Kadri Valner

III Soome-Eesti tantsupidu viib tantsurahva Tamperesse

17. juunil toimub Soomes Tamperes kolmas Soome-Eesti tantsupidu “Velisinfonia/ Vennassümfoonia”.

Peol osaleb 5000 tantsijat, pillimängijat ja lauljat, neist pooled Eestist.
„Vennassümfoonia“ on tantsulavastus kahest rahvast ja kõneleb sellest, kuidas keset Soome lahte kohtuvad eestlaste Kalev ja soomlaste Kalevi. Kangete meeste kohtumisest tekib ühendav sild kahe naaberrahva vahel. Koos leitakse, et kahel rahval on palju ühist – armastus oma maa ja mere vastu, ilusad naised, mehised mehed, kuum saun ja palju sarnaseid sõnu. Sünnib arusaam, et kahe kauni maa inimesed peavad kuuluma ühte, moodustades koos karge Põhjamaa rahva.
”Vennassümfoonia” lavastajad ja peo kunstilised juhid on Petri Kauppinen Soomest ja Kalev Järvela Eestist, kunstnik Minna Kauhanen Soomest.
Peo Eesti osa liigijuhtideks on Helen Reimand (3.-4. klasside rühmad), Mall Järvela (noorte segarühmad), Agne Kurrikoff-Herman (naisrühmad) ja Maido Saar (segarühmad), pealavastaja assistendid Kadri Tiis, Kristiina Kapper ning Rauno Zubko.
Soome-Eesti III tantsupeo korraldavad Folklore Suomi Finland ry ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts. Koostööd teevad ka Eesti Rahvatantsukeskus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ja Suomen Nuorisoseurojen Liitto.
I Soome-Eesti ühine tantsupidu toimus 2000. aastal Helsinkis ja II Eesti-Soome ühine tantsupidu 2005.aastal Tartus.

Neljapäeval tuleb Tartus kogukonna töötuba

17.-19. maini toimub Tartus loomeinimestele mõeldud töötuba Creative tools, mis võtab vaatluse alla kaks omanäolist kogukondade kohtumispaika: Tartu Loomemajanduskeskuse ning Antoniuse Õue.
Kolme päeva jooksul räägitakse nii nende erinevustest kui ühisosadest. Töötoa raames tutvutakse eelpool mainitud kogukondadega, toimuvad avatud loengud kodanikualgatuse, koostöövõimaluste, taaskasutusdisaini ning linnas toidu kasvatamise teemadel. Töötoa käigus meisterdatakse väliruumi-inventari nii Loomemajanduskeskuse pargialale kui Antoniuse Õue, mis loob paremaid võimalusi inimestevaheliseks lävimiseks ning väliruumi kasutuseks. Töötoas osaleb kokku 20 loomeinimest Tartust ja Cesisest, kes töötavad koos kohalike elanike ning kogukondade esindajatega. Töötuba korraldab TajuRuum koostöös Tartu Loomemajanduskeskusega. Kogukonna töötuppa on võimalik end registreerida kuni homseni. Töötuppa on piiratud arv kohti. Registreerimiseks helista või kirjuta: Kerli, kerli@tajuruum.eu, 56 358 065.

Tallinna päeval toimub teatejooks „Toompea 18.45“

Tänasel Tallinna päeval toimub pealinnas teatejooks ” Toompea 18.45″, millega tähistatakse Eesti Kodukaitse moodustamise aastapäeva.
Täna möödub 22 aastat murrangulistest sündmustest, kus Toompeale, Interrinde miitingule kogunenud ülesköetud ja raevunud miitingulised murdsid lossi sisehoovi eesmärgiga kukutada alles mõned kuud ametis olnud ja riiki iseseisvumisteele suunama hakanud valitsus. Halvema hoidis ära tolleaegse peaminister Edgar Savisaare raadiopöördumise peale Toompeale appi rutanud tallinlased ja ümberkaudsete piirkondade elanikud, sundides märatsejad taltuma ning lossi sisehoovist ja platsilt lahkuma.

Öösel kell kolm võttis Eesti Vabariigi valitsus vastu otsuse kodu, rahu ja ühiskondliku korra ning kodanike turvalisuse tagamise luua organisatsioon Eesti Kodukaitse.

Nende sündmuste meenutamiseks hakati alates 1993. aastast korraldama teatejooksu „Toompea 18.45“. Kahjuks katkes traditsioon peale Kodukaitse
organisatsiooni tegevuse lõpetamist 1996. aastal. Sel aastal on ajaloolise teatejooksu traditsioon kavas taaselustada ja võistlema oodatakse arvukalt osavõtjaid.

Jooksu korraldavad Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts koostöös Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti, Tallinna Kesklinna Valitsuse, Tallinna Spordi- ja Noorsooameti ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametiga.

Räpina liinan tulõ savvusanna-raamadu kaejatsi ja tsõõriklaud

Lehekuu 17. pääväl alostusõga kell 15 om Räpinä liinan Põlvamaa Keskkunna-ammõdi majan (Kalevi 1A) vahtsõ savvusanna raamadu vällänäütämine. Värviline, hulga piltega raamat “Mi uma savvusann” kõnõlõs vana Võromaa ja Setomaa suidsusannust ni sannakombist.

