Eile lahkus Eesti kaasaegse kunsti legend – Evald Okas

Evald Okas. Foto perearhiivist.

E. Okas osales eesti kunstiloos ligi 70 aastat, 1941 lõpetas ta Riigi Kõrgema Kunstikooli maalijana. Esmakordselt olid tema tööd Tallinna Kunstihoones eksponeeritud juba 1939. a. Sõjaaastail Nõukogude armeesse mobiliseerituna kuulus Okas eesti kunstnike kollektiivi Jaroslavlis. Kodumaale naasnud, tõestas ta järgnevatel aastakümnetel end temperamentse ja mitmekülgselt võimeka kunstnikuna.
Tema looming kasvas välja eelkõige kaasaegsest linnakultuurist, reisielamustel kogetud impulssidest ja võimest sünteesida oma kaasaegse maailmakunsti avaldusi sõjajärgsetel aastakümnetel Nõukogude Eestis kehtinud kaanonites.
Evald Okase loomingus vahelduvad urbanistlikud stseenid kompositsioonidega teatri- ja muusikavaldkonnast. 1960. aastail maalitud fantaasiakostüümides naisfiguurid ning võõrapäraselt saladuslikud naisetüübid Jaapanist, Prantsusmaalt ja Itaaliast näivad ka aastakümneid hiljem üha rändavat meistri maalidele, omandades uusi ilmeid.
Võimsa kunstnikuisiksusena haaras ta oma loomingus paralleelselt mitmeid erinevaid kunstivaldkondi, oli erakordselt viljakas ja eksperimenteeriv. Kogu Evald Okase loomingut iseloomustab tugev joonistuslik alge, maale graafiline pintslikiri, täpne kompositsioon ja spontaanne värvikäsitlus. Nii maalikunstniku kui graafikuna avaldab ta end virtuoosse joonistajana. Okast on nimetatud ka Eesti kunsti Picassoks. Suure modernismiklassikuga ei seo teda mitte ainult üle inimvõimete ulatuv teoste hulk, vaid ka hingesugulus, mis väljendub eelkõige graafikas. Loe edasi: Eile lahkus Eesti kaasaegse kunsti legend – Evald Okas

Täna avab Pokukoda taas oma uksed külastajatele

Kojas on üleval näitus Sven Začeki looduspiltidega – tulge kaema!
Täna, Pokukoja avapäeval, toimuvad kella 12st kuni 16ni talgud ja koristustööd Pokukoja ja Padasoomäe talu ümber ning matkaradadel. Ootame rohket osavõttu! Vajalikud välitööriided, saab suppi! Seoses Võrumaa turismisuve avapäevaga, on Pokukoja uksed kõigile külastajatele täna tasuta avatud kella 12-18. Jälgige ürituste infot Pokumaa kodulehelt!

Rõõmsa kohtumiseni!

Pokupere

Tartu Tähetorn tähistab täna 200. aastapäeva

Täna tähistab Tartu tähetorn 200. aastapäeva. Tartu Ülikooli ajaloomuuseumi valges saalis esitletakse raamatut “Tartu Tähetorn. Tartu Old Observatory”. Ülikooli aulas toimuval aktusel esinevad tervitustega Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja ülikooli rektor Alar Karis. Ettekannetega esinevad Pulkovo Observatooriumi endine direktor Viktor Abalakin ja akadeemik Peeter Saari. Aktusel esitletakse EAS-i koostatud esitlust Eesti kui kosmoseriigi arengutest ning videotervitusega esineb Euroopa Kosmoseagentuuri peadirektor Jean-Jacques Dordain. Tartu Observatooriumi direktor Anu Reinart avab järgneval kahel päeval toimuva rahvusvahelise esindusliku astronoomiakonverentsi.
Toomemäel tähetornis avatakse tähetorni muuseum.Toimub näitemäng tähetorni ajaloost, näitemängu stsenarist ja lavastaja on Margus Kasterpalu. Pärast avatseremooniat on tähetorn avatud kõigile huvilisteni kuni kell 19. Samal ajal toimuvad tähetornis planetaariumietendused ning tähetorni juures telkides ning vabas õhus töötoad igas eas teadushuvilistele: planeedid, tähekaardid, planisfäärid, nivelleerimine, GPS-mõõtmine, pudelrakett, tudengisatelliit, tänapäeva geodeesiainstrumendid.
Õhtul toimuvad vabaõhukontserdid tähetorni juures. Tartu Ülikooli sümfooniaorkester esitab Lauri Sirbi juhatusel Urmas Sisaski loomingut (osaleb autor) ja ansambel Mahavok esineb kontserdiprogrammiga ”Galaktikad”. Selge ilma korral algab samaaegselt kontserdiga tähetornis vaatlusõhtu. Kõik üritused on tasuta!

