirus – võitjaks ei pruugi tulla sõiduvahend, mis läbis kõige kiiremini teelõigu stardist finisisse. Võistlustel hinnatakse autode ehitamisel kasutatud huvitavaid lahendusi, fantaasiarikkust ja loomingulisust. Vinni-Pajusti Gümnaasiumi koolmeistri Mart Pitsneri sõnul on kogu „seebikarbinduse” mõte anda meie üsna rahavaesel ajal isadele-poegadele võimalus midagi huvitavat üheskoos meisterdada. „Seebikarpe saab teha peaaegu kõigest – ka vana plekkvann läheb selle tegevuse juures „kaubaks” ning lisaks käelisele tegevusele arendab see ka loomingulisust. Hea on ka see, et seebikarpe saab meisterdada-arendada ka kooli tööõpetuse tundides,” lisas Pitsner.

Vaata ka:

Vinni Pajusti Gümnaasiumi tehnikapäev.
Lasteaialapsed seebikarpidega tutvumas (Kedavtormike 2011)
Fotogalerii Vinni Pajusti Gümnaasiumi kodulehel

Võistlustele registreerumine toimub telefonil +372 5808 1829 või e-postiaadressil mart@surimuri.ee (Mart Pitsner), seebikarpide tehnilised küsimused +372 5554 0415 (Rein Leichter).

Muinastulede öö Lennusadamas

Suveõhtu Lennusadamas

Augustikuu viimasel laupäeval süüdatakse Lennusadamas iidse rannarahva traditsiooni järgi lõkked ning küünlad, et anda tulega märku meresõitjatele ja naabritele.

Muinastulede öö Lennusadamas toimub tuleval laupäeval, 27. augustil algusega kell 20.

Lisaks tulede süütamisele toimuvad Lennusadamas ühislaulmised ning maagiat lisab kaunis muusika – õhtu peaesineja on Tallinna Tornide festivalilt Kammerkoor Noored Eesti Hääled, dirigent Martin Sildosega eesotsas. Üheskoos süüdatakse Lennusadamas suur muinastuli ning saadetakse Tallinna kultuuripealinna muinastuli purjelaeval Blue Sirius Turu kultuuripealinna poole.

Meie esivanemad on Läänemere ääres elanud juba mitu tuhat aastat ning meresõitjatele tulega märguandmine on iidne traditsioon. Muistse traditsiooni meenutamiseks on inimesed aastaid kogunenud mere äärde, et saata ära suvi ja tähistada muinastulede ööd – sel aastal on iidse traditsiooni elluäratamiseks esmakordselt osa võtmas ka Lennusadam!

Tule väest osasaamiseks tule muinastulede ööl Lennusadamasse!

Lisainfo muinastulede öö kohta Lennusadama kodulehel!

Muinastulede öö on osa “Tallinn – kultuuripealinn 2011” programmist ning toimub koostöös Meremuuseumi, Tallinna 2011, Rannarahva Muuseumi, Tallinna Tornide Festivali ja kohalike inimestega Telliskivist ja Kalamajast.

Keelepesä teedüspäiv Võro instituudin

Iispäävä, 29. põimukuul 2011 kl 10-15 kõrraldas Võro instituut uman saalin keelepesä infopäävä, kon saa teedä’, miä om umakeeline latsiaiarühm ehk keelepesä ja kuis om keelepesä tüüd kõrraldõt Soomõ ja Vinnemaa sugurahvidõ man. Ummi kogõmuisi jagava’ ka võrokeelidse latsihoitmisõ iistvõtja’.

Ütenkuun arotõn piässi selges saama, kuis tetä’ võrokeelitsiid keelepesärühmi ja misjaos tuu hää om.

Miä om keelepesä?
Keelepesä om latsiaiarühm vai latsihoit, miä tüütäs õnnõ võro keeli ja kon opatas umma kultuuri inämb ku muial.

Miä sünnüs?
Keelepesä teedüspäiv om mõtõld muu ilma keelepessiga tutvas saamisõs ja arotamisõs, kuis sääntse saanu tetä’ ka Võromaalõ ja mille.

Kiä omma’ kutsudu’?
Kutsudu’ omma’ kõik vana Võromaa valdu vallavanõmba’, liinu liinapää’ ja kõik latsiaiadirektri’.

Kedä viil oodõtas?
Oodõtas kõiki, kiä omma’ huvitõdu’ võro keele alalõpüsümisest ja võrokeelitsest latsihoitmisõst.

Minkast kõnõldas?
Väega hää’ katskeelisüse- ja keelepesäspetsiälisti’ Soomõst kõnõlõsõ’ Soomõ ja Vinnemaa sugurahvidõ kogõmuisist keelepessi tegemise man. Päält tuu jaetas tsipakõsõ ka võrokeelidse latsihoitmisõ kogõmuisi.

Midä saia’ tahetas?
Arotõdas, kuimuudu saanu vanal Võromaal vallalõ tetä’ peris umakeelidse ja umameelidse latsiaiarühmä.

Kava
10.00 – 10.15 Alostusõsõna’. Kuuba Rainer, Võro Instituudi direktri
10.15 – 11.15 Mis jaos om inemisel vaia kattõ kiilt? Janne Saarikivi, Helsingi Ülikooli soomõ-ugri kiili profesri (ettekannõ’ om eesti keelen)
11.15 – 11.30 Kohvi- ja tsäiserpämine
11.30 – 13.00 Umakeelidse’ keelepesä’ Soomõn ja Vinnemaal. Annika Pasanen, Soomõ Akadeemiä keelepesäprojekti vidäjä; Helsingi Ülikooli doktorant (ettekannõ’ peetäs soomõ keelen, a tuu tõlgitas võro kiilde)
13.00 – 13.15 Kohvi- ja tsäiserpämine
13.15 – 13.45 Võro Instituudi keelepesäprojekt. Fastrõ Mariko, Võro Instituudi võro keele spetsialist
13.45 – 14.15 Kas võro kiilt mõistja lats jääs ullis? Katskeelitside latsi latsõvanõmba kogõmus. Jüvä Sullõv, Võro Instituudi tiidrü
14.15 – 15.00 Arotus

Oodami kõiki kullõma!

