Autor: Maris Lestberg
Vähemusrahvuste pärimus tuleb Meremäe setodele koju kätte
28. septembril 2013 saavad rahvuste päevale pühendatud sündmused järje Setomaal, kus toimub pärimuspidu Kultuuriruumi rikkus. Sarnast koosviibimist peetakse Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu eestvedamisel alates 2008. aastast. Sel aastal sõidavad Meremäe valda külla tšuvašid ja ingerisoomlased.
“Koosviibimise eesmärgiks on erinevate rahvuste pärimuskultuuri tutvustamine eestimaalastele ning sel aastal seto põlise pärimuskultuuriga tutvumine kohapeal,” selgitab pärimuspeo üks juhte Kati Taal. Omakultuuri tundmine on võtmeks teiste rahvuste mõistmisel ning heaks eelduseks suhtlemisel paljukultuurilises riigis kuna h etkel elab Eestis üle 190 erineva rahvuse.
Kõigile avatud ühispidu peetakse Kalatsova külas Setomaa Turismitalos algusega kell 19.
Pärimuspeol osalevad tšuvaši pärimusmuusika ansambel Palan Tallinnast, ingerisoomlaste folkloorirühm Röntyskä Tartust, folklooriansambel Hõpõhelme’ ja Meremäe mehe’ ning meeste leelokoor Seto Miihi Summ Meremäelt. Lisaks saab iga piduline osa nii kohalikust seto kui ka külaliste laulu- ja tantsupärimusest ning käsitööst ja rahvusköögist.
Pärimuspidu Kultuuriruumi rikkus saab teoks koostöös Kultuuriministeeriumi, Eestimaa Rahvuste Ühenduse ja Meremäe vallaga.
Rahvuste päeva teiste tegemiste kohta jälgi teavet Kultuuriministeeriumi koduleheküljelt!
Aknaklaasidesse lendavaid linde on võimalik säästa
Viimastel päevadel on Tallinnas ja mujal Eestis sagenenud teated akende ja klaasfassaadiga kokku põrganud rändlindudest. Sel sügisel on juhtunud palju õnnetusi musttihaste ja teiste rändel olevate värvulistega, kuid Tallinnas on leitud ka mitu herilaseviud. Lindude kokkupõrked hoonetega juhtuvad sellepärast, et paljud liigid ei taju klaasi takistusena. Samuti eksitab linde klaasilt peegelduv taevas või taimestik. Kokkupõrge klaasiga võib linnule lõppeda nii kerge põrutuse kui ka raskema vigastuse ja hukkumisega.
Lindude kokkupõrkeid klaaspindadega saab vältida, kui muuta suuremad klaaspinnad lindudele nähtavaks. Selleks võib ette tõmmata kardinad või kleepida ohtlikele akendele paberist kaunistusi, märgistada aknaklaasid maalriteibiga vm. Püsivamateks lahendusteks on madala peegeldusteguriga ja dekoorklaaside kasutamine ning akende katmine peegeldust vähendava kilega. Klaasfassaadiga hoonete rajamisel on võimalik kasutada ka spetsiaalseid lindudele nähtavaid klaasitüüpe, nt Ornilux klaasi.
Leides uimase linnu, tuleb ta tõsta ohutusse kohta põõsa või taimepuhma sisse, mis oleks päikese eest varjus. Kui lind on saanud vaid kerge põrutuse, toibub ta mõne aja möödudes ja lendab edasi. Hukkunud või vigastatud kaitsealustest liikidest tuleks teatada lühinumbril 1313.
Tallinna Keskkonnaamet ja Eesti Ornitoloogiaühing kaardistavad lindudele ohtlikke hooneid, mille juurest on leitud palju uimaseid, vigastatud või hukkunud linde. Selleks palume Tallinnas asuvatest linnuohtlikest hoonetest teada anda Tallinna Keskkonnaametile aadressil keskkonnaamet@tallinnlv.ee, mujal Eestis aga Eesti Ornitoloogiaühingule aadressil eoy@eoy.ee. Kirjas tuleb märkida hoone asukoha aadress, lindude liik (kui on teada) ja arv ning võimalusel lisada fotod leitud lindudest.
Vastseliinas toimub laupäeval turu- ja tervisepäev
Laupäeval, 14. septembril 2013
toimub Võrumaal Vastseliina alevikus
turu- ja tervisepäev, kus toimub kauplemine turuplatsil, sportlikud virgutused ja turgutused ning palju muud põnevat!
Tule koos perega!
Hooaja viimane taluturg Haanjas sel reedel
Sellel reedel lõpetab esimest aastat läbi terve suve väldanud populaarne Haanja taluturg oma hooaja. Ostjaid on nüüd väheseks jäänud, aga kevadel alustame jälle!
Kohaliku toodangu vahendamine kolib internetti, lisa Haanja valla kodulehel ja Facebookis!
Müügil kohalik kraam nagu ikka!
Joonistamise meistrivõistlused Tartus
3.-4. oktoobril 2013 toimuvad Tartus juba teist korda joonistamise meistrivõistlused. Tartu Kunstikool töötab selle nimel, et joonistusoskus ei kaoks ja käelistele oskustele pöörataks piisavalt tähelepanu.
Joonistamine on nagu sport, mis näitab aju, silma ja käe treenitust. Eelduseks on anne ja igapäevane aastatepikkune treening juhendaja käe all ning tulemuseks vaatlemisoskus, mõtlemine ja täpne käsi. Umbes nagu male ja vibulaskmine.