TeateTants alustab täna Riigikogust

Eesti Rahvatantsuansamblite Liidu eestvedamisel toimub Toompea lossis  25. aprillil TeateTants, kus saavad kaasa  lüüa nii riigikogu liikmed kui ka külalised.

TeateTantsus annab tantsurühm või -paar oma hoo edasi järgmistele tantsijatele nii et tants kordagi ei katke. Tantsimist alustatakse Riigikogu lahtiste uste päeval kell 13.

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts korraldab Tallinn Euroopa kultuuripealinn raames 20.-28. augustini suuremahulise tantsuprojekti TeateTants 2011, mille käigus läbitakse lakkamatult tantsides ja musitseerides 15 maakonda ja 1000 km Eestimaa teid. Just seda ettevõtmist tahab rahvatantsuansamblite liit (ERTAL) Toompeal tutvustada.

ERTALi esimehe Roland Landingi sõnul on Toompea sümboolselt hea koht kogu Eestit hõlmava tantsu alustamiseks.

Allikas: errs.ee

Algab maavalla hiite kuvavõistlus 10224

Maavalla koda kuulutab välja kuvavõistluse “Maavalla hiied 10224”.
Neljandat korda toimuva võistlusega soovitakse jäädvustada meie rahva looduslike pyhapaikade ilu ja valu ning suunata inimesi märkama esivanemate väekohtade väärtusi. Hiied, yksikud pyhad puud, kivid, allikad, ristipuud ja muud looduslikud pyhapaigad on meie vanimad looduskaitsealad ja pyhamud. Seal on põimunud meie maa ja rahva lugu ja vägi. Märkamist vajab seegi, kuidas inimene pyhapaiku hoiab ja kasutab, olgu siis esivanemate heade tavade vaimus või hoopis teadmatult ja vääriti.
Osalema on oodatud kõik inimesed sõltumata vanusest.

Täpsemalt: http://www.maavald.ee/

Eesti Vabaõhumuuseum kuulutas kiigehooaja avatuks

Vabaõhumuuseum algatas oma kätega tehtud kodu- ja aiakiikede fotode ja lugude kogumise kampaania! Kiikumishooaeg kuulutati pidulikult avatuks eile, 24. aprillil Lihavõtte ja kevadlaada ürituse raames. Kiikumine on olnud eestlaste üks armastatumaid kevad-suviseid lõbustusi. Lihavõttepühade üks nimetusi, kiigepühad, kõneleb iseenda eest. Kiikumisele on algupäraselt omistatud maagilist mõju. Vahel usuti, et kiikumine mõjutab põldude viljakust. Analoogiamaagia põhjal pidi kõrgele kiikumine tagama kõrge viljakasvu. Samuti arvati, et kiikumisel tekkiv õhu liikumine omab üleüldist puhastavat toimet.
Eesti Vabaõhumuuseum ootab jätkuvalt fotosid ja lugusid oma kätega tehtud kodu- ja aiakiikedest! Saabunud fotodest koostatakse kõigile uudistamiseks ja ideede ammutamiseks internetipõhine näitus. Sealsamas saab igaüks kõige vahvamale kiigele oma hääle anda.
Materjal arhiveeritakse ning säilitatakse vabaõhumuuseumi kogudes tulevastele põlvedele.
Saada oma kiige foto ja lugu hiljemalt 31. maiks!
Kiigehooaja lõpetame jaanilaupäeval, 23. juunil, kus anname üle ka auhinnad enim tunnustust leidnud kiigefotode ja -lugude saatjatele.
Saad seda teha internetilehel http://www.fotod.evm.ee või posti teel: Eesti Vabaõhumuuseum, Vabaõhumuuseumi tee 12, Tallinn 13521 (märksõna OMA KIIK).
Eesti Vabaõhumuuseum