Teedüs:
Mariko Faster
mariko.faster@wi.ee
Tel: +372 782 8755, +372 5621 3177

Plaanil leiab aset maakivitööde koolitus-õpituba

Foto: Plaani karjamõis

MTÜ Plaani Mõis korraldab projekti “Plaani küla ajaloopärandi väärtustamine” raames 5-päevase maakivitööde koolituse.

Maakivitööde koolitus-õpituba

“Loodussõbralik ehitamine”

Toimumise aeg: 12.-16. september 2011

Foto: Plaani karjamõis

5-päevane maakivihoonete taastamisele ja säilitamisele suunatud koolitus viiakse läbi vanade Plaani karjamõisa maakivikeldrite näitel. Eesmärk on keldrid taastada ja tagada nende säilimine aastateks. Täpne ajakava selgub kursuse lähenedes.

Kursusel osalemise tasu 10 €.

Info ja registreerimine: tel +372 5560 3989, plaanimois@gmail.com

Korraldab: MTÜ Plaani Mõis
Projekti toetab: Leader programm


 

Vinni-Paljustil toimub piirkondlik spordipäev

Pühapäeval, 4. septembril 2011 toimub Vinni-Pajusti staadionil piirkonna sportlik päev.

Kutsutakse külade võistkondi sõitma skaikidega (rulluiskude ja -suuskade hübriidid) ca 1 km pikkusel distantsil. Start ja finiš staadioni parklas ringiga ümber perekodu. Ajavõtt paremusjärjestuse selgitamiseks. Kuna 4 paari võistlusvahendeid, siis võistkonnas 4 liiget: 2 jalanumbriga kuni 37 ja 2 üle 37 ehk siis kaks täiskasvanumat ja kaks lapseohtu liiget.

Ajakava:

Kell 11 – mängudepäeva algus.
Kell 11.15 – I tuur.
Kell 11.30 – lauatennise võistlus staadionil (vihma korral siseruumis).
Kell 12 – jalgpallimurul:
1) Täpsuslöögid värava sektoritesse, mis annavad erineval hulgal punkte ja täpsussööt distantsilt mängumannekeenile. Osavõtt individuaalne ja võistkondlik.
2) Individuaalne võistlus löögiga jalgpalli kõige kauem õhus hoidmiseks. Ajavõtt.
Kell 12 –  speedminton (sulgpallimäng).
Kell 12 – noolemäng.
Kell 13 – II tuur.

Paralleelselt toimuvad täpsusvise, frisbee (plastist lendavate taldrikute viskamine püüdurisse erinevatelt vahemaadelt), reketimängud, softpall mudilastele ja erinevad mängud-võistlused, et kaasa haarata ealiselt nooremad, tütarlapsed ning lastega kaasa tulnud vanemad või vanavanemad.
Mängudepäeva lõpp jalgpallimänguga orienteeruvalt kell 16.

Kohaletoomiseks bussiliin Roela – Viru-Jaagupi – Kadila – Inju – Vana-Vinni -Vinni. Eriliin Tudu – Vinni.

Koostööd teeme MTÜ Tudu Haridus- ja Kultuuriseltsiga, Alpi Suusaklubiga, MTÜga Vinni Valla Noored, Vinni Perekoduga. Asumitest osalevad Vinni, Pajusti, Kakumäe, Viru-Jaagupi, Roela, Tudu, Kadila ja Vana-Vinni.

Täpsem info:
Gustav Saar
Mängudepäeva läbiviija; tel +372 504 4116
MTÜ Vinni Spordiklubi Tammed juhatuse liige

Taasiseseisvumispäev ERMis kutsub juurte juurde

Eesti Rahva Muuseum (ERM) tähistab taasiseseisvumispäeva muusika ja kunsti abil juuri otsides, lõunanaabrite puhkpillimuusikat kuulates ning kartulitega ilu luues. ERMi näitusemaja (J. Kuperjanovi 9, Tartu) uksed on avatud kõigile, kes tahavad pidupäeva kodust väljaspool tähistada. Muuseumis saab kuulata kahte kontserti ning osaleda Kartulitrüki festivali töötoas.

Kell 12 algavas töötoas õpetab Kartulitrüki festivali eestvedaja Katri Kuusk huvilisi, kuidas kodumaise kartuli abil tavalisi asju ilusamaks teha. Kell 14.30 algava kontserdiga toob 7. Tartu rahvusvaheline puhkpillifestival „Mürtsub pill“ muuseumi muusikalise tervituse lõunanaabritelt. Esineb puhkpilliorkester Wind Band Sigulda Lätist.

Päeva lõpetab kell 15 algav kontsert „Juurte juurde“, kus esinevad kunstnikud ja muusikud Anna Hints, Marja-Liisa Plats, luuletaja Kristiina Ehin ja Luulur Jaan Malin. Kuulda saab regilaule, vokaalimprovisatsioone, hoolikalt sõnastatud poeesiat ja kohapeal sündivaid häälutusi. Kontsert avab ühtlasi Anna Hintsi ja Marja-Liisa Platsi ühisnäituse „Juurte juurde“, mille teemaks on põlvnemine ja identiteet. Kunstnikud kaevavad välja rahvusideoloogia ja perekonnaelu varjujäävad aspektid ning sunnivad luukeresid kapist välja kolima. Raske on vaadata otsa sellele, kes me oleme, keeruline on elada ka teadmatuses.

ERMi näitusemaja on avatud kell 11–18 ning näha saab näituseid „Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur“, „Juurte juurde“ ja „Euroopa maitsed“.

Külastajaile on avatud ka Eesti Rahva Muuseumi Raadi mõisapark, kus on võimalik vaadata näituseid „Raadi läbi aegade“, „Meie siin maal“ ja „Kaetud kätega“.

Lisainfo: Siim Angerpikk, programmijuht, e-posti aadressil siim.angerpikk@erm.ee või telefonil +372 735 0428.

“Kaunis Eesti Kodu 2011” auhindas ka Võrumaa kaunid kodud

Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves andis üle konkursi “Kaunis Eesti Kodu 2011″ auhinnad, teiste seas said auhinna ka Võrumaa kaunid kodud.

Võrumaalt auhinnati Raul, Evi ja Aadu Kure talu Urvaste vallast, Ludmilla Bagdanova ja Genadi Kasemaa Tiigi talu Võru vallas, Ruth ja Meelis Raami kodu Võru linnas ning Ilona Kalinskaja ja Mati Põderi Nostalgia talu Haanja vallas.

