Autor: Kaile Kabun

Pokumaal esitleti matkameeste teatmikku

Möödunud neljapäeval oli Pokumaal vahva ja vajaliku taskuraamatu „90 kodumaist puittaime” esitlus. Autoril ei olnud pikk maa kohale tulla, sest ta on Pokumaa vastne tegevjuht Urmas Roht ise.

Esitlusel osales ka Tallinnast startinud Looduse Omnibussi rahvas, samuti olid kohal raamatu välja andnud kirjastuse Huma esindajad.

Raamat on hulga fotode ja joonistustega abimees looduses ringi liikuvale inimesele. Kaane servale on märgitud pisike joonlaud, et lehe pikkust-laiust teada saada.

Silma jäi, et raamatus on õige mitu paju, aga mitte näiteks lehist ega hobukastanit, sest need on Eestis võõrliigid. See-eest selgus üllatuslikult, et jugapuu on kohalik taim. Et ükski liik tulevikus määramata ei jääks, on autoril juba koos ka järgmise – võõrpuukiikide kohta käiva raamatu materjal.

Esitlusel mängis autor ise kitarri ja lõõtsa ning laulis ühe laululoo. Pärast söödi Urmase abikaasa küpsetatud muffineid.

Külaliste küsimused käisid rohkem Pokumaa kohta. Kas Pokumaa jääb nüüd pikemaks ajaks lahti? Urmas Roht: „Ma ei tulnud siia kolmeks kuuks, et siis uksed lukku panna. Vahepealne kinniolek on Pokumaad mõjutanud nii, et paljud koolid ei ole julgenud oma kevadisi väljasõite siia planeerida. Mai lõpp on siiski üsna tihe.”

Kas Puuko on juba leitud? Urmas Roht: „Tegelikult tuleb mul see suvi ise Puuko rollis olla.”

Tegevjuht tõi Pokumaa arendamisel välja kaks olulist sihti: muuta see paik lastepäraseks loodushariduskeskuseks ning saada ametlikult muuseumi staatus Edgar Valteri pärandi hoidmiseks ja eksponeerimiseks.

Airi Hallik-Konnula

PRIA kutsub pindalatoetusi taotlema

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) alustas 2. mail pindalatoetuste taotluste vastuvõttu. Esimese nädalaga jõudsis dokumendid esitada 1985 põllumeest, ligi 14 000 on need veel laekumata.

Taotluste vastuvõtt kestab 23. maini. Pärast seda saab neid hilinenult tuua veel 15. juunini, aga siis väheneb toetus 1 protsendi iga hilinetud tööpäeva kohta. Tänavu võib taotleda kokku 12 liiki toetusi maaharimiseks ja põllukultuuride kasvatamiseks, ohustatud tõugu loomade pidamiseks ning loomade karjatamiseks.

Taotlusi võib esitada nii elektrooniliselt e-PRIAs kui ka paberil maakondlikes teenindusbüroodes ja posti teel. Mullusega võrreldes on dokumentide laekumine aeglasem – esimese nädalaga laekus taotlusi 350 võrra vähem. Kõige arvukamalt on taotlusi laekunud Võrumaal ja Tartumaal. 220 taotlust esitati e-PRIA vahendusel.

PRIA soovitabki eelistada taotluse esitamiseks e-PRIAt, mis töötab ööpäev ringi. Vältimaks järjekorras ootamist, saavad kliendid broneerida aja taotluse esitamiseks büroos (kodulehe www.pria.ee<http://www.pria.ee> vahendusel või helistades infotelefonil 737 7679). PRIA maakondlikud teenindusbürood on erandkorras avatud ka laupäeval, 14. mail kella 8.30-15.

Pindala- ja keskkonnatoetusi makstakse selleks, et hüvitada põllumajandusmaa hooldamise kulutusi, keskkonnasäästliku tootmise eripärast tekkivaid lisakulusid ning tavatootmisega võrreldes saamata jäävat tulu. Pindalatoetuste saajad on igal aastal arvukaim PRIA toetuste sihtgrupp. Tänavuste pindalatoetuste eelarve on 159 miljonit eurot. Toetuste abil haritakse ja hoitakse Eestis heas põllumajanduslikus korras üle 860 000 hektari maad.

