Kadri Valner

Jätkub konkurss “Kultuurimälestised Vikipeediasse”

MTÜ Wikimedia Eesti ja Muinsuskaitseamet kuulutasid välja fotovõistluse “Kultuurimälestised Vikipeediasse”, mille eesmärk on täiendada vaba veebientsüklopeediat piltidega Eestis muinsuskaitse all olevatest objektidest ning tuua muinsuskaitseteemasid inimestele lähemale.

Võistlus toimub “Wiki Loves Monuments” nime all 2011. aastal samaaegselt terves reas Euroopa riikides ning iga maa parimad fotod konkureerivad lisaks kohalikele auhindadele lõpuks ka üleeuroopalise tunnustuse nimel.

Osaleda võib igaüks ja võistlusele esitatavate fotode arv ei ole piiratud, vastupidi – mida rohkem mälestisi on jäädvustatud, seda suuremad on auhinna saamise võimalused.

Eestikeelsesse Vikipeediasse on koostatud Kultuurimälestiste riikliku registri alusel loendid, kus on esitatud kõik registris olevad enam kui 27 000 objekti koos asukohainfoga. Mälestisi saab leida ka spetsiaalse kaardirakenduse abil. Võistlusel

osalemiseks tuleb leida muinsuskaitse all olev objekt, teha sellest foto ja laadida see septembrikuus üles võistluse kodulehelt leitava vormi abil. Võistlusest võtavad osa fotod, mis on üles laaditud 1.-30. septembril, foto tegemise aeg võib olla ka varasem. Üleslaadija peab olema foto autor ning kõik pildid tuleb avaldada vaba kasutuse litsentsi all.

Laekunud fotosid saab edaspidi vabalt kasutada nii Vikipeedia artiklites kui ka Vikipeediast väljaspool äramärgitud töödest koostatakse rändnäitus. Lisainfo: www.wikilovesmonuments.ee

Homme tähistatakse juuniküüditamise aastapäeva

Homme möödub 70 aastat juuniküüditamisest.

Tallinnas Vabaduse väljakule tuuakse 1941. aasta küüditamisel kasutatud raudtee loomavagun ja veoauto GAZ AAA.

Väljapanekuga mälestatakse rohkem kui kümmet tuhandet inimest, kes saadeti punaterrori poolt vägisi Siberisse. Kitsarööpmelise raudtee loomavagun pärineb Pärnumaalt Lavassaare raudteemuuseumist. Tegemist on tolle ajastu iseloomuliku vaguniga, millesarnaseid kasutati küüditatud inimeste transpordiks suurematesse sõlmjaamadesse, kus nad laiarööpmelise raudtee loomavagunitesse tõsteti ja edasi Siberisse saadeti.

1938. aastal Nõukogude Venemaal Gorki nimelises autotehases toodetud veoauto GAZ AAA , millesarnastega veeti raudteejaamadesse küüditatavad, andis väljapanekul kasutamiseks vanatehnika koguja ja restaureerija Raivo Raju.

Lisaks eksponaatidele on 14. juunil Vabaduse väljakul üles seatud eesti-, inglise-, vene- ja saksakeelsed põhjalikud infotahvlid, millel on toodud fotod ja kirjeldused 70 aastat tagasi toimunud sündmustest.

Juuniküüditamise mälestusüritused Tartu linnas toimuvad homme, 14. juunil algusega kell 10 endise sadamaraudtee asukohas Turu tänava pargis, kell 12 Pauluse kirikus ja kell 13 Pepleri tänaval „Rukkilille“ mäletusmärgi juures. Tartus korraldab juuniküüditamise tähistamist Tartu Memento.

Paides süüdatakse “Murtud rukkilille” mälestuskivi juures kell 12 720 mälestusküünalt mälestamaks kõiki võõrvõimude repressioonide ohvreid.

1941. aasta 14. juunil küüditati Eestist vägivaldselt Siberisse üle kümne tuhande inimese, kellest paljud surid juba esimestel asumisaastatel vangilaagrites ebainimlikult raske töö, nälja või haiguste tõttu. Eesti on mõistnud hukka kõigi inimsuse suhtes vaenulike režiimide kuriteod.

Jutuvestmissari – parimad jutuvestjad maa ja mere tagant jätkub täna

Märtsikuus Tallinn 2011 raames alanud jutuvestmissari, mis toob külalisjutustajaid maade ja merede tagant, jõuab täna neljanda jutuõhtuni. Neljas jutuõhtu “Tuhande ja ühe öö lood” toimub täna algusega kell 18 Tallinnas Katariina kirikus. Külaliseks on Nacer Khemir Prantsusmaalt. eesti keelde vahendab teda Tõnu Õnnepalu. Õhtu kestab kaks ja pool tundi.

Nacer Khemir on on jutuvestja, kunstnik, kirjanik ja filmirežissöör. Sündinud Korba linnas Tuneesias, elab ta nüüd aastaid Prantsusmaal Pariisis. Araabia lood on aga ikkagi jäänud läbivaks tema loomingus ning ta on ise öelnud – “olen nende lugude laps”. Aastaid rääkis ta “Tuhande ja ühe öö” lugusid Pariisis Théâtre National de Chaillot’s. Tema skulptuure ja maale on välja pandud Pompidou keskuses.
Tema muinasjutulised ja kaunid “Kõrbe Triloogia” filmid on saanud auhindu rahvusvahelistel festivalidel.
Nacer Khemir: “On selline tuareegide ütelus: “On maid, kus on külluses vett ja need on head kehale ja on maid, mis on täis liiva ja need on head hingele.” Kõrb on üks väheseid kohti, kus saab kohtuda lõpmatult väike – üks liivakübe – sellega, mis on lõpmatult suur – miljonite tonnide liivaga. See on koht, kus inimene võib tõepoolest tajuda universumi olemust.Kõrb teeb elavaks ka araabia keele, mis kannab endiselt endas mälestusi oma juurtest. Igas araabia keele sõnas on veidi voolavat liiva. See on üks peamisi araabia armastusluule allikaid. Ka minu lugudes on kõrb üks tegelaskuju iseenesest.”

Jutuvestmissari algas märtsis ja kestab kuni novembrini. Selle aja jooksul võõrustab kultuuripealinn paljude külaliste hulgas sel aastal ka maailma jutufestivalide lemmikuid. Seni on lugusid rääkinud Jack Lynch Iirimaa, Jan Blake Suurbritanniast, sarja alustas indiaani jutuvestja Dovie Thomason.

Käib registreerumine Metsaülikooli

MY_2010_093 — Metsaülikool Käärikul 2010

Algas registreerimine selleaastasele Metsaülikoolile, mis toimub 10.-14. augustini traditsiooniliselt Käärikul. Metsaülikooli sihiks on Eestile oluliste teemade arutamine, kus lektorid viivad kuulajad oma ala sõlmpunktideni, selleks et siis asju edasi arutada ja mõnikord isegi lahendusi leida. Arutlused jätkuvad lõkke ääres, saunas ja ka peale Metsaülikooli.

Metsaülikooli programmi koordinaator Mare Taagepera sõnul on selle aasta teemaks elu võimalusest maal, ehk ametlikult “Seestpoolt suurem Eesti: regionaalne areng””.

2011. aastal toimub Metsaülikool 10. – 14. augustil (kolmapäeva õhtust pühapäeva lõunani) Käärikul. Lektorid on erinevate kogemustega eri aladelt, näiteks Jaan Kaplinski, Garri Raagmaa, Mikk Sarv, Tiit Vähi, Ivari Padar, Katri Raik jpt. On võimalus arutada asju inimestega, keda tavaliselt ainult kaugelt näeb, ja ka enda maaelu visioon kujundada. Registreeruda saab Metsaülikooli kuni 30. juunini kodulehel www.metsaylikool.ee. Loe edasi:

Rõuge muinasmaja ehitusele vajatakse kasetohtu

Võrumaal Rõuge linnamäe vahetus naabruses alustati 2010. aasta suvel eksperimentaalarheoloogilise projektiga, mille raames rekonstrueeritakse rauaaegne elumaja, kasutades selleks autentseid töövahendeid ja -võtteid.
Ka hoone ehitamiseks vajalik materjal peab olema 100% autentne, st looduslik. Hoonele paigaldatakse kahekordne kisklaudadest katus. Et katus korralikult vett peaks, on kahe lauakihi vahele vaja hüdroisolatsiooniks laduda paar kihti kasetohtu, mis on selleks otstarbeks parim looduslik materjal.

Majaehitust vedav Tartu Ülikooli arheoloogia magistrant Viire Pajuste ütles oma abipalves, et katuse ühe viilu mõõtmed on 7 × 3,5 m, seega vajatakse kokku u 130 m² kasetohtu. ” Tohtu tuleksin koos oma meeskonnaga ise koorima. Vajame omanikupoolset nõusolekut,” lisas Pajuste. “Kõik, kes projekti mingil moel toetanud, on meie veebikodu toetajate leheküljel ära märgitud”. Muinasmaja veebikodu asub www.muinasmaja.edicypages.com.

Samuti ootavad muinasmaja ehitajad infot soode, rabade kohta, kus oleks võimalik suhteliselt väikese vaevaga turbasammalt koguda.

Täna on esimene suvistepüha

Täna on esimene suvistepüha, mida kutsutakse veel suvepühadeks, kasepühadeks, meiudeks, karjasepühaks, kiige- ja munadepühaks, tõupühaks, nelipühiks, kirjutab Maavalla Koda.

Suvi on kõikjal täies jõus, kuid suviste tähendus on Põhja- ja Lõuna-Eesti jaoks erinev. Lõunas on see eeskätt suve vastuvõtmise ja naiste püha, põhja pool lisaks muna- ja kiigepüha.

Suvistelaupäeval koristatakse kogu elamine erilise hoolega, isegi hoovid ja jalgrajad pühitakse puhtaks. Tehakse karjasekakku, munavõid jm pühadetoitu. Põhja-Eestis on viimane aeg parandada või ehitada kiik, kaselehtedega värvitakse mune. Köetakse sauna. Haljaste okste ja lilledega koos tuuakse koju elujõudu ja edenemist. Noori kaski ja kaseoksi, harvem toomingaid, kadakaid, kevadlilli, võhumõõku ja kalmuseid pannakse tubadesse, õue, õueväravasse, katuseräästasse, peenarde vahele, kiigekohta ja vahel isegi kõrvalhoonetesse.
Setumaal on suvistelaupäev kevadise pekopüha aeg. Kohati on naised ja mehed pidanud seda eraldi.

Nii suvistel kui leedol on poisid viinud salaja väljavalitu akna alla noore kasepuu – armukase. See on märk kosjamõttest. Kui tüdrukule on tooja meeltmööda, viib ta kase tuppa või seob hommikuks selle külge vöö.

Esimesel pühal ei tohi tube pühkida. Lõuna-Eestis kogunevad naised kergopeole omi asju ajama. Päeval käiakse perega omaste kalmudel. Setus on sel puhul kombeks kalmud kaseokstega üle pühkida ja ääristada. Kalmudel võetakse einet, mille hulgast ei tohi puududa keedetud munad. Õhtul kogunetakse kiikuma ja mängima.

Teisel ja kolmandal pühal käiakse sugulastel külas ja pidutsetakse kiige juures.

Allikas: Maavalla Koda

Sännas näeb väärt filme

Juunikuus saab Võrumaal Sänna kultuurimõisas neljal korral kino näha. Esimene filmiõhtu toimub juba sel kolmapäeval, 8. juunil, algusega kell 21. Ekraanile tuleb Eesti režissööride Andres Maimiku ja Rain Tolki must komöödia “Kormoranid ehk nahkpükse ei pesta”.
Peaosades Guido Kangur, Roman Baskin, Ene Järvis, Jüri Vlassov, Harri Kõrvits ja Enn Klooren.

Järgmine filmiõhtu on juba sel laupäeval, 11. juunil, algusega kell 18. Näha saab dokumentaalfilmi “Kavand eluks. Permakultuur: Toidumetsa talu lugu”. Film on valminud Austraalias septembris 2010 ning jutustab loo Brookmani perekonnast ja nende permakultuuri põhimõtetel toimiva mahetalu eelloost ja arengust 30 aasta jooksul. Film on inglise keeles eestikeelsete subtiitritega.

Vaata treilerit: http://www.youtube.com/watch?v=-sDmbbqsGIg

Kolmapäeval 15. juunil algusega kell 21 on taas kinoõhtu. Esitlusele tuleb film “Kuku: mina jään ellu“. See on portreefilm dramaatilise saatusega eesti filmi suurkujust Arvo Kukumäest, kes hakkab üles ehitama oma laiali lagunenud elu. Filmi tegid Andres Maimik, Kaidi Kaasik, Martin Männik ja Arvo Kukumägi.

Neljanda filmiõhtu detailid jätavad korraldajad veel saladuseks.

Nädalavahetusel lähevad Kesk-Eesti harrastusnäitlejad kooli

Sel nädalavahetusel toimub Raplamaal I Kesk-Eesti harrastusteatrite suvekool. Tegemist on ühise suvise koolitusega Raplamaa ja Järvamaa harrastusteatrite näitlejaile ja lavastajaile. Kavas on EMTA professori Tõnu Tepandi kõnetehnika koolitus, lavavõitluse õppejõu Indrek Sammuli lavavõitluse koolitus ning teatri projektijuhtimise koolitus Kesk-Eesti teatritrupi juhi Ants Välimäe eestvedamisel. Suvekooli on registreerunud 16 teatritruppi Rapla- ja Järvamaalt kokku 110 osalejaga.

Lisaks koolitustele on kavas ühine folgiõhtu, kus igal osalejal oma pill, millel mängida. Nautida saab Jüri Tuuliku novellide põhjal valminud ja palju kiidusõnu kogunud etendust „Külatraagik“, mille lavastajaks ja peaosatäitjaks on Margus Mankin.

Suvekool toimub Käru valla Toosikannu puhkekeskuses.

Kuressaare rannas heisati Kotkalipp

Täna heisati nii Kuressaare supelrannas kui Kuressaare sadamas Kotkalipp, mis on märk sellest, et merega seonduvasse loodusesse
ja ümbritsevasse keskkonda suhtutakse hoolikalt.

“Kuressaare sadam on rajamisest saadik 1999. aastal täitnud kõiki rahvusvahelistele väikesadamatele esitatud nõudeid mereohutuse ja
võimaliku reostustõrje vahendite osas. Sadamas heisatud Kotkalipp on tunnistuseks heast teenuste kvaliteedist ja keskkonnasõbralikkusest,” sõnas Kuressaare majandusala abilinnapea Kalle Koov.

Kui juba mullu lehvis Kotkalipp Kuressaare sadamahoone mastis, siis sel aastal heisati lipp ka supelrannas. Abilinnapea Kalle Koovi sõnul teeb linn kõik selleks, et Kuressaare supelrand oleks suvisel ajal meeldiv ujumis- ja vaba aja veetmise koht. “Ühe esimese rannana saab Kotkalipu just Kuressaare ning see on meile tunnustus, mis võiks muutuda ilusaks traditsiooniks,” lausus Koov, lisades, et kindlasti meelitab lipp randa ka rohkem nautlejaid.

2010. aastal algatas MTÜ Hoia Eesti merd Kotkalipu liikumise, mille tulemusel saavad sadamad, rannakülad, rannad ja ujuvalused esitada taotlusi lipu heiskamiseks. Kotkalipu kasutamise õigus on märk sellest, et lipuomanik suhtub hoolikalt merega seonduvasse, loodusesse ja ümbritsevasse keskkonda. Peale Kuressaare ranna lehvib sel suvel Kotkalipp ka Pärnu rannas ja 17 Eesti sadamas. Kotkalipp asendab senist Sinilipu liikumist Eestis.

Kehtna kunstide kool sai keraamikaahju

Kehtna kunstisõprade kauased unistused on täitunud, sest siinsesse kunstide kooli tuliuus keraamikaahi. Soetatud ahjuga saab põletada nii keraamikat kui sulatada klaasi. See teeb ahjust rõõmuallika nii savi- kui klaasisõpradele.

Praegu käivad veel ahju paigaldamise ja tööks ettevalmistamise tegevused, kuid sügisest alates saavad kunstihuvilised Kehtna inimesed tulla juba oma kätega savi voolima või klaasitööd tegema. Planeeritud on mitmeid kursusi ja ringe nii täiskasvanutele kui lastele. Kunstide kooli kunstiõpilased hakkavad ahju kasutama oma õppetöös.

Ahju soetamise tegi võimalikuks Raplamaa Partnerluskogu Leader tegvusgrupi ja PRIA otsuste põhjal meetme 3.1 Pärimustraditsioonide säilitamine ja hoidmine raames eraldatud toetus projektile „Keraamika- ja klaasisulatusahi Kehtnasse“.

Projekt viiakse ellu Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse abil.

KÕK kutsub kolmapäeval energeetikaloengule

Keskkonnaõiguse Keskus kutsub sarja “Õiguslikud võimalused keskkonnaprobleemide lahendamiseks” raames 8. juunil toimuvale loenguõhtule energeetika teemal.

Energia on tänapäevase majanduse üks tähtsamaid ressursse, mille järele nõudlus maakera suureneva elanikkonna ning tõusva elatustaseme tõttu pidevalt suureneb.

Kuigi teoreetiliselt leidub meie planeedil taastuvaid ja taastumatuid energiaressursse rohkem kui meil kunagi vaja peaks minema, on väljakutsed nende ressursside kasutamisel üha ilmsemad. Siinkohal võib näiteks tuua fossiilkütuste varude piiratust ning ebaühtlast jaotuse, probleemid tuumakütuste jäätmetega ning taastuvatest energiallikatest ammutatava energia ebastabiilsuse ning hinna.

Millised on energeetikaalased väljakutsed ja kuidas saame tagada inimkonna energiaga varustamise viisil, mis on ühtviisi jätkusuutlik ja keskkonnasõbralik? Millised on õiguslikud vahendid selle eesmärgi saavutamiseks?

Energeetikaalastest väljakutsetest, alternatiivsete energiatootmise viisidest ning energiasäästu võimalustest räägib Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor ja keskkonnateadlane Erik Puura.

Taastuvate energiaallikate kasutamise ning energiasäästu alast õiguslikku regulatsiooni tutvustab KÕKi jurist Siim Vahtrus. Ettekannetele järgneval arutelul on osalejad oodatud ka oma arvamust jagama.

Loenguõhtu toimub kolmapäeval 8. juunil kell 17.15-19.15 Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis, Kompanii 10 Tartus. Oodatud on kõik huvilised! Loenguõhtutel osalemine on tasuta.

KÕKi loenguõhtute sari “Õiguslikud võimalused keskkonnaprobleemide lahendamiseks” käsiteb viimastel aastatel palju tähelepanu saanud, ent varasemalt reguleerimata keskkonnaprobleemide lahendamise õiguslikke võimalusi. Eesmärgiks on anda ülevaade teemade tänasest normistikust ning arutada, millised on keskkonnaõiguse piirid ja võimalused. Loenguõhtute kohta saab lähemalt infot KÕKi kodulehelt: http://www.k6k.ee

Lõuna-Eesti memmed ja taadid pidutsesid Otepääl

Eesti lipu päeval peeti Otepääl Lõuna-Eesti memme-taadi suvepidu “Kaunistame oma kojad”. Põlva, Võru, Valga ja Viljandi maakonna hulgas olid kõige arvukamalt esindatud Viljandimaa lauljad, tantsijad ja pillimängijad.

Otepää kirikus toimus Eesti lipu õnnistamise 127. aastapäevale ja Willem Reimani 150 sünniaastapäevale pühendatud pidulik jumalateenistus. Jumalateenistuse järel esinesid Lõuna Eesti memme-taadi suvepeo koorid ja ansamblid kontserdiga.

Nelja maakonna suvepeole eelnes Viljandimaa memme-taadi suvepidu 29. mail Karksi-Nuias. Viljandi maavalituse kultuuri peaspetsialist Kati Grauberg-Longhursti sõnul prooviti seal kogu Otepääle planeeritud programm läbi. Karksi-Nuias tegi kaasa neli kapelli, kaheksa lauluansamblit ja 18 tantsukollektiivi. Kapellides mängis 21 inimest, lauljaid oli 76 ja tantsijaid 218. Samad kollektiivid astusid üles ka Otepääl.
Kati Grauberg-Longhurst

Algavad tasuta koolitused e-aruandluskeskonna muudatustest

Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) kutsub osalema tasuta seminaril, et anda ettevõtetele ja MTÜ-dele veel enne majandusaasta aruande tähtaega ülevaade olulistest küsimustest ja probleemidest, mis seotud e-aruandluskeskkonnaga.

Seminaride teemad:

· Ülevaade muudatustest audiitortegevuse seaduses – mida tähendavad audit ja ülevaatus? (Sulev Luiga, BDO)

· Enamlevinud probleemid aastaaruannete koostamisel. Reidi Strandberg (Gullfia OÜ)

· Ülevaade e-aruandluskeskkonna uuendustest. (Heilika Kutsch, Kersti Rätsep, RIK)

· Ülevaade majandusaasta aruannete andmete kasutamisest riikliku statistika tootmisel. (Merike Põldsaar/Ene Saareoja, Statistikaamet)

Seminarilt saab kaasa kirjalikud materjalid.

Koolitused toimuvad 13. , 20. ja 27. juunil kell 10-15.45 Tallinnas Rahvusraamatukogus. Osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine aadressil www.bcs.ee/index.php?lang=est&main_id=241&id=183

Ettevõtjaportaali e-aruandluskeskkond on majandusaasta aruannete elektrooniliseks esitamiseks loodud lahendus. E-aruandluskeskkond asub aadressil https://ettevotjaportaal.rik.ee.

Haanja avab juulis külalistele oma suitsusaunad

Haanjamaa on üks haruldane nurgake Eestimaal, kus traditsiooniline suitsusaun on ikka veel oma tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga inimeste igapäevaelu oluliseks osaks. Haanjamaa suitsusauna omanikud on uhked oma saunadele ja soovivad jagada oma saunaelamusi, uskumusi, kombeid, oskusi ja teadmisi kõigi huvilistega. Ikka selleks, et sel moel edasi kanda põliseid traditsioone.

Haanjamaa saunaomanikud võõrustavad 23.-30. juulini toimuval Haanjamaa suitsusauna nädalal pärimuse ning saunakultuuri huvilisi pereti ja sõpruskonniti.

Suitsusauna nädalat ilmestav akustiline muusika selle loomulikus keskkonnas, saab näha saunafilme, osaleda suitsusauna töötubades ja õppida ise suitsusaunas liha suitsutama.

Suitsusauna nädala täpsem ja arenev kava on juunist kodulehtedel www.savvusann.eu ja www.haanja.eu

Saunapäevad on 23. ja 30. juulil. Iga sel päeval avatud Haanjamaa saun võõrustab ühte saunaseltskonda. Kahel laupäeval saab kokku saunatada 80 – 90 saunasõpra. Koos pererahvaga saab külaline saunaga seotud töid-toimetusi teha, sest igal suitsul uma lugu, uma tegu, uma tava ja uma mekk. Mõne sauna juurde on oodata kohalikke muusikuid koos laulmiseks (pillid kaasa!). Lõunatoit valmistatakse saunaperega koos: lihtne tervislik kohalik ja saunapere traditsioonide kohane. Toimeka päeva südameks on saunamõnu. Puhtaks ja helgeks saab nii ihu kui hing.

Saunadesse ja töötubadesse saab kirja panna „kes ees see mees“ põhimõttel kirjutades eda@mooska.eu või helistades telefonil 50 32 341, Eda Veeroja. Anna oma huvist juba täna teada. Osalemistasu 5 € osalejalt (lapsed tasuta!) tasutakse ettemaksuna (arve alusel) nädala jooksul kindla saunahuvi kinnituseks.

Majutamine on läbirääkimisel sauna omanikega, sest sauna pakkuvad pered ei ole turismitalud. Infot ööbimisvõimaluste kohta leiab http://www.visitvoru.ee/?id=244.

Keskkonnauudised laiast ilmast

Homses KUKU Ilmaparandaja saates heidab keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen pilgu eelmise kuu keskkonnauudistele laiast maailmast:

Üks enim kajastust leidnud välisuudiseid möödunud kuul oli Saksamaa valitsuse radikaalne otsus sulgeda kõik riigi tuumajaamad 2022. aastaks.

Pärast Jaapani Fukushima tuumajaama õnnetust suleti Saksamaal mitmeid tuumajaamu ning neid ei plaanita enam kasutusele võtta, edastab Reuters. Ülejäänud tuumajaamad suletakse järgmise 11 aasta jooksul järkjärgult. Saksa keskkonnaminister Norbert Röttgen teatas tuumajaamade sulgemisotsusest pärast seda, kui valitsus selles küsimuses konsensusele jõudis. Enne Fukushima õnnetust sai Saksamaa 23 protsenti oma energiast tuumajaamadest. Kõige enam kasutatakse Saksamaal energia-allikana kivisütt- see katab riigi energiavajadusest 42 protsenti.

Saksamaa kantsler Angela Merkel on rõhutanud, et see otsus ei vii tulevikus kindlasti selleni, et Saksamaale hakatakse tuumaenergiat lihtsalt sisse importima. Merkel väitis, et vajaminev energia hakkab tulema teistest allikatest.

Saksamaa plaan on 2020. aastaks kasutada 25 protsendi ulatuses taastuvaid energiaallikaid, mis on pea kaks korda rohkem kui praegu. Eriti suur lootus on pandud tuuleenergia arendamisele. Kuigi samas on juba aktiveerunud mitmed Saksamaa Põhjamere äärsed looduskaitsjad, sest tõenäoliselt peab tuuleenergia laiendamise tõttu kaotama põhjapoolseid metsastunud alasid.

Saksamaa loodab järgmise kümne aasta jooksul oma energiatarbimist 10 protsendi võrra ka koomale tõmmata.

Tuumaenergiaga on lubanud lõpparve teha ka Itaalia, Tai, Malaisia ja Šveits. Loe edasi: Keskkonnauudised laiast ilmast

Täna sõidab Tallinnas noorte laulu- ja tantsupeo tramm

Täna kutsuvad XI noorte laulu- ja tantsupeo “Maa ja ilm” loojad kõiki sõpru ja huvilisi maa ja ilma peo motiividega kaunistatud trammi nr 4, mis sõidab liinil Tondi-Ülemiste.

Üllatustetramm alustab Ülemiste peatusest kell 11.50 ja lõpetab sealsamas kell 14.15. Trammireisijaid tervitavad suvise noortepeo loojad ja peolised laulu, tantsu ja pillimängu ning mitmete rõõmsate tervitustega meie sõpradelt ja toetajatelt.

“”Maa ja ilm” on koondanud enda kõrvale palju vahvaid toetajaid ja koostööpartnereid, kellega koostöös sündis mõte teha lastekaitsepäeval midagi lõbusat ja meeldejäävat, et kutsuda kõiki selle suve suurpeole”, ütles programmijuht Raul Talmar. “Meie soov on, et kõik reisijad, kes sel päeval meie trammi satuvad saaksid lisaks trammisõidule oma teele kaasa ka hea tuju ja võibolla, et midagi näppugi!” lisas Talmar. Trammiga sõidavad XI noorte peo kunstilised juhid ja peolised.

XI noorte laulu- ja tantsupidu “Maa ja ilm” toimub 1.-3. juulini Tallinna lauluväljakul. Laulupeo kunstiline juht on Veronika Portsmuth, tantsupeo kunstiline juht on Märt Agu ning XI noorte laulu- ja tantsupeo programmijuht on Raul Talmar. Laulu- ja tantsupidu algavad 1. juuli õhtul ühise avamisega, mis sujuvalt jätkub tantsupeo esimese etendusega. 2. juuli õhtul annavad tantsijad oma teise etenduse ning 3. juulil toimub laulupidu, mis lõpeb laulu- ja tantsupeo ühise lõpetamisega. Nii laulu- kui ka tantsupidu toimuvad lauluväljakul. Tänavune laulu- ja tantsupidu on Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi üks selle suve suursündmusi.

Täna näeb Lahemaal haruldasi filme

Täna kell 10 algab Palmse mõisas Lahemaa 40. sünnipäevale pühendatud filmipäev, kus linastuvad Lahemaal 50 aasta jooksul filmitud kaadrid. Kaadrid pärinevad Lahemaa rahvusaprgi arhiivist, ERRi arhiivist ning erakogudest.

Filmilõigud on valitud nii, et nad oleks kõnekad nii omas ajas kui tänapäeval. Paljude lõikude puhul on tegu esmaesitusega – näiteks on filmilindil kuulsad 1972. aasta Altja jaanituli ja 1974.aasta Muuksi jaanituli.

Filmilõikudel, mis pärinevad 1960ndatest ja 1970ndatest aastatest, on kohalikku eluolu, rikast loodust, rahvuspargi tegemisi ja ka nüüdseks legendiks saanud inimesi nagu kuulus Paarma Vunts, kuulus Altja laevaehitaja.

Näidatavad lõike kommenteerivad Viivi Voorand, Maie Orav, Anne Kurepalu, Saima Gordejeva ja Harald Lass.

31. mail toimuvale filmipäevale oodatakse elukutselisi filmitegijaid, Lahemaa elanikke ja lihtsalt filmi- ja ajaloohuvilisi. Filmipäevadel tänatakse ka Lahemaa rahvuspargi looduse- ja kultuurihoidjaid.

Filmipäeva ”Lahemaa rahvuspark 40” ajakava ja filmilõikude loetelu leiab Keskkonnaameti kodulehelt http://www.keskkonnaamet.ee/lahe/loodus/80970/

Laupäeval tähistatakse Otepääl taas Eesti lipu päeva

lipud — Eesti lipu 125. aastapäeva tähistamine Otepääl

Sel laupäeval tähistatakse Otepääl Eesti lipu õnnistamise 127. aastapäeva ja peetakse lõuna-Eesti memme-taadi suvepidu.

Otepää Maarja koguduse vaimuliku Marko Tiirmaa sõnul heisatakse tradistiooniliselt 4. juunil kell 10 koos Eesti Üliõpilaste Seltsiga rahvuslipp Otepää kirikumõisas. Kell 11 siirdutakse Otepää vanale kalmistule, kus avaldatakse austust seal puhkavatele EÜSi vilistlastest kirikuõpetajatele. Kell 16 viiakse Otepää kirikus läbi Eesti lipu õnnistamise 127. aastapäevale ja Villem Reimani 150. sünniaastale pühendatud pidulik jumalateenistus. Jutlustab EÜS-i vil! emeriitõpetaja ja -kaplan erukolonel Tõnis Nõmmik. Jumalateenistuse järel esinevad Lõuna-Eesti memme-taadi suvepeo koorid kontserdiga.

Samal päeval peetakse Otepääl ka lõuna-eesti memme-taadi suvepidu. Kell 17.30 liigub suvepeo rongkäik kiriku juurest Tehvandi suusastaadionile, kus kell 18 pidu ka algab. Valga maakonna rahvakultuurispetsialisti Eha Mandeli andmeil kohtuvad suvepeol Võru, Põlva ja Viljandi maakonna lauljad, rahvatantsijad ja – muusikud. Kokku osaleb peol 72 rahvakultuurikollektiivi 800 taidlejaga. Suvepidu juhib Veikko Täär.

Vana Haapsalu Selts kogub raha linna veebikaamera paigaldamiseks

MTÜ Vana Haapsalu Selts kogub raha, et paigaldada Haapsalu vana tuletõrjemaja torni eri suundadesse näitav veebikaamera, kirjutab www.laanlane.ee.

“Haapsalu on vist ainuke linn Eestis, millel puudub kogu maailmale nähtav veebikaamera pilt linnast,” ütles Vana Haapsalu Seltsi juht Merike Laur. Paigaldatav kaamera oleks juhitav ja hakkaks näitama tuletõrjemaja tornist eri suundadesse.
Selts kutsub kõiki Haapsalu sõpru ja häid inimesi üles annetama Haapsalu pildi maailma viimise heaks. Praeguseks on tänu seltsi liikmete ja nende sõpruskonna annetustele kogutud pool kaamera maksumusest.
Veebikaamera idee autor on Vana Haapsalu Seltsi liige Alar Rästa, kel on Haapsalus suveelamine.
Selts taotles kaamera muretsemiks raha kohaliku omaalgatuse programmist, kuid raha ei saadud. Kaamera läheb seltsile maksma ligi 1800 eurot.

Anneta:
MTÜ Vana Haapsalu Selts a/a 221027475895.
Lisades maksekorraldusele isikukoodi, on annetus tulumaksu võrra soodsam.

Värskas toimus viies suviste käsitöö- ja maalaat

Pühapäeval Värskas toimunud V suviste käsitöö-ja maalaat läks korda. Juba hommikul vara kohale sõitnud müüjad jäid rahule ostjate, hea ilma ja üldise korraldusega. Oldi arvamusel, et taoline laat võiks iga aastaga suurmaks muutuda. Kuna ostjaid oli parasjagu, arvati, et kauplema võiks tulla tulevalgi aastal.

Samuti meeldis laat ostjatele. Oli neid, kes käisid niisama uudistamas ja oli inimesi, kes tulid laadale konkreetse ostusooviga. Hästi läksid kaubaks kõikvõimalikud lilletaimed ja istikud. Ostjaid jätkus ka käsitööga kauplejate lettide juurde.

Laadapäeval esinesid kohalikud tantsurühmad Lustiline ja Käokuld. Lisaks sellele mängisid rahvuslikku muusikat Värska Muusikakooli õpilased Laura Kruusamäe ja Ruti Kirikmäe. Kauplejate ja laadakülastajate emotsioone ja arvamust küsis laada jooksul päevajuht Jaak Madismäe.

Korraldajad jäid laadaga igati rahule, kõik õnnestus. Isegi ilm oli laada korraldamiseks igati soodne. Järgmine Suviste käsitöö- ja maalaat toimub 27. mail 2012.aastal. Kohtumiseni!

Meelike Kruusamäe

Täna on rahvusvaheline elurikkuse päev

Täna tähistatakse rahvusvahelist elurikkuse päeva, mis seekord keskendub metsade elurikkusele. Lisaks on ÜRO kuulutanud käesoleva kümnendi elurikkuse kümnendiks. Ülemaailmselt katavad metsad maismaast u 31% ja umbes 2/3 maismaa liikidest elavad metsades, sh üle poolte liikidest võib leida troopilistest vihmametsadest. Samas on metsad inimtegevusest tugevalt ohustatud – viimase sajandi jooksul oleme kaotanud üle 45% maailma metsadest ning koos sellega ka paljud seal elavad liigid ning kahjuks see kadu jätkub.

Selle aasta elurikkuse päeva eesmärgiks ongi juhtida tähelepanu metsade olulisusele meie igapäeva elus, metsade väärtustamisele ning nende säästvale kasutamisele.

Eesti on võrreldes muu Lääne-Euroopaga suhteliselt metsarikas riik, ligi pool Eestit on kaetud metsaga. Oleme metsasuselt Euroopas Soome, Rootsi ja Sloveenia järel 4. kohal. Ka Eesti eluslooduse mitmekesisuse puhul etendavad metsad väga olulist rolli – ligi pooled Eesti liigid elavad metsades (kokku on Eestis teada ca 26 600 liiki). Eriliselt elurikkad metsaelemendid on näiteks surnud puud, millelt võib leida u 5000 liiki. Ligi 500 metsaliiki on punases nimestikus kantud ohustatud liikide hulka.

Eestis on 11 üle-euroopalise tähtsusega Natura 2000 metsaelupaigatüüpi, neist eriti elurikkad, kuid ka väga ohustatud, on vanad loodusmetsad, laialehised salumetsad ja pangametsad. Elurikkuse säilitamiseks on meil ligi viiendik metsadest kaitse all. Näiteks on Lahemaa rahvuspark oma metsaalaga üks Euroopa suuremaid kaitstavaid metsaalasid.

Vaatlustornid ootavad linnuhuvilisi

Eesti Ornitoloogiaühing korraldab täna kell 5-13 tornivaatluse. Nüüd võib külastada vaatlustorne nii, et hea optika puudumise või vähese linnutundmisoskuse tõttu nähtud sulelised määramata ei jääks. Kodulehel www.eoy.ee väljakuulutatud vaatlustornides ooavad huvilisi linnuvaatlejad, kes aitavad linde määrata ning annavad ülevaate ka piirkonna linnukaitselisest tähtsusest. Lisaks tiivuliste naabrite tutvustamisele peetakse igas vaatlustornis ka liiginimekirja ning selgitatakse välja kõige linnurohkem torn.

Huvilisi oodatakse linnutornidesse juhendajate poolt määratud kellaaegadel – koguneda tuleks vaatlustorni juurde vastavaks täistunniks. Linnutorne külastada soovivad huvilised end eelnevalt registreerima ei pea.
Tornivaatluse tulemused palume linnuvaatlejatel edastada juba sama päeva õhtuks, hiljemalt kella 18.00-ks, e-postiga: tarvo.valker@gmail.com.

Jõgevamaa peab täna laulu- ja tantsupidu

Tänasel Jõgevamaa laulu-ja tantsupeol esineb 101 kultuurikollektiivi. Oma loomingut tutvustavad 750 koorilauljat, 700 tantsijat ja võimlejat, 70 puhkpillimängijat ja mitmed kapellid. Kaugeimaks külaliskollektiivis on puhkpilliorkester Jõgeva sõpruslinnast Keuruust. Metsatukast peoplatsile suunduvas rongkäigus marsitakse kunagiste kihelkondade kaupa, „ütles Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt.. Lavastaja tantsuõpetaja Merleen Läänemägi sõnul püütakse peo pealkirjast „Las laps arvab” lähtudes iseäranis põhjalikult välja tuua ja väärtustada laste maailma nende töökust , tarkust ja andekust jne.

Laulutoimkonna juht Maret Oja tunneb head meelt peoks valminud ja koorilauljatele mõeldud astmestikust, mille muretsemiseks vajaliku raha taotlemiseks koostas projekti Pala kooli direktor ja mitmete tantsurühmade juhendaja Malle Weinrauch.

Jaan Lukas

Täna lõpetab järjekordne rahvatantsujuhtide kool

Täna lõpetab Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse juures tegutseva kolmeaastase rahvatantsujuhtide kooli järjekordne lend. Pikaajaliste traditsioonidega kooli eesmärk on anda põhjalikke teadmisi ja praktilisi oskusi eesti rahvatantsu alal. Sellest koolist on välja kasvanud paljud praeguseks tunnustatud tantsujuhid.

Lõpetajad – kokku 20 tantsujuhti, pea igast Eesti maakonnast (Tartu-,Valga-, Lääne, Saare-, Järva-, Võru-, Ida-ja Lääne-Viru, Harju jm), soovivad saada heaks, loovaks ja mõistvaks tantsuõpetajaks, et arendada edasi meie oma eesti rahvatantsu. Tänavusi lõpetajaid iseloomustab tõsine suhtumine oma töösse ja hea tantsuoskus.
Rahvatantsujuhtide koolis jagasid oma teadmisi ja oskusi õpetajad Ilma Adamson, Kalev Järvela, Angela Arraste, Maie Orav, Ülo Luht, Ülle Toming, Kai Randrüüt, Ago Herkül, Helen Reimand, Igor Tõnurist, Reet Piiri, Mall Noormets, Anu Sööt, Meeli Roosalu, Ulrika Grauberg ja paljud meie tuntud tantsuloojad.

Vanapaberi kogumine on endiselt au sees

Väätsa prügila korraldas juba üheksandat korda vanapaberi kogumise kampaaniat, mis sel nädalal pidulikult Paide kultuurikeskuses ka

: foto Katrin Lipp, www.bioneer.ee

lõpetati. Üheksa aastaga on õpilased korjanud 1359,625 tonni vanapaberit.

Sel korral vedasid õpilased kokku 125,6 tonni makulatuuri. Kampaanias osales 27 kooli, neist 9 Rapla ja 18 Järva maakonnast. Gümnaasiumitest kogusid kõige rohkem vanapaberit Paide Gümnaasiumi õpilased 23,360 tonni ja põhikoolidest Väätsa Põhikooli õpilased 10,705 tonni. Arvestuses kogutud vanapaberit ühe õpilase kohta jagasid esimest kohta Peetri Põhikool ja Sargvere Lasteaed-Algkool, kus koguti ühe õpilase kohta 165 kg vanapaberit. Auhinnaks neile Järvamaa Omavalitsuste Liidu, AS Tallinna Sekto ja AS Väätsa Prügila poolt rahalised preemiad väärtusega 125.- eurot.