Koolide õppetööde korraldajatele palve, et nad võimaldaksid õpilastel osaleda ning võimalusel toetaks neid selliselt, et võistlusi arvestataks õppetööna. Tartu Kunstikool väljastab ka vajalikud tõendid ja tunnistused õpilastele.
Meistrivõistlused toimuvad Tartu Kunstikoolis Eha tn. 41.
Võisteldakse realistliku joonistamise oskuses kolmel teemal: NATÜÜRMORT, PORTREE, FIGUUR (TÄISFIGUUR, RIIETATUD).
Osalema on oodatud kõik, kes peavad lugu heast joonistamisoskusest. Võistelda võib ühel ülalmainitud teemal. Töö tuleb kodus eelnevalt valmis teha ja kohale tulles kaasa võtta. Tegemist on pikaajalise joonistusega, seega töö tegemiseks kulutatud ajaline maht peaks olema vähemalt 12 akadeemilist tundi. Töö formaat on A2 ja töö teostatakse harilike pliiatsitega.
Eelnevalt valmis tehtud töö antakse korralduskomitee kätte. Võistluspaigal joonistab iga võistleja oma töö PEAST uuesti. Selleks antakse aega orienteeruvalt 12-14 akadeemilist tundi. Töö teostatakse harilike pliiatsitega.
17 riigi diplomaadid külastavad Eesti põllumajandusettevõtteid
Täna ja homme tutvuvad Eesti põllumajandusega 17 riigi diplomaadid, sealhulgas 7 suursaadikut. Ühiselt külastatakse väljapaistvaid ettevõtteid, Eesti Taimekasvatuse Instituuti ja Eesti Maaülikooli ning räägitakse teaduse rakendamisest põllumajandustootmises.
“Aastatel 2014-2020 on Euroopa Liidus senisest suurema tähelepanu all rahvusvaheline koostöö innovatsiooni toomisel põllumajandustootmisesse, nii et tutvustame sel korral diplomaatidele, mida on Eesti ettevõtetes ja teadusasutustes ära tehtud,” ütles kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Olavi Petron. “Saadikud ja majandusdiplomaadid on sageli rahvusvahelise koostöö alustamisel esimeste kontaktide seas, mistõttu on oluline, et neil oleks selge ülevaade Eesti võimalustest ja huvidest.”
Teadusasutustest külastatakse ringsõidul Eesti Taimekasvatuse Instituuti Jõgeval ja Eesti Maaülikooli. “Suvel loodud taimekasvatuse instituut peab kindlasti edukalt haakuma rahvusvahelises teaduskoostöös. Eesti Maaülikoolil on ette näidata kloonitud vasikas ning sel aastal aluse saanud kõrgetasemeline rahvusvaheline konverents Agroforum Balticum,” ütles välissuhete osakonna juhataja Ruve Šank.
Ettevõtetest külastatakse näiteks piimandusettevõtet E-Piim, kus tutvutakse demineraliseeritud vadakupulbri tootmise liiniga; OÜ Voore Farmi, mille kõigis tootmissuundades on kasutusel tootmistehnoloogia uusimad rakendused; mahetootjate ühistut Wiru Vili, kus ligi 1,9 miljoni euro suuruse maaelu arengukava 2007-2013 toetuse abiga valminud mahevilja terminal on suurim ja moodsaim kogu regioonis; ning Hans Kruusamägile kuuluvat Eesti suurimat rukkitalu Simuna Ivax.
Põllumajandusministeeriumi korraldatav diplomaatide ringsõit toimub sel aastal juba 20. korda.
Hiiu staadionil toimub perespordipäev
Pühapäeval, 15. septembril toimub äsja uue kunstmurukatte saanud Hiiu staadionil perespordipäev “Sportlik pere Nõmmel 2013”. Üritus toimub kell 12.00-17.30, väravad avatakse kell 11. Perespordipäeva lõpetab kell 17 algav Lenna Kuurmaa kontsert. Päeva juhib Hannes Hermaküla.
Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul kasutavad Hiiu staadionit nii koolid kui ka erinevad spordiklubid. “Seal viivad Nõmme koolid läbi oma kehalise kasvatuse tunde ja korraldavad spordipäevasid, lisaks toimuvad ka jalgpallitrennid. Just seetõttu on hea, et staadion taas kooliaasta alguses kasutusvalmis,” rääkis Korp.
Perespordipäeval selgitatakse välja Nõmme sportlikumad pered. Osalema on oodatud 3-liikmelised võistkonnad, kuhu võivad kuuluda emad, isad, õed, vennad, vanaemad ja vanaisad jne. Parimad võistkonnad selguvad erinevate ülesannete täitmisel, mida viivad läbi Nõmmel tegutsevad spordiklubid.
Lisaks toimuvad sel päeval staadionil Nõmme lasteaedade ja koolide teatejooksud, linnapea karika jalgpalliturniir Nõmme-Lasnamäe, sõpruskohtumises võtavad omavahel mõõtu Nõmme Kalju ja Nõmme Unitedi lapsed ja lapsevanemad jpm.
Tallinna linnavalitsus eraldas juunis Hiiu staadioni jalgpalliväljakule uue kunstmuru soetamiseks ja paigaldamiseks reservfondist 275 000 eurot. Uus kunstmurukate tagab tingimused kvaliteetseks treeninguks. Paigaldatud kunstmuru omab FIFA 2 sertifikaati, mis tähendab, et staadionil on võimalik pidada ka rahvusvahelisi võistlusi.