“Nii ku kõik mi elo om kõge muutuman, muut aig ka sannu ja sannakombit. Suidsusann om tan maanukan viil siiäni püsünü. Raamatun näüdätäski päämidselt prõllatsid sannu ja kõnõldas seoao kombist, a vällä tulõ ka köüdüs inneskiidsi aigõga” and lühkü seletüse raamatu kokkopandja ja kunstnik Margna Epp.

Raamadu andsõ vällä Võro Selts VKKF. Raamadu kokkopandmist ja trükmist omma tugõnu MTÜ Hinokad, Kultuuriministeerium Vana Võromaa kultuuriprogrammist, Eesti Kultuurkapital, Piiriveere Liider LEADER-programmist, Võro Instituut. Loe edasi: Räpina liinan tulõ savvusanna-raamadu kaejatsi ja tsõõriklaud

Loomaaed ootab täna talgutele

Et lasteloomaaed 1. juuniks avada, kutsub Tallinna Loomaaed täna vabatahtlikke talgutele lehti riisuma ja muid õuetöid tegema. Pärast töötegemist räägib zooloog Aleksei Turovski lasteloomaaia õues loomajutte.

Talgutele registreerida saab meiliaadressil last@tallinnzoo.ee, mis tagab tasuta sissepääsu loomaaeda koos talguliste grupiga. Tööriistad ja kindad on kohapeal olemas.

Kogunemine on 14.15 loomaaia Põhjaväravas Paldiski mnt 145. Tunniajane loeng algab kell neli.

Kust sa tulid, võõras mees?

Kuu aega tagasi kirjutasin puukidest ja puugihaigustest, aga see lugu sai ootamatu jätku. Nimelt tuli headelt sõpradelt Saksamaalt sõnum, et borrelioosi raviks võiks katsetada ühe Euroopas levinud taime tinktuuri. Hildegard küsis, et kas meie metsades kasvab selline taim mille ladinakeelne nimi on Dipsacus sylvaticus. Ei kasva, pidin vastama ja pole tal õiget eestikeelset nimegi… siiski, uniohakas on talle nimeks antud.

Asusime siis Mikuga kohe uurima, mis taim see on, millest nii palju Euroopas ja Ameerikas abi on, koguni süüfilist ravivat see taim. Imerohi tõega! Miks siis meil sellest midagi ei teata?

Tellisime interneti kaudu Ameerikast koguni põneva ravimtaimede raamatu, mis sellest taimest pajatab. Uurisime Aili Pajult ja Ain Raalilt, Lembit Kuhlbergilt, Rein Sanderilt ja Mall Värvalt, taimetarkadelt kellest väga lugu pean. Kuid Euroopa metsades kasvav taim on võõras, mis võõras. Ehkki, jah facebooki pandud küsimus tõi ka teate, et ühel sõbral selline taim aias kasvab.

Kogu sellest mitmenädalasest otsingust jäi kumama küsimus: Miks on üks taim meie jaoks võõras ja teine omane ja armas? Loe edasi: Kust sa tulid, võõras mees?

Kust leida see üks euro, mis toob neli tagasi?

Iga kultuuri- või spordisündmuse eelarvesse panustatud euro toob piirkonda tagasi keskmiselt 4 eurot – nii on märgitud Kultuuriministeeriumi poolt tellitud ja Konjunktuuriinstituudi läbiviidud uuringus „Eestis toimuvate kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamine ning analüüs“.

Kõige suurema eelarvega on muidugi rahvusvahelised sündmused, mida külastavad nii esinejate kui publikuna ka välismaalased.

Ka Euroopa Liidu programmi Kultuur poolt toetatavad projektid peavad omama rahvusvahelist mõõdet. Koguni pool kultuurikoostöö projektide eelarvest tuleb EL-lt, teine pool jääb korraldajate kanda. Omafinantseering valmistab enamasti kultuurisündmuste korraldajatele palju peavalu, kuid esmapilgul võib jääda märkamata, et selle omafinantseeringu alla käivad ka toetused riigi, kohaliku omavalitsuse ja sponsorite poolt.

Eesti kultuurikorraldajad on ELi programmi Kultuur projektide pea- ja kaaskorraldajatena olnud seni väga edukad: näiteks 2011. aasta taotlusvoorust sai toetust 4 pikaajalist ning 12 lühemaajalist kultuurikoostöö projekti. Loe edasi: Kust leida see üks euro, mis toob neli tagasi?

Viljandimaale kogunevad käsitöömeistrid

Homme ja ülehomme toimuvad Viljandimaal XVII üle-eestilised käsitööpäevad. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu eestvedamisel toimuva ürituse eesmärgiks on paikkondlike käsitöötraditsioonide tutvustamine liidu liikmetele, kogemuste vahetamine ja uute koostöökontaktide loomine. Ürituse käigus tutvustatakse kõiki olulisemate Viljandimaa käsitöökeskuste, õppeasutuste ja organisatsioonidega.