Riigipea tänas kõiki laureaate, kelle abiga on Eesti saanud palju ilusamaks ja puhtamaks. 2011. aastal oli konkursi laureaate kokku 82 ja need valis välja Eesti Kodukaunistamise Ühendus. Auhinnatseremoonia toimus 14. korda.

“Ilusad kodud ei ole tekkinud üleöö või iseenesest. See on olnud järjekindla töö tulemus, mida on tehtud ka vaatamata kitsastele ja rasketele aegadele, kuid alati südamega,” ütles president Toomas Hendrik Ilves täna Ugala teatrimajas, andes üle “Kaunis Eesti Kodu 2011″ auhinnad.

President Ilvese sõnul ei ole kaunis kodukoht ainult linna või vallajuhtide mure ja hool. “See on kõigi elanike töö ja kindlasti ka arusaamine, et palju parem ja turvalisem on elada, kui kodu on korras ja tänav puhas. Korrastatud ümbrus on ju osa paremast elukeskkonnast, mis aitab kaasa piirkonna arengule ja elanike soovile siin elada ja ka ise midagi head ära teha,” nentis president Ilves.

 

Haanjas toimub Johannes Käisi Seltsi suvekool

Johannes Käisi Seltsi suvekool

“Individuaalsus ja sotsiaalsus kasvatuses ja õppes”

18.-19. augustil Võrumaal Haanjas

Neljapäev, 18. august
10.30 – Saabumine, registreerimine, hommikukohv
11.00 – Suvekooli avamine (Anne Koppel, JKS juhatuse esimees)
11.10-11.35 – Johannes Käis individuaalsusest ja sotsiaalsusest (Tiiu Kiudorv, JKS juhatus)
11.40-11.35 – Rühmatöö võimalusi eesti keele tundides ja ajakirjandusringi töös (Eve Vaigu, Elva Gümnaasium)
12.20-12.45 – Kohvipaus
12.45-13.25 – Väärtushinnangud – õnneliku elu ja ühiskonna koostoimimise alus (Annika Kevvai, Rõuge Põhikool)
13.30-14.15 – Johannes Käisi vaatlusvihikud nüüdiskoolis (Maimu Telk, Võrumaa muuseum)
14.30-15.00 – Lõuna
15.00-16.00 – Töötuba väärtuste kujundamisest, TÜ Eetikakeskuse materjalide alusel (Kai Võlli, JKS juhatus)
16.05-17.35 – Kujundav hindamine (Leelo Tiisvelt, Viimsi Kool)
17.40-18.10 – Haanimaa legendid
18.30-19.00 – Õhtusöök
19.30 – Matk Johannes Käisi jälgedes (Evelin Toom, Anne Maidla, Elva Gümnaasium)

Reede, 19. august
7.30 – Hommikutants ja -äratus (Tiiu Kiudorv, JKS juhatus)
8.15 – Hommikusöök
9.00-10.30 – Kujundav hindamine (Leelo Tiisvelt)
10.35-11.10 – Haanja Kooli lugu (Urmas Veeroja, Haanja- Ruusmäe Põhikool)
11.15-12.15 – Kollegiaalne juhtimine (Külli Volmer, Johannese Kool Rosmal)
12.15-12.40 – Lõuna
12.45-13.55 – Kodu-uurimine 3.-6. klassi õpilastele (Heli Prii, Paide Ühisgümnaasium, Veronika Varik, JKS juhatus)
14.00 – Suvekooli lõpetamine (Anne Koppel)

Info: pille.liblik@mv.werro.ee

Osalejatel tuleb tasuda osalustasu summas 30 € majutusega, 14 € majutuseta, Käisi seltsi liikmetel vastavalt 28 € ja 12 €. Tasumine eelnevalt a/a 10402021659002 SEB või kohapeal sularahas.

Suvekooli korraldamist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Hasartmängumaksu Nõukogu, Elva Gümnaasium, Võru Maavalitsus.

JKS tegevuse kohta saab lähemat infot siit!

Vabaduse Laulule Eesti Vabariigi taasiseseisvuspäeva tähistama

Vabaduse Laul leiab aset laupäeval, 20. augustil 2011 algusega kell 18.

Eesti rahvas tähistab sel aastal kahte olulist sündmust – 20. augustil möödub 20 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest ning Eesti pealinn Tallinn on uhkusega kandmas Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Et seda meeldejäävalt tähistada ja tänada riike, kes Eesti iseseisvust kakskümmend aastat tagasi julgelt tunnustasid, toimub 20. augustil Tallinna Lauluväljakul rõõmus ja helge kontsertpidustus Vabaduse Laul.

AJAKAVA:
17:00 Avame väravad
18:00 Justament
19:10 Kimmo Pohjonen
19:35 Euroopa kultuuripealinna Tallinn linnapea tervitus
19:40 Brainstorm
20:10 Ewert & the Two Dragons
20:20 Vabariigi presidendi tervitus
20:25 Vaiko Eplik
20:35 Iiris
20:45 Mari Boine
21:15 Malcolm Lincoln
21:30 Jarek „Chalice“ Kasar
21:40 Dagö
22:10 Mari Kalkun
22:20 Riho Sibul
22:35 Kerli
23:03 „Vabaduse laul“ Jaak Johanson, Jarek “Chalice” Kasar jt.
23:25 Sinead O’Connor
00:00 Islandi presidendi tervitus
00:15 Lõpp

 

Täpsem info: http://www.20.ee/et
Vaata ka Facebooki sündmuse lehte!

Rõuges taas seenepäevad

Esmaspäeval, 5. septembril 2011 saavad Rõuge rahvamaja juures juba neljandat korda alguse Rõuge Seenepäevad.