Lisainfo toetuste kohta ja taotlusvormid: www.pria.ee. Info telefonil 737 7679.

Liiva külarahvas korraldas talgud ja pidas plaane

7. mail toimunud Liiva külaseltsi talgupäev oli suurepärane näide kohalike elanike, ettevõtete ja linnaosavalitsuse koostööst.

Liivametsa tee, Kalmistu tee ja Pedaja tänava ümbruse korrastamisel osales kokku üle 40 inimese. Liiva elanikud koristasid prügi ning puhastasid männimetsa sinna kasvanud võsast. Nõmme linnaosavalitsus varustas talgulised prügikottide ja kinnastega ning tõi Liivametsa tee äärde kaks suurt prügikonteinerit. OÜ Riigiressursside Keskus töötajad aitasid koristada Liivametsa tee äärde tekkinud prügihunnikuid. Töö kiirendamiseks oli kasutusel ka ükslaadur-ekskavaator.

Kõige enam nördimust tekitas kauni männimetsa alt leitud suur kollane silt, mis veel möödunud suvel Kalmistu teel seisis ning ASi Tallinna Vesi torustike ehituse ja tööde tähtaja kohta infot andis. Seoses tööde tegija vahetusega või järjekordse tähtaja pikenemisega vajas väljavahetamist ka silt ning vana rändas prügimäe asemel lähedal asuvasse metsa.

Me ei tea, kumb ehitusfirma selle sinna viis, kuid Tallinna Vesi võiks sildi kuupäevade järgi selle kindlasti tuvastada ja oma allhankijad korrale kutsuda.

Pärastlõunal kogunesid talgulised Oravamäele, et pidada maha üks mõnus piknik ning arutada kohalikke teemasid, näiteks 15. mail toimuvat Liiva külarahva esimest tänavaturgu.

Lisainfo: www.liiva.ee

Indrek Luberg,
külaseltsi juhatuse liige

Rõuges selgitatakse rattasõidu tõdesid

Rattaklubi Rõuge Racing Team kutsub kõiki 14. märtsil kell 13 Rõugesse rattapäevale.

Toimuvad mitmesugused rattamängud: vigursõit, aeglustussõit, kiirendussõit. Parematele auhinnad. Võimalik on harjutada jalgrattajuhi eksamirajal. Kohustuslik on kanda kiivrit!

Kohal on politsei rattapatrull, kes peab loengu ohutu rattasõidu teemal. Lastevanematel on võimalik uue liikluseeskirja kohta küsimusi esitada.

Falck Autoabi teeb jalgrataste pisiremonti.

Helilooja Tauno Aints resideerub Haabersti linnaosas

Tauno Aints on maikuus Haabersti linnaosa resideeruv helilooja. Tema muusikaga kontsertetendus „Limpa” kohalike elanikega koostöös Haabersti tunnusmeloodia loomine ja kohtumine publikuga kuuluvad sündmuste sarja „Resideeruv helilooja igale Tallinna linnaosale”, millega Eesti Heliloojate Liit annab oma panuse Euroopa kultuuripealinna programmi.

Resideerumine saab piduliku alguse kolmapäeval, 11. mail kell 18 Haabersti vaba aja keskuses, kus esitletakse Haabersti tunnusmeloodiat. Kõigil Haabersti elanikel oli võimalus osaleda oma linnaosa tunnusmeloodia komponeerimises. Kogutud viisijuppidest on Tauno Aints nüüd kokku pannud Haabersti tunnusmeloodia. Samas on võimalik heliloojaga kohtuda.

Maikuu suursündmus on Tauno Aintsi muusikaga kontsertetendus „Limpa”. Etenduse on Andrus Kivirähki raamatu „Limpa ja mereröövlid” põhjal lavastanud Andres Dvinjaninov, laulutekstide autor on Urmas Lennuk. Kontsertetendust saab nautida kolmapäeval, 25. mail kell 18 Haabersti vaba aja keskuses.

 Eestis on täna palju toredaid heliloojaid, kes on meie jaoks ka maailmalavadel toimetades jäänud Mirjamiks, Tanjaks, Märt-Matiseks, Piretiks, Taunoks, Erkki-Sveniks, Urmaseks ja Tõnuks. Inspiratsiooni saavad nad oma teosteks tihti just kodukandist – miks mitte Tallinna
linnaosadest. Euroopa kultuuripealinna aasta jooksul jagavad nad Tallinna linnaosades pisut enda inspiratsioonist taas linnarahvale laiali.
 
