Kaile Kabun

Tartu linnamuuseum jätkab kõrtsiteemadel

Homme, 2. novembril algusega kell 16 jätkub Tartu linnamuuseumis (Narva mnt 23) kesk- ja varauusaegsete kõrtside eluolu tutvustav loengusari ettekandega „Tartu plokkflööt – kas pill kõrtsist või kirikust?”.

2005. aastal leiti Tartu kesklinna jäätmekasti arheoloogilistel uuringutel 14. sajandist pärinev plokkflööt. See muusikariist oli säilinud sedavõrd hästi, et teeb puhudes häält. Juttu tuleb leiu tundmaõppimiseks tehtust, samuti teistest vanematest säilinud plokkflöötidest, aga ka nende pillide kohast keskaegses muusikalises mosaiigis. Teejuhid (eksi)rännakutel Tartu plokkflöödi ainetel sõnas, pildis ja helis on Reet Sukk ja Taavi-Mats Utt.

Ettekandele eelneb kell 15.30 näituse külastamine koos giidiga. Sissepääs tasuta.

Kuni 11. novembrini on Tartu Linnamuuseumis avatud näitus „Poriveski kõrts”, mis keskendub keskaegse linnaäärse kõrtsi hõngu ja olemust edasi andva atmosfääri loomisele. Kõrtsidele on läbi aegade olnud iseloomulik räpasus, küllus, priiskamine ja pahelisus ning selle materiaalseks väljenduseks muu hulgas segamini paisatud toidulauad, hasartmängud, pooltühjad joogiklaasid, hämarad nurgatagused, joviaalne muusika jne.

Rohkem infot: http://linnamuuseum.tartu.ee.

Aegviidu looduskeskus kutsub matkapäevale

29. oktoobril algusega kell 10 tähistatakse Aegviidu looduskeskuses (Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala) Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala sünnipäeva.

Kavas on meenutused Põhja–Kõrvemaa looduskaitseala tekkimisest ning slaidiprogramm Põhja-Kõrvemaast.

Kell 12 sõidetakse bussiga looduskaitsealale. Külastatakse mitmesuguseid loodusobjekte. Eine looduses.

Huvilistel palutakse registreeruda tel 5344 0549 või 6047 212 või aegviidu.looduskeskus@rmk.ee. Registreerimine lõpeb 27. oktoobril kell 10.

Iloni Imedemaal on värvikas koolivaheajaprogramm

Koolivaheajal (26.-30. oktoobrini) on Iloni Imedemaal iga päev vahva programm ning kooliõpilasele soodustus – kaks külastust ühe hinnaga.

Kolmapäeval on näiteks kavas kõrvitsalaternaid valmistada ja lindudele söögimaja teha. Neljapäeval meisterdatakse järjehoidjaid ja pesulõksuloomi. Reedel valmivad optilist illusiooni loovad mänguasjad. Laupäeva mahub muu hulgas kokandustund ning pühapäeval meisterdatakse kummitusi.

Rohkem infot:www.ilon.ee

Luunjas on alustatud memoriaalpargi rajamist

MTÜ Münnich algatusel ning ELi toetuse kaasabil on alustatud väljapaistvate Luunja mõisaomanike memoriaalpargi väljaehitamist Münnichite ja Nolckenite perekonnakalmistu ja kabeli kunagises asukohas, annab teada Luunja valla veebileht.

Praeguse Luunja ratsaspordibaasi läheduses asunud, nüüdseks hävinud kalmistule on maetud krahv B.C. von Münnich ning Eestimaa ajaloos mõjukate mõisnike Nolckenite esindajad.

1970ndatel ehitas tollane sovhoos surnuaia ühte otsa sigala, ehituse käigus hävisid Münnichi kabel ning hauakivid. Teine pool kalmistust lagastati jäätmete ladestamisega. Säilinud on aga hulk põlispuid ning kalmistule viiv allee, mis saavad kavandatava pargi tuumikuks.