Ullo Toomi nimelise stipendiumi laureaat on Vaike Rajaste
Tänavuse Ullo Toomi nimelise stipendiumi saab armastatud tantsuõpetaja ja Viljandi Talviste Tantsupidude eestvedaja Vaike Rajaste.
Stipendium antakse pidulikult üle tantsutaat Ullo Toomi 111. sünniaastapäeval 14. septembril kell 12 Tallinna Raekojas.
Ullo Toomi halduskogu leidis, et Vaike Rajaste on tantsuõpetajana oma tööga väärtustanud Ullo Toomi põhimõtteid ja pärandit. Vaike Rajaste on oma elu tantsule pühendanud ning lisaks silmapaistvale tegevusele Viljandimaal on ta aktiivselt osalenud ka Eesti rahvatantsuliikumise arendamises üldiselt.
Vaike Rajaste peab tantsuõpetamise olulisimaks seda, et tantsija saaks oma tegevusest ennekõike hea enesetunde. “Et selg oleks sirge, jalg kerge ning tantsutunnis ikka rõõmus elevus hinges. Keegi läheb alati ees ja keegi alati õpib – tants on koostegemine ning üksinda ei tee siin keegi midagi ära!” ütleb Rajaste. Stipendiumi pidulik üleandmine Tallinna Raekojas tantsutaadi sünniaastapäeval on kujunenud kauniks traditsiooniks ning see on ühtlasi rahvatantsuvaldkonna aasta tippsündmus.
Vaike Rajaste lõpetas 1980. aastal Viljandi Kultuurikooli kultuuritöötaja/rahvatantsukollektiivi juhi eriala ning alustas samal aastal tantsuõpetajana Viljandis. Tänaseks on Vaike toonud tantsupidudele enam kui 30 Viljandimaa tantsurühma ning on oma tantsijatega osalenud rohketel folklooriestivalidel nii Eestis kui välismaal. Ta on korraldanud mitmeid ülevabariigilisi konverentse ja võistutantsimisi ning töötanud viimased 15 aastat Viljandi Kultuuriakadeemias tantsuõpetajana. Vaike on aastaid osalenud üleriigiliste tantsupidude lavastusmeeskonnas ning olnud Viljandi Talviste Tantsupidude traditsiooni algataja ja eestvedaja.
2014. aasta XIX tantsupeol “Puudutus” on Vaike Rajaste B2 rühmade liigijuht. Teenete eest rahvakultuuri edendamisel sai Vaike Rajaste Eesti Kultuurkapitali maakondliku kultuuripreemia “Viljandimaa Kultuuripärl 2009”. 2010. Aastal omistati talle Valgetähe V klassi teenetemärk.
1987. Aastal loodud Ullo Toomi Fondi eesmärk on jäädvustada mälestust Tantsutaadist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Fondi rahast antakse välja Ullo Toomi nimelist tantsustipendiumi eesti rahvatantsul ja autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Toomi stipendiumi saajate seas on olnud Henn Tiivel, Mait Agu, Ilma Adamson, Ilmar Moss, Helju Mikkel ja teised armastatud rahvatantsujuhid. Stipendiumi kätteandmist korraldavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.
Rehepeksumasin tõmbab Kurgjal käima 20. talupäevad
Homme, 31. augustil toimuvad C.R. Jakobsoni talumuuseumis Kurgjal talupäevad, millega tähistatakse muuseumi 65. sünnipäeva. Päeva jooksul saab näha ja proovida erinevaid talutöid.
“Juubelihõngulised talupäevad võtavad kokku taluelu kogu selle mitmekesisuses – oma käega saab proovida talutöid alates mee vurritamisest ning korvipunumisest ja lõpetades vilja kooditamise ning kraasimisega. Tõmbame käima ka rehepeksumasina,” rääkis C.R. Jakobsoni talumuuseumi direktor Monika Jõemaa.
20. talupäevad algavad Pärnumaal Kurgjal laupäeva keskpäeval. Erinevaid talutöid saab vaadata ja proovida kell 12-16, muuseumi veskis toimuvad rahvamuusika töötoad Krista ja Raivo Sildoja juhendamisel. Alates kella 10.30-st saab muuseumi peamajas näha filmikatkeid muuseumist ja selle elanikest läbi aegade.
C.R. Jakobsoni muuseum avati Pärnumaal Kurgjal 3. septembril 1948, see koondab Carl Robert Jakobsoni pärandit ja tutvustab Eesti talukultuuri. Ainsa Eesti muuseumina toimib see ka tegutseva taluna, kus haritakse põldu, peetakse eesti maakarja lehmi, hobuseid, lambaid, kanu, kalkuneid ja küülikuid.
Noorte- ja lastefilmide festivali Just Film videokonkurss keskendub maaelule
Reedel, 30. augustil algab koolinoortele suunatud maaelu teemaline videokonkurss “Ükskord meie külas…”, kuhu oodatakse noorte tehtud lühifilme elust Eesti maapiirkondades. Parimad tööd linastuvad novembris Just Filmi festivali raames suurel ekraanil.
“Soovime julgustada koolinoori läbi filmikunsti mõtlema oma kodukohast ja maaelust,” ütles Just Filmi tegevjuht Mikk Granström. “Ootame konkursile töid nii maapiirkondades kui linnas elavatelt noortelt, nii et see üldpilt, mis noorte nägemusest välja joonistub, on kindlasti väga mitmekesine ja põnev.”