Ajakava

Esmaspäev, 5. september
10:00-13:00 – seeneretk, juhendajad V. Liiv, T. Jairus
14:00-18:00 – seenenäituse ülesseadmine
18:00 – seenenäituse avamine

Teisipäev, 6. september kuni neljapäev, 8. september
10:00-14:00 – seeneretk, näituse täiendamine, juhendajad V. Liiv, T. Jairus, V. Kastanje
10:00-19:00 – seenenäitus avatud

Reede, 9. september
10:00-19:00 – seenenäitus avatud Seeneretked Rõuge ja Haanja põhikooli õpilastele, juhendajad T. Jairus, V. Kastanje

Laupäev, 10. september
10:00-15:00 – seentega värvimise õpituba, juhendaja A. Gailit
11:00-15:00 – meisterkokk Dimitri Demjanovi seenepada

Pühapäev, 11. september
09:00 koduaia laat. Laadamees Rohke Debelakk
Seenehoidiste konkurss
Seentega värvimise õpituba, juhendaja Airi Gailit
Brian Melvini trummi-show

Esmaspäevast pühapäevani avatud Airi Gailiti seentega värvitud lõngadest valmistatud vaipade ja kangaste näitus.
Kõik tegevused ja stardid seeneretkedele toimuvad Rõuge rahvamaja juures!

Rõuge Seenepäevad IV toimumist toetab:

 

Arhitektuuriteemaline seminar Lennusadamas

Foto: Lennusadam

Lennusadama angaaride teemaõhtu 18. augustil kell 18 võtab vaatluse alla unikaalse arhitektuurilise lahendusega ning hetkel rekonstrueerimisjärgus olevad vesilennukite angaarid, mis on märkimisväärsed nii ehitustehnilises kui –teaduslikus mõttes.

Lennusadama angaaride teemaõhtul vaadeldakse vesilennukite angaaride ajalugu, rekonstrueerimistöid ning tulevikuvisiooni – sellest kõigest on rääkima kutsutud Tallinna Tehnikaülikooli professor Karl Õiger ning KOKO arhitekt Andrus Kõresaar.

Lisaks rännakule läbi angaaride arhitektuuriajaloo pääsevad huvilised uudistama ka angaaride alla.

Arhitektuuriteemaline seminar Lennusadamas on tasuta!

“Teeme koos muuseumi!” on Lennusadama suviste teemaõhtute sari, mis tutvustab Lennusadama ekspositsiooni ning kutsub üheskoos muuseumi looma. Juba toimunud ja lähiajal toimuvate Lennusadama suvesündmustega saab tutvuda siin.

Võru linn tähistab 227. sünnipäeva

Reedel, 19. augustil algavad pühapäevani kestvad Võru linna 227.  sünnipäeva pidustused.  Linnapäevade raames saab kaasa elada ja osa võtta mitmesugustest meelelahutuslikest, sportlikest ja kultuuriüritustest.

19. augusti hommik algab traditsioonilise linnalaadaga, kus kaup on ehe, eriline ja isevalmistatud.

Lastele annavad nii reedel kui laupäeval tegevust atraktsioonid Kesklinna pargis. Koos Võru Puhkpilliorkestriga toimub lasteaialaste pidulik rongkäik ning sellele järgnevad esinemised rannapromenaadil. Kindlasti pakub väikestele igakülgset eneseväljendusvõimalust 20. augustil toimuv kunstipäev „Uma ilo“. Vanemad kunstisõbrad saavad Linnagaleriis vaatamas käia Tallinna illustratsioonide triennaali ning Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis näitust „Sinu ehe“.

Kolme päeva jooksul toimub ka rohkelt spordiüritusi. Kaasa saab elada Spordikooli võrkpallivõistlustele, Lõuna-Eesti rallile, tennise maakondlikule meistrivõistlusele ja rahvusvahelisele petangi turniirile. Kuid spordisõbrad ei pea vaid pealtvaatajaks jääma. Võistlemisvõimalusi jagub nii väikestele kui ka suurtele tänu rattarallile ja juba kaheksandat korda toimuvale 1874 m linnajooksule. Kõik tehnikahuvilised saavad osaleda võrride võidusõidus.

Linnapäevade ajal etendub õhtuti Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis Võru Linnateatri „Kapsapea“ näidend. Kahte augustiöösse annab värvi Euroopa filmiööde festival. Huvilistele on seegi aasta avatud Kuperjanovi jalaväepataljoni uksed.

Elamusi leiavad nii klassikalise kui nüüdisajamuusika kuulajad. Võru Vaskpillipäevade raames saab erinevatel päevadel nautida Aavo Otsa V trompetikontserti, kammermuusikat ja suurejoonelist galakontserti. Taasiseseisvumispäeva auks toimub järvelaval Eesti Kaitseväe Orkestri kontsert. Õhtuti on ranna ääres bangalorock, kus astuvad üles nii Euroopa noortebändid kui ka ansamblid Meie, Hetero, Paha Polly ja Raisk. Linnapäevade lõpetuseks esinevad pühapäeva pärastlõunal Kandles kammeransambel Con Brio Trio ning õhtul järve ääres ansambel Pantokraator. Kontserdid on tasuta!

Linnapäevad kestavad 19.-21. augustini.

Ürituste kava ja lisainformatsioon!

Eestis toimub esmakordselt aiandusteraapia õppepäev

Eestis esmakordselt korraldab MTÜ Inkotuba 10. septembril 2011 aiandusteraapia õppepäeva, mida juhib tunnustatud Soome spetsialist Tarja Takala-Hotti ning aianduskeskusesse Hortes, kus üritus toimub, oodatakse osalema omastehooldajaid, lähedase kaotanuid, lapsevanemaid, sotsiaal- ja tervishoitutöötajaid ning teisi roheluse huvilisi.

Kuigi Eesti inimesed on roheluse ja aiandusega aastasadu seotud olnud, hakatakse aiandusega tegelemise positiivsele mõjule nii inimese vaimsele kui füüsilisele tervisele alles nüüd rohkem tähelepanu pöörama. Olgu tegu suure aia või kasvõi pisikese toataimega aknalaual, rohelusega tegelemine aitab üle saada nii lähedase kaotusest, kiirendada läbielatud õnnetusest paranemise protsessi, toetab laste keelelist arengut ja õpetab neile käitumist ja palju muud.

Foto: MTÜ Inkotuba

Roheteraapia eripäraks võrreldes teiste teraapiavormidega on selle ajaliselt pikem mõju. See toimib ka siis, kui teistest teraapia  vormidest ei ole abi ning see ei eelda midagi (näiteks psühholoogiliste teraapiate puhul on toimimise eelduseks inimese enda tahe). Esmakordselt Eestis toimuvat aiandusteraapia õppepäeva “Ole roheline” juhib Soome aednik-õpetaja, aiandusteraapia kursuste korraldaja Tarja Takala-Hotti. Käesoleva pilootürituse kaudu soovitakse tuua osalejateni üldisem teadmine roheteraapiast, kuid katsetada selle teraapia võtteid ka enda ja oma lähedaste heaolu suurendamiseks. Lisaks luuakse aiandusteraapia huviliste võrgustik, kes aitab kaasa selle teraapiavormi edasisele populariseerimisele Eestis.