Memoriaalpargi projekti autor on ASi K&H maastikuarhitekt Karin Bachmann.

Kavas on kujundada loodusliku keskkonnaga, avatud ja mitmefunktsiooniline park. Säilinud põlispuud korrastatakse ja 1,2 ha suurune pargiala puhastatakse võsast. Suurtest põllukividest kujundatakse pargipuude vahele kivikülv, tiigi äärde rajatavasse mälestusnurka paigaldatakse mälestuskivi. Korrastatakse ka pärnaallee vanad puud ning istutatakse uusi, uue katte saab allee vahel kulgev tee. Parki paigaldatakse istepingid ning infotahvel, rajatakse kõnnitee ja mänguväljak.

Vana allee on juba korda tehtud. Foto: Luunja vald

Setomaa ehedad ehted on seebikoda ja „Peko”

MTÜ Setomaa Turism eestvedamisel valiti tänavu EHE Setomaa tiitli saajateks Vana Jüri seebikoda ja Värska vallavalitsus „Peko” etenduse idee ellukutsumise eest, annab teada Setomaa infoportaal.

Kokku hindas žürii seitset sellesuvist sündmust ja ettevõtmist. Nende hulgast pälvis suurima tunnustuse Kolossova külas Vahtraoru talus avatud Vana Jüri seebikoda, kus lõppenud turismihooajal polnud päeva, mil läbi poleks astunud ühtki uudistajat.

Teine EHE Setomaa tiitli saaja oli Värska vallavalitsus, kelle eestvõttel valminud „Peko” lavastust võib käsitada nii Värska valla kui ka kogu Setomaa mainekujundusena.

Lisaks neile kahele ettevõtmisele olid žüriile hindamiseks välja pakutud Lüübnitsa sibula- ja kalalaat, Piusa ürgoru puhkemaja, etendust „Maratsauk”, Ostrova festival ja Seto seltsimaja.

Järvamaa maitsvaim külatoit on välja valitud

Järva maavalitsuse ja Järvamaa tervisenõukogu korraldatud retseptikonkursi „Lihtne külatoit” võitis ülekaalukalt türilase Õnne Roosilehe valmistatud peekoni-köögiviljavormiroog, vahendab Järvamaa infoportaal.

Kabala koolis õpetajana töötava Õnne Roosilehe sõnul tuli vormiroa edu talle üllatusena. Esimest korda tutvustas ta kodus perele valmistatavat toitu Kabalas mahetoidu kokakoolis, kus soovitati roog ka konkursile esitada.

Kokku esitati retseptikonkursile „Lihtne külatoit” 50 nõuetele vastavat retsepti. Nende seast valis parimad välja žürii koosseisus Evi Lumi, Ene Niinsalu ja Reet Länkur.

Eriauhinna said Koeru lasteaia lapsed, kes koos vanematega koostasid tervislike hommikusöökide, putrude, magustoitude, vahepalade ja jookide retseptikogumikud.

Tulekul on esimene Mulgimaa kihelkondade päev

29. oktoobril algusega kell 13 toimub Karksi valla kultuurikeskuses esimene Mulgimaa kihelkondade päev, eesmärgiks väärtustada Mulgimaale omast elulaadi, tavasid ja kombeid.

Kavas on tutvustada üldsusele ja ka mulkidele endile Mulgimaa viie kihelkonna (Karksi, Halliste, Tõrva, Tarvastu, Paistu) ajalugu, kombeid, rahvarõivaid ja kultuurilist eripära. Päeval on oodatud kaasa lööma kõikide põlvkondade esindajaid – lastest vanaemade ja vanaisadeni.

Iga kihelkond esitab oma kihelkonna tutvustamiseks 45minulilise kava. Õhtu lõppeb mulgisimmaniga, kus on võimalik elava muusika saatel meenutada vanu seltskonnatantse, osaleda ühislaulmises ja -tantsimises. Mängib rahvamuusikaansambel Lustipill, tantse õpetab tantsuõpetaja Anneli Arraste.