Videokonkursi raames külastavad korraldajad vähemalt 40 kooli üle Eesti, kus noortele õpetatakse filmitegemist ja tutvustatakse konkursi tingimusi. Kuni 5-minutilisi lühifilme saab konkursile esitada kuni 10. novembrini 2013.
Konkursile laekunud filme hindab 5-liikmeline mainekas žürii, mille tööd juhib Just Filmi tegevjuht Mikk Granström.
Võidufilm kuulutatakse välja konkursi lõputseremoonial 23. novembril, kus lisaks esikohale kuulutatakse välja ka rahva lemmik. Kõiki võitjaid ootavad väärilised auhinnad.
Lühifilmikonkursi “Ükskord meie külas…” korraldab noorte- ja lastefilmide festival Just Film koostöös Põllumajandusministeeriumiga. Konkursi korraldamist rahastatakse maaelu arengukava 2007-2013 vahenditest.
Lisainfo ja konkursitingimused: www.justfilm.ee ja www.facebook.com/justfilm
Otepääl pakutakse koolialguse puhul pannkooki
2. septembril 2013 toimuvad Otepääl enamike haridusasutuste õppeaasta avaaktused. 2. septembril kell 11.00 – 13.00 pakuvad Otepää vallavalitsuse töötajad vallamaja ees kõigile koolilastele, lasteaialastele ja lastevanematele koolialguse puhul pannkooke.
Ühine pannkoogipäev saab teoks tänu Otepää Naisseltsi ja Otepää Naiskodukaitse toele. “Kooliaasta alguse tähistamine pannkoogipäevaga sai Otepääl alguse paar aastat tagasi,” sõnas Otepää vallavanem Merlin Müür. “Loodame, et sellest saab edaspidi üks tore traditsioon”.
Rein Sikk: Kas hiigelkraavitamine tõstab külarahva turvalisust?
Auväärt külauudiste lugejad, suurlinnadest väljapoolse elu hindajad!
Avaldasin Eesti Päevalehes 29. augustil artikli: “Uue aja maanteekraavid külvavad ääretut pahameelt ja suurt rahulolu“.
Tõin seal välja probleemi, et hoolimata kümnendi kestnud nn eurokraavitamisest pole maanteeamet senini suutnud avalikkusele veenvalt selgitada selle tegevuse kasulikkust meie liiklusohutusele. Öelda roolikeerajate seltskonnas “maanteekraav” on täna sama, mis minna tikkudega heinaküüni.
Paraku pole ei maanteeamet ega ka politsei põhjalikult analüüsinud, kas liiklusõnnetuste raskusaste, autode purunemine ja inimvigastused on seotud maanteekraavide sügavusega, piirete olemasolu või puudumisega, teepervede laiusega. Rääkimata sellest, kas järsuseinaliste kraavidega teedel sõitmine lisab liiklejaile turvatunnet või hoopis pärsib seda. Sellist analüüsi pidasid väga vajalikuks ka loos tsiteeritud kiirabi, kindlustusseltside ja roolikeerajate esindajad.
Eriti kurvaks muudab olukorra see, et teedeehituseks ja kraavitamiseks kulutatakse suurtes summades Eesti ja Euroopa maksumaksja raha, mis peaks ju elu ja olud paremaks tegema. Paraku näib, et avalikkus nii ei arva, tunnetades hiigelkraavitamist pigem raiskamisena.
Et teemaga edasi minna, ootan nüüd oma meiliaadressile: rein.sikk@epl.ee lugejate kirju, kus oleks konkreetselt välja toodud teie konkreetsed kogemused maanteekraavidega ja teepervedega. Hea kui kirja saaksid pandud nii tee täpne asukoht kui ka vahejuhtumite kirjeldus. Ja teie konkreetne arvamus, miks üks või teine kraav end õigustab või ei õigusta. Vajadusel garanteerin autorile anonüümsuse.
Rein Sikk, Eesti Päevaleht
Gruusia ettevõtjad õppisid Eestis toiduohutust
Kuusteist Gruusia ettevõtjat ja ametnikku tutvusid eile ja täna toiduohutusalase arengukoostöö projekti raames Eesti piimandusettevõtetes kasutatud lahendustega rahvusvaheliste toiduohutusnõuete täitmiseks.
“Vaid 6% Gruusia toiduettevõtjaid kasutas 2011. aastal tootmises rahvusvahelisi toiduohutuse standardeid, mis on suur probleem kaubavahetusele,” ütles põllumajandusministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Ruve Šank. “Eesti kogemus veenab, et toiduohutust saab kiiresti ja tõhusalt parandada, hea tase on võimalik ka väikeettevõtetes.”
Ruve Šanki sõnul oli huvi Eesti kogemuse vastu suur. “Kõigi eelduste kohaselt on oodata Gruusia ekspordi kasvu Euroopa Liitu, mis aga eeldab toiduohutusnõuete ja standardite täitmist. Gruusia ettevõtete huvi Eesti toiduainetööstustelt õppida oli väga suur,” sõnas Šank. “Juba leiti ka edasisi koostöökohti juustumeistrite koolitamiseks ja tõumaterjali parandamiseks koostöös Eesti tõuaretusühistuga.”
Projekti raames valiti välja pilootettevõtted Gruusias, keda 2013. aasta jooksul nõustatakse ohtude identifitseerimiseks mõeldud enesekontrollisüsteemi HACCP plaani koostamisel. Nõustamiste käigus koolitatakse välja kohalikud eksperdid, kes projekti lõppemise järel jätkab ettevõtjate toiduohutuse alast nõustamist Gruusias.