Resideeruvate heliloojate sari jätkub sügisel.

Vaata lisa: http://www.helilooja.ee/_

http://www.tallinn2011.ee/

Viljandimaa öös on aardeid

Muuseumiööl 14. mail kella 18 – 23 ootavad Viljandis külastajaid Viljandi muuseum, Kondase keskus ja Vana veetorn.

Muuseumikülastajatel on võimalus osaleda otsimismängus, mille käigus tuleb läbi käia kõik kolm kohta. Mängu algus- ja lõpp-punkti saavad osalejad ise valida – kas Kondase keskus või Viljandi muuseum.

Viljandi muuseum paneb muuseumiööks välja kunstiaarded – kaks maali tuntud autoritelt. Kondase keskus pakub võimalust otsida aardeid Paul Kondase maalidelt.

Mart Saare majamuuseum Hüpassaares meelitab muuseumiööl külastajaid muusikaprogrammiga. Lauldakse rahvalaule. Mart Saare vanaonu poja Toru Jakobi tehtud koduorelil mängib Jaak Jürisson, laulavad Jaak Johanson, Riina Roose ja teised. Tallinna Linnateatri näitlejad Andero Ermel, Kristjan Üksküla, Indrek Ojari ja Veiko Tubin loevad Tammsaare ja Saare mõtisklusi ning kirjutisi. Klaveril musitseerib Martti Raide. Õhtu lõpetab Viljandi kultuuriakadeemia jazz- ja pärimusmuusika üliõpilaste kontsert.

Kaasa võtta piknikukorv! Energia talu pakub taimeteed. Loomulikult võib jalutada rabas ja nautida vaikust.

Heimtali muuseumis (Eesti Rahva Muuseum) on muuseumiöö erinäitus „Külalised kodukandist”. Valik Paistu ja Viljandi kihelkonna esemeid ERMi kogudest. Avatud on näitused „Minu kodu”, „Mulgi naiste kindad” ja püsinäitus. Lastele toimub muuseumi territooriumil aardeotsimismäng. Heimtali rahvamajas on filmiprogramm „Vanad filmid Viljandimaalt” ning õpituba vanade puit- ja metallesemete puhastamise teemal. Üllatused!

Heliloojate Kappide muuseumis Suure-Jaanis tähistatakse Joosep Kapi 178. sünniaastapäeva. Kõik on oodatud vanahärrat õnnitlema. Tulla on lubanud ka Carl Robert Jakobson ja Mihkel Veske, rääkimata Joosepi tütardest ja poegadest. Seegi kord kuulatakse muuseumiööl Kappide muuseumis puhkpillimuusikat ja lauldakse, tantsitakse, maalitakse muusikat ja loetakse luuletusi ning muidugi otsitakse ka aaret.

Mõisaküla muuseumi programm algab juba varem – kogu päeva on linnas eri paikades näha vanaaegseid vaateid Mõisakülast. Fotokoopiatel on samad tänavad ja hooned 1920–1930. aastatel. Õhtul järgnevad aarete otsimise võistlus ja joonistamine.

Muuseumiööl on sissepääs muuseumidesse tasuta. Kogu muuseumiöö programm Eestis on nähtav veebiaadressil oo.muuseum.ee.

Vaata lisa: http://muuseum.viljandimaa.ee!

Ukraina tantsud Tartu tantsuklubis

11. mail kella 20st on huvilistel võimalus Tartu tantsuklubis Ukraina rahvatantse ja laulumänge õppida.

Tantse õpetab Andrii Vytvytskyi (karmoška, laul). Tartutantsuklubisse on kutsutud ukrainlased Tartust ja Tallinnast, kes praegu elavad ja õpivad Eestis. Tantsud ja laulumängud on kogunud ekspeditsioonidel Põhja- ja Kesk-Ukrainasse ansamblid Bozhychi ja Buttia.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos pere ja sõpradega. Kaasa palutakse võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad sel aastal Tiigi seltsimajas: 11. mail, 25. mail, 14. septembril, 28. septembril, 12. oktoobril, 26. oktoobril, 9. novembril, 23. novembril, 7.detsembril ja 21. detsembril. Suvekuudel tantsuklubisid ei toimu.