Käsitöömeistritel ja mulgitoitude valmistajatel on kohapel võimalus oma toodanguga kaubelda.

Info: www.kultuurikeskus.karksi.ee

Luunja kultuurimajas avati kunstigalerii

Neljapäeval, 20. oktoobril avati Luunja kultuurimaja keldris kunstigalerii Meie Aja Kangelane, esimeseks väljapanekuks on Ervin Õunapuu fotonäitus „Miraažid”.

Galerii eestvedaja on oktoobrist alates Luunja kultuurielu juhtiv Toomas Aru. Tema sõnul on galeriil põhimõte maksta näitustel esinevatele autoritele tasu ning seeläbi kunstirahva tööd väärtustada.

Professionaalset kunsti, kirjandust ja muusikat on kavas Luunjas pakkuda ka edaspidi, tuues nii vaheldust programmi, mida maakultuurimajalt tavapäraselt oodatakse.

Leisi vallas võtab ilmet uus terviserada

Saaremaal Leisi vallas valmib terviserada, annab teada Saaremaa infoportaal.

Septembris valmis Saaremaal Leisi vallas terviseraja jõunurk ja suur varjualune ning paigaldati pingid. Varjualuse külge on plaanis panna veel terviseraja kaart ning raja eri kohtadesse suunaviidad.

Jõunurgas on võimlemiskangid ja kolme raskusega tõstepalgid. Hakkpuiduga kaetud raja kogupikkus on 1,4 km. „Suure metsa vahel looklev rada tekitab tunde, nagu oleksid asustusest kaugel, aga tegelikult on rada aleviku keskel. Samas lähedal seiklusrajal on võimalik panna oma osavus proovile ja arendada tasakaalu,” kiitis Leisi valla arendusnõunik Andres Jalakas terviserada.

Foto: Andres Jalakas

Sindis avatakse uus korvpalliplats

Järgmise nädala laupäeval, 22. oktoobril kell 10 toimub Sindi
gümnaasiumi võimlas VII Taivo Siku mälestusturniir, korraldajaks
spordiklubi Kalju.

Traditsioonilisest mälestusturniirist oodatakse osa võtma viieliikmelisi mees- ja naiskondi. Teavet võistluste kohata saab SK Kalju kodulehel
http://sindiskkalju.onepagefree.com

Mälestusturniir algab aga Sindi jaoks rõõmustava sündmusega. Nimelt
avatakse Pärnumaa omavalitsuste liidu eestvõttel ehitatud uus
puitpõrandaga, valgustatud ja pinkidega ääristatud korvpalliväljak.

Ettevõtmise maksumus oli 57 160 eurot, toetas Euroopa
regionaalarengu fond. Sindi linn rahastas projekti 8574 euroga.

Taivo Sikk (1932-2005) oli legendaarne Sindi kooli matemaatikaõpetaja ja
korvpallitreener, kelle käe all treenis mitu põlvkonda linna noori.

Metsa-aasta jätkub Tudulinnas

Kõik huvilised on oodatud 21. oktoobril rahvusvahelisele metsa-aastale pühendatud üritusele Tudulinna kultuurimajja.

Päev algab kell 9.30 konverentsiga ning jätkub metsanduslike väljapanekute ja viktoriiniga.

Mõned teemad konverentsikavast: „Riigimetsa jätkusuutlikkus” (Tiit Timberg, RMK juhatuse liige); „Erametsade majandamine ja metsaomanike koostöö” (Indrek Laas, keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist); „Metsast kaitsealadel” (Ants Animägi, keskkonnaameti kaitse planeerimise peaspetsialist); „Mets elukeskkonnana” (Heinar Juuse, RMK loodushoiu osakonna Kirde-Eesti piirkonna juhataja)

Veel on kavas vigursaagimine ja metsanduslikud väljapanekud, viktoriin. Metsapäeval on huvitavaid tegevusi õpilastele ja mõtlemisainet täiskasvanutele.