Reedel, 11. mail algab üritus Olustvere käsitöökodade külastusega ja jätkub peale lõunat erialase ekskursiooniga Viljandis. Muuhulgas külastatakse Viljandi Loomeinkubaatorit, Bonifatiuse Gildi ja Käsitöökoda. 150 registreerunud osalejat lõpetavad päeva piduliku õhtuga Heimtali koolis ja rahvamajas.
Laupäeval liituvad käsitööpäevalised kell 11 algava Heimtali laadaga, mis tänu toetavale üritusele tõotab sellel aastal tulla kirjum ja kaasahaaravam. Lisaks tavapärastele tegevustele toimub laadal kell 12.00 uute käsitööraamatute esitlus ja kell 13.00 võistlus KÄI JA KOO, mille eesmärgiks on välja selgitada osavaim käigupealt kuduja.

Ettevõtmise peakorraldajaks on TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond ja see on pühendatud akadeemia 60. juubelile. Viljandi kultuuriakadeemias on professionaalset käsitööharidust pakutud 1994. aastast, mil Anu Raua eestvedamisel loodi talukujunduse ja rahvusliku käsitöö eriala. Tänaseks on sellest välja kasvanud 4 õppekavaga osakond, kus teadmisi omandab kokku 100 üliõpilast.

Juba täna saab vaadata Viljandi Kultuuriakadeemia juubeliaastale pühendatud rahvusliku käsitöö osakonna koguni viit näitust Kondase Keskuses, Pikk tn 8.
Näitused tutvustavad käsitöö osakonna kõigi kolme eriala – tekstiili, ehituse ja metallitöö – tegemisi. Väljas on parimad palad kõige erinevamates tehnikates alates kudumitest kuni kaelarahadeni ja majaehituseni. Lisaks õppetöid tutvustavatele ekspositsioonidele on eraldi väljapanekud ka rahvusliku tekstiili vilistlaste loomest ja õppejõu Christi Küti põimevaipadest.

1994. aastal alustanud talukujunduse ja rahvusliku käsitöö eriala – nüüd tuntud kui rahvuslik tekstiil – on alates 2005. aastast järjepanu omale sõsarerialasid juurde saanud, moodustades nüüdseks nelja õppekavaga osakonna. Esimesena lisandus rahvuslik ehitus, käesolevast õppeaastast on võimalik õppida ka rahvuslikku metallitööd või jätkata õpinguid pärandtehnoloogia magistrantuuris. Kui esialgu õppis käsitööd umbkaudu 15 õppurit, siis tänaseks on osakonnas üliõpilasi saja ringis. Üheltpoolt on see tingitud tekstiili erialal neli aastat tegutsenud kaugõppe vormi tõttu, teisalt aga on ühiskonnas aine enam kasvanud ka huvi ja vajadus antud erialade vastu.

Näituste pidulik avamine toimub täna kell 16. Samas esitleb oma uut raamatut „Kihnu kördid eile ja täna. Semiootiline esemeuurimus” tekstiili õppejõud Kristi Jõeste.

Tuletõrjujad kustutasid eile ligi 20 kulupõlengut

Tuletõrjujatel tuli kolmapäeval Eesti eri paigus kustutada ligi 20 kulupõlengut, milles keegi siiski vigastada ei saanud.

Päästjad said kokku 87 päästekutset, millest 55 olid seotud tulekahjudega ning neist omakorda 19 kulupõlengutega, teatas päästeameti korrapidaja BNS-ile.

Päästeamet kuulutas alates 1. maist välja tuleohtliku aja, millest annab tunnistust maastikupõlengute sagenemine. Looduses võib tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtade. Matkajatel ja metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) lõkkekohti. Samuti võib avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside asukohti uurida kohalikust omavalitsusest.

Lõkke tegemisel nii metsas ja maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Igasugune kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud.

Lahemaa puitpiirete meistrikursus aitab säilitada põlvedepikkust pärandit

Sel nädalavahetusel toimub Lahemaal puitpiirete meistrikursuse. Kursust juhendab Eesti Vabaõhumuuseumi peakonservaator Marike Laht.

Koolituse eesmärgiks on anda ajalooline ülevaade erinevat tüüpi puitaedadest: rääkida aia parandamise võimalustest ja materjali valikust; õpetada töövõtteid neile, kes soovivad taastada esivanemate kodu ajaloolist ilmet või loovad oma perele maakodusid ning väärtustavad seejuures vanu traditsioonilisi ja Eesti külamiljöösse sobilikke arhitektuurseid lahendusi. Kohapeal praktiseeritakse piirkonnale omast abipostidega aiapostide vahel olevat punutud ehk pistandaeda, kasutades traditsioonilisi töövõtteid. Selgeks tehakse ka lattaia tegemise võtted. Oodatud on küsimused kõikide traditsiooniliste puitpiirete kohta

“Tore on tuletada meelde meie esivanemate põlvest põlve edasi antud traditsioone ja oskusi. Meie kultuurimälus on need ju sügavalt juurdunud, tagumine aeg on nad jälle kasutusele võtta. See on meie oma talupojatarkus. Kui me selliseid praktilisi oskusi ja nippe ei tea, võime hakata uuesti jalgratast leiutama ja töö ei pruugi üldse nii kergelt laabuda. Ja mis kõige tähtsam – koostegemise rõõm on kõige suurem. Tere tulemast koolitusele!” kutsub koolituse läbiviija Eesti Vabaõhumuuseumi peakonservaator Marike Laht.