Koostööprojekt kestab 2013. aasta lõpuni ja see läheb maksma ligi 50 000 eurot. Gruusia on Eesti arengukoostööpoliitika üks prioriteetriike.
Vajalike reformide läbiviimiseks toetab Euroopa Liit Gruusiat mahuka “Comprehensive Institutional Building” (CIB) programmiga (eelarve 14 miljonit eurot), mille raames aidatakse 2015. aastaks üles ehitada Gruusia Toiduamet ja riiklik toiduohutussüsteem.
Matkasport annetas Kiviõli lastele mäesuusakiivrid
Kiviõli 1. Keskkooli pere sai annetusena 15 uhiuut mäesuusakiivrit, mille andsid eile koolile üle Matkaspordi juhatuse liikmed Anneli Mere ja Tarmo Mere. Kiivrid on üks osa Spordipealinn 2013 poolt heategevuskampaania “Kiviõli lapsed mäele” käigus koolile kogutud varustusest.
Sügisest hakatakse Eestis esmakordselt sealsetele põhikooli vanemas ja gümnaasiumiastmes lastele mäesuusatamist õpetama. Ettevõtlikku ja kirglikku mäesuusatajast kehalise kasvatuse õpetaja leidmiseks on Kiviõli 1. Keskkooli direktori Heidi Uustalu sõnul käimas hetkel ka konkurss.
2013.a on Ida-Virumaa Eestimaa Spordipealinn – seda tiitlit kannavad üheskoos 22 Ida-Virumaa linna ja valda. Idee taga on Eesti spordiringkonnad, Spordiaasta MTÜ, KÜSK jt. Spordipealinna eesmärk on laiendada liikumisharrastuse kandepinda üle Eesti, viia aasta jooksul ühes Eestimaa piirkonnas spordielu tuntavalt edasi ning teha maakond või omavalitsuste konsortsium üle-Eestiliselt ja positiivsest küljest nähtavaks. Vaata: www.spordipealinn.ee või www.facebook.com/spordipealinn.
Lõbus nädalavahetus Rogosi mõisas
Külastusmängu Unustatud mõisad 2013 raames toimub tuleval nädalavahetusel Võrumaal Rogosi mõisas sündmusi kogu perele.
Laupäeval, 27. juulil algusega kell 16 toimub Ruusmäe rahvamajas üllatusesinejate kontsert ning kell 20 tantsutab pidulisi Üllar Jörberg.
Pühapäeval, 28. juulil algusega kell 12 – Teater kohvris & Heino Seljamaa etendusega “Tuhkatriinu”, millele järgneb kell 13 kloun Ummi show. Kell 14 tegeleb külalistega Maanteeamet (kavas jalgratta teatevõistlus, erinevad rattad ja sõiduvahendid jne).
Samuti saab terve nädalavahetuse jooksul kell 10.00-18.40 igal täistunnil mõisas koos giidiga ringi käia. Raamatukogus on avatud näitus “Põlvest põlve”, rahvamajas “Loovuse laastud”. Avatud on ka mõisa kohvik, muuseumiruumid koos keldritega ja kangatuba minimaailmaga.
Maalimise perepäev Luke mõisas
Pühapäeval, 28. juulil kell 12-16 toimub Luke mõisas maalimise perepäev “Õpime loodust maalima”.
Juhendavad kogenud juhendajad. Maalimise vahendid korraldajatelt. Tule kogu perega sulle sobival ajal päeva jooksul. Perepäeva ajal on avatud Luke mõisa kohvik.
Osalemine TASUTA.
Perepäeva läbiviimist toetab SA KIK. Info telefonil 5554 4231 ja info@lukemois.ee .
Vaata lisaks www.lukemois.ee!
Reaalajas mõõdetakse elektritarbimist igas kümnendas kodus
Eesti Energia e-teeninduses täidetud 11 000 energiaprofiilist selgub, et reaalajas jälgitakse elektritarbimist mõne mõõteseadmega üksnes 11% ehk ligi igas kümnendas kodus. Tõsi, kahe viimase aasta jooksul on selliste kodude hulk paari protsendi võrra kasvanud, kuid sellegi poolest on eestimaalaste teadlikkus ja huvi nutikate mõõteseadmete vastu veel madal.
“Energiasäästu puhul kehtib lihtne põhimõte – pole võimalik juhtida kulu, mida ei mõõdeta. Näiteks pistikupesa arvestit kasutades võib majapidamise elektritarbimist vähendada kuni 20%, sest see seade aitab välja selgitada, kus ja millal elektrit peamiselt tarbitakse. Seda teades, saab perekond otsustada, milliseid käitumisharjumusi on nad valmis muutma, et rohkem elektrit kokku hoida,” sõnas Eesti Energia energiasäästu valdkonna projektijuht Teet Kerem.
Eesti Energia energiasäästu valdkonna projektijuht soovitab energiasäästu huvilistel esimesena tutvuda just pistikupesa arvestitega. Nende hinnad algavad 10 eurost. Pistikupesa arvesti abil saab välja selgitada, millised koduseadmed tarbivad enim elektrit. Pistikupesaarvesti ühendatakse pistikupesa ja koduseadme vahele. Arvesti LCD-tabloo kuvab juba tarbitud elektri kogust ja hetkevõimsust. Kallima hinnaklassi arvestid võimaldavad sisestada ka elektri hinna, et näha koduseadme jooksvat kulu ka rahas. Kerem soovitab tähelepanu pöörata just seadmetele, mis on ühendatud vooluvõrku, kuid mida igapäevaselt ei kasutata. Nii võib saab teada, kui palju elektrit tarbivad erinevad koduseadmed ooterežiimil töötades.