Kes on Lõuna-Eesti ehe?

SA Lõuna-Eesti Turism kutsub turismiasjalisi tunnustama oma maakonna parimaid turismiobjekte ja sündmusi, et üheskoos välja selgitada Lõuna-Eesti parimad konkursil „EHE Lõuna-Eesti”.

Eesmärk on tõsta Lõuna-Eesti kui turismipiirkonna mainet ja konkurentsivõimet ning tunnustada ja motiveerida turismiettevõtteid ja -organisatsioone.

Nominente saab esitada kahes kategoorias: 2011. aasta parim turismiobjekt ja 2011. aasta parim turismisündmus.

Sihtasutus ootab põhjendatud ettepanekuid meiliaadressil info@southestonia.ee. Lõuna-Eesti parimad valitakse välja kuue maakonna kandidaatide hulgast, lõpliku valiku teeb SA Lõuna-Eesti Turism nõukogu.

Parimate väljakuulutamine ja autasustamine toimub Lõuna-Eesti turismikonverentsil detsembri alguses.

Lisainfo: Kätlin Kuznetsova, tel 527 3743.
www.southestonia.ee

Kolgaküla rahvamaja valmistub juubeliks

Seoses Kolgaküla rahvamaja 80 aasta juubeliga sel sügisel on Kolgaküla seltsi juhatus kuulutanud välja:
1. Kolgaküla rahvamajaga seotud meenete kogumise ja mälestuste salvestamise. Kellel on pilte, filmilõike Kolgaküla rahvamajast, vanu kutseid, kuulutusi vms või kes on nõus Kolgaküla rahvamajast kaamera ees rääkima, see võtku rahvamajaga ühendust;
2. Kolgaküla lipu kavandi konkursi tähtajaga 20. oktoober.

Info: kaisa@kolgakyla.ee või tel 523 9239.

Ilmus esinduslik album Räpina aia- ja ajaloost

Kaante vahele on jõudnud album „Räpina – aiad ja pargid. Räpina aia- ja ajaloost”, raamatu autor on tunnustatud maastikuarhitekt Tiina Tallinn.

Raamat tutvustab Räpina miljööväärtuslike haljasalade kujunemislugu, nende asjatundlikku ja teadlikku kujundamist.

Räpina aianduskooli kodulinn Räpina on tugevate aiandustraditsioonidega linn, kus saab aiandusharidust ja kust on võrsunud põhiosa Eesti aednikest. Üks Räpina märgilisema tähtsusega ja nähtavamaid pärandkultuuri väärtusi on pargid, haljasalad ja koduaiad.

Aiakoolilinnas Räpinas on lausa 20 avalikku parki ja haljasala. Nende kujundamises on näha asjatundlikkust, läbimõeldust ja selle tulemusena ilu.

Äsja trükivalgust näinud raamat „Räpina – aiad ja pargid” on esimene ja seni ainus esinduslik album, mis läbimõeldult ja süsteemselt esitab Räpina haljasalade kujunemisloo.

Raamatus on palju pilte, teisalt annab see uurimusliku ajaloolise ülevaate paralleelselt eesti, inglise ja saksa keeles, kuidas kujunes Räpinast esindusliku haljastusega miljööväärtuslik väikelinn.

Lüllemäe raamatukogu tähistab 100. aastapäeva

22. oktoobril kell 18 ootab Lüllemäe raamatukogu oma sõpru ja lugejaid Karula-Lüllemäe piirkonna esimese raamatukogu loomise 100. aastapäeva tähistama.

Kavas: päevakohased sõnavõtud, pilguheit raamatukogu 100. aastasele ajaloole, kuulatakse jutuvestjat, etendus „Kolmas noorus” Tsooru rahvamaja näiteringi esituses.