Ürituse toimumise aeg: 10. september 2011, kell 11-16.
Ürituse toimumise koht: aianduskeskus Hortes. Seljaku 4b, Laagri, Harjumaa.
Osalemistasu: EUR 5/inimene (tasuda peale registreerimist või kohapeal)

Päevakava:
11.00-12.30 Sissejuhatus aiandusteraapiasse;
12.30-12.50 Kohvipaus;
12.50-14.20 Taimede-lillede teraapiline mõju tervisele — meetodid ja nende kasutamine;
14.20-14.40 Kohvipaus;
14.40-16.10 Suurepärane elukoht ja oma lemmikpaik, toonust ja rõõmu taimedest – kuidas seda saavutada.

Õppepäeval saab osaleda 30 inimest. Kuna loeng toimub soome keeles, siis tõlgitakse kogu koolitus kohapeal eesti keelde.

Foto: MTÜ Inkotuba

Õppepäevale on oodatud registreerima kõik rohelusest huvituvad omastehooldajad, laste ja noorte vanemad ning nendega tegelevad spetsialistid, eakad, masendunud ja stressis inimesed ja nende lähedased, floristid, puuetega inimesed ning nendega tegelevad spetsialistid, sotsiaal- ja tervishoiuala töötajad, pedagoogid ja psühholoogid, kes soovivad kasutada aiandusteraapiat enda ja oma lähedaste või teiste huviliste aitamiseks.

Õppepäevale saab registreerida elektronposti teel aadressil pirjo@inkotuba.ee või helistades telefonil +372 5550 0290 (Pirjo Vaarmaa, Inkotoa projektijuht). Registreerimisel palume ära tuua järgmised andmed: ees- ja perekonnanimi, kontakttelefon, e-posti aadress, maakond, millisesse ülalkirjeldatud sihtgruppi kuulute (omastehooldaja, florist, jne). Registreerimise lõpptähtaeg on 6. september. Õppepäeva korraldab MTÜ Inkotuba koostöös aianduskeskusega Hortes, ürituse toimumist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Lähem info www.kuivaks.ee
Pirjo Vaarmaa, MTÜ Inkotuba projektijuht
E-post pirjo@inkotuba.ee
Tel +372 5550 0290

Rõuges lauldakse kodumaale

Foto: Rõuge vald

Neljapäeval, 18. augustil 2011 algusega kell 19:30 toimub Rõuges, Eesti Ema monumendi juures Taasiseseisvumispäeva 20. aastapäevale pühendatud kontsert “Ärkamise aeg”.

Esinevad Tõnu Laikre – klaver, Marek Sadam – laul ja lood.

Kohapeal avatud annetuskast kontserdi toetuseks ja moosekantide reisikohver. Võta kaasa soovi korral moonakorv ja võimalusel oma istumisalus. Võimalik soetada ka heliplaat või reisi-lauluraamat.

Tulge, laulame kodule!

Eesti Rahva Muuseumi ala on nõukogudeaegsest reostusest puhas

Eesti Rahva Muuseum on oma uue hoone ettevalmistustööde käigus lõpetanud viimase kahe aasta kõige mahukama keskkonnaprojekti Tartumaal. Raadilt, endise nõukogude lennuvälja maa-alalt, likvideeriti kogu reostus ja ehitati pinnavete reguleerimise süsteem. Projekti rahastas 90 % ulatuses Sihtasutus Keskkonna Investeeringute Keskus ning koos muuseumipoolse omaosalusega küündis projekti maksumus 1,7 miljoni Euroni.

Ligi kaks aastat kestnud tööde käigus kõrvaldati Raadi mõisapargi naabruskonnast ja tulevase Eesti Rahva Muuseumi uue hoone alalt üle 200 tonni olmejäätmeid. Nii palju prügi suudaksid päevaga tekitada 160 000 inimest. Piirkonnast eemaldati koos autobaasil lammutatud hoonetega ca 15000 m3 ehitusjäätmeid. See kogus on mahult võrreldav kaheksa miljoni telliskiviga. Kui laduda üksteise otsa kõik utiliseerimisele viidud autorehvid, siis saaksime kaheksakümne meetri kõrguse torni, mis oleks Tartu kesklinnas asuva Tigutorni kõrgune.

Käesoleva aasta alguses kaevati Raadi järve kõrval olevast tiigist välja ja utiliseeriti 1500 m3 polüklooritud bifenüülidega (PCB) reostunud pinnast ja muda. PCB-d on kantserogeensed ning seetõttu ohtlikud inimese tervisele. 1985. aastal keelati Euroopa Liidus rangelt PCB-de kasutamine ja nendega kauplemine. Endise sõjaväe autobaasi alalt veeti ära 12500 m3 õlireostusega pinnast. Selle kogusega saaks täita kogu Tartu Kassitoome oru.

Lennuvälja vanast kütusetorust pumbati välja 50 000 m3 veega segunenud lennukikütust. See kütus oleks ühes petrooleumlambis põlenud järjest peaaegu 100 aastat. Pinnavete reguleerimise süsteemi ehituse käigus on kaevatud 800 meetrit kraave, mis juhivad vihmavett Raadi aladelt Jaamamõisa oja kaudu Emajõkke keskmiselt üks liitrit vett sekundis. Rajati ka kaks tiiki, mis kokku on ühe korraliku jalgpalliväljaku suurused.

„Numbrid annavad aimu sellest mahukast ja Eestile nii vajalikust tööst, mis tehti Tartu linna ja Tartu valla Raadi aladel viimase kahe aasta jooksul. Rõõm on näha vana hüljatud ja räämas ala avanemas kõigile eestimaalastele just vabariigi taasiseseisvumise kahekümnendaks aastapäevaks. Tänan kogu südamest kõiki tööde teostajaid, rahastajaid ja toetajaid,“ ütles Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru.

Lisainfo: Krista Aru, direktor, e-posti aadressil krista.aru@erm.ee või telefonil +372 735 0403.

Saka mõisa suvelaval toimub Ööpidu

Reedel, 19. augustil 2011 toimub Kohtla vallas Saka mõisa suvelaval Ööpidu!