Luke mõisa oodatakse emadepäevaks kinke valmistama

Pühapäeval, 1. mail kella 12-16 on Luke mõisas võimalik kõigil soovijatel valmistada ise oma emale või vanaemale emadepäevakingitus. Mis saab olla veel toredam ja soojem, kui südamest tulev enda tehtud kingitus kallile inimesele! Töötubasid juhendavad Kaire, Anneli ja Mure. Tehakse prosse, emadepäevakaarte, decoupage salvrätitehnikas laudlina või linik. Portselanimaalihuvilistel on võimalik maalida tassi või vaasi.
Täpsemat infot saab kodulehelt www.lukemois.ee.
Kuna kärnerimaja, kus kinke tehakse, on väike, siis on vajalik eelregistreerimine e-posti aadressil info@lukemois.ee või tel 508 8359.

Foto: lukemois.ee

Jüriöö jooksu võitsid Saue orienteerujad

Eile õhtul Keilas toimunud 52. jüriöö jooksu võitis Saue Tamme I, teisele kohale tuli Ilves I ja kolmanda koha võitis Võru I võistkond. Jüriööjooksust võttis osa 300 erinevas vanuses orienteerujat.
„Jooks oli viimaste aastate osavõturohkeim. Võistlus oli väga pingeline ning jooksjate tase kõrge. Rõõmu teeb, et põhijooksule eelnenud soojendusvõistlusest võttis osa väga palju lapsi,” ütles Jüriöö jooksu peakorraldaja Andrus Sipsaka.
Järgmisel aastal korraldab jüriööjooksu orienteerumisklubi Võru OK Vastseliinas.

Estonia kontserdisaalis saab vaadata aasta parimaid loodusfotosid

Paduvihmas, autor Peeter Nahko, 2011. aastal tunnustatud foto.

Täna, 24. aprillil toimub Estonia kontserdisaalis loodusfotopäev, mille avab keskkonnaminister Keit Pentus. Minister annab üle ka Keskkonnaministeeriumi eripreemia.
Kuulutatakse välja „Looduse aasta foto“ võitjad. Seekord osales võistlusel 1850 fotograafi, esitati üle 11 000 pildi.
Loodusfotopäeva korraldab Looduse Omnibuss.

Allikas: keskkonnaministeerium

Täna tähistatakse Võru Kandles Hilaro juubelit suure klassikakontserdiga

Hetk veebruarikuu kontserdilt, Hilaro rokib.

Võru segakoori Hilaro tänavune 20. juubelit tähistav kontserdisari koosneb kolmest eri kavaga kontserdist. 13. veebruaril võis Kandle kultuurimajas kuulata kontserti ”Hilaro juubeldab, Hilaro rokib”, kus koos Andres Määri saateansambliga esitati kergemat koorimuusikat ja rockmuusikat kooriseades.

Täna, 24. aprillil kell 16 on kontserdisarjas ”Hilaro juubeldab” suur klassikakontsert, kus ettekandele tulevad Antonio Vivaldi suurteos ”Gloria”. Esitavad segakoor Hilaro (dirigent Silja Otsar) ja Võru Kammerorkester (dirigent Jaan Randvere), solistid Maris Liloson ja Juuli Lill, juhatab Erki Pehk ning G. Fr. Händeli ”Concerto grosso” Võru Kammerorkestrilt, juhatab Jaan Randvere.

Penijõe mõisas on avatud näitus Euroopa rahvusparkide sajandivanusest ajaloost

Näituse on kokku pannud Euroopa kaitsealade võrgustiku katusorganisatsioon, mis hõlmab ühtekokku 36 riiki. Näitus tutvustab Euroopa esimesi rahvusparke ja nende loodusväärtusi ning
kaitsealasid. Näitus on avatud kuni 25. maini Penijõe mõisa III korruse kohvikusaalis (Penijõe, Lihula vald, Läänemaa).