Lisaks tasuks majapidamisse soetada ka vähemalt üks lülitiga pikendusjuhe, et mugavamalt ooterežiimi elektrikulu vähendada. Lülitiga pikendusjuhet või kaugjuhitavat pistiklülitit saab kasutada energiasäästu seadmena, sest selle abil saab hõlpsalt välja lülitada seadmed, mis parajasti on töös või ooterežiimis. Keremi sõnul on lülitiga pikendusjuhe mugav lahendus seadmete juures, mida pole otseselt tarvis ööpäevaringselt vooluvõrgus hoida nagu näiteks telekad, muusikakeskused, digiboksid. Enne tuleks aga veenduda, et voolu väljalülitamine digiboksi ja teleka seadustust paigast ei nihutaks. Poodidest leiab ka ooterežiimi tuvastusseadmed, mis ühendatakse seinakontakti, tunnevad ise ooterežiimi ära ning lülitavad sel juhul seadme ise täielikult välja.
Veel nimetab Kerem kasuliku seadmena elektrikulu monitori, millega saab analüüsida osa või kogu majapidamise elektrienergia tarbimist. Kodust lahkudes või magama minnes, on sellelt mugav kontrollida, kas elektriseadmed on asjatult töösse või ooterežiimile jäänud. Elektrikulumonitor koosneb elektrikappi paigaldatud sensorist ja saatjast ning mõõtmistulemusi kuvavast monitorist, mis on sageli juhtmevaba hõlpsaks tuppa paigaldamiseks. Paljud seadmed ühilduvad arvutiga, kus saab eritarkvara kasutades täpsema ülevaate kodu energiatarbest.
Rohkem infot energiasäästu seadmetest ja ostukohtadest leiab veebilehelt!
Liikluskorralduse muutused Võru linnas
Alates 22. juulist on autoliiklus Võru linna Jüri tänaval selle täies ulatuses kahesuunaline. Lähemal ajal muudetakse tervenisti kahesuunaliseks ka Tartu ning Paju tänav.
Ettevalmistustööd Jüri tänava kahesuunaliseks muutmiseks algasid suve hakul, mil Jüri-Paju tn ja Räpina mnt ristis alustati ringristmiku rajamist. Hiljem püstitati Jüri-Vabaduse ristmikule valgusfoor ning kaotati senine ohutussaar Jüri-Tartu ristmikul, mis muutub tavaliseks ristmikuks.
Läinud nädalavahetuse hoovihmadele vaatamata sai Jüri tänavale kantud uus teemärgistus, mille täiendamine jätkub. Linnavalitsus avaldab kahetsust, et kurjategijad üritasid nädalavahetusel teemärgistust teinud ettevõtte tööd füüsiliselt takistada.
Linnavalitsus kutsub Võru elanikke ja külalisi olema linnaliikluses ekstra tähelepanelik, et hoida ära vanast harjumusest tulenevaid liikluseeskirja rikkumisi.
Esimeste tundide järel saab öelda, et võrulased on liikluskorralduse muutusest tulenevat lisavõimalust üsna aktiivselt kasutama hakanud.
Läänemaa aastaraamat ilmus viiendat korda elektroonilisel kujul
Valmis on saanud Läänemaa aastaraamat 2012, mis võtab kokku eelmisel aastal maakonnas toimunu. Aastaraamatut koostati sellel aastal 19-ndat korda. 2012. aasta oli maavanem Innar Mäesalule esimene täisaasta Läänemaal ning tema sõnul oli see lisaks tööle huvitav ka kogemuse ja emotsioonide tõttu, mida maakond talle kui värskele läänlasele pakkus.
Elektroonilisel kujul ilmub aastaraamat alates alates 2008. aastast ehk viiendat korda. Arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu sõnul on pärast viit aastat jõutud arusaamisele, et tegelikult on vajalik ka paberkandjal ülevaade. Seetõttu trükiti lisaks elektroonilisele versioonile ka 12-leheküljeline brošüür. Selles annavad maakonna katusorganisatsioonide (Läänema Omavalitsuste Liit, Läänema Arenduskeskus, Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž ja Kodukant Läänemaa) esindajad ülevaate enda 2012.aasta olulisematest saavutustest.
Lisaks on eessõnana kirjas maavanem Innar Mäesalu kokkuvõte möödunud aastast. “Kitsastel aegadel olime sunnitud loobuma aastaraamatu tervikteksti trükkimisest. Värviline brošüür koos CD-plaadiga on sobilik kinkimiseks koostööpartneritele teistest maakondadest,” arvas Innar Mäesalu. “Aastaraamat sümboliseerib maakonda kui tervikut. See annab see põhjaliku ülevaate kogu maakonna riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, koostööpartnerite ja kolmanda sektori 2012. aasta tegevustest,” lisas Merle Mäesalu.
Brošüüri koos CD-ga jagatakse kõigile partneritele, kes raamatu koostamisele kaasa aitasid. Huvilised saavad brošüüri ja CD-d, millel terve aastaraamat peal, uurida Läänemaa raamatukogudes. Samuti on aastaraamat elektroonilisel kujul saadaval Lääne Maavalitsuse kodulehel!