Oma osalemisest palutakse teatada kolmapäevaks, 19. oktoobriks telefonil 769 7292 või 5689 9911. Võib registreeruda ka raamatukogus kohapeal või kirjutada meiliaadressil lyllemae.raamatukogu@gmail.com.

Naiste hariv pühapäev Pähnil

RMK Pähni looduskeskus on homme, 16. oktoobril kella 12st naiste päralt. Kavas on üritus pealkirjaga „Naised sügises”.

Naisi ootavad õpitoad ja erilised on need naised, kes seal õpetavad, õigemini oma kogemusi ja tarkusi jagavad.

Osaleda saab järgmistes õpitubades: „Leivategu. Armastus käib kõhu kaudu”;
„Kõlavöö tegemine”; „Tervisetuba – jooga”.

Pärast ühe õpitoa läbimist saab ühiselt osaleda tervisetoas, kus Metsamoor annab naistele nõu ja jagab soovitusi, kuidas sügisel tervist hoida ja turgutada, kasutades looduse varasalve.

Üritus on tasuta, aga korraldajad ootavad oma tulekust etteteatamist. Lisainfo tel 5300 2181.

Taebla parimad hoidiste tegijad on selgunud

9. oktoobril tehti Taebla kultuurikeskuses teatavaks hoidiste konkursi n-ö parimad palad. Peaauhind läks „Lumemarjamoosi” eest Aili Randmaale ja Anne Laurile Martna põhikoolist.

Võitjaid selgitas välja neljaliikmeline žürii, kuhu kuulusid Ülle Erman, Margit Tülp, Maiu Kallas ja Gregor Alton. Peaauhinnaks oli 10 kg suhkrut, lisaks jagati välja üheksa eriauhinda. Kõik kohaletulnud said näitusele toodud hoidiseid maitsta.

Kokku tõid 20 osalejat konkursile 34 hoidist. Enamik osalejaid oli Taebla vallast, aga mõned ka Haapsalust ja Martna vallast.

Näitus toimus riikliku puu- ja köögivilja teavituskampaania raames ning oli osa tervisliku toitumise nädalast Taebla vallas.

Võitnud „Lumemarjamoosi” retsept:
1 kg peeti, 1 kg alõtšasid, 1 kg suhkrut

Täna tähistatakse Eestis hõimupäeva

Täna, 15. oktoobril on hõimupäeva puhul Eestis lipupäev.

Hõimupäeva mõte on teadvustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre ning väärtustada niimoodi soome-urgilaste ühist pärandit.

1931. aastal langetas Helsingis toimunud soome-ugri IV kultuurikongress otsuse hakata tähistama oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel hõimupäeva. Eestis tähistati 1930ndatel aastatel hõimupäeva kontsertide, aktuste ja koosviibimistega kooli- ja vallamajades. Paljudes kohtades võis Eesti lipu kõrval näha Soome ja Ungari lippu lehvimas.

Eesti okupeerimine katkestas hõimupäeva tähistamise traditsiooni. Taasiseseisvumise järel hakati taastama ka hõimupäeva tähistamist. Kui algselt leidis hõimupäev vastukaja ennekõike koolides, siis praeguseks on kaasa tulnud erinevad haridus- ja kultuuriasutused ning kodanikuühendused. Riigikogu kehtestas hõimupäeva lipu- ja riikliku tähtpäevana 17. veebruaril 2011. aastal.

Võrumaal Rõuges avatakse uus jääväljak

Neljapäeval, 13. oktoobril avatakse Võrumaal Rõuges valla sünnipäevanädala raames Võrumaa hokikeskuse normaalmõõtmetega jääväljak. Rõuge liuvälja saavad talvekuudel kasutada nii hokimängijad kui ka hobiuisutajad.

Pärast avatseremooniat saavad soovijad minna kepikõnniringile. Kuna külmataat oktoobris jääd teha ei taha, siis hokiklubi Rõuge Snaiprid koduväljakul veel litreid mängu ei panda.