Koolitus toimub Kaarli talus Pedassaare külas Lahemaal, taastatakse Pedassaare külas Kaarli talus olevaid ajaloolisi piirdeid ajalooliste fotode järgi.

Koolitus on tasuta, seda toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus, osalema on oodatud kuni 20 huvilist, vajalik on eelregistreerimine aadressil ave.paulus@keskkonnaamet.ee.

Veebis saab jälgida õhus lendlevat õietolmu hulka

Puude ja taimede õitsemise ajal sisaldab välisõhk tavapärasest enam õietolmu, mis võib põhjustada vaevusi tundlikele inimestele. Õhuseireveebis saab igapäevaselt jälgida õietolmu taset Tallinnas, Tartus, Kuressaares, Pärnus ja Jõhvis. Mullu mõõdeti taset vaid Tallinnas.

Tulemusi mõõdetakse iga päev ning need on kõigile kättesaadavad EKUK õhuseire veebis http://mail.klab.ee/seire/airviro/pollen.html.

Astmaatikutele ja allergikutele on oluline võimalusel vältida vaevusi põhjustavaid tegureid. Igapäevased andmed õietolmu kontsentratsiooni kohta välisõhus on oluliseks infoks allergikutele.

Külauudiste toimetus uuris antud leheküljel tulemusi ja leidis, et lisaks tabelitele peaks kõrval olema ka seletus, kuidas neid lugeda. Mida tabelites kujutatu peab edasi andma, sellest küll pildi järgi aru ei saa. Loodame, et allergikutel jätkub tarmu nende uurimiseks.

Laste suvelaagrite korraldajad saavad toetust

Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill kuulutab välja projektikonkursi vähekindlustatud perede laste jaoks korraldatavate suvelaagrite toetamiseks.

Projektide sihtrühmad on paljulapseliste perede lapsed, puuetega lapsed, laste- ja turvakodude ning vähekindlustatud perede lapsed. Toetust saavad
laste ja noorte (alla 25-aastaste) suvelaagrid ja seda saavad taotleda mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Konkursi vahendite maht on 30 000 eurot. Maksimaalne toetus projekti kohta on 2000 eurot.

Abikõlblikud kulud: huvi- ja arendustegevuseks vajalikud vahendid, transport, toitlustamine, juhendaja tasu, osavõtumaks vähekindlustatud perede lastele ja muud projekti elluviimiseks hädavajalikud kulud. Projekt peab olema elluviidud perioodil 1. juuni kuni 1. september 2012. Eelistatud on projektid, kuhu on kaasatud partnerid või omavalitsused, kes panustavad eelarvesse!

Täpsem info www.paikeselill.ee.

Tsiistre Linnamuuseum ootab järgmisel nädalal muuseumiööle

19. mail toimub muuseumiöö, mille ajal avavad uksed tasuta külastuseks tuhanded muuseumid kõikjal Euroopas – tänavu liitub nendega ka Tsiistre Linamuuseum Misso vallas Võrumaal.

Selleks aga, et muuseumiöö Tsiistres toimuda saaks, toimuvad 19. mai hommikupoolikul Linamuuseumi heakorratalgutel. Koos koristatakse ära muuseumihoone, paigaldatakse istekohad, et õhtul filmi vaadata. Talgud algavad hommikul kell 9. Osalemiseks palutakse registreeruda e-posti aadressil tsiistre@linamuuseum.ee.
Oodatud on kõik, kes soovivad muuseumiöö toimumisse anda oma panuse!

Et muuseumiöö on sel korralpühendatud Eesti Filmi 100. sünniaastapäevale ja selle juhtlause on „Öös on kino”. Tsiistre Linamuuseum kutsub sel puhul külla Kinobussi ning vaadata saab kahte filmi. Kell 18 linastub kõikide laste lemmikfilm „Lotte ja Kuukivi saladus” ja kell 20 kohtub vaatajatega dokumentaalfilmitegija Liivo Niglas, kes näitab ETVst tuntud populaarse telesarja „Ehh Uhhuduur” põhjal vändatud dokfilmi „Tavaline seiklus”.

Muuseumiöö Tsiistre Linamuusemis toimub kolme Misso valla mittetulundusühingu – Prastuli Seltsi, Misso Avatud Noorteklubi ja Misso Vabatahtlikud – koostöös.
Muuseumiöö Tsiistre Linamuuseumis saab teoks Kohaliku Omaalgatuse Programmi toel.

KÜSK toetab vabatahtliku tegevuse arendamist

Tänasest ootab Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK taotlusi) vabaühenduste tegevusse vabatahtlike kaasamise suutlikkuse tõstmise taotlusvooru. Taotluste esitamise tähtaeg on 22. august kell 15.