Toimus sporthobuste takistussõidu võistluspäev “Vao karikas 2013”
Laupäeval, 20. juulil toimus sporthobuste takistussõidu võistluspäev “Vao karikas 2013”.
MTÜ Vao Ratsaklubi korraldas juba teist korda ilusa spordisündmuse. Kohale olid sõitnud paljude Eesti tallide meeskonnad oma särtsakate suksude ja rõõmsameelsete ratsanikega. Registreeritud oli üle 80 stardi.
Osalejaid küsitledes sain kuulda kiidusõnu korraldajatele, kuna võistlus oli ladus ja kulges viperusteta. Märgiti ka seda, et harjutusplatsi pind oli parem – kõvem, kui eelmisel aastal, ning võistlushobuseid oli võimalik nüüdseks valmis ehitatud talli boksidesse paigutada, kus neil oma etteastet oli mõnusam oodata.
Vestlusest mootorrattal kohale vuranud Karksi-Nuiast pärit inimestega, sain teada, et nad võtsid sõidu Lääne-Virumaale Vaosse spetsiaalselt ette, kuna on varem ratsaspordiga tegelenud ja tunnevad jätkuvalt huvi oma lemmikspordiala vastu.
Aadi Pärtel, Erni Nebel ja Harri Õnnemäe, “vana kooli” ratsapordi mehed, meenutasid, et Vaos kuuekümnendate lõpul ja seitsmekümnendate algul toimunud võistlused algasid päev enne ja lõppesid päev peale võistlusi. Lõbusa huumoriga meenutati võistlusjärgset pidu, mil Vao viinaköögi teisele korrusele, kus asus sel ajal sovhoosi söökla, sai kohaliku krutskimehe poolt hobune üles toodud. Tuli appi võtta kogu seltskonna tarkus ja kavalused, kuni hobu sealt lõpuks tervena alla tagasi sai meelitatud.
Vanast Vao tallist oli neil hästi meeles, et selle vahekäigu põrand oli alati puhta heleda saepuruga paksult kaetud. Põhjuseks oli mõisaaegne munakivisillutis, mis hobuste jalgu võinuks lõhkuda. Praegu ehivad need ajaloolised munakivid talli ees olevate kaarte tagust põrandat.
Võistlused võitis põhisõidus, 130 cm takistussõidus Kairi Dräbtsinskaja hohobusel Peron Viljandimaa RSK-st. 7-aastane täkk Peron on legendaarse Palladiumi otsene järeltulija.
120 cm parkuuri läbis puhtalt kõige kiiremini Catlin Vatsel hobusel Catwoman XS Gunnar Klettenbergi Ratsaspordiklubist GKG.
Päeva suurima skoori tegi Piret Ervald, kes tõi kodutalli 110 cm võistluse esikoha hobusel Ice de Wiqui, II koha 100 cm sõidus samal hobusel ning III koha 100 cm takistussõidus hobusel Eternal.
100 cm takistusõidu parim oli Risto Märtson Ruila Talli Ratsaklubist hobusega Sir Popey.
Vao Ratsaklubi tänab siiralt kõiki sponsoreid, toetajaid, abilisi, võistlejaid, pealtvaatajaid ja ilusat ilma.
Nagu ütles üks võistlustest osa võtnu Pärnumaa parimast ratsabaasist Seljametsa Tallidest: “Selliseid ilusaid sündmusi on Eestimaale rohkem vaja!”
Ulvi Mehiste
Pärnumaal anti kätte Carl Robert Jakobsoni preemiad
20. juulil kuulutati C. R. Jakobsoni talumuuseumis välja tänavused Jakobsoni preemia laureaadid. Pärnumaa parimaks põllumeheks pärjati Peeter Aassalu ning haridus- ja kultuuritegelaseks Pärnu-Jaagupi Muusikakooli direktor Elena Mägi.
“C. R. Jakobsoni preemiaga püüame väärtustada Pärnumaa põllumeeste ning haridus- ja kultuuritegelaste tööd, kes on andnud suure panuse oma valdkonna ning üldisemalt kogu Pärnumaa elu edendamisse. Tänavu anname preemiad välja juba 25. korda,” rääkis C. R. Jakobsoni muuseumi direktor Monika Jõemaa.
Pärnumaa 2013. aasta parima põllumehe tiitel omistati Are valla Tabria küla Uida talu peremehele Peeter Aassalule. “Uida talu on eesrindlik piimandustalu, kus peetakse üle saja lüpsilehma. Samuti on peremees aktiivne kohaliku elu edendaja,” ütles Monika Jõemaa.
Parima haridus- ja kultuuritöötaja tiitli sai Pärnu-Jaagupi Muusikakooli direktor Elena Mägi, kelle juhtimisel on kooli arengus toimunud suur edasiminek. “Lisaks on Elena Mägi kohaliku kultuuri eestvedaja ja korraldab muuhulgas valla puhkpillifestivali,” lisas Jõemaa.
Ajalehe Pärnu Postimees maaelu väärtustava ja piirkonda edendava ettevõtja eripreemia läks Koonga valla Rabavere küla Tänavaotsa talu perenaisele ja Lõpe lubi juhataja Kristel Rohumägile.
Preemiad annab välja C. R. Jakobsoni Sihtasutus koostöös Pärnumaa Omavalitsuste Liiduga ja Pärnu Maavalitsusega. Esimesed Jakobsoni preemia laureaadid kuulutati välja 1989. aastal.