Allikas: laanemaa.ee

Fenno-Ugria hõimuõhtul tähistatakse mari sangari päeva

Kolmapäeval, 27 aprillil kell 17 tähistatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) maride rahvuspüha – mari sangari päeva. Lühidalt räägitakse Mari sangari päevast, tutvustatakse rahvuspüha ajalugu ja tähendust, vaadatakse etnograafilist dokumentaalfilmi mari rahvustraditsioonidest, Tartu mari doktorantide ansambli tervitus ning kuulata saab loodemaride rahvamuusikat ansamblilt Peledõš.

”Moisekatsi elohelü” toimub Mooste folgikojas


Jüripäeval, 23. aprillil toimub Mooste mõisas Põlvamaal XII eesti rahvamuusikatöötluste festival „Moisekatsi Elohelü”. Festivali kunstilise juhi Ülle Podekrati sõnul algab seekord kõik pärast suurt reedet, pärast suurt vaikust.

Tänaseks Riigikokku suundunud Põlva maavanem Priit Sibul on öelnud: „Need, kes festivalil juba mitmendat korda, teavad, et paremat kohta kui Mooste on sellise ürituse tarvis raske leida. Mooste pole maakoht, vaid tõenäoliselt parim koht Maal, kus sellist üritust korraldada.“

Juba viiendat korda kutsub Mooste kõiki folgisõpru kevade esimesele suurele folgipeole. Festivali tegevused võtavad hoo üles laupäeval, 23. aprillil kell 11 Veskiteatri õuel, kus Põlva Kunstikooli õpetaja Mart Vesteri, Mooste Linakoja perenaise Ülle Prosti ja MoKS-i kunstnike eestvedamisel läheb lahti suur pühade munade keetmine, värvimine ja kaunistamine, mis lõpeb näitusega „Mooste muna.“ Loe edasi: ”Moisekatsi elohelü” toimub Mooste folgikojas

Paides peetakse jüripäeval suur muinaslahingumäng

Muinassõdalased.
23. aprillil toimub Paide Vallitorni juures suur jüripäeva muinaslahing-mäng. Võitlust juhendavad asjatundjad MTÜst Kalevite Kange Rahvas.

Võitlusele eelneb instrueerimine ja treening. Ohutuse tagamiseks viiakse lahing läbi pehmete relvaimitatsioonidega. Osalema on oodatud huvilised, kes on vähemalt 7aastased.

Osalejad kogunevad Paide keskväljakule kell 11, sealt liigutakse ühiselt Vallimäele.

Ülle Laas

Lõket tehes järgi ohutusnõudeid, kulu põletamine keelatud

Kulu põletamine on keelatud.
Päästeamet tuletab meelde, et lõket tehes tuleb kinni pidada ohutusnõuetest ja kohalike omavalitsuse heakorraeeskirjadest. Kulu põletamine on aastaringselt keelatud.

Lõket võib teha tuulevaikse ilmaga. Lõkkease ja selle ümbrus peab olema puhastatud kergesti süttivatest materjalidest. Alla ühemeetrise läbimõõduga lõkkekoht peab paiknema vähemalt kümne meetri kaugusel hoonetest, metsast ja põlevmaterjalidest. Ühe kuni kolme meetrise läbimõõduga lõke vähemalt 20 meetri kaugusel. Üle kolmemeetrise läbimõõduga tule tegemise peab juba kooskõlastama asukohajärgse päästekeskusega.

Lõkke juures olgu käepärast esmased kustutusvahendid: väiksema lõkke puhul kahekilone tulekustuti või ämber veega, suurema lõkke puhul kuuekilone tulekustuti või kaks ämbrit vett. Tuld ei tohi kunagi jätta järelevalveta.

Kulupõletajatelt on keskkonnainspektsioonil õigus nõuda hüvitist keskkonnakahju tekitamise eest. Lõkke tegemise nõuete rikkujat võib karistada kuni 800 euro suuruse rahatrahviga. Päästeamet soovitab inimestel jälgida, et ka teised kevadprahti põletades tuleohutusnõudeid täidaks ega seaks ohtu teiste vara.