Lisateave: tel 5560 2102, triinu.nutt@gmail.com.

 

Vanavarahuvilisi ootab Liivimaa antiigilaat

Laupäeval, 14. mail kella 9-16 toimub Põlvamaal Valgjärve vallas Pikajärve mõisa pargis Liivimaa kolmas antiigi-, kunsti- ja käsitöölaat.

MTÜ Liiwimaa Antiik juhatuse esimehe Jaak Metsalu sõnul soovitakse laadaga koondada Eesti antiigi- ja vanavarahuvilisi, propageerida ja väärtustada antiiki ja vanavara. Samas pakkuda meelelahutust ning tutvustada Pikajärve mõisa vaatamisväärsusi.

Metsalu soov on muuta antiigilaat Lõuna-Eesti kultuurimaastikul oluliseks sündmuseks ja traditsiooniks. Antiigihuvilisi müüjaid on tänavu oodata üle poolesaja.

Laada pärliks võib nimetada Eesti talumööblit ja etnograafilisi esemeid. Palju on kunstnike töid, kusjuures müügis on nii vanema põlve kui ka tänapäeva kunstnike töid. Pakutakse ka väärtuslikke hõbeesemeid.

Antiigilaada külalised president Arnold Rüütel, Riigikogu liige Urmas Klaas, Valgjärve vallavanem Kaido Kõiv istutavad mõispargi alleele tammed.

Kultuuriprogrammi sisustavad Contra, astroloog Igor Mang. Vanaautoklubi Vänt korraldab vanaaegsete autode paraadi. Muusikat teevad laulja Toomas Jalajas, akordionist Veiko Kivi, laulja Heldur Uibo.

Kohapeal on kunstnikud Albert Gulk Kursi koolkonnast, kes teeb soovijatele kiirportreesid. Kunstnikud Toomas Kaskmann, Kerttu Lätt Tartu kunstnike liidust, karikaturist Jaanus Nessler esitlevad oma uuemaid töid.

Meelelahutust pakuvad veel tantsutrupid Sügiskuld ja Õietolm, Saverna näitering, Suure-Jaani näitering.

Toimuvad antiigioksjon, antiigiloterii, eksklusiivpildistamine.

Lisainfo: tel 523 9305 (Jaak), www.liiwimaa-antiik.ee

Pitsihuvilised on oodatud Värskasse

5.–15. maini toimuvad Setu talumuuseumis Värskas XVIII Setu pitsi päevad. Tänavuste päevade teema on „Õlakate”.

Avapäeval, 5. mail õpetas Mokornulga pitse heegeldama Terje Lillmaa.

15, maini on avatud näitused „Tsusit  kirä’” (Setu kasttikand Setu talumuuseumi ja Võrumaa muuseumi kogudest);

Üte talo näpotüü” (Anne Laaneviiru käsitööd);

„Mokornulga vana pitsi’” (Obinitsa muuseumi fondinäitus);

„Õlakatted” (võistlustööd õpilastelt ja täiskasvanutelt).

Pitsipäevad lõpetatakse 15. mai kell 11 pitsivõistlusest osavõtjate autasustamisega. Selguvad žürii ja publiku lemmikud. Võistlustööde demonstratsioon jmt.

Pitsiõpe ettetellimisel tel 5656 6898.

 

Suguvõsauurijad kohtuvad Kambjas

25. mail algusega kell 18 toimub Kambja vallamajas suguvõsa ajaloo uurimisest huvitatute koolitus, vahendab Tartumaa infoportaal.

Suvi on suguvõsade kokkutulekute aeg ning hea võimalus tutvuda oma esivanematega seotud kohtadega. Eesti arhiivides leidub meie eellaste käekäigu kohta palju huvitavat ning nüüd on õige aeg valmistuda suviseks suguvõsa kokkutulekuks või ringkäikudeks esivanemate radadel ja tutvuda oma juurtega.

Elukutseline suguvõsauurija Fred Puss Eesti isikuloo keskusest tutvustabki uurimiseks vajalikke nippe ja allikaid.