Elleri Muusikakooli klassikalise kitarri õpilased rahvusvahelisel kitarrikonkursil edukad
Elleri Muusikakoolil on rõõm teatada, et Tallinna rahvusvaheline kitarrikonkurss oli koolile edukas. Laureaatide hulka jõudsid Elleri Muusikakooli õpilased Priit Peterson (II koht 13-15-aastaste vanuserühmas) ja Saskia Kiting (III koht 16-19-aastaste vanuserühmas). Lisaks sai Priit Peterson eripreemia kohustusliku teose ettekandmise eest.
Konkursi grand prix´d ja esikohad läksid Soome, Lõuna-Korea, Venemaa ja Poola mängijatele.
Saskia ja Priidu õpetaja Peep Peterson nimetas tulemust suurepäraseks: „Konkursi tase oli korralik, konkureerisime paljude riikidega: Venemaa, Poola, Soome, Läti, Leedu, Korea.“
Rahvuskultuuri teemakuud Vene talus
Vene talu viib läbi projekti “Rahvuskultuuri teemakuud Vene talus”. Projekti raames korraldatakse ühisnäitus, kuhu oodatakse eraisikute või organistasioonide eksponaate (samovarid, matrjoškad, hohloma esemed ja Pavlovski Posadi rätid) koos nende saamis- ja kasutuslooga. Oktoobri alguses toimub Kihlepa rahvamajas kontsert-tänuüritus, kus iga väljapanekust osaleja saab ka väikese kingituse ühisettevõtmise mälestuseks. Ühisväljapanekul osalemiseks palume võtta ühendust Vene talu noorperenaise Veronika Meibaumiga (veronika@venetalu.ee või 5595 8038).
Projekti raames toimub juulis veel järgmine üritus:
27. juulil algusega kell 13 toimub Steineri aias (Pärnu linnas) meistriklass “Vanade tarbeesemete dekoreerimine hohloma stiilis” Vaas&Vaas kunstnike juhendamisel. Dekoreeritav ese (näiteks vana lõikelaud, rehavars, puust lusikas vms) peab osalejal endal kaasas olema. Esemed, mida meistriklassi käigus dekoreeritakse, pannakse välja projekti raames läbiviidavale ühisnäitusele. Hiljem saab omanik selle tagasi.
Meistriklassist osavõtmine on tasuta, kuid kuna kuna kohtade arv on piiratud, siis on vajalik eelregistreerimine (veronika@venetalu.ee).
Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest. Projekti toetab Kultuurkapital.
Vaata plakatit! (.pdf)
Sõru sadamas toimuvad kümnendat korda käsitööpäevad
11. ja 12. juulil toimuvad Hiiumaal Sõru sadama paadikuuris X Sõru käsitöö- ja kunstipäevad, mida korraldab MTÜ Etnobuss. Üritusel saavad huvilised erinevates õpitubades punuda rahvuslikke paelu, vesta talulaste mänguasju, valmistada nukke, meisterdada roopilli ja teha palju muud huvitavat. Tegevust jagub nii lastele kui täiskasvanutele.
12. juulil saab kätt proovida ka sepistamises, sest kohal on noored sepad, kes sel nädalal Kärdlas suvekoolis osalevad. Sõru muuseumis aga on käsitöö- ja kunstipäevade ajal võimalik vaadata Emmaste mehe võrkvöö kudumist.
“Tundub, et meil on aastate jooksul tekkinud ka oma fännklubi, sest paljud näod on varasemast tuttavad. Õpitubade valikus oleme lähtunud sellest, et vaheldust oleks nii juhendajatel, aga ka nendel, kes igal suvel meiega koos meisterdavad. Mõned populaarsemad õpitoad – näiteks pakutrükk – on kavas olnud aastast aastasse. Samuti on juba kümnendat aastat kavas niplispits, mis on armastatud ja imetletud rohkem just täiskasvanud külastajate poolt,” rääkis Kristel Kaiv Etnobussist.
Õpitoad on mõlemal päeval avatud kella 11-17. Õpitubades osalemine on tasuline. Päevapilet maksab täiskasvanule 6 eurot, lapsele 4 eurot ning perele 10 eurot. Ainult ühe õpitoa külastus on 3 eurot. Hind sisaldab materjale, töövahendite kasutamist ja juhendamist. Pakutrükiks vajalikud tekstiilid (särgid, kotid vms) peaks igaüks ise kaasa võtma. Soovi korral saab kotitoorikuid osta ka kohapealt.
X Sõru käsitöö- ja kunstipäevade õpitoad:
- tekstiilitoad (pakutrükitehnikas saab kaunistada puuvillaseid kotte (soovi korral võib oma eseme kaasa võtta, kuid toorikuid saab ka kohapealt osta), punuda rahvuslikke paelu, õmmelda nukumajja tekid-padjad, proovida lapimaali, saab teha niplispitsi),
- puidutoad (saab valmistada vurri, kiviheitemasinat, vesta erinevaid loomi, võinuge, kadasid),
- pillitoad (saab meisterdada roopilli, jauramit, kraappilli),
- nukutoad (saab valmistada nukke, nukkudele voodit või serviisi).
Ürituse toimumist toetavad Emmaste Vallavalitsus, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Eesti Kultuurkapital.
Rohkem infot MTÜ Etnobuss tegemiste kohta saab www.facebook.com/etnobuss või www.etnobuss.ee.