Möödunud aastal oli Eestis üle 1700 metsa- ja maastikutulekahju, milles hävis kaks hoonet. Viimase paari nädalaga on päästjad saanud üle paarikümne väljakutse maastikupõlengutele.

Kasulikke juhiseid ja nõuandeid leiab ka Päästeameti Facebooki lehelt www.facebook.com/paasteamet

Karilatsil korraldatakse 19.–21. aprillini kiigenädalat

Põlva Talurahvamuuseum kutsub rahvakalendri tähtpäevadest huvitatuid ja teisi huvilisi 19.–21. aprillil toimuvale kiigenädalale.
Lihavõtted lõpetasid vanasti paastuaja, ilmad olid selleks ajaks juba nii ilusad, et noormehed panid külavainule püsti kiige.

Kui pühadehommikul kiigele mindi, võeti kiige püsti pannud noormeestele värvitud munad kingiks kaasa. Muuseum ootab huvilisi kiikuma, vanaviisi mune värvima, mängima ja laulma. Räägime vanast lihavõttekombestikust ja sellest, miks kevadpühal nii palju nimesid on.

Kaasa tuleb võtta üks toores muna, ilmastikukindlad jalanõud ja lahke meel. Muuseumitund kestab 1,5 kuni 2 tundi ning maksab 1,5 € osalejale. Vajalik etteteatamine telefonil 797 0310 või e-aadressil muuseum@polvamaa.ee.

Laupa mõisas saab vaadata Merit Eensoo fotonäitust

Lähedalt vaadates muutuvad detailid imeliseks.
Kuni 15. maini on Laupa mõisas avatud Merit Eensoo fotonäitus “Lähedalt…”.

“Lähedalt vaadates võib jääda tundide kaupa avastama, imestades looduse võrratute olukordade ja kordumatu ilu üle. Mul on hea meel kutsuda vaatama valikut läbi makroobjektiivi kinni püütud hetkedest, mis on jäädvustatud minu kodu ümbruses Paide vallas Järvamaal viimasel kolmel aastal,” kirjutab fotode autor.

Autor Merit Eensoo elab Järvamaal Paide vallas metsade keskel ning õpib viimaseid kuid Tartu Kunstigümnaasiumis. Tema loomingut on siin-seal näha olnud varemgi, kuid isikunäitus fotodest on esmakordne. Lemmikteemad pildistamiseks on pisiolendite maailm, vesi vedelas ja tahkes olekus ja muidugi värvid. Näitusel on paarkümmend A2 mõõdus fotot just neil teemadel. Pildistatud on lähedalt, nagu näituse nimigi ütleb. Kodu lähedalt ja pildistatava objekti lähedalt.

Näitust saab näha Laupa mõisas alates 15. aprillist. Kuu hiljem liigub näitus edasi Väätsale.

Allikas: Järvamaa infoportaal

Jazzkaar 2011! Mida toob jazzikuu Paidesse?

Musitseerivad Heino Elleri nimelise muusikakooli õpilased.
Jazzkaare raames esineb 23.aprillil kell 17 Paide raekojas ansambel Eller Rhythmic, mis pakub muusikat rahvalaulutöötlustest kaasaegse jazz-rockini.

Koosluses musitseerivad Heino Elleri nimelise muusikakooli õppurid. Roland Mällo – sax, Marvin Mitt – kitarr, Indrek Mällo – bass, Leila Röömel – klaver, Hans Kurvits – trummid.

Ülle Laas

Muuseumiööl avab uksed ligi 200 muuseumi ja mäluasutust

Linnakodaniku muuseum Tartus.
14. mail toimub Eestis kolmandat aastat järjest muuseumiöö. Üle Euroopa peetakse seda juba seitsmendat korda rahvusvahelisele muuseumipäevale, 18. maile lähimal laupäeval. Tänavu avavad muuseumiööl Eesti muuseumid ja teised mäluasutused tasuta külastusteks oma uksed kella 18–23. Tallinnas sõidab muuseumide vahel ringi tasuta muuseumiöö buss.