Sellega toetatakse vabaühenduste tegevuses püsivalt osalevate vabatahtlike oskuslikule kaasamisele suunatud projekte, mille eesmärkideks on

– vabaühenduste tegevuses enamate, sh senisest erineva profiiliga vabatahtlike teadlik kaasamine ja kinnistamine
– vabatahtlike leidmise, juhendamise ja motiveerimise suutlikkuse kasv vabaühendustes;
– vabatahtliku tegevuse olulisuse teadvustamine ühiskonnas.

Toetatava projekti eelduseks on vabaühenduse poolt eelnevalt koostatud vabatahtlike värbamise kava olemasolu, mis esitatakse koos taotlusvormiga ning mida
täiendatakse projekti elluviimise ajal. Toetatava projekti tulemusena peab vabaühenduses käivituma regulaarne vabatahtlike kaasamine ühingu põhikirjaliste eesmärkide elluviimisele kaasaaitavatesse tegevustesse ning nende kinnistamine ühingu tegevusse.

Toetussumma piirmäär ühe taotluse kohta on maksimaalselt 6500 eurot. Toetuse maksimaalne määr on 90% projekti eelarve abikõlblikest kuludest.

Teave toetustingimuste kohta, taotlusvormid ning muu taotlusvooru info aadressil: http://www.kysk.ee/?s=945

Viia-Jaani talu Põlvamaal kutsub labürindikäimisele

Iga aasta maikuu esimesel pühapäeval jalutavad inimesed kell 13 labürintides, et luua kogu maad kirgastav rahulaine, mis saab jõudu esilekerkivast rõõmust ja kirest. Võimalust osaleda üritusel “Kõnni ühena kell üks”, et sooritada ümber maakera kulgev rahuliku energia laine, pakub ka Ihamarus asuv Viia-Jaani Labürinditalu, kus algusega kell 19 toimub labürindipäevale ja täiskuule pühendatud meditatsiooniõhtu koos laulvate kristall-helikaussidega.

Algas Natura 2000 erametsamaa toetuse taotluste vastuvõtmine

Kuni 21. maini 2012 võetakse erametsaomanikelt vastu taotlusi Natura 2000 metsa toetuse saamiseks. Toetusega kompenseeritakse erametsaomanikele Natura 2000 alal asuva metsa majandamisel looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jääv tulu.

Toetuse taotlusi võtab Erametsakeskus vastu 2. – 21. maini ja hilinenult kuni 15. juunini (siis vähendatakse toetust 1% iga hilinenud tööpäeva kohta). Taotluse saab esitada e-PRIA portaali kaudu, posti teel, e-posti teel ja tuua ise kohale. Taotlus tuleb esitada igal aastal uuesti.

Maakondades aitavad taotlusi täita piirkondlikud tugiisikud ja metsanduskonsulendid http://www.eramets.ee/taotluse-taeitmine-maakondades .

Toetuseõiguslike alade kaart asub Maa-ameti kaardirakenduses http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=EMK&user_id=at (Kaardiserver>>Natura metsatoetused).

Aprillis toimunud koolituste ettekannetega saab tutvuda http://www.eramets.ee/ettekanded .

Toetuse määr piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal on 60,08 eurot hektari kohta aastas. Toetuse summa ühe hektari sihtkaitsevööndis asuva metsa kohta on 109,93 eurot. Tegemist on Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetmega 2.7.

Taotluste esitamine:

e-PRIA portaalis: http://www.eramets.ee/e-teenused

Maavalla koda otsib häid hiiefotosid

Algab kuvavõistlus Maavalla hiied 10225, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest nii Maavallast kui ka piiri tagant. Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada ajalooliste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.

Võistluse üldarvestuse peaauhind on 500 eurot ning kuni 16-aastaste peaauhind 250 eurot. Lisaks jagatakse välja hulk eriauhindu järgmistes rühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, muinsuskaitse, looduskaitse ning maailma pühapaigad.

Tänavu viiendat korda toimuval võistlusel on mitmeid uuendusi. Esmakordselt on oodatud ka mujal maailmas tehtud ülesvõtted. Looduslikke (mitte ehitatud) pühapaiku võib kohata paljude põliste rahvaste juures ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse.

Esmakordselt on osalejatel võimalus määrata oma võistlustöö soovi korral Creative Commons rahvusvahelise vabakasutuse litsentsi alla ning osaleda seega eestikeelse võrguentsüklopeedia Vikipeedia koostamises. Kaitse all olevate pühapaikade vabakasutusse antud ülesvõtted annetab Maavalla koda eestikeelsele Vikipeediale. Sellised ülesvõtted avaldatakse keskses failivaramus Wikimedia Commons ning neid kasutatakse Eesti pühapaikade teemaliste artiklite ilmestamiseks.

Võistlus kestab kuni 31.10.2012 ning Võitjad kuulutatakse välja 17.11. Tartus toimuval hiie väe tunnustamissündmusel.

Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ning MTÜ Wikimedia Eesti.