Öökino ja laulupidu ongi kokku üks lahe ÖÖPIDU! Võtke kaasa kõik oma sini-must-valged lipud, pinkikulinad ja – korvid ning miks mitte ka lamamistoolid!

Tulge, pühitseme juubelit ja laulame koos.

Kell 19 – Karl Madise ja Liis Lemsalu Isamaaliste laulude kontsert
Kell 21 – Öökino „August 1991“

Kohale on lubanud tulla ka filmi stsenarist ja režissöör Ilmar Raag, kes räägib filmi sünnist ja ka oma isiklikest tunnestest 20 aastat tagasi. Filmi tutvustus:
19. august, 1991. ETV töötajad ärkavad hommikul raadioteate peale, et Moskvas on toimunud riigipööre. Samas on levimas ka kuuldus, et Eesti kongress tahab vabariiki välja kuulutada. Vene sõjavägi on Tallinna poole liikumas. Teletöötajad tahavad võimalikud ajaloolised sündmused parimal viisil linti saada ning vaatajateni edastada. Film on Ilmar Raagi ajalooline dokumentaaldraama, milles kellaajalise täpsusega jälgitakse sündmuste kulgu kolmel augustipäeval 1991. aastal. Aus oleks öelda, et mitte kõik ei juhtunud täpselt nii, nagu selles loos kirjeldatakse, aga … oleks võinud.

Kontserdi ja kino ühispilet eelmüügist Piletilevist 10 € / kohapealt 12 €.

Sel nädalavahetusel on Antslas traditsiooniline Hauka laat

Traditsiooniline Hauka laat toimub 13.-14. augustil 2011 Võrumaal, Antslas.

Avapauk antakse reedel, 12. augustil kell 20 Antsla lauluväljakul koos Grete Kleini ja Bad Orange’ga, diskorid Siim Pohlak ja Lenny LaVida.

Regulaarseid laatasid hakati Antslas korraldama eelmise sajandi 60ndatel aastatel. Seega on Hauka laat kõige pikema traditsiooni ja ajalooga laat Eestis. Tõsi küll, 1991. ja 1992. aastal laata ei toimunud, sest valitses üleüldine kaubapuudus. 1994. aastast alates toimub Hauka laat Antsla kesklinnas, muutes niimoodi kogu linna üheks suureks laadaplatsiks.

13. augustil on Antsla Lauluväljakul Romuralli. Afterpartyl astuvad üles Getter Jaani, Outloudz ja Ultima Thule. Diskor Marko Pille ja tantsutüdrukud. Vaata ka kodulehelt programmi ja Facebooki sündmuse lehte!

Muinasjutupidu ja “Minu Eesti” jututund Valge Daami päevadel Haapsalus

Laupäeval, 13. augustil kell 13 toimub Haapsalu lasteraamatukogus (Wiedemanni 11) II korruse lastesaalis muinasjutupidu, mis tähistab kahe Petrone Printi lasteraamatu ilmumist. Epp Petrone kirjutas raamatu “Muinasjutud armastusest“, kus ta jutustab enda versioonid maailma rahvaste juttudest, mis ühel või teisel viisil puudutavad armastust. Kogumikus on lood 28 erinevalt maalt, illustreerimisel osales kokku 16 Eesti kunstnikku.

“Proovisin leida eriilmelisi rahvajutte, mis puudutaks tähtsaid teemasid nagu õige kaaslase leidmine, lähedaseks saamine, petmise andestamine, ühesõnaga, armastama õppimine,” ütleb autor. “Kokku tuleb minu meelest huvitav antropoloogiline mosaiik maailma rahvaste lähenemisest armastusele, ja ma loodan ka, et see raamat on mõnusaks vastukaaluks igasugusele vägivallakultuurile, millega tänapäeva lapsed kipuvad oma elus kokku puutuma.” Täpsemalt saab raamatu kirjutamise köögipoolest lugeda siit!

Muinasjutupeol jutustab Epp Petrone lugusid, mida kuulajad saavad oma piltidele püüda. Kunstnik Maara Vint aitab joonistajatel leida oma nägemuse igast loost. Osalema on oodatud kõik muinasjutu- ja kunstihuvilised, olenemata east. Maara Vint on üks raamatu “Muinasjutud armastusest” illustraatoritest, aga peale selle on temalt äsja ilmunud oma muinasjutt “Teopoiss Theo“. Selle looga algab Petrone Printi värviraamatute sari, mis seob originaalmuinasjutud ja võimaluse neid ise värvida.

Kõigi muinasjutupeol osalejate vahel loositakse välja Petrone Printi lasteraamatuid, pakutakse morssi ja üllatus-võileibu.

Valge Daami päevade raames toimub Haapsalu vanalinnas Saue tänaval 13. augustil kell 10-19 ka raamatulaat, kus on sõbrahinnaga müügil Petrone Printi raamatud ning võimalik saada Epp ja Justin Petrone raamatutesse autorite pühendusi.

Ning selsamal 13. augustil kell 16 esineb Haapsalu lasteraamatukogu (Wiedemanni 11) I korruse küünlasaalis Justin Petrone, kes räägib enda raamatutest “Minu Eesti” ja “Minu Eesti 2“, samuti oma uutest plaanidest.

Täpsem info: epp.petrone@gmail.com, tel +372 527 1009.

Voose külas toimub Kodukandipäev

Laupäeval, 20. augustil 2011 toimub Harjumaal Anija vallas Voose külas Kodukandipäev.

Programm:
Kell 13 algab rahvamajas osalejate registreerimine ja sündmuse avamine, tehakse jalutuskäik Saia ausamba juurde, avatud on ka fotonäitus.
Kell 15 esinevad Triinu Taul ja Tiinamai Keskpaik. Külaplatsil on lastele batuut ja lõbusad mängud, täiskasvanutel on võimalus mängida jalggolfi, esineb Alavere RM naisrahvatantsurühm, avatud käsitöö näitus-müük ja talutoodangu laat. Toimub ka tordioksjon.

Õhtul simmanilood ansamblilt Vana Kallim ning vaheajal esineb Anija valla segarahvatantsurühm.

Einelauas toimetab “Roseus”. Sissepääs kõigile tasuta!