Registreerimine: pille@kambja.ee, tel 741 6333 (Pille Tammelan). Lisainfo tel 5192 1636 (Annely Zeigo).
Koolitusprogrammmi toetatakse Leaderi programmi kaudu.

 

Võru keele päev Pikakannu koolis

Homme, 3. mail proovitakse Pikakannu koolis algust teha võru keele õpetamisega keelekümbluse moodi: kavas on neli võru keeles peetavat ainetundi.

Võru keelt ja kultuuri õpetatakse praegu 20 ajaloolise Võrumaa koolis peamiselt ühe ringitunnina nädalas (kuues koolis 20st on õppus tunniplaanis valikainena).

 Võru keelt ja oma kandi kultuuri on aga võimalik õpetada ka teistes tundides peale võru keele tunni. Kogu ilmas, sealhulgas Eesti vene koolides tuntakse seda keelekümbluse nimetuse all. See tähendab, et vene lapsed õpivad näiteks Eesti ajalugu eesti keeles. Niisamuti võiks vana Võrumaa koolides lapsed õppida näiteks ajalugu, maateadust, käsitööd, kehalist kasvatust, kirjandust või mõnd muud ainet võru keeles.

 Keelekümblus on igal pool häid tulemusi andnud õpetamisviis. Pikakannus tutvustavad seda Tartu Annelinna gümnaasiumi õpetajad.

 Pikakannu koolis on plaanis õpetada tulevast sügisest peale võru keele ka pärimuskultuuri omas keeles. Keelekümbluse mõte ongi lisaks keelele ja ainetele laiemalt õpitava keele kultuuri (seda keelt kandvat ilmatunnetust jms) tutvustada. Loe edasi: Võru keele päev Pikakannu koolis

Laste võru keeles luule lugemise võistlus Sänna mõisas

Homme, 28. aprillil koguneb Võrumaale Sänna mõisasse 37 ajaloolise Võrumaa lasteaia- ja koolilast, et võistelda omakeelse luule lugemises.

Kahtkümmet laste etteastet hindavad võru kirjanik Kauksi Ülle, Rõuge rahvamaja juhataja Riina Kööts ning Põlva Eksperimentaalteatri lavastaja ja ajalehe Koit kultuuritoimetaja Rivo Veski. Võrukeelse luuletaja Artur Adsoni (1889-1977) auks peetakse võistlust juba 12. korda. Seekord kantakse ette vähemalt tosina võrukeelse autori loomingut.

Laste luulelugemisele ja jutuesitusele on Sänna mõisa suurde saali oodatud kaasa elama kõik huvilised. Võistlus algab kell 13. Etlusvõistlust korraldavad MTÜ Sänna Mõisakeskus ja Võru Instituut.

Täpsem teave tel 5614 3780 (Tiia Allas) või 5398 0028 (Eve Taal)

Pärnu-Jaagupi kutsub puhkpillifestivalile


10.-12.juunini toimub Pärnu-Jaagupis puhkpillifestivalil „Halinga puhkpill 2011”.

Oodatud on kõik, kes tunnevad rõõmu puhkpillimängust – orkestrid, ansamblid, üksiküritajad. Ka sõbra võib kaasa võtta.

Mängitakse pilli, kuulatakse väärt nõuandeid oma ala asjatundjatelt, pannakse pillid kõlama harjutusruumides ja kontsertidel, kuulatakse-vaadatakse külaliskvintetti Soomest, tuntakse rõõmu mõnusast puhkpillimuusikast ja tehakse palju muudki…

Juba kuuendat aastat toimuvast festivalist osavõtt on kujunenud traditsiooniks Pärnumaa puhkpillimängijatele, kellega on oodatud ühinema sõbrad-tuttavad ka kaugemalt.

Festival on pühendatud Pärnu-Jaagupi varalahkunud õpetaja Margus Allmanni mälestusele.

Rohkem infot: Pärnu-Jaagupi muusikakool, Elena Mägi, tel 443 4901, 5561 5594, pjmk@hot.ee. Info ja ürituse ajakava Pärnu-Jaagupi muusikakooli kodulehel: www.pjmk.ee.