Võistlust toetavad Kehrwieder, Maaleht, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maakodu, Võro Instituut, Uma Leht, Tihuse hobuturismitalu, Krautmani tervisekool, looduslike pühapaikade riiklik arengukava, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaamet ning Muinsuskaitseamet.

Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna ning ka Eesti vanimad looduskaitsealad. Eestis on teada ligikaudu 600 suuremat maa-ala hõlmavat hiiepaika, ligikaudu 2000 püha kivi, puud ja allikat ning 700 ristipuud. Pühapaikasid leidb kõikides maakondades ja kihelkondades ning paljudes külades. Valdav osa meie pühapaikadest on ohustatud, riikliku kaitse alla kuulub neist ligikaudu 15%.

Savvusanna-raamadu kaejatsi ja tsõõriklaud Räpinän

Inne esitlüst, kellä 13 aigu tulõ saman paigan kokko võrokõisi tsõõriklaud, kon kõnõldas vana Võromaa savvusannakombidõ püsümisest ja UNESCO esindüsnimekirja päsemises tarviliisi plaanõ tegemisest. Tsõõriklavva hõikas seokõrd kokko savvusanna kuuntüükogo. Tsõõriklavva ümbre omma võrokõsõ uma kultuuriasju arotanu 2006. aastagast pääle, seokõrd om kolmõtõiskus kõrd kokko saija.

Tsõõriklavva ümbre arotama ja raamatukaejatsilõ oodami kõiki, kinkalõ kodokotusõ kultuuriperändüse hoitminõ tähtsä om ja savvusannu teema huvvi pakk.

Massu ei küsütä! Päivä avitasõ kõrralda Vana Võromaa kultuuriprogramm, Võro maavalitsus ja Põlvamaa Keskkunnaamõt.

Ilmaparandaja aprillikuised keskkonnauudised maailmas

Kord kuus valib ajakirjanik Mirjam Matiisen KUKU raadio saatesse Ilmaparandaja põnevamaid keskkonnauudiseid laiast ilmast. Tema aprillikuine valik on siin:

Esimene uudis tuleb seekord Lähis-Idast- ehk kandist, mis on tuntud rikkalike fossiilsete kütuste varude poolest. Järgnev sõnum aga annab alust arvata, et ka sealkandis hakatakse aga üha enam panustama alternatiivsetele energiaallikatele.

Nimelt Saudi-Araabia pealinnas Riyadh´is avati maailma suurim päikeseenergial põhinev soojusenergiajaam. Seniajani asus maailma suurim päikeseenergia soojusjaam Taanis, kuid Riyadhi ehitatu on Taani omast umbes kaks korda suurem. Saudi Araabias asuv päikeseenergia soojusjaam suudab kütta vett sealse ülikooli 40 tuhande tudengi tarbeks. Päikesepaneelid tootis antud soojusenergiajaamale Austria firma GREENTec ONE.

Katusel asuv päikesepaneelide süsteem on 36 tuhande ruutmeetri laiune, mis on umbes sama suurusjärk kui viis jalgpalliväljakut. Riyadhi päikeseenergia soojusjaama maksumuseks oli 14 miljonit USA dollarit.

Saudi-Araabia Kuningriik muide on seadnud eesmärgiks selle, et aastaks 2020 tuleb 10 protsenti nende riigi energiast just päikesest. Loe edasi: Ilmaparandaja aprillikuised keskkonnauudised maailmas

Rahvatantsu ja -muusika selts kutsub täna raadio saatel ühistantsima

Tänasel rahvusvahelisel tantsupäeval toimub taas üle Eesti suur ühistantsimine Vikerraadio saatel. Sel aastal tantsitakse reilenderit 1-2-3-4-5-6-7.

Stuudiosse on oodata rahvamuusikuid ning tants juhatatakse sealsamas tutvustavalt sisse.

Ühistants algab kell 15.05 Vikerraadio lainel üle Eesti!

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) kutsub kõiki tantsijaid ja pealtvaatajaid üles salvestama sündmust oma kodukohas, kas või telefonikaameraga! Nii on hea pärast videot jagada näiteks siin:

https://www.facebook.com/pages/ERRS-Eesti-Rahvatantsu-ja-Rahvamuusika-Selts/150359885007220

Noore looduskaitsja auhinna sai Renno Nellis

Eestimaa Looduse Fond (ELF) andis Noore Looduskaitsja Auhinna Renno Nellisele. Teda on iseloomustatud inimesena, kes ainult looduse kaitseks toimetab ja elab ning kelle laadseid Eestis on napilt.

Renno Nellis on Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi loomaökoloogia õppetooli looduskaitsebioloogia spetsialist. Varem on ta töötanud Riikliku Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regioonis liigikaitse spetsialistina ja RMKs looduskaitse spetsialistina. Samuti tegutseb Renno Nellis Eesti Ornitoloogia Ühingus (EOÜ) seirekomisjoni esimehena, kus on aktiivselt tegelenud kanakulli kaitsega (sh püsielupaikade koostamine, inventuurid), rähnide ja randa uhutud lindude seirega, osalenud röövlinnuseire töörühmas ja väga edukaks kujunenud kodukaku 2009. aasta linnu projektis. Lisaks koordineeris Renno uue koostatava haudelindude levikuatlase transektloenduste tegemist, analüüsi ja välitöid. Täiendavalt koordineerib Renno Nellis EOÜ punktloenduste projekti, mis annab ülevaate ka Eesti tavalisemate linnuliikide seisundist.