Info tel: +372 523 4627 – Anna

Voose küla Kodukandipäeva korraldamist toetavad Anija vald, MTÜ Voose Külaselts, Kohaliku Omaalgatuse programm.

Pärnus toimub ainulaadne koolituslaat

12. augustil 2011 leiab Pärnus aset ainulaadne koolituslaat, mille raames pakutakse kõigile soovijatele võimalust osaleda kohapeal erinevatel praktilistel koolitustel. Laadale omaselt on „kaupa“ palju ja haridustooteid saab terve päeva jooksul „maitsta“. Eesmärk on teada saada, mis teema huvitab ja millesse tahaks tulevikus süveneda.

Laadal on võimalik osaleda järgnevatel lühikoolitustel: avalik esinemine, võru keel, kuivviltimine, sotsiaalne meedia, kalligraafia, fotograafia, taaskasutus, „liftijutt“ ehk 30 sekundi mulje kujundamine, tooli värvimine, looduslaulud, tervisejuhtimine, lapsevanema jutud.

„Koolituslaada raames tehakse päeva jooksul igal täistunnil 45-minutilisi koolitusi, see on hea võimalus saada kiiresti ülevaade väga erinevatest teemadest, mida sügisel rahvaülikoolides üle Eesti edasi õppida. Osalejatele antakse kaasa ka informatsioon pikemate kursuste toimumisaegade ja -kohtade kohta,“ tutvustas ainulaadset ettevõtmist Eesti Vabaharidusliidu programmijuht Tiina Jääger. „Mõtlesime, et haridusmessid on inimese jaoks siiski passiivne infovoldikute kogumine ja seega otsustasime külastaja jaoks luua atraktiivsema ürituse – koolituslaada, kus inimesel on võimalik kohe asjadest osa saada.“

Koolituslaata rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik programmi „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes“ kaudu. Programmi eesmärgiks on luua täiskasvanud elanikkonnale tasuta õppimisvõimalused võtmekompetentside (õppimisoskus, infotehnoloogiline kompetents, võõrkeelte oskus, emakeeleoskus, kultuuriteadlikkus, algatusvõime ja ettevõtlikkus, sotsiaalne ja kodanikukompetents, matemaatikakompetents) arendamiseks ja tööalaseks koolituseks vabahariduslikes koolituskeskustes. Üle Eesti koolitatakse programmi raames vähemalt 40 000 inimest.

Programmi elluviijaks ja koolituslaada organisaatoriks on Eesti Vabaharidusliit (EVHL), mis on üleriigiline valitsusväline haridusele suunatud mittetulundusühinguid, kodanikeühendusi ja vabahariduslikke koolitusasutusi ühendav katusorganisatsioon.

Koolituslaat algab Pärnus Nooruse Majas 12. augustil kell 10 ja kestab kella 17-ni. Laat on külastajale tasuta. Täpsemat päevakava võib vaadata Vabaharidusliidu kodulehelt.

Lisainformatsioon:
Tiina Jääger
Eesti Vabaharidusliidu programmijuht
tiina.jaager@vabaharidus.ee
Tel +372 5646 3834

Mahavok annab Uue Ajastu Festivalil kaks kontserti esitades nii vana kui uut

Neljapäeval, 11. augustil algab Põlva kultuurimeka parklas, nõlvadel ja ümbruses rahu kuulutav sündmus Uue Ajastu Festival 2011: «Rahu sagedus». Festivali teisel päeval saavad kõik Mahavoki fännid osa enneolematust bändi loomingu esitusest. Ühes E STuudio tütarlastekooriga esitub läbilõige bändi tuntumatest lugudest. Lisaks tuntumatele vokaalesitustele kuuleb õhtu saabudes Mahavoki kosmilist instrumentaalkava «Galaktikad».

E STuudio tütarlastekoor on loodud 2002. aastal Põlvas dirigent Külli Lokko poolt ning oli ka käesoleva aasta 23. jaanuaril Estonia Kontsertsaalis toimunud Eesti Kooriühingu aastakontserdi üks Aasta Koori nominente.

Ansambli Mahavok üks asutajaid ja heliloojaid Heini Vaikmaa sõnul on bändi ja koori vaheline koostöö juba pikemat aega aktiivsena püsinud. «Möödunud aastal vahetult enne jõule osalesin küll üksi, aga Mahavoki repertuaarile keskendunult, E STuudio kontserdil. Kuna Uue Ajastu Festivaliks sattusime mõlemad esinejate nimekirjas olema, mõtlesime, miks mitte kogu bändi koosseisuga koori saata,» avas Vaikmaa idee tagamaid.

Lisaks Põlva esikoori saatmisele kuuleb kavas Mahavoki viimase instrumentaalplaadi «Galaktikad» materjali. «Oleme nüüdseks juba üsna mitu aastat uuema materjaliga esinenud. Koguaeg ei saa ju vana juures ka olla,» põhjendas Vaikmaa. Küll aga lubas muusik, et Mahavoki õhtusel kontserdil tulevad esitusele ka mõned vokaaliga lood, mis laiemale publikule veel vähemtuntumad on.

Koostööd E STuudioga hindab Vaikmaa väga heaks. «Vaheldust on vaja ja selline tegutsemine on väga kihvt,» lisas muusik. Veel paotas Vaikmaa saladuseloori järgmise aasta plaanidelt kui Mahavok saab 30-ne aastaseks. «Loodetavasti esineme siis koos Kare Kauksiga ning publikuni jõuab ka uut materjali.»

Uue Ajastu Festivali 2011: «Rahu Sagedus» ametlik kodulehekülg, infot leiab ka Facebookist festivali ürituse lehelt.

IN Teatri suvelavastus “Valge laev” esietendub Suure Munamäe vabaõhulaval

Reedel, 12. augustil 2011 esietendub Suure Munamäe vabaõhulaval Viktor Siilatsi muusikaline fantaasia „Valge laev“. Autor on kandnud seda materjali endaga juba viimased viis aastat, mis nüüd IN Teatri eestvadamisel lavavalgust näeb. „Valge laev“ kõneleb soovide täitumisest ja luhtumisest läbi Eesti lähiajaloo. Lavastus on pühendatud Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 20. aastapäevale.