 

Moisekatsi Elohelü võit läks sõdurpoiste ansamblile

Eile, 23. aprillil Moostes toimunud XII Eesti rahvamuusikatöötluste festivali võistluskontserdi võitis kaitseväe orkestri ajateenijatest loodud ansambel Laul Jätta.

Võiduga kaasnes peapreemia 1000 eurot ning Ilme ja Riho Kulla pronksskulptuur Laulev Neiu.

Žürii esimehe helilooja Tauno Aintsi sõnul oli peapreemia võitja esitustes kõrvuti mehelik jõud ja õrnus, harmoonia leidlikkus, esitamise rahu, omanäoline koosseis ja intonatsiooni puhtus.

Žürii liige Tarmo Noormaa, kes sai võistluskontserdist mitu väga head muusikalist elamust, tunnustas regilaulu kasutamist rivilauluna ja seda, et peapreemia võitnud ansambel tegi seda, mis tuli nende loomusest.

Publik valis oma lemmikuks samuti ansambli Laul Jätta.

Festivali patroon proua Ingrid Rüütel andis oma auhinna, Ivar Pärnametsa valmistatud väikekandle ansamblile Mälutagune.

Võistluskontserdi kohustusliku loo, Kanepi kihelkonnast pärit „Hällülaulu” parim töötlus kõlas žürii arvates ansambli – 7 esituses, neid tunnustas preemiaga AS Tallept Auto. MTÜ Folgisellide Seltsi välja pandud üllataja preemia anti ansamblile Greip.

Muusikuid tunnustasid oma auhindadega veel mitmed festivali toetajad:
Eesti Pärimusmuusika Keskuse auhind – ansambel Punt; Võru Folkloorifestivali auhind – ansambel Mehepojad; Võru Instituudi Julge Joro auhind – ansambel Vikerkaare Hallskaala; Põlva Tarbijate Ühistu Uue Lootuse auhind – ansambel Sõõrikud.

Žürii esimees, helilooja Tauno Aints kiitis võistluskontserdi tihedat konkurentsi ja kõrget taset.

Festivali korraldas MTÜ Folgisellide Selts koos Mooste vallavalitsusega.

Suur toidu pildistamise koolitus Veskisilla puhkekeskuses

Täna, 24. aprillil algusega kell 11 toimub Türi-Allikul Veskisilla puhkekeskuse suures peosaalis toidufotokoolitus, kuhu on oodatud fotohuvilised kõikjalt Eestist.

„Viimastel aastatel on digifototehnika hinnad muutunud taskukohaseks igale fotohuvilisele ja seetõttu on fotograafia mõnusaks ja arendavaks harrastuseks nii suurtele kui väikestele. Toit on osa meie igapäevasest elust ja toidufotokoolitusel õpetatakse toitu kui kunstiteost vaatama ja jäädvustama kaamerasilma läbi,” sõnas koolituse korraldaja, Nikon Nordic AB esindaja Rene Mitt.

Türi fotograaf Rene Viljat on öelnud, et toidust on ilusat pilti teha üpris keeruline, sest toit võib olla küll maitsev, aga suur kunst on seda head maitset pildis väljendada ja lihtsalt välklambiga klõpsides ei pruugi see õnnestuda.

Praktilisel toidufotokoolitusel valmistab roogi toidupedagoog Enn Tobreluts ja pildistama õpetab tunnustatud fotograaf Kaupo Kikkas. Huvilised võivad kaasa võtta oma fotoaparaadi, koolitajad vastavad kõikidele tekkivatele küsimustele. Osalejatele antakse ka tunnistused.

Koolituse kohta saab lisainfot veebilehelt www.nikon.grillfest.ee.  Koolituse korraldavad Nikon Nordic AB, Türil 2008. aastal asutatud rahvaorganisatsioon Eesti Grilliliit koostöös Türi Arengu sihtasutusega.

 

Kallastel kogutakse rehve

Kallaste linnavalitsus koostöös Eesti rehviliiduga alustab vanade rehvide kogumist.

Kogumispunkt asub aadressil Oja 13 a (endise kutsekooli tagune ala) ning on avatud iga kuu esimese ja kolmanda nädala laupäeval kella 10-15, annab teada Tartumaa infoportaal.

Esimene vastuvõtupäev on 7. mai. Vastu võetakse sõiduautorehve, veoautorehve, eriotstarbeliste sõidukite ja muid rehve. Ära saab anda ka rehve koos velgedega. Rehvid ei tohi olla porised.

Suurim vastuvõetav kogus on kaubiku või sõiduauto järelhaagise täis. Kui kogused on suuremad, tuleks ühendust võtta linnavalitsuse telefonil 745 2213.

Rohkem infot: www.kallaste.ee.

 

Vokaalansamblite konkursi peapreemia sai Vocamble

Jõgeval viieteistkümnendate Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevade raames peetud üleriigilise vokaalansamblite konkursi grand prix sai Viljandi muusikakooli neidudeansambel Vocamble.

Konkursil osales tänavu üle 50 ansambli umbes neljasaja lauljaga. Ansambleid hindas žürii ehk Suur Kõrv, kuhu kuulusid tuntud Alo ja muusika sõbrad.

Rohkem infot: www.joggym.edu.ee

 

Jalgrattamatk viib Võrtsjärve äärde

Homme, 24. aprillil toimub järjekordne Tõrva jalgrattasõit. Sedakorda viib matk osalejad Võrtsjärve suudmesse Vooremäele.

Looduslikult kaunis sihtpunktis on võimalik jälgida saabunud linde ja kosutada keha spordijoogi ja maiustusega.

Ühissõidu algus on kell 11 Tõrva spordihoone juurest. 
Marsruut kulgeb läbi Pikasilla. Vooremäel on kontrollpunkt avatud kella 11.15-13.

Kõik soovijad võivad  alustada  marsruuti ka  endale sobivast lähtepunktist.

NB! Kanna kiivrit!

Lisainfo telefonil 512 7219.

 

Harilaiu poolsaarel on täna talgupäev

Täna, 23. aprillil võetakse Harilaiu poolsaarel ette talvejärgne suurpuhastus.

Harilaiu poolsaar on Vilsandi rahvuspargi armastatuim ja kõige köitvam poolsaar. Kõiki, kel võimalik, oodataksegi selle poolsaare talvejärgsel suurpuhastusel kaasa lööma.

Korraldajad lubavad: värske õhk, hea tegu ja täienenud teadmised Vilsandi rahvuspargi loodusrikkuse kohta on kindlustatud. Pakutakse ka talgusuppi.

Selga ilmastikukindel riietus ja kaasa töökindad!

Rohkem infot: tel 5301 2772, 454 6880.

 

Võrumaa muuseum tähistab Jüri Pärja 80. sünnipäeva

Võrumaa muuseumis on avatud näitus „Need aastad ja laulud…”, mis on pühendatud Võrumaal sündinud laulja Jüri Pärja 80. sünnipäevale. Näitus jääb avatuks 8. maini.

Fotostendid tutvustavad laulja pikka eluteed lapsepõlvest alates kuni tänaste toimetusteni. Eksponeeritud kavad ja plakatid annavad ülevaate Jüri Pärja repertuaarist ja kontserdireisidest.

Vaadata saab ka 1992. aasta telesaate videot, kus Jüri Pärg räägib oma elust ja lauljateest, esitab tuntud laule.

29. aprillil kell 15 toimub Võrumaa muuseumis kohtumine Jüri Pärjaga. Kuulatakse laulja meenutusi ja vaadatakse videolõike varasematest kontsertidest.

 

Elva matkakeskus avab rännuhooaja

7. mail avab Elva matkakeskus koostöös Edelaraudteega tänavuse matkahooaja.

Osalejatel on võimalik nautida muusikat Tõnis Mäe ja Kärt Johansoni esituses, kuulata Matkaspordi nõuandeid, võtta osa matkadest, teha kaunis kingitus töötubades jne.

Päev algab kell 10.45 Elva matkakeskuse juures.

Kell 12 viivad bussid matkaradadele (rattamatk, energiamatk). Kella 12-26 on avatud töötoad (keraamika, taimeseaded, taaskasutus).

Kell 16 pakutakse matkajaile suppi.

Kella 16-17 jagab matkajuht Levo Tohva oma matkamuljeid.

Elvasse viib Tallinnast ja Tartust Edelaraudtee rong. Ettevõtmine on tasuta.