Renno Nellise esitas kandidaadiks Eesti Ornitoloogia Ühing, tuues kokkuvõtvalt esile järgneva: “Kõik Renno Nellise ametid, projektid, tegevused, ja suhtumine on aidanud kaasa sellele, et lindude elu Eestis oleks turvaline ja elurikkus säiliks ka tulevikus.”

Nõnda leidis ka noore looduskaitsja auhinna nominente hinnanud komisjon, ehkki valiku tegemine kuue esitatud kandidaadi seast oli keerukas, sest kõik kandidaadid olid noored inimesed, kes südamega oma töös ja tegemistes looduskaitsele on pühendunud.

Noore Looduskaitsja Auhinna eesmärgiks on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. Alates 2005. aastast antakse auhind koos rahalise stipendiumiga kord aastas silmapaistvale Eesti noorele looduskaitsjale. Siiani on auhinna pälvinud: Asko Lõhmus Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia suuna arendamise eest; Peep Mardiste, kes on olnud pikka aega seotud Eesti keskkonna- ning looduskaitsega ja valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide tugevdamisega; Marek Sammul teaduspõhise looduskaitse arendamise eest; Tarvo Valker linnukaitseliste tegevuste eest; Murel Merivee innuka looduskaitsjana; Ulvar Käärt, kes on teinud Eesti Päevalehele kirjutatud artiklite kaudu palju tööd eestlaste keskkonnateadlikkuse tõstmiseks ja Indrek Tammekänd põhjalike looduskaitsealaste tegevuste eest kaitse-aluste liikide kaitse korraldamisel.

Nahkhiiretalgud alustavad kodanikuühiskonna nädalat

Kadrioru Selts ja Teeme Ära talgupäeva meeskond korraldavad koos sihtasutusega Domus Dorpatensis ja Kadrioru Pargiga täna Kadriorus nahkhiirte varjekastide meisterdamise ja ülespaneku talgud. Ühtlasi on tegemist avalöögiga Eesti Kodanikuühiskonna Nädalale, mis kulmineerub 5. mail ühise üle-eestilise talgupäevaga.

Pühapäevahommikuse seisuga oli talguveebis valida juba rohkem kui 1000 talgu seast ning talgulisena oli end kirja pannud üle 7000 inimese. Teeme Ära talgupäeval osalemiseks saab end registreerida talguveebis aadressil www.teemeara.ee kuni järgmise nädala reede õhtuni.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et tänaseks hakkab Eestimaa talgukaart paika saama. „Hea meel on näha, et valgeid laike Eestimaal sisuliselt enam pole. Üle tuhande ettevõtliku eestimaalase on oma talgud üles pannud. Need on nagu tuhat ettepanekut mingi väärt asi koos ära teha, korda seada või välja mõelda. Nüüd on kõigil laupäevani aega valida, millise ettepaneku juurde süda kutsub. Ja laupäeval teeme ära!“ sõnas Tüür. Loe edasi: Nahkhiiretalgud alustavad kodanikuühiskonna nädalat

Teisipäeval on Matsalu filmifestivali viimane õhtu Tartus

Tartu Keskkonnahariduse Keskus esitleb teisipäeval sel hooajal viimast korda Matsalu IX loodusfilmide festivali parimaid filme. Esimeseks filmiks on “Ida-Scheldt. Allveeavastused, mille režissööriks on hollandlane Edward Snijders. Film on üles võetud Ida-Scheldtis, Hollandi edelaosa rannikumeres. Seal on Põhjamerre ehitatud 9 km pikkune tõke tõusuvee ja tormide vastu, mis koosneb kahest saarest ja 65st betoonsambast, mis kannavad avanevaid väravaid. Filmis vaadeldakse, kuidas veealune elustik ennast Hollandi tehnikaimede vahel tunneb. Film pälvis festivali kiituskirja.

Teiseks selle õhtu filmiks on režissöör Herbert Ostwaldi “Pätt-paavianid: ahvivalve Lõuna-Aafrikas”. Film jälgib Kaplinna ahve, kes varastavad käekotte, murravad sisse autodesse ega karda inimest. Kaplinnas on asutatud lausa eriline paavianipolitsei, kes püüab ahve tõrjuda.

Matsalu Loodusfilmide Festival toimus Lihulas mullu 14. – 18. septembril. Filmid võistlesid eelmisel kahes kategoorias: “Loodus” ning “Inimene ja loodus”.

Selleaastane festival toimub 12.-16. septembrini.