Uue jääplatsi valmimise tähistamiseks harrastatakse meeskonnasporti hoopis Rõuge kooli spordihoones, kus algusega kell 18 algab jalgpallilahing Rõuge ja Võru jalgpalliklubi vahel. Jõudu katsuvad jalgpallis ka Rõuge valla endised, praegused ja tulevased vallavanemad ning volikogude esimehed.

Paides peetakse nädalavahetusel kartulifestivali

Laupäeval saab Paides slaavi kultuuriühingu eestvedamisel hoo sisse kartulifestival. Kultuurikeskuse parklas aga toimub oktoobrilaat, kus saab soetada omale talvekartuli ja kaubelda aia- ja juurviljade, käsitöö, toidu- ja tööstuskaupadega.

Oktoobrilaat toimub Paide kultuurikeskuse parklas 8. oktoobril kella 10-16, kartulifestivali üritused kestavad kella 10-19.

Paide kultuurikeskuses räägitakse festivali raames kartulisortidest, saab küsida nõu kartulikasvatuse kohta, haiguste ja kahjurite tõrjeks.

On avatud töötoad ja näitused. Saab kartulitoite degusteerida jne.

Harku rabas saab end sügisvirgeks joosta

Pühapäeval, 9. oktoobril toimub Harku rabas järjekorras 76. rabajooks.

Seekordne jooks kuulub rahvusvahelise vähinädala programmi. Jooksu korraldavad projekteerimisfirma Sweco Projekt ja Nõmme linnaosa valitsus koos partneritega.

Jooksu järel esineb laulja Erich Krieger.

Rabajooksul on peamine osavõtt, mitte võit, aga esimeses ühisstardis antakse võimalus ka jõudu katsuda. Neil, kes ei ole jooksuga mõnda aega tegelnud, on võimalus läbida rada käies.

Rabajooks pikkusega 6,3 kilomeetrit toimub Harku raba teedel. Stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Start on avatud kella 11–12, rajale lastakse iga viie minuti tagant. Finiš suletakse kell 13. Esimese ühisstardi kolm paremat meest, naist, poissi ja tüdrukut (sündinud 1999. a ja hiljem) saavad auhinna. Esimesele 1450 lõpetanule on ette nähtud traditsiooniline vimpel ja loosiõnne korral ka eriauhind. Jooksust osavõtt
on tasuta.

Tänavune ehteaasta kulmineerub oktoobris-novembris

Eesti rahvakunsti ja käsitöö liit on kuulutanud tänavuse käsitööaasta teemaks „Ehe ehe”. Ehteteema üheks kandvaks osaks on kõigile huvilistele mõeldud maakondlikud ehtekojad 22. oktoobril ning mardilaat Tallinnas.

22. oktoobril avatakse maakondades ehtekojad, kus kus õpetatakse valmistama helmeid, kette, paelu, linte, peakatteid, aksessuaare jpm. Võimaluse korral peetakse loenguid, esitletakse rahvuslikku käsitööd filmide, demonstratsioonide ja meistriklasside kaudu.

Maakondades korraldatakse samal ajal ka näitusi, kus tutvustatakse paikkonnale omaseid rahvarõivaid ja nende juurde kuuluvaid ehteid ning lisandeid. Lõppnäitus on Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis novembris ja suur ehtekoda on avatud mardilaadal, kus osalevad ka meistrid mujalt Euroopast.

Rahvusvaheline konverents „Ornament – võti maailma” toimub Tallinnas 11.-13. novembrini. Konverentsil räägivad oma edulugusid eri maade käsitööettevõtjad ja disainerid, kelle toodangu aluseks on paikkondlik lugu või kohalik kiri, muster, ornament.

Kareda vallas on veel õigeid mehi

Möödunud laupäeval selgitati Peetris toimunud mihklipäeva peol juba viiendat korda välja Kareda valla õige mees, vahendab Järvamaa infoportaal. Kuue nominendi seast osutus valituks Rainer Palmsaar.