Valge Laev on vabaduse sümbol – Eesti rahva lootus, soov vabana oma uut elu alustada. Aga kui enam ei ole Vene impeeriumi ega ka sakste orjust, kas sellist Eestit me ootasimegi? Kas väljarändamise asemel oleks igaühel võimalus ka kodus oma elu paremaks muuta või peabki jääma Valget Laeva ootama ja kas valge laeva lastiks on kaua oodatud õnn või midagi muud?

Etendused 12. ja 14. augustil kell 20 Suurel Munamäel,
19. ja 21. augustil kell 19 Tallinnas Eesti Nuku- ja Noorsooteatri suurel laval.

Peaosades Rosanna Lints ja Sepo Seeman. Kaasa teevad Maria Soomets, Kaire Vilgats, Katrin Valkna, Päär Pärenson, Lauri Kink, Tarvo Krall, Sten Karpov, Mait Trink jt. Autor Viktor Siilats, aranžeerija ja muusikajuht Andrus Rannaääre, lavastaja Priit Valkna, kunstnik Mae Kiviloo, liikumine Janek Savolainen, video Laura Romanova (RGB Baltic), konsultant Villu Kangur, muusikat teevad ansambel KALA, The Blinking Lights ja segakoor Anu Lõhmuse (Meero Muusik) juhtimisel.

Korraldab: IN Teater, inteater@gmail.com, tel +372 505 8876

Vaata ka sündmuse Facebooki lehte!

 

Taarka Pärimusteatri suvelavastuse “Maratsäuk” etendused Navikõ külas

Sel nädalavahetusel toimuvad veel kolm viimast Taarka Pärimusteatri suvelavastuse “Maratsäuk” etendust Obinitsa lähistel Navikõ külas:
Laupäeval, 13. augustil kell 13 (peale etendust toimub viikingiaegsete esemete valmistamise õpituba).
Pühapäeval, 14. augustil kell 13 ja kell 18.

Lähtuvalt koha eripärast palume aegsasti kohal olla, et etenduse algus hilinejate tõttu ei viibiks. Soovitame tulla vaatama pigem laupäeva ja pühapäeva päevaseid etendusi, sest pühapäeva õhtune, kõige viimane etendus võib olla väga täis. Pileteid (täisilet 9 eurot, sooduspilet 4,5 eurot õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele) saab osta Piletilevist ja kohapealt. Mõned piletid peaksid olema veel järgi Setomaa muuseumides ja Värska Turismiinfopunktis.

Taarka Pärimusteatri suvelavastus MARATSÄUK

Autor: Kauksi Ülle
Lavastaja: Merle Jääger, Lavastaja assistent : Tanel Jonas
Kunstnik: Epp Margna
Osatäitjad (nii professionaalsed kui harrastusnäitlejad): Marje Metsur, Riho Kütsar, Markus Luik, Merle Jääger, Tanel Jonas, Evar Riitsaar, Aare Hõrn, Maarja Hõrn, Riin Tammiste, Kärt Blum, Päivi Kahusk, Reno Laanelind, Imre Toomeoks, Rein Tarros, Airi Pindis, Liana Kirspuu, Viivika Kooser, Aave Kampe, Pille Malkov, Keiri Ruusand, Eliise Glaser,Marvin Muusikus, Merlin Muusikus, Triinu-Liis Tarros ja loomad.

Tegemist on siis kolmel karmil seto muinasjutul (Maratsäuk, Hussi naane/Hainaalõnõ ning Kats pähkmit kappi) põhineva näitemänguga, millest kahel on teisendeid Lätis-Leedus ja Venemaalgi. Näitemängu peategevus käsitleb jõuka Kaomäe pere saatust – kuna kommetest ja uskumustest täpselt kinni ei peeta, hakkab kolme õe ja kolme vennaga juhtuma imelikke asju. Ettevaatamatult pillatud sõnadest hakkab hargnema Kaomäe pere lugu, kus igapäevane külaelu põimub imetabasega ning kujutlusest võib kergesti saada päriselu. Tekib maagiline maailm, kus kõik on võimalik.

Laule seadsid Tsibihärblaseq.
Prooviperioodi pilte saab vaadata Taarka Pärimusteatri facebooki lehelt, esietenduse galerii ÕhtulehesAK uudised 7.08.2011.

Suur jaht Metsatöllu fännidele

Metsatöll on Eesti tuntuim metal bänd, kellel tänaseks välja antud neli albumit ning seljataga üle 300 kontserdi Euroopas ja Põhja-Ameerikas ning müüdud on rohkem kui 50 000 plaati. Metsatöllu on neljal korral pärjatud auhindadega Eesti Muusikaauhindade jagamisel. Metsatöllu viimane neljas album Äio ilmus Universali sõsarfirma Spinefarm Records alt. Eestikeelne album jõudis lettidele Ühendriikides, Inglismaal, Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis ja teistel suurematel turgudel, ning tänaseks on “Äiot” müüdud üle 20 000 eksemplari.

www.metsatoll.ee

20. ja 21. augustil leiavad aset Metsatöllu uue muusikavideo võtted. Kui oled tulihingeline ning tõeline Metsatöllu fänn, tule ja näita ennast Eesti tuntuima metal bändi uues muusikavideos! Kõiki kuulsusejanulisi ja pööraseid vabatahtlikke ootame registreeruma 16. augustini muusikavideos osalemiseks SIIN.

Alates sellest nädalast otsitakse Metsatöllu uue muusikavideo salvestusele entusiastlikke, igas vanuses, pikkuses ja mõõdus fänne videos loodava muinasmaailma osalisteks. Muusikavideo filmitakse üles maalilise järve ääres Lõuna-Eestis. Kõikidele osalejatele kingib Metsatöll eksklusiivse meene.

Muusikavideos osalemiseks täida ankeet ja hakka ka Facebookis dokumentaalfilmi Hundi süda sees fänniks.

Muusikavideo režissöör on Liina Paakspuu ning video valmib osana põhjamaiste metal-vägilaste Metsatöllu, Finntrolli ja Tyri vallutusi vaatlevast dokumentaalfilmist „Hundi süda sees“. Dokumentaalfilmi režissöör on Liina Paakspuu ja produtsent on Karin Reinberg-Shestakov ning tootja OÜ Revolver Film. Dokumentaalfilmi rahastavad teiste hulgas Eesti Filmi Sihtasutus ja Kultuurkapital.

Lisainfo:
Gretlyn Palberg
Tel +372 5566 6603
E-post gretlyn@revolver.ee