Sadakond võrukat õppis ungari tantsu

Ligi sada tantsuhuvilist lustis Võrumaal Puigal toimunud XVIII Võru Folkloorifestivali ungari tantsutoas, kus oma maa rahvatantse õpetas juba varemgi Eestit külastanud folgiansambel Csürrentő. Csürrentő on ungari rahvamuusikaelu üks aktiivsemaid liikmeid. Juba kümme aastat on neil Budapestis oma tantsutuba, 2008. aastast alates võetakse osa ka Ungari enimkülastavaid tantsutubasid korraldava Gödöri klubi tegevusest. Ansambel esitas peamiselt moldva csangode rahvamuusikat. Ansamblit iseloomustab nooruslikkus, autentse rahvamuusika isikupärane esitamine, külatraditsioonide toomine linnakeskkonda..

Puigale olid kogunenud ungari tantse õppima kohalikud rahvatantsurühmad, kes samal õhtul tegid ka ühisproove suviseks Võrumaa tantsupeoks. Palju oli huvilisi ka kohalike pillimeeste ja lihtsalt uudishimulike hulgas.

Võrumaa üks suuremaid iga-aastaseid kultuurisündmusi, 12.-15. juulil toimuv XVIII Võru Folkloorifestival kannab nime „Päivgi tands tsõõrin“. „Sellega rõhutame koostantsimise ja – musitseerimise võlu,“ ütles festivali tegevjuht Kadri Valner. „Loodame festivali eel ja ajal toimuvates tantsutubades esinejaid ning publikut koostantsimise ja musitseerimise abil senisest veelgi tugevamalt siduda,“ lisas ta.

Kolmas festivalieelne tantsutuba toimub maikuu teisel poole.

Heino Kasesalu sai metsanduse elutööpreemia

Eesti Metsaselts kuulutas välja tänavuse metsanduse elutööpreemia saaja. Paljude teenekate metsameeste seast valiti välja 1. aprillil oma 80. juubelit tähistanud Heino Kasesalu, kes on olnud maaülikooliga, metsandusliku kõrgharidusega ja metsateadusega seotud kogu oma töömehetee vältel.

Heino Kasesalu lõpetas EPA metsamajanduse eriala 1958. aastal ning siirdus seejärel Järvselja Õppe- ja Katsemajandi vanemmetsaülemaks. Tartus ZBI-s veedetud aastate (1961-1963) tulemusel valmis Kasesalul kandidaaditöö “Metsa ja mulla vahelised suhted ENSV nõmmemännikutes” ning talle omistati teaduslik kraad 1972. aastal.
Suure panuse andis Heino Kasesalu Järvseljale aastatel 1964-1998, töötades õppe- ja katsemetsamajandi direktorina. Sellel perioodil rajati metsakuivendusobjekte, Agali arboreetum, metsamaterjalide lõppladu, hulgaliselt metsakatsealasid ja võõrpuuliikide kultuure. Metsamajandi ajal valmisid ka Jahiloss, klubi, kauplus-söökla ja mitmed elamud.

Heino Kasesalu on osalenud dotsendina ülikooli õppetöös, õpetades metsanduse aluseid, metsakultuure ja dendroloogiat. Ta on väga hea ajaloo tundja nii Järvselja kohaliku ajaloo kui ka metsanduse, selle juhtfiguuride kui ka laiemalt metsanduse ja jahindusega seotud ajaloo osas.
Kasesalu on hinnatud väga hea loodusetundjana. Dendroloogina on tal selged puuliigid, aga samuti taime- ja loomaliigid, hästi valdab ta ka küllaltki keerukat metsakasvukohatüüpide ja mullaliikide määramist. Järvselja metsade ja kogu looduse tundjana on ta hinnatud ekskursioonijuht sealsete metsade tutvustamisel. Palju on ta rännanud ka ise: Kaug-Ida metsadest kuni Põhja-Ameerikani.
Ta on ka viljakas kirjamees. Pärast põhitöökohalt pensionile siirdumist on Heino Kasesalust saanud ajakirjade Eesti Jahimees ja Eesti Mets tunnustatud kaasautor. Tema sulest on ilmunud raamatuid Eesti metsanduse suurmeestest ning hulgaliselt kirjutisi Järvseljast, metsandusajaloost, jahindusest, metsakasvatusest ja dendroloogiast.

Aktiivse jahimehena on Kasesalu tunnustatud liidriks nii oma kohalikus jahiseltsis kui ka kogu Eesti juhtivates jahinduskogudes. Koos abikaasa Ainoga on ta olnud ääretult külalislahke Järvselja külaliste võõrustaja. Loodusesõbrad, metsamehed, jahimehed – kõik ühiste loodushuvidega külalised on alati olnud Järvseljal teretulnud. Võib väita, et viimane poolsajand on looduseinimeste mälus ja jutus kehtinud lahutamatu sõnapaar: Järvselja-Kasesalu.
Aktiivselt lööb Heino Kasesalu kaasa erumetsateenijate ühingus Hong ning Järvselja Jahiseltsis, talle on omistatud Eesti Metsaseltsi auliikme tiitel.
Käesoleva aasta maikuus toimub Heino Kasesalu juhtimisel ja Eesti Metsateenijate Ühingu organiseerimisel teemapäev võõrpuude kasvatamisest Järvseljal.
Metsanduse elutööpreemia annab kord aastas välja Eesti Metsaselts.