Tema kandidatuuri ülesseadjad ei olnud põhjendustega kitsid: Rainer Palmsaar päästab oma valla elanikke traktoritega lumevangist, on abivalmis ja viisakas; tema firma on olnud sponsoriks Kareda valla spordivõistlustel; tal on julgust oma mõtted ja arvamused välja öelda; tihti näeb teda koos sõpradega metsloomi toitmas ja jahindusega tegelemas.

Rainer Palmsaar on OÜ Impeerium juhatuse liige. Firma tegeleb taimekasvatuse abitegevustega: põldude ettevalmistus, põllukultuuride külv, saagikoristus, aga ka metsahooldus ja võsalõikus. Kahel viimasel aastal on OÜ Impeerium teinud Kareda vallas lumetõrjetöid.

„Ta on mees, kellele võib alati kindel olla,” iseloomustas Rainer Palmsaart Kareda vallavanem Triin Pobbol.

Õige mees kuulutati välja mihklipäeva peol. Peo eeskava olid traditsiooniliselt ette valmistanud naised, kandes ette kaks šketsi, millest ühes tehti tagasivaade eelmistele tiitli pälvinud meestele.

Seekordses „kondiproovis” tuli õige mehe kandidaatidel koos oma abilistega tõestada, et muusika ei ole tantsimist kunagi seganud, samuti tuli proovile panna oma juhendamisoskus.

Harjumaa otsib tervislikku toitu

Harjumaal on kuulutatud välja tervisliku toidu kampaania „Harjumaalase tervislik lemmikretsept”. Selle raames kogutakse kõigile kättesaadavast toorainest valmistatava soodsa ja lihtsa tervisliku toidu retsepte.

Kampaania kestab terve oktoobrikuu ja kampaanias osalejate vahel loositakse välja temaatiliste ajakirjade tellimused. Kogutud retseptidest pannakse kokku e-raamat.

Retsepte võib saata Harju maavalitsuse tervisetuppa nii posti teel (Harju Maavalitsus, Roosikrantsi 12, 15077 Tallinn) kui ka täites veebiankeedi. Retseptide kogumise kampaanias osalejalt oodatakse retsepti, selle saamislugu ja võimaluse korral ka toidust tehtud fotot.

Maavalitsus pakub ka omavalitsustele võimalust taotleda kokandusõhtute korraldamiseks rahalist toetust, et tutvustada ning propageerida tervisliku toidu valmistamist peres. Sihtrühmaks on vähekindlustatud tööealised naised, kelle õlul on perele toidu valmistamine.

Lisainfo: Annika Soa, Harju maavalitsuse tervisetoa spetsialist, tel 611 8547, e-posti aadress annika.soa@mv.harju.ee.

Vöökirju korjama!

Koristades vanu maju, pööninguid, keldreid, kuure, tulevad sageli päevavalgele vanad tarbeesemed, näiteks kangastelgede tükid, toolipõhjad, teki teppimise raamid, luisutaskud, mis on kokku seotud esmapilgul inetute ja kulunud rahvuslike vööjuppidega.

Kui neid sajandivanuseid või veelgi vanemaid ning väga kulunud vööpaelu lähemalt uurida, siis on neis tallel meie ehe rahvuskultuur.

Ükski nn räbal ei ole liiga vana ja kole selleks, et selle mustrid ja värvid üles tähendada ja tulevastele põlvedele jäädvustada.

Hea sõber, kui leiad midagi põnevat, siis pöördu vööpaelade punuja Eve Jakobsoni poole! Tema oskab anda asjatundlikku nõu, kuidas ajaloolist vööd kirjeldada, pildistada-joonistada, värve fikseerida ja kuidas neid eksponeerida.

Vanadest vöökirjadest on huvitatud Harjumaa muuseum. Lähem teave: Eve Jakobson, tel 5342 4532, e-posti aadress evebson@gmail.com.