Esimest korda osales Eesti üleeuroopalisel muuseumiööl 2009. aastal, kui meil tähistati muuseumiaastat. Toona oli muuseumiöö juhtlauseks „Öös on asju”, 2010. aasta teema oli „Öös on lugusid”. Tänavusel Euroopa kultuuripealinna aastal on selle teemast tõukuvalt tunnuslauseks valitud „Öös on aardeid”. Merepõhjast ja maapõuest välja tulnud muistsed aarded on tänapäeval enamasti hoiul muuseumides, aga aarded pole mitte üksnes kuldmündid ja hõbetaalrid, vaid meie kultuuripärand laiemalt.

Muuseumiöö eesmärk on ühel erilisel õhtul pakkuda võimalust avastada ja taasleida aardeid nii ajaloo vanematest ja eksootilisematest kui ka tänapäevasematest ja argisematest kihtidest. Seni on selleaastasel muuseumiööl kaasalöömisest teatanud 154 muuseumi, lisaks muud näitusekohad, riigiarhiiv ja mitu kirikut. Osalejate muuseumiöö programmid leiab netilehelt oo.muuseum.ee.

Muuseumiööd korraldav Eesti Muuseumiühing usub, et liitujaid on veel ja publikumenu jätkub. Üleriigiline üritus on suunatud ka paikkondliku ja kogukondliku kultuurielu edendamisele. Muuseumiöö kuulub Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi, selle eestvedajad on Eesti Muuseumiühing koostöös muuseumidega, toetajad kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja ICOM Eesti Rahvuskomitee.

Muuseumiöö koordinaatorid on Epp Alatalu ja Vahur Puik.

Täna toimub Tartus seitsmes kodanikuühiskonna konverents teemal “Head lood”

EMSL kutsub koos Domus Dorpatensise ja Eesti Väitluseltsiga juba seitsmendat korda toimuvale kodanikuühiskonna konverentsile. Seekord leiab üritus aset Eesti Kodanikuühiskonna Nädala raames Tartus, Athena keskuses 11. aprillil algusega kell 11.

Selle aasta konverentsi teema on „Head lood“, kus kuulame TED-formaadis näiteid hästi läinud projektidest, edukatest organisatsioonidest, heast koostööst ja muust, millest teised organisatsioonid ja inimesed inspiratsiooni ning kasulike mõtteid saaksid koguda.

Oma kodanikuühiskonna “elu kõnedega” innustavad ja rõõmustavad kuulajaid Eestimaa Looduse Fondi talgute projektijuht Tarmo Tüür, Eesti Noorteühenduste Liidu varivalimiste projektijuht Mailis Ostra, Noored Kooli projekti Tagasi kooli eestvedaja Triin Noorkõiv, TÜ Kliinikumi Lastefondi juht Küllike Saar, EMSLi juhataja Urmo Kübar, Let’s Do It Worldi eestvedaja Eva Truuverk jt. Tutvu esinejate ja kavaga lähemalt siin.

Merlin Laur

Toompea Lossi kunstisaalis saab näha postmarkidega kaetud Hummerit

"Luige Hummer"
Riigikogu esimees Ene Ergma avas kolmapäeval, 6. aprillil Toompea lossi kunstisaalis näituse, kus saab näha Küllike Jaama ja Urmas Viigi “Luige Hummerit”. Installatsioon on pühendatud Eesti looduskaitsjale Heino Luigele.

Kunstnik Urmas Viik selgitas, et näituse tekke põhjuseks on Heino Luige lugu, kelle soov oli luua Maailma Hapnikufond. 1980. aastate lõpus tekkis Heino Luigel Austraalias viibides ja sealseid vihmametsade päästmiseks ette võetavaid abinõusid jälgides üks idee. Säästliku arengu propageerimiseks tuli trükkida suurem kogus hapnikumarke, mida oli kavas müüa ühedollariliste komplektidena, üks mark ostjale, teine idee levitamiseks sõbrale või tuttavale. Valmis jõuti trükkida 150 000 marki, skeem ise aga tööle ei hakanud.

Jaama ja Viigi installatsioon kombineerib järelejäänud hapnikumargid reaalsuuruses Hummeri mudeliga, viidates sellele, et kui terve tiraaž ära müüa, saaks saadud summa eest osta uue Hummeri. Jaama ja Viik lasevad miljoni tuulde, levitades Luige ideed valge kuubi kaudu ja mälestades Luige hukkumist linnatänaval kokkupõrkes kihutava liiklushuligaaniga. Viik: „Näitus sisaldab tarbimiskriitilist sõnumit.“

Hummer, üks maailma ebaökoloogilisema kuvandiga automarke, on Ameerika militaarvillisest arendatud maastikuauto, millest tänu suurtele mõõtmetele ja kütusevajadusele on saanud üks globaalse soojenemise sümboleid. Riigikogu esimees Ene Ergma ütles näitust vaadates: „Nii võimast avalööki pole veel ühegi Riigikogu koosseisu puhul ette tulnud. Näitus edastab mõtet, kuidas muuta maailma paremaks ja see mõte on suurepärane.“

Margit Liivoja

Koeru valla muuseum sai 15aastaseks

Reedel, 1. aprillil tähistati Koeru kultuurimajas Koeru valla muuseumi 15. aastapäeva etendusega “Muuseum on maarahva varaait”. Muuseumi aastapäeval õnnitleti hiljuti 80. sünnipäeva tähistanud Koeru folkloorirühma kunstilist juhti, folklooriringi juhendajat ja valla ajaloo uurijat Juta Rundut. Maavanem Tiina Oraste andis Juta Rundule üle Järvamaa teenetemärgi.

Ants Leppoja foto

Hea tahtega inimesi oodatakse lastekodudesse talgutele

Aktiivsed kodanikud koostöös liikumisega Tere, Sõber! korraldavad 1. mail üle Eesti lastekodudes talguid. Talgute eesmärk on koos asenduskodu (rahvakeeli lastekodu) töötajate ja lastega teha nende lastekodu ümbruses kevadisi heakorratöid, pakkudes vaheldust ning rõõmu koos tegutsemisest. Kõiki huvilisi oodatakse kaasa lööma.

Soovist osaleda või muul moel lapsi aidata võib teada anda Facebook´i lehel http://www.facebook.com/pages/Lastekodulastele-nende-õigused/209505925731773, millega on lühikese aja jooksul liitunud juba üle 700 inimese. Samuti võib ühendust võtta piirkondlike kontaktisikutega.

Kodanikualgatus loodi, et igakülgselt aidata asenduskodudes elavaid lapsi: pakkuda neile sõbrakogemusi ning -tuge väljaspoolt lastekodu, korraldada koos üritusi ning seeläbi suurendada sealsete laste usaldust ning huvi maailma vastu, samuti anda lastele tööoskusi ning teadmisi elust väljaspool asenduskodu, et toetada nende ettevalmistust iseseisvaks eluks.

Sama kodanikualgatus on oma südameasjaks võtnud, et ükski laps ei peaks haiglasse sattudes vanemate puudumise tõttu pikkadeks päevadeks sotsiaalsesse ja emotsionaalsesse isoleeritusse jääma. Nii edastati 28. märtsil pöördumine Sotsiaalministeeriumi poole, kus esitati ettepanekud praeguse seadusandluse muutmiseks või uute õigusaktide vastu võtmiseks, mis tagaks ilma vanemateta haiglas viibivatele lastele elementaarsed õigused: hooliva tähelepanu, piisava inimkontakti ja võimalused mänguks ja arenguks.

Veiko-Peeter Kargu, kodanikualgatuse eestvedaja

Ilmumas on raamat Virtsu poolsaare hariduselu ajaloost

70 aastat on Virtsu poolsaarel lapsi õpetatud. Virtsu Kool tähistas seda sündmust koolimälestuste üleskirjutamisega. Hanila Muuseumi Selts ja Virtsu Kooli meeskond eesotsas projektijuht Anu Mätasega võtsid ette kooli kroonikad, lugesid ja panid kirja huvitavamad faktid kooli ajaloo kohta. Õpilased kogusid kirjalikke ja suulisi materjale, dokumente ning fotosid oma vanemate, õdede-vendade, sugulaste ja tuttavate käest. Kogutud mälestustest koostati näitus. Kooli arhiivist otsiti välja palju huvitavat: õpetajate ja õpilaste luuletusi, fantaasiakirjandeid teemal, milline näeb Virtsu välja 10 või 20 aasta pärast, väga palju fotosid, vanu koolitarbeid, noppeid õpilaste kirjandiapsudest jne.

Kõigest sellest tuli kokku nii palju materjali, et väljaandjad olid sunnitud tegema koguni kaks raamatut: üks raamat ilmub väiksemas mahus paberkandjal, teine, mahukam, aga leiab oma koha veebis kooli koduleheküljel www.virtsukoolx.webs.com

Mälestusteraamatu esitlus toimub 8. aprillil Virtsu Kooli tänuõhtul, kuhu on kutsutud kooli parimad õpilased ja nende vanemad.Raamatu väljaandmist toetas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus kohaliku omaalgatuse programmist.

Airi Aavik,

Virtsu Kooli direktor

Tänavuse Oskar Lutsu huumoriauhinna pälvis Ott Sepp

Oskar Lutsu huumoripreemia tänavune laureaat on näitleja ja lavastaja Ott Sepp.

Stipendium anti pidulikult kätte täna, 3. aprillil Palamuse rahvamajas. Auhinnaga tunnustab Palamuse rahvas neid, kes on eelmise aasta jooksul kõige rohkem rahvast naerutanud. Preemia saaja valitakse rahva pakutud kandidaatide hulgast.

Eelmisel aastal sai huumoripreemia näitleja Tõnu Aav, 2007. aastal pälvis preemia Urvastest pärit luuletaja Contra (Margus Konnula).

Ott Sepp lahkus Palamuselt 50 000 krooni ja ahjuroobiga

Näitleja ja stsenarist Ott Sepp sai täna Palamuse rahvamajas pidulikult kätte Oskar Lutsu huumoripreemia (50 000 krooni), mis on 1987. aastal asutatud naljaauhinna rekordsumma. Mitmetest kingitustest meeldis Sepale eriti ahjuroop, mille andis üle Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev.

Ott Sepale Oskar Lutsu huumoripreemia üle andnud Palamuse vallavanem Urmas Astel teatas, et sponsorite abiga kogunev naljaauhinna summa on järjest suurenenud: 2009. aastal sai  Peep Pedmansson   preemiaks 40 000, 2010. aastal Tõnu Aav  41 000, Ott Sepp aga juba 50 000 krooni. Et preemiat on varem jagatud kroonides, kuulutati selle nüüdki välja samas rahaühikus. Preemiaraha kogumist korraldas mittetulundusühing Sokuturi.

Hetk Ott Sepale auhinna üleandmise tseremoonialt.

Lutsu huumoripreemia üleandmisele traditsiooni järgi  ristisid Oskar Lutsu  kihelkonnamuuseumi muuseumipedagoog Aili Kalavus ja  Jõgeva maavanem Viktor Svjtatõšev Ott Sepa  Tootsiks. Maavanem kinkis Ott Sepale ka ahjuroobi tekstiga: Naljaka segamiseks  tõsisega. „Ahjuroop on fantastiline kingitus,“ märkis Sepp ja lisas, et kui naljaka ja tõsise vahekorrast rääkida, siis tema elus ja töös jagunevad mõlemad komponendid pooleks. Oma lemmikstiiliks nalja tegemisel nimetas Ott Sepp musta huumorit.

Vanemuise näitlejale Ott Sepale huumoripreemia andmisel arvestati ennekõike tema naljategemisi (koos Märt Avandiga) telesaates „Tujurikkuja“, filmi „Riigimehed“ stsenaariumi kirjutamist, mängimist kriminaalkomöödias „Kättemaksukontor“ ja teisigi etteasteid.

Jaan Lukas