Kadri Valner

Vikipeedias käivad tõlketalgud

Sel nädalal algasid eestikeelses võrguentsüklopeedias Vikipeediaavalikud tõlketalgud, millest on kutsutud osa võtma kõik soovijad. Järjekorras juba teise tõlketalgu käigus tõlgitakse artikleid, mis on võõrkeelsetes vikipeediates juba olemas ning sobivad kasutamiseks kesk- või kõrgkoolide õppematerjalina või on lihtsalt üldhariva sisuga.

“Püüame talgute abil saavutada korraga mitut eesmärki,” selgitas Vikipeedia administraator Andres Luure. “Soovime täiustada koolide ja ülikoolide õppetööks kasulikku materjali eestikeelses Vikipeedias, kuid ka saada Vikipeediasse uusi kaastöötajaid ning väärtustada tarbetekstide tõlkijate tööd.”

Talgutöö korras soovitakse suurendada vabalt kättesaadava asjatundliku ja usaldusväärse info hulka eesti keeles ja saada eestikeelsele Vikipeediale uusi kaastöötajaid ja toimetajaid.

Talguid jälgib ka žürii, kes valib välja parimad tõlkijad. Žüriisse kuuluvad Euroopa Komisjoni Kirjaliku Tõlke Peadirektoraadi tõlkija Rita Niineste, Vikipeedia esindaja, tõlkija ja Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi filosoofia osakonna dotsent Andres Luure, tõlkija, Tallinna Ülikooli Kirjastuse peatoimetaja ja Tallinna Ülikooli 2010. aasta tõlkepreemia laureaat Heli Allik, TLÜ kirjaliku tõlke dotsent Arvi Tavast, TLÜ tõlkemagistri programmi juhendaja Triin Pappel, TÜ tõlkemagistri programmi juhendaja Ilmar Anvelt ning 30-aastase staažiga tõlkija ja toimetaja, endine Tilde Eesti OÜ peatoimetaja Valli Voor.

7. märtsil kell 17 toimub Tallinnas Euroopa Liidu Majas (Rävala puiestee 4, sissepääs Laikmaa tänavalt) avalik õppus tõlketalgutel osalejatele.

Talgutel saavad osaleda kõik Vikipeedia registreeritud kasutajad peale žürii liikmete. Talgutega saab liituda igal ajal kuni talgute lõpuni 30. aprillil.

Tõlketalgud korraldavad Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Tallinna Ülikooli Kirjastus ja MTÜ Wikimedia Eesti. Euroopa Komisjoni esindus Eestis on peaauhinnaks välja pannud 1000-eurose reisivautšeri.

Loodusesõprade talguaasta tuleb toimekas

017_Palup6hja_talgud — Palupõhja talgud 2011. aastal. Foto www.talgud.ee

Eestimaa Looduse Fond (ELF) on alates 1998. aastast korraldanud loodustalguid, sel aastal on tulemas läbi aegade toimekaim aasta.

“Ühtekokku on tänavu ees ootamas üle poolesaja talgureisi, ” ütles ELFi talgujuht Tarmo Tüür. Kõik talgud on looduskaitse aladel mitmepäevaste talgureisidena.

Esimesena on kindlalt paigas koolivaheaja peretalgud Palupõhja looduskoolis 16.-18. märtsil. “Kuna see langeb kokku ka koolivaheajaga, siis on need välja kuulutatud kui peretalgud,” täpsustas Tüür. “Jõukohaseid töid jagub seal kõigile, nii lastele kui emadele-isadele”.

Teine kindel aeg, mille iga talgusõber kalendrisse peaks kandma on 5. mai, mil peetakse Teeme Ära talgupäeva. Kõige tihedam talguhooaeg algab siis, kui lindude pesitsusaeg on möödas, seega juulis ja augustis. Talgutele saab registreeruda www.talgud.ee.

Kolmeteistkümnel aastal toimunud talgutel on oma panuse looduse kaitsel andnud ligi 50 000. Kokku hakati neid lugema 2001. aastal. Aastatel 2001-2011 ELFi korraldusel toimunud 262 talguüritust, millel on 4666 osalise ühisel jõul tehtud 43 304 tundi vabatahtlikku tööd. Mullu toimus ühtekokku 40 talgureisi. 668 vabatahtlikku kaasalööjat andsid oma panuse looduskaitsesse kokku 7817 tunni ulatuses.

Külauudised ja kodanikuajakirjandus on täna Vikerraadios

Kuidas suhestuvad traditsiooniline meedia ja kodanikuajakirjandus? Mida on kodanikuajakirjandus Eestis korda saatnud? Kas ja kuidas on kodanikuajakirjandus mõjutanud meie traditsioonilist meediat?

Nendele küsimustele püüavad täna Vikerraadio Meediatunnis vastata Kodanikuajakirjanduse Seltsi liikmed Erkki Peetsalu ja Kadri Valner, saatejuht rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk.

Meediatund on saade, mis tutvustab meedia toimimist, selgitab ajakirjanduslike otsuste tagamaid ning annab ülevaate kuulajate-vaatajate tagasisidest rahvusringhäälingu programmidele. Saade algab kell 14.

Kõpu poolsaare mereala inventuur saab läbi

Eestimaa Looduse Fond (ELF) võtab täna kokku aasta kestnud Kõpu merealade uuringu. Eelmise aasta märtsist kuni selle aasta veebruarini inventeeris ELF Kõpu poolsaare ümbruse mereala, mille käigus uuriti nii mere põhjaelustikku kui elupaiku, kalastikku ning
ning täiendati antud piirkonna linnustiku rännet puudutavaid andmeid.

2009. aastal arvati keskkonnaministeeriumi poolt antud mereala Läänemere kaitsealade võrgustikust välja, põhjenduseks piisava teabe puudumine antud ala loodusväärtuste kohta. Ometi leidsid mereteadlased, et ala võib olla looduskaitseliselt väärtuslik ala. Samuti on tegu nii tuuleparkide, reostuse kui ka laskepolügonide poolt survestatud alaga.

Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimisega kogutud teave on vajalik kaitseala moodustamise ettepaneku koostamiseks ning seda informatsiooni saab edaspidi kasutada ka rannikualade kasutamise planeerimisel ning looduskaitse kavandamisel.

Projekti “Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventuur” lõpuseminar toimub täna algusega kell 17 Tallinnas Rahvusraamatukogu
nurgasaalis (Tõnismägi 2). Seminari eesmärk on anda ülevaade uuringute tulemustest ning arutleda antud ala looduskaitseliste väärtuste üle.
Uuringutest teevad kokkuvõtted Andres Kalamees (linnustiku rändeuuringud), Georg Martin (põhjaelustiku ja -elupaikade inventuur),
Redik Eschbaum (kalastiku inventuur) ja Lauri Lutsar (nahkhiirte uuringud).

Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimisest pikemalt(lühilink):
http://goo.gl/59Nuk

Projekti läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Võru kunstinäitus räägib seksuaalvähemuste peresuhetest

Täna kell 17 avatakse Võru Linnagaleriis näitusprojekt “Perekond”. See on osa 2011. aasta OMA-festivalist, mida korraldas MTÜ Eesti Gei Noored (EGN). Näituse eesmärgiks on tutvustada seksuaalvähemustega seotud teemasid kunstilise eneseväljenduse kaudu. Näituse kuraatoriteks on Anna-Stina Treumund ja Jaanus Samma.

Nüüd juba möödumas olev majanduskriis on viimastel aastatel toonud ühiskonnas eriti tugevalt esile perekonna tähtsuse. See sotsiaalne üksus toimis paljudele puhvrina, mis hajutas ebavõrdsust ja pehmendas lööke. Näituse idee on pere emotsioonidel põhineva toimimisloogikat vastandada majanduslikule pragmaatikale ning tuua nähtavale hoopis teistsuguse viisi näha ühiskondlikke jõude ja ühtäkki hakati rääkima sotsiaalsest solidaarsusest.

LGBT (lesbi, gei, bi, trans) inimeste pered on traditsioonilisest perekonnast erinevad, mistõttu võivad nende perede liikmed kogeda ühiskonna eri tasanditel nii vääriti mõistmist kui ka halvustamist, aga ka otsest diskrimineerimist. Samas on perekonna tähendus muutunud heterokogukonnas tervikuna ja vajaks põhjalikumat analüüsimist ja mõtestamist.

Näitusel osalevad kunstnikud Henriette Hellstern-Kjoller, Marcel le Cram, Lauri Lihten-Haavel, Epp Kubu, Sandra Jõgeva, Kiwa, Laura Põld, Kristiina Pärk, Minna Hint, Maarja Niinemägi, Laura Kuusk, Barbara Lehtna, Helin Tikerpuu.

Näitus jääb avatuks 15. märtsini.

Tartus avatakse hullude ideede labor

Reedel, 2. märtsil algusega kell 12 toimub Tartus, AHHAA keskuses Tartu Ülikooli ideelabori avaüritus, kus tutvustatakse ideelabori põhimõtteid ning tehakse ära esimesed katsed juba esitatud ideedega.

Ideelabori juhi Kalev Kaarna sõnul on TÜ ideelabor toetav keskkond, kus tudengid saavad mentorite käe all ellu viia pööraselt põnevaid ja heas mõttes hulle projekte.

„Probleemipüstitusi või projektiideid saavad ideelaborisse esitada nii tudengid, õppejõud kui ka ettevõtted. Kriteeriumiks on, et ülesande lahendamiseks läheb vaja valdkonnaülest meeskonda. Ideelabori projekti tulemuseks võib olla nii sotsiaalne ettevõte, tarkvara, toode, teenus kui ka valdkonnaülene põnev teadustulemus,“ selgitas Kaarna.

Avaüritusele on oodatud nii tudengid, õppejõud kui ka ettevõtjad. Kohapeal on tudengitel võimalik leida enda jaoks põnev projekt 40–50 probleemipüstituse seast ning moodustada 4–6 liikmelised meeskonnad. Meeskondadele õpetatakse kiirelt selgeks üks nutikas viis probleemidele uudsete lahenduste leidmisel ning aidatakse neil poole tunniga genereerida oma probleemile mitukümmend põnevat lahendust.

Alates märtsist on kõigil huvilistel võimalik liituda ideelabori meeskondadega. Edasi valitakse välja 10–15 meeskonda, kes 11 nädala jooksul oma projektid ellu viivad. Iga valdkonna põnevaimaid projekte premeeritakse auhinnafondist.

Ideid ideelaborile saab juba esitada aadressil: http://bit.ly/ideelabor

Rohkem infot ideelabori kodulehel: www.ut.ee/ideelabor

Kolme riigi noored teevad Stockholmis kunsti

Tänasest reedeni osaleb Tallinna Noorsootöö Keskuse noortegrupp Läti, Eesti, Rootsi koostöötegevuse „Youth Space 2010-2013“ kolmandas
loomingulises töötoas Stockholmis, mis valmistab ette augustis toimuvat noorte kunstifestival.

Viie päeva jooksul toimuvad erinevad töötoad digitaalkunstist ja kaunitest kunstidest. Näiteks koostavad noored animatsiooni teel joonis- ja nukufilme,
püüavad jutustada oma elulugusid digitaalse maailma vaatenurgast ning proovivad teha näojumestusi ja kehamaalinguid. Eestit esindav Piret
Bergmann korraldab noortele töötuba, kus läbi noorte kujutlusvõime ehitatakse taaskasutatavatest materjalidest tuleviku visiooni.

„Youth Space 2010-2013“ on Riia, Tallinna ja Stockholmi koostöötegevus, mis toimub programmi „Central Baltic INTERREG“ raames. Koostööpartnerite ühise
pingutusena luuakse unikaalne õppimise-, suhtlemise- ja kaasamise keskkond „Youth Space“. Noortekeskus Riias, noorteportaal ja mitteformaalse õppimise
programmid on olulisteks, kuid mitte ainsateks pikaajalise ühistegevuse väljunditeks.

Tallinna Noorsootöö Keskus koordineerib ülelinnalist noorsootööd ning on katusorganisatsiooniks seitsmele Tallinna noortekeskusele, noorte
infokeskusele ning Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskusele. Sihtrühma kuuluvad eelkõige 7-26aastased noored.

Otsitakse ettevõtlikke naisi

MTÜ ETNA Eestimaal kutsub üles esitama kandidaate konkursile “Ettevõtlik Naine 2011”.

MTÜ ETNA Eestimaal eesmärgiks on Eesti maapiirkondades naiste ettevõtlikkuse toetamine, nende rolli suurendamine piirkondade arendamisel ja selle vajalikkuse teadvustamine. Oleme mõistnud, et ühiselt tegutsedes ja teisi toetades on kergem oma ettevõtet edasi arendada. Samuti tahame tuua esile ettevõtlike naiste osalust maaelu ja maamajanduse arengus. Soovime väärtustada ja tunnustada ettevõtlikku naist, kes tegutseb parimal viisil ja töötab maapiirkondade elukvaliteedi tõstmise nimel.

ETNA auahinda on antud juba neljal korral, mullu pälvis selle tiitli Piret Talistu Ida-Virumaalt.

Kirjalikult esitatud kandidaatide hulgast teeb otsuse ETNA juhatus.

Kandidaadi puhul eeldatakse, et ta elab ja tegutseb Eestis, omab saavutusi maakonna, piirkonna ja koduriigi elu edendamisel, on loov ja edukas ning uuendusmeelne oma tegevusalal.

Kirjalikke ettepanekuid Ettevõtlik Naine 2011 kandidaatide kohta ootame kuni 1. märtsini e-postile: fem@fem.ee või paberkandjal aadressile Humala 17, Tallinn 10617.

Ettevõtlik Naine 2011 kuulutatakse välja 10. märtsil 2012.

Neljapäevast võivad autod suvekummidega sõita

Alates selle nädala neljapäevast võib Eestis sõidukitel taas kasutada suverehve, kuid maanteeamet ja politsei soovitavad autojuhtidel rehvivahetusega veel oodata. Kehtiva määruse järgi on Eestis talverehvidega sõitmine kohustuslik 1. detsembrist 1. märtsini.

2010. aasta jaanuaris jõustus majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus, mis lühendas naastrehvide kasutusaega 45 päeva võrra 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Sõltuvalt ilmaoludest jääb võimalus naastrehvide kasutusaega pikendada, kuid mitte rohkem kui see oli varem lubatud – 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.

Naastudeta talverehvide ehk lamellrehvidega võib Eestis sõita aastaringselt.

Talverehvide kasutamine on seaduses sätestatud ajavahemikul kohustuslik kuni üheksa istekohaga sõiduautodel, kuni 3,5-tonnise registrimassiga veoautodel ja 0,75 kuni 3,5-tonnise registrimassiga haagistel.

Loodusesõbrad tähistavad Erik Kumari sajandat sünniaastapäeva

7. märtsil möödub 100 aastat legendaarse looduskaitsetegelase Eerik Kumari sünnist. Eerik Kumari (1912-1984) oli ligi 30 aastat Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni esimees, kelle eestvõttel algatati Eesti punase raamatu pidamine. Maailmas teatakse ornitoloogiaprofessor Eerik Kumarit kui Eesti linnuteadusele ja looduskaitsele alusepanijat. Ta oli eesti ornitoloog ja looduskaitsetegelane, Matsalu looduskaitseala rajaja.

Eerik Kumari püüdlused võtta see märgala kaitse alla kestsid pikki aastaid ja teostusid alles 1957. Kulus veel palju aastaid, kuni 2004. aastal nimetati Matsalu rahvuspargiks.

Tema töö mälestuseks antakse alates 1989. aastast Erik Kumari nimelist preemiat looduskaitsealase töö tunnustamiseks. Esimesena pälvis selle loodusejutlustaja Fred Jüssi, mullu sai preemia Looduse omnibusside korraldaja Jaan Riis.

Eesti Looduseuurijate Selts tähistab Erik Kumari 100. sünniaastapäeva 8. märtsil konverentsiga, kuhu on oodatud kõik loodusesõbrad. Konverentsil peetakse viis ettekannet, milles kõneldakse Erik Kumarist kui teadlasest, looduskaitsjast ja ornitoloogist. Samuti on kõne all Kumari mõju Matsalu rahvuspargi kaitsekorraldamises veel ka tänasel päeval. Ettekanded teevad Linda Kongo, Urmas Tartes, Vilju Lilleleht, Kaja Lotman, Tiit Sillaots.

Konverents algab kell 14 Eesti Looduseuurijate Seltsi majas Tartus Struve tn 2.

Keskkonnaharidus võetakse uurimise alla

Keskkonnaamet alustab uuringutega, mille eesmärgiks on saada põhjalik ülevaade Eesti keskkonnahariduse hetkeseisust ja arenguvõimalustest. Töö aitab välja selgitada õpetajate, õppejõudude ja koolivälise keskkonnahariduse spetsialistide täiendkoolitusvajadust ning õppevahenditega varustatust.

Samuti uuritakse keskkonnahariduse koostöövõrgustikku, kirjeldatakse võrgustikus osalejate rolle, ootusi ja võimalusi.

Uuringut korraldab Keskkonnaameti tellimusel OÜ Cumulus Consulting ja seda rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi (ESF) programmist”Keskkonnahariduse arendamine“. Uuringute tulemustega saab alates augustist tutvuda keskkonnaameti kodulehel.

Kodanikuajakirjanduse selts on aasta parima vabaühenduse kandidaat

Eesti kodanikuajakirjanduse selts, mis toimetab õhinapõhiselt Külauudiseid ja on korraldanud kaks ajakirjanduse konverentsi, kandideerib eesti mittetulundusühenduste ja sihtasutuste liidu (EMSL) poolt valitava aasta enim kodanikuühiskonna arengule kaasa aidanud MTÜ tiitlile.

Aasta tegijaks saab see, kes on ühiskonnas midagi uut liikuma pannud, loonud või muutnud. Ta ei pea mägesid liigutama, tunnustamist väärib ka väike heategu. Mägi oleks muidugi parem…

EMSL korraldab konkurssi juba 1996. aastast. Aastate jooksul on parimaid selgitatud kategooriates, nagu aasta mittetulundusühing, aasta sihtasutus, aasta ettevõte, aasta avaliku võimu asutus, aasta eraannetaja, aasta vabatahtlik, aasta missiooniinimene ja aasta tegu.

Mullu olid kodanikuühiskonna aasta tegija tiitli saajateks vabaühendustest toidupank ja äriettevõtetest EMT. Aasta missiooniinimeseks valiti Liia Hänni ning aasta teoks NO99 teatri “Ühtne Eesti”. Esimest korda välja antud aasta pioneeri tiitli sai Garage48.

Sel aastal valib EMSLi nõukogu parimad 17 vabaühenduse, 19 missiooniinimese, 11 avaliku võimu esindaja, viie äriühingu ja 17 aasta teo seast.

Aasta parimaid pärjatakse 6. märtsil kell 14 Riigikogu valges saalis.

Sännas tuleb suur jääralli

Sel laupäeval toimub Võrumaal Sännas Mäeveski juures suur jääralli, kus võistlevad eraldi võistlusklassides esiveoga, tagaveoga ning nelikveoga masinad, ning toimub ja võrride võidusõit. Kui autodega võidukihutamises on naistel- meestel eraldi arvestus, siis võrridel selgub ühisstardis võistluse kiireim sõitja hoolimata tema soost või vanusest

Võistlusele saab registreerida kell 10.30 – 11, siis antakse ka stardipauk.
Samuti annavad kohtunikud välja eriauhindu näiteks parimale noorimale jäärallitajale, raja pidurile, atraktiivseimale, eakaimale, parimale valli vallutajale jne. Kui on lõbusaid seltskondi pealtvaatajate seas, siis neile toimuvad ka mõned lõbusad võistlusmängud.
Stardimaks rallitajatele 1 euro tasutakse kohtunike juures registreeringut tehes.

Kõigil osalejatel on kohustuslik kiivri kandmine sõidu ajal!

Aasta orhideed on kahelehine ja rohekas käokeel

Eesti Orhideekaitse Klubi valis välja selle aasta orhideed. Nii kahelehine käokeel , ked atuntaks eka ööviiuli nime all kui rohekas käokeel kuuluvad kaitsealuste liikide III
kategooriasse. Viimastel kümnenditel on mõlema liigi arvukus vähenenud, seda nii kasvukohtade hävimise kui setõttu, et nii nagu
mitmeid teisi kodumaiseid orhideeliike, ohustab ka käokeeli vaasi noppimine.

Käokeeled kasvavad loopealsetel, hõredates kadastikes, puisniitudel ja loometsades. Kahelehine käokeel on hajusalt levinud üle Eesti, kuigi ida ja kagu poole liikudes muutub harvemaks. Rohekas käokeel eelistab kuivemaid kasvukohti ning on lubjalembesem, seetõttu
on ta sagedam Lääne-Eestis. Liigi määramiseks tasub uurida käokeelt igal pool, sest nii võib avastada mõne täiesti uue leiukoha.

Neid kahte sarnast liiki polegi nii raske eristada, selleks tuleb ära oodata õite avanemine, sest kõige kindlam tunnus, mille järgi liiki määrata, peitub õie ehituses.

Orhideetundjad õpetavad, et käokeele õie keskosas asuvad kaks tolmukalaadset organit. Kui need asetsevad lähestikku ja rööpselt nagu jutumärgid, siis on tegemist kahelehise käokeelega. Rohekal käokeelel on „tolmukad” teineteise poole kaldu ja nende vahe üsna suur.
Heaks määramistunnuseks on ka lõhn. Kui õide puhkenud ööviiulid täidavad suveõhtul oma meeldiva aroomiga terve metsaaluse, siis roheka käokeele lõhna tunneb alles nina õitesse pistes.
Käokeelte õitseaeg on jaanipäevast juuli keskpaigani, ilmast ja kasvukohast sõltuvalt võib see kõikuda umbes nädala jagu.

Leiukohtade andmeid saab igaüks sisestada loodusvaatluste andmebaasi http://loodus.keskkonnainfo.ee/lva/LVA.aspx?page=lvadb [1]Kõigi loodusesõprade abi on teretulnud!

Aasta orhidee eesmärk on valitud liike laiemalt tutvustada ja nende elu veidi lähemalt uurida, saada täpsemat pilti liikide levikust Eestis ja pöörata tähelepanu leiukohtade kaitsmisele.

Eesti Orhideekaitse Klubi kuulutab aasta orhidee välja juba kolmandat korda. Varasemalt on seda tiitlit kandnud punane tolmpea (2010) ja tõmmu käpp (2011).

Homme kuuleb Tallinnas arutelu vabakonnast ja presidendivalimistest Venemaal

Homme kõneleb inimõiguslane ja Sahharovi mõttevabaduse auhinna laureaat Ljudmilla Aleksejeva teemal “Venemaa vabakond ja 4. märts.” Loeng toimub Avatud Eesti Fondi arutelusarja “Venemaa Hääled raames Tallinnas Dorpati konverentsikeskuses kell 12.

Kaks aastat tagasi oli just Ljudmilla Aleksejeva see, kes sarja ka avas. Täna tuleb tunnistada tema läbinägelikkust ning võimet tunnetada Venemaa ühiskonna allhoovusi – pealtnäha autoritaarse võimu all tardunud Venemaa kohta ennustas Aleksejeva tollal, et kodanikuühiskond on end kogumas ja murrangud ei jää tulemata.

Nagu viimaste kuude sündmuste valguses näha, on Venemaa vabakond läbimas oma tuleproovi, millele elab kaasa kogu demokraatlik maailm. Millisena näeb oma riigi tulevikku Aleksejeva pärast 4. märtsi, on võimalik tema enda käest kuulda kõigest nädalapäevad varem. Aleksejeva loengule järgneb arutelu, mida juhatab Jevgeni Krištafovitš ühingust Avatud Vabariik.

Tallinnast liigub Aleksejeva 22. veebruaril Tartusse, kus Avatud Eesti Fondi ja noorteühing Avatud Vabariik eestvedamisel peab ta loengu kahasse endise vabadusvõitleja ja endise meelsusvangi Mart Niklusega. Nõukogudeaegsele dissidentlikule liikumisele keskenduv loeng on avalik ja toimub Dorpati konverentsikeskuses kell 12.00.

23. veebruaril autasustab Vabariigi President Ljudmilla Aleksejevat Maarjamaa Risti III järgu teenetemärgiga.

Ljudmilla Aleksejeva visiit toimub 2010. aastal alustatud Avatud Eesti Fondi arutelusarja Venemaa Hääled raames, mille eesmärgiks on analüüsida poliitiliste ja inimõiguste olukorda Venemaal tuntud vene mõtlejate, kodanikuaktivistide ning inimõiguslaste käsitluses. Venemaa Häälte raames on lisaks Aleksejevale fondil külas käinud ajaloolane ja teisitimõtleja Valeria Novodvorskaja, inimõiguslane Lev Ponomarjov, ühiskonnategelane ja satiirik Viktor Šenderovitš. Lisainfo www.oef.org.ee/venemaa

Ljudmilla Aleksejeva Tallinna ettekanne salvestatakse ja tuleb järgmisel päeval üles AEFi kodulehele.

Urvastes saab tutvuda shiboriga

Laupäeval kell 10 õpetab Tartu Kõrgema Kunstikooli üliõpilane Maria Konsap Võrumaal Urvaste seltsimajas shibori tehnikat. Shibori on jaapanipärane kangavärvimise tehnika, kus muster tekitatakse kangast tikkides,voltides, kortsutades ja sõlmides, meenutab batika tehnikat.

Kes soovivad põneva tehnkaga tutvust teha, võtku kaasa kangaid, riideid, mida julgeb ümber disainida.

Urvaste seltsimaja toimetab vanas kahekordses koolimajas Kanepi-Antsla tee ääres, Urvaste külas. Seltsimaja aknast paistab Tamme-Lauri tamm ja nii Pokumaale kui kirikusse on siit 5-10 minutit jalgratta- või kelgusõitu.

Teeme Eesti sünnipäeval taas tiiru maakerale

Eesti Terviserajad kutsuