Autor: Kristel Vilbaste

Tulekul Udmurdi tantsude õhtu

Kolmapäeval, 16. märtsil algusega kl 20 toimub Tartus Tiigi seltsimajas Udmurdi tantsudele pühendatud õhtu.

Seekord on huvilistel võimalus õppida udmurdi rahvatantse ja laulumänge folklooriansambli “Jumðan gur” juhendamisel. Pearõhk on Lõuna-Udmurtiast pärit rahvatantsudel, laulumängudel ja rahvalauludel.

Pärimusrühma „Jumðan gur“ ajalugu ei ole pikk, oma alguse sai see 2006. aastal. Udmurdi keeles tähendab ansambli nimetus „peoviisi“. Rühma koosseis on pidevalt muutunud, sest see koosneb peamiselt Tartu ülikooli tudengitest. Samas on ka osalejaid, kes on rühma koosseisus olnud algusest peale. Kõiki rühma liikmeid ühendab aga soov säilitada oma rahvakunsti ja hoida oma kodumaaga – Udmurtiaga – tihedaid sidemeid.

Tartu tantsuklubisse on oodatud mängima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja tuju! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.

Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Lisateave: Triinu Nutt, tel 55602102

Loodusõhtul räägitakse Paapua põlisrahvast

Täna, 14. märtsil kell 18 räägib loodusemees Hendrik Relve Tallinnas rahvusraamatukogus oma rännust paapua põlisrahvaste juurde.  

Maailmas elab vähe rahvaid, kel  töövahendiks kivikirves ning küttimiseks vibud  ja nooled. Retkele Paapua metsadesse viib meid Hendrik Relve. Helipilte maalib Aleksei Saks (jahisarv, trompet, elektroonika) ansamblist UMA.

Otseülekanne www.looduseomnibuss.ee/otse

Hind õpilastele, tudengitele ja pensionäridele 1 EUR, täiskasvanutele 2 EUR

Muinaskivide kaitse seadusest

Teisipäeval, 15. märtsil algusega kl 14 toimub Tallinnas Muinsuskaitseameti saalis Pikk t 2 teisel korrusel ettekandekoosolek pärandmaastikest ning muinaskividest. 

Ettekannetes räägivad Andres Rüdja geodeetilistest märkidest ja võrkudest, Katrin Treuman lohukividest loodus- ja kultuurmaastikul, Enn Pirrus üksteise kukil asuvatest suurtest kividest, Maie Remmel lohukividest ja Eesti kohast Euroopa megaliitkultuuris, Lembitu Tarang maastike kaitsmata pärandkultuurist. Karelli Fondi SA räägib ettepanekust koostada muinasgeodeesia seadus.

Põlvamaa keskkonnamajas õhtu Sven Začekiga

Kolmapäeval, 16. märtsil kell 18.00 toimub Põlvamaa keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu “Kohtumisi metsloomadega” – Sven Začek.

Tunnustatud noor loodusfotograaf Sven Začek on Eestimaal rännates tihti metsloomadega kokku sattunud ning mitmeid kohtumisi ka jäädvustanud. Märtsikuu loodusõhtul pajatab ta põnevaid lugusid ja näitab fotosid oma kohtumistest metsloomadega. Osalejatel on võimalik esitada küsimusi loomafotode tegemise kohta.

Sven Začek sündis Valgas 1980. aastal, kasvas üles Võrus ning suundus sealt õppima Tartu Ülikooli. Fotograafiaga on ta tegelenud alates 2001. aastast ning selle aja jooksul saanud auhindu nii Loomafoto kui ka Looduse Aasta Foto konkursidelt. 2005. aastal võitis ta Loomafoto konkursi peaauhinna ja 2006. aastal tuli Looduse Aasta Fotol loomapiltide kategoorias teisele kohale.

Rahvas kaitseb Toompeal metsa

Alates esmaspäevast, 14. märtsist 2011 on kõik Eesti metsa ja maa sõbrad kutsutud iga päev osalema kestvusmeeleavalduses Toompeal, Riigikogu ja valitsuse ees.

 Kui sa ei saa tulla esmaspäeval, siis oled teretulnud ükskõik millisel muul päeval. Taotleme uue, meie kõigi koostöös tehtava ja tegelikke olusid arvestavate metsanduse ning ehitusmaavarade arengukava algatamist. Selleks on vaja viimase kuu jooksul riigikogu ja valitsuse poolt vastu võetud arengukavad aga tühistada.

Eesti rahval on aeg lõpetada orjalik vaikiolek ja võidelda oma maa säilimise eest. Meie mets ja maa on tegelikult ka ohus. Kui realiseeritakse 15. veebruaril vastu võetud “Eesti metsanduse arengukava aastani 2020”, siis on Eestimaa vanad metsad paarikümne aasta pärast suuresti maha raiutud, nagu see on juhtunud mujal Euroopas. Kui teostub ehitusmaavarade arengukava, võime ilma jääda Tuhala nõiakaevust. Vaid meie aktiivne suhtumine aitab need tegevused peatada. Veel kord – meie eesmärgiks on üheskoos luua Eesti maa ja metsa tulevikku!

Kas kodus on julge olla?

Ma usun, et hea sõber, geoloog ja praegune siseminister Marko Pomerants mäletab, kuidas 80ndate keskpaiku oli kellegil meie ülikooli ühiselamus loll komme peo lõpuks tuletõrjekapist voolik välja tõmmata, see üheksandalt korruselt rippu lasta ja vesi purskama panna… Loll nali, mõtlen ma praegugi. Aga hea oli tunda, et riik oli päästesüsteemi luues meiesuguste elluastujate elude säilitamise peale mõelnud.

Minu, mu kaasa Mikk Sarve ja 6-aastase Aotähe hoolega ehitatud kodu põles 12. veebruaril ahervaremeks, maani maha. Kodu, mis oli kui väike muuseum, täis kultuuriloolisi arhiivimaterjale, mida ei saa enam kunagi taastada… põlesid ka need pillid, millega on sisse mängitud Rein Marani loodusfilmide muusika.

Keegi ei mõista siiani öelda, millest kahjutuli puhkes. Meie külas oli see juba neljas tulekahi kümne aasta jooksul, tulehirmus ei olda hooletud. Kuid selline õnnetus võib puhkeda igas kodus, sest energia, mida me kodumasinates ja soojasaamiseks kasutamine on muundatud tuli.

Meie vahetult piirimaantee kõrval seisev maja põles maani maha, sest ei jätkunud vett – lühikest aega kustutati ja siis pikemat aega põles, kui käidi vett jahtimas. Mustvee linn on 3 kilomeetri kaugusel, äsja oli seal lõppenud euroveevärgi paigaldamine – hüdrantidest vett aga ei tulnud. Mustvee päästekeskusest 100 meetri kaugusel on jõgi, sadam ja piirivalvekordon. Meie maja kõrval on suur tiik, kui see lõpuks avastati, ei läinud väikese jõudlusega pump käima. Maja tulekolde lähedale suitsu sukeldumiseks ja selle piiramiseks ei jätkunud hapnikumaske. Ja kuigi esimene korrus ja juurdeehitis ei põlenud veel vähemalt tund aega, ei saanud sealt asju välja tuua, sest polnud taskulampe.

Tõhus päästmistöö eeldab head meeskonnatööd, samuti usaldust päästjate ja päästetavate vahel, kus päästja ei pea kartma kohtuhagi päästetava poolt vara kahjustamise eest. Needki olukorrad tuleb läbi analüüsida ja lahendused leida. Päästjaid tuleb toetada ja tunnustada, mitte suurendada niigi suurt stressi. See tõhusama toimimise võti on aga poliitikute ja riigi käes. Täname siinjuures südamest meie kodu päästa püüdnud päästjaid, nad tegid tõesti kõik, mis oli nende võimuses.

Kui kolleegid järgmisel päeval meie poole pöördusid, et me meedias räägiksime, mis juhtus, siis… ma tunnistan, et seda polnud kerge teha… samas üritasime Mikuga saata inimesteni sõnumi, et sellise varustuse ja motiveeritusega päästjad ei suuda päästa ka inimelusid. Kirjutasin ka Facebookis, et päästeameti, politsei ja meditsiini eelisrahastamine peab olema riigi prioriteet. Mul on nii kahju, et tõeks osutus inimelude kaotamine vaid mõned päevad hiljem. 10 süüta inimelu on igavikuteel. Kui palju on veel neid lapsi, kes kodu kaotades saavad hinge igavese haava? Kogedes seda, mis juhtus Haapsalus on tõesti väär see, et kohale saab tulla vaid kaks kutselist tuletõrjujat, kellel on voli teha hapnikumaskiga suitsusukeldumist, ohus inimelu hävib loetud minutite jooksul. Sama arv kutselisi päästjaid oli ka meie kodu kustutamisel.

Päästjate maine ja roll peaks olema selline, nagu seda näitab laste animasari pritsimees Samuelist. Meil on oma iseseisev riik, mille sünnipäeva  tähistame. Tehkem siis oma elamine korda!

Kui palju on vaja makse langetada ja eelarvet kärpida, et riik enam toimida ei suudaks. Tundub, et see olukord on nüüd kätte jõudnud. Kas varsti loovad ettevõtlikud ärimehed taas eratuletõrje, mis kustutab ainult neid maju, kes neile kustutustasu maksnud on? Nii käisid asjad 100 aastat tagasi USA-s, aga isegi seal on nüüdseks aru saadud korraliku riigi poolt finantseeritud päästevõimekuse vajadusest. 

Mõelda võiks ka sõna sisejulgeolek peale. Meil ei ole enam kodus julge olla, sest me ei tea, kas kärbete tõttu suudab riik enam meid toetada. Üks asi on pidevalt 2% SKT-st relvade ja sõjardluse alla matta, aga teine küsimus on meie kodanike kaitse rahuajal. Meil on vaja pigem hästirahastatud päästjaid kodus, kui sõdureid kuskil kaugel.

Hea Marko! Ma olen näinud, kuidas Su muidu nii vali hääl kahaneb piinlikusttundvaks sosinaks, kui pead teatama, et päästjatele ei jätku palgarahaks vaid 20 miljonit või siis kui Sa pead õigustama alarahastuses meeste suutmatust olukordadega toime tulla. Poliitika on kompromisside kunst, kuid inimelude hinnaga ei saa kompromisse teha. Meid on siin Maarjamaal liiga vähe. Kogu rahvas on su selja taga, kui lähed riigikogu ette avaldusega, et hiljemalt järgmisel nädalal on vaja teha eelarvemuudatus ning anda riigikassast päästeametile just niipalju kui nad vajavad kogenud päästeametnike kojutoomiseks, komandode võrgu taastamiseks, isikukoosseisude suurendamiseks, päästjate motiveerimiseks ja elukindlustuseks ning vajalike vahendite ja tehnika soetamiseks.

Autor: Kristel Vilbaste

Maa- ja matsirahvas

Kes meist ei teaks vahvat rahvalikku laulu:

Mats alati on tubli mees, ei kedagi ta pelga!

Küünlakuu viimases nädalas on madisepäev, 24. veebruar. Siis on küünlapäevast alates kolm esimest nädalat loetud ja kukkedel-kanadel õigus käes õue minna. Madisepäev on Eesti Vabariigi aastapäev. Matsirahvana kuulutasime sel päeval välja oma riigi. Maamees Mats on uhke nimi. Uhke on ka laul “Mats alati on tubli mees.” Kunagi lauldi seda isegi hümni asemel. Ürgvana ja uhke on ka meie asumisala vana nimetus MAA, millest tulenevad nimetused maarahvas ja maakeel. Hõimurahvastest nimetavad oma asumisala Maaks mansid ja ungarlased.

Maa rahvana peame hoolima maast ja kõigest sellega seonduvast – allikatest, kividest, hiiesaludest, pühadest paikadest. Nii, nagu meie hoiame maad, hoiavad maa ja maa erinevad paigad ka meid.

Võtke sel küünlakuu lõpunädalal aega ja leidke oma koht, kus maa teid hoiab ja armastab. Minge parki või metsa või mere äärde, laske jalgadel end viia paika, kuhu nad minna tahavad. Peatuge seal, tervitage ja tänage, et pärale jõudsite. Soovige endale ilusat kevadet ja jälgige vaikselt, mis ümberringi juhtub. Jätke kõik hästi meelde ja pange hiljem kirja. Käige oma armsaid paiku külastamast ikka ja jälle. Need paigad hoiavad ja armastavad teid!

Mikk Sarv

Põlva Talurahvamuuseumi juhib edasi Reet Roop

Avaliku konkursi Põlva Talurahvamuuseumi direktori ametikohale võitis muuseumi senine direktor Reet Roop, kes jätkab sel ametikohal järgnevad viis aastat.
Reet Roop on Põlva Talurahvamuuseumi direktori ametis olnud alates 2001. aastast. Ta on lõpetanud Eesti Põllumajanduse Akadeemia.
Ta on Karilatsi muuseumisõprade seltsingu asutajaliige, samuti kuulub ta Eesti Põllumajandusmuuseumi teadusnõukogusse, Põlvamaa kultuuripärandi kaitse komisjoni ning Põlvamaa kultuurikogusse. Lisaks on ta osalenud projektijuhina mitmetes kultuuri- ja turismivaldkonna projektides.
Reet Roopi on 2010. aastal tunnustatud kodanikupäeva aumärgiga rahvakultuuri edendamise eest, ta on saanud Põlvamaa keskkonnasõbra ja Põlva maakonna turismitegija tiitli ning talurahvamuuseum pälvis 2005. aastal UNICEFi Sinilinnu aastapreemia.
Põlva Talurahvamuuseumi direktori ametikohale kandideeris kaks inimest.

Kus uputab?

Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel on valminud üleujutusohuga seotud riskide esialgne hinnang, mis kaardistab Eestis asetleidnud üleujutused, eristab neist olulised ning määrab üleujutusohuga seotud olulisemad riskipiirkonnad.

Üleujutuste riskijuhtimise eesmärgiks on vähendada üleujutuste esinemise tõenäosust ja nende mõju. Riskide maandamine peab aga hõlmama kaitset üleujutuste eest, valmisolekut üleujutusteks, üleujutuste prognoosimist ja varajase hoiatuse süsteeme.

Üleujutusohuga seotud riskide esialgse hinnangu tulemusena määrati Eestis kaheksa olulist riskipiirkonda, milledest pooli ohustab rannikumere veetaseme tõusust põhjustatud üleujutus.

Üleujutusohuga seotud riskide esialgne hinnang on avalikkusele kättesaadav Keskkonnaministeeriumi kodulehel aadressil: www.envir.ee/ujutus. Avaliku väljapaneku käigus on igaühel õigus esitada eelpoolmainitud hinnangu kohta kirjalikke ettepanekuid kuni 2. augustini 2011. a. e-mailile: tiia.pedusaar@envir.ee. Keskkonnaministeerium vastab ettepanekutele kahe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

„Tere, Kevad!“ kutsub

Taas algab loodushariduslik ettevõtmine “Tere, Kevad!”. Juba 15 aastat on kutsutud  lapsi koos õpetajate ja vanematega loodusesse kevadet otsima ja leidma ning oma tegemisi teistega jagama. Nii ka sellel aastal. Osalema on oodatud koolide 1. – 9. klasside õpilased ning lasteaedade vanemate rühmade lapsed koos õpetajatega. Projekti tegevused algavad 1.märtsil ja kestavad mai keskpaigani. Osalemiseks registreerumine on alanud ja see toimub projekti veebilehel http://tere.kevad.edu.ee. Õpetajatel palutakse osalevad grupid registreerida veebruari lõpuks.

“Tere, Kevad!” eesmärgiks on lähendada lapsi loodusele ning õpetada neid ja ka nende vanemaid märkama looduses toimuvaid muutusi. Kevade otsimise käigus õpivad lapsed tundma mitmeid looma- ja taimeliike: vaadeldakse 35 Eestis laialt levinud looma- ja taimeliigi ilmumist kevadisse loodusesse. Kevadekuulutajateks on valitud esimesena õitsema hakkavad taimed (nt. sinilill, paiseleht, ülane, võilill, maikelluke), saabuvad rändlinnud (nt. põldlõoke, kuldnokk, valge-toonekurg, suitsupääsuke, kägu), esimestena ärkavad liblikad (koerliblikas ja lapsuliblikas) ja kahepaiksed (rohukonn), esimesed seened (karikseen ja kevadkogrits).

Lapsed panevad kirja nende ilmumise kuupäeva – lindude laul, taimede õitsema hakkamine – ning sisestavad selle projekti kodulehel asuva lihtsa vormi kaudu andmebaasi. Seda, millised kevadekuulutajad Eestimaa eri paikadesse ilmunud on ehk kui kaugele kevad Eestis arenenud on, saavad tabelite ja animeeritud kaartide kujul veebis jälgida nii osalejad kui ka kõik teised huvilised.

Hõimupäev saab riiklikuks tähtpäevaks

Justiitsministeerium soovitab valitsusel toetada hõimupäeva lisamist riiklike tähtpäevade hulka.

12 riigikogu liiget on algatanud eelnõu, et sätestada riikliku tähtpäevana hõimupäev oktoobrikuu kolmandal laupäeval. Hõimupäeva peamine eesmärk on teadvustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre, väärtustada oma päritolu, emakeelt ja kultuuripärandit.

Hõimupäeva hakati tähistama oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel 1931. aastal pärast Helsingis toimunud Soome-Ugri IV Kultuurikongressi vastavat otsust.

Teise maailmasõja algus ja Eesti okupeerimine katkestasid hõimupäeva traditsiooni. Hõimupäev taastati Eestis 1988. aastal.

Kevadekarask

Küünlakuu alustuseks soovitab Seto sootska Õie Sarv karaskitegemist:
2 muna
tsipa soola
2 tl suhkrut
segada
pool pakki keefiri/petti
kuhjake odrajahu (+ natuke nisujahu + natuke tatrajahu)
jahu sisse natuke (tl) söögisoodat
võid 15-20 cm
Segada ja panni või vormi sees ahju 180-200 kraadises kuumuses hoida umbes tund aega, võtta välja kui tundub, et on valmis.
Ahjust tulnud karaskit silitatakse märja käega üle kooriku, rätt peale, natuke jahtub ja siis võib või või meega süüa. Hea söök metsa jalutama või merele kaasa võtta.
“Kurõmar´aliim võta’ ka’ üteh, sis nälgä jää-äi. Hüvvä küdsämist. ” soovib Õie.

Mängime muinasjuttu

Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja käsitöötoas saab täna õhtul kell 17 kuulata Eesti muinasjuttu Kambja kihelkonnast “Seitsme venna sõsar ja tonditütar”.
Käsitöötoas hakkab kooliealistele lastele suunatud loovürituste sari “Mängime ja meisterdame muinasjuttu” toimuma iga kuu esimesel kolmapäeval kell 17. Kohaks on ERMi näitusemaja käsitöötuba (Kuperjanovi 9, Tartu) ja läbiviijaks muinasjutuvestja Anneli Vilbaste ja Raili Hollo. Jutuõhtule on oodatud kõik muinasjutu-, käsitöö-, näitlemise- ja rahvapärimuse lembesed koolilapsed vanuses 7-14 aastat. Õhtu jooksul kuulevad lapsed ühe rahvaliku muinasjutu, seejärel saavad jutukohased rollid ja mängivad loo muinasjutuvestja eestvõtmisel ühiselt läbi. Enne või pärast rollimängu meisterdatakse muinasjutus kasutatav või seda meenutama jääv rahvalik käsitööese. Loovüritusel osalejad saavad õhtu meenutuseks kaasa nii enda meisterdatud asja kui ka räägitud muinasloo teksti. Jututund on tasuta.
2. märtsil Saksa muinasjutt “Taadil on alati õigus!”
6. aprillil Ungari muinasjutt “Hundi maja”
4. mail Aafrika muinasjutt “Pähklivargad”
Jutuõhtuid koordineerib ja lisateavet jagab Helen Kõmmus (56504126) helen.leenu@gmail.com.

Märgalasid kaitstakse juba 40 aastat

Täna, 2. veebruaril möödub 40 aastat sellest, kui 1971. aastal Iraanis Ramsari linnas sõlmiti rahvusvaheline looduskaitsekokkulepe märgalade kaitseks.
Tegu on vanima riikidevahelise looduskaitseleppega. Eesti liitus märgalade kaitse kokkuleppega ehk Ramsari konventsiooniga 1994. aastal.
Esialgu keskendus Ramsari konventsioon veelindude kaitsele märgaladel. Praegu on konventsiooniga ühinenud 160 riiki, koostööd tehakse märgalade ökosüsteemide kaitse ja mõistliku kasutamise osas.
Konventsiooni osapooled astuvad samme märgalade kaitseks, millest üheks konkreetseimaks on alade esitamine rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse. Eestist kuulub Ramsari nimekirja 12 ala, lisaks on Eesti esitanud nimekirja kandmiseks 4 täiendavat ala, mida Ramsari büroo ei ole veel jõudnud kinnitada.
Eesti on Ramsari aladena väärtustanud eelkõige meie unikaalseid rabamaastikke ja terviklikke sookomplekse, sealhulgas Alam-Pedjat, Emajõe-Suursood, Muraka raba, Soomaa, Matsalu ja Vilsandi rahvuspark. Koos lätlastega on meil ka piiriülene Ramsari ala Põhja-Liivimaa, kuhu lisaks Eesti Nigula ja Sookuninga rabadele kuulub Läti Ziemelu purvi.
Mõistagi ei piirdu märgalade kaitse pelgalt alade nimetamise ja kaitse alla võtmisega, vaid tehakse pingutusi ka märgalade taastamiseks. Heaks näiteks on Eestis ranna- ja luhaniitude taastamine ja hooldamine, samuti vanade turbakaevandusalade ja kuivendusega rikutud soode taastamine toimivate märgaladena.
Märgaladeks nimetatakse selliseid kooslusi, milles peamiseks elutingimuste kujundajaks taimedele ja loomadele on vesi: jõed ja järved, madalsood ja rabad, üleujutatavad niidud, märjad metsad ja madalad merealad.

Laima tähendab õnne

Laima kommid ja šokolaad on nüüdseks paljude meie inimeste lemmikud. Aga kas teate, mida tähendab sõna “Laima”
LAIMA on Balti rahvaste muinasusundis ja mütoloogias saatusejumalanna.
Läti rahvausundis oli Laima õnne-ja saatusejumalanna ning ühtlasi inimese elukäigu, raseduse, sünnituse, kodu, pere, abielu ja surma valitseja.Teda on kujutletud ka kui saatuse personifikatsiooni – ebaõnne all kannatav inimene võis näiteks kiruda “oma Laimat”. Laima koos Karta ja Deklaga (keda on nimetatud ka tema õdedeks) moodustasid saatusejumalannade kolmiku, milletaolisi on teisigi indoeuroopa rahvaste usundites (võrdluseks nornid, parkad, moirad). Samuti indoeuroopa ühispärandile iseloomulikult oli Laima saatusekuduja ning talle ohverdati kootud esemeid, riideribasid jms.
Leedu muinasusundis oli Laime õnne- ja abielujumalanna, kodukolde kaitsja, ka valguse ja pimeduse jumalanna. Tema sümboliks oli pärnapuu ja sellel kukkuv kägu, ta võis ka ise esineda käo kujul. Laime kujuga olid ilmselt seotud ka linnuküünistega haldjad laumad, kes esinesid tihti kolmekaupa, abistasid virku ja karistasid laisku naisi ning olid osavad kudujad. Rahvaluules esinevad kohati Laime õdedena Giltine, Dekla, Karta ja Magyla. Tihti esines Laime Leedu mütoloogias sünnituse ja vastsündinute kaitsjana ning tema paariliseks ja ühtlasi vastandiks oli surmajumalanna Giltine.

Küünlast kolm kukke

Tänane küünlapäev oli vanarahval üks kevade tähtsamaid päevi.

Siit algas nädalate kaupa ajaarvamine, mis jätkus kuni jüripäevani 23. aprillil – küünlast kolm kukke, seitse sikku, kaheksa karjalasku, kümme kündi, üksteist jürgi.

Nii võib öelda, et täna algab kevade aeg. Selle kinnituseks on vana tava, et naised peavad sel päeval jooma punast jooki – kuremarjaliimi, nagu setomaal öeldakse ehk siis jõhvikamorssi. Jõhvikad surutakse puruks, segatakse suhkruga ja kurnatakse koos veega joogikannu. Punaseks joogiks tarvitatakse ka punast veini.

Punajoomine on tuntud ka teistel kevadistel pühadel nagu vastlapäeval, mis tänavu on 8. märtsil ja kevadisel maarjapäeval 25. märtsil. Puna joomise mõtteks oli tervena püsimine läbi kevade ja suve.

Mikk Sarv

Täna on Tartu rahu 90. aastapäev

Täna toimub Tartu rahu 90. aastapäeva mälestuseks Tartus terve rida avamisi, kõnekoosolekuid ja ettekandeid. Ka linnakodanikud on oodatud seda päeva lippude väljapanekuga tähistama.

Tartu rahu juubeli puhul avatakse ja esitletakse ka mitut Tartu rahuga seotud objekti. ERM’i postimuuseumis tuleb esitlusele uus mark “90 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest”. Avamisele tuleb ka Vanemuise 35 hoones asuv Tartu rahulepingu tuba, kus on võimalik heita pilk Tartu rahulepingu originaalile endale. Sõna võtab välisminister Urmas Paet. Kell 13-19 on tuba avatud kõikidele huvilistele. Kell 17.30 toimub samas Vanemuise 35 hoone juures Jaan Poska mälestusmärgi avamine.

Lisaks avamistele ja esitlustele toimub Tartu rahu juubeli puhul ka sügavamalt Tartu rahuga seonduva üle arutlevaid üritusi. Keskpäeval korraldab Põllumeeste Kogu Vanemuise 35 maja ees Tartu rahu tähistamise kõnekoosoleku.

Vanemuise kontserdimajas toimub Tartu rahu 90. aastapäeva kontsert, kus samuti on kõnega esinemas president Toomas Hendrik Ilves. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutus võõrustab õhtul külalisi Tartu rahu 90. aastapäeva vastuvõtul.

Tartu rahulepingu sõlmisid Eesti ja Venemaa 2. veebruaril 1920, sellega lõppes Vabadussõda ning pandi alus Eesti Vabariigi iseseisvusele.

Seto laulu klubi Mulgimaal

Kolmapäeval, 26. jaanuaril kell 19 saavad Pärimusmuusika Aidas kokku seto laulu huvilised.
Mulgimaal elab palju setosid või seto päritolu inimesi ja nii tekkis klubi kokkukutsujail idee hakata kord kuus kokku saama ja seto laule laulma.
Leeloklubisse võivad tulla kõik lauluhuvilised soost, vanusest ja päritolust olenemata. Peamine, et oleks huvi seto laulu ja kultuuri vastu. Ei nõuta ka viisipidamist ega varasemat laulmiskogemust.
Eriti oodatakse laulma vanemaid inimesi, tulla võib ka laste ja lapselastega. Selline mõnus kokkusaamine hakkab toimuma Pärimusmuusika Aida kaminasaalis iga kuu esimesel kolmapäeval, vahel kutsutakse külla ka seto laulikuid ja pillimehi Setomaalt ja mujalt Eestist.
Esimene kokkusaamine, asja üle arutamine ja lauluhäälte proovimine toimub kolmapäeval kell 19.

Kangakudumine Setomaal

Maarahval on alati olnud linnarahvast erinev elamise kalender ehk päevade jaotus, see on sõltunud töödest ja tegemistest. Tööd ajastati vastavalt aastaaegadele, kus jälgiti kindlasti kuu seisu ja muid looduse märke. Praegu on kõige õigem aeg kangasteljed tuppa tuua, et hakata kuduma. Setomaal on olnud ning on siiani kasutusel vanemate tüüpi nn. maateljed. Seto keeles on teljed peele’. Kõige lihtsamalt seletatuna maateljed on kitsamad ja tallalaudade sidus on lihtsam – niied (nitse’) seotakse otse tallalaudade (lavvaku’) külge ning ülevalt on nad pandud liikuma rullide (tsõõri’) pealt, teistel telgedel on selleks vipid.

Kui kangalõime telgede peale pandi, siis sai see, kes telgede all oli ja lõimi niidepanija kätte andis, pärast keedumuna.

Mõelge, kas te suudaksite kogu pere riided ja majapidamises vaja mineva tekstiili ise kududa ja kudumismaterjali enne valmis kedrata! Ega siis ei viskaks vist ühtegi riidetükki prügikonteinerisse!

Õie Sarv

Tee ise ehe ehe

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit korraldab igal aastal temaatilisi konkursse, et saada kaasaegseid rahvuslikke esemeid, rõivaid, jne. Sel aastal on tähelepanu all ehted, käesoleva käsitööaasta 2011 aastateemaks on kuulutatud “Ehe ehe”.

Konkursile eelnevad õppepäevad Eesti Rahva Muuseumis, et saada aimu meie rahvakultuuri traditsioonidest. Esimene õppepäev toimub 28. jaanuaril 2011 kell 11 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Tartus, Kuperjanovi 9), kus töötubades räägivad Jana Reidla Eesti rahva metallehetest läbi aja ja Reet Piiri  teemal “Rahvuslikud ehted – ehtimine ja kandmine”. Lõpetuseks viib muusemi metoodik Virve Tuubel läbi temaatilise ekskursiooni püsinäitusel „Eesti . Maa, rahvas, kultuur“.

Eelmine käsitööaasta oli puutööaasta, sel aastal on tähelepanu keskmes ehted ja järgmisel aastal erinevad taimekiud – 2012. aasta motoks on “Taimest tulnud”.

Riigi, omavalitsuse ja ettevõtja osast hariduses

Juba seitsmendat korda korraldab haridusportaal.ee Eestis ainulaadset ja suurimat üritust, mis ühendab endas messi ja konverentsi.
Hariduskonverents ja -mess “Riik, kohalik omavalitsus ja ettevõtlus hariduses?” toimub 3.-4. veebruaril 2011 Tartus.
Üritusel osalema oodatakse kõiki haridusasutuste juhte ja juhtivtöötajaid, kohalike omavalitsuste juhte ning haridusspetsialiste.
Konverentsi eesmärgiks on uurida riigi, kohaliku omavalitsuse ning ettevõtluse koostöövõimalusi hariduselu korraldamisel. Kahe päeva jooksul on võimalik kuulata väga erinevaid ettekandeid, arutelusid ja diskussioone. Konverentsiga paralleelselt on üritusest osavõtjatel võimalus külastada messi, mis on hea võimalus tutvuda uute õppeasutustele suunatud teenuste ja toodetega, luua kliendisuhteid, vahetada professionaalset teavet ja anda teada asutuse vajadustest.
Konverentsis osalemiseks on vajalik eelregistreerimine. Soovijad võivad registreeruda aadressil: haridusportaal.ee/konverents2011/.

Šamaani tee algkursus taas algamas

29. – 30. jaanuaril 2011 toimub Ida-Virumaal Vilusi külas, 3,25 km Mustveest järveäärset teed pidi põhja poole Mikk Sarve ja Kristel Vilbaste talus šamaani tee algkursus.

Šamaan ehk nõid on tervendaja, kes abistab teisi, reisides meelerännakul teise ilma, et tuua sealt abi ja nõuannet neile, kes seda on temalt palunud. Kursuse sisuks on trummi saatel meelerännakud alumisse, keskmisesse ja ülemisse ilma, samuti metsakäigud siin ilmas. Kõigil käikudel õpitakse maailma kogema nõia kombel, so oma sõnastatud eesmärki kindlalt meeles hoides ning samal ajal kõigel juhtuda lastes, tähele pannes ning meelde jättes. Oluline osa õppimisest toimub kogetut teistega ringis jagades.

Meelerännakute käigus leitakse oma looma- või linnukujulised vaim-abilised allilmast ning õpetaja ülailmast. Kursuse lähtekohaks on Michael Harner’i kirjeldatud ja rakendatud tuumšamanism, mis ühendab eri maade tervendamise praktikaid, samas on õppimisel oluline osa meie oma maarahva pärimusel, regilauludel, keelel ja meelel. Ühises ringis ümber tule kõneleme ning laulame nii igaühe kui ka varasemate inimpõlvede kogemustest suhtlemisel maailmaga tervikuna. Meelerännakud alumisse, keskmisesse ja ülemisse ilma toovad lisa lugudele ning lugupidamisele kõigest olevast ja elavast.

Kursus algab 29. jaanuari hommikul kell 10. Kursuse viib läbi Mikk Sarv. Lõpetamine on 30. jaanuari pärastlõunal. Kursusele ei saa hilineda, samuti ei tarvitata alkoholi kogu kursuse vältel.

Kaasa tuleb võtta kirjutustarbed, kõristi (võib ka omavalmistatud olla), voodipesu või magamiskott, saunalina saunaskäiguks ja midagi põnevat oma koduköögist, külmkapist, aiast või keldrist enda ja oma maitse esitlemiseks teistele.

Kursus on tasuline. Kursusele registreerimine ja info: Mikk Sarv, 5557 7795, maa@ilm.ee või telefonil 528 6357.

Setomaa kultuuriprogrammi tänavune taotlusvoor on avatud

Kultuuriministeerium kuulutas välja tänavuse taotlusvooru Setomaa kultuuriprogrammist toetuse saamiseks, projektitaotlusi saab esitada 21. veebruarini.

Setomaa kultuuriprogrammist saab taotleda toetust pärimuskultuuri, pärimuspõhise uusloomingu, keele ja hariduse, teadus- ja arendustegevuse, meedia ja mainekujunduse ning kogukonnaga seotud projektidele. Möödunud aastal toetas Kultuuriministeerium Setomaa programmist ligi 80 erinevat projekti ja ettevõtmist.

Kultuuriprogramm aitab kaasa Seto vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilimisele, taastumisele ja arengule võimalikult autentsel kujul ning setu kultuuris osalejate ringi laiendamisele, eriti noorte sidumisele esivanemate keele ja kultuuriga. Samuti keskendutakse setu kultuuri uute väljundite, nagu setu kunst, teater, film, toetamisele. Programm on eelkõige suunatud setu pärimuskultuuri ja keele hoidmisele setude põlisel asualal, aga ka mujal, kui tegevused on kooskõlas programmi eesmärkidega.

Programmi sisu, eesmärkide ja projektitoetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda Kultuuriministeeriumi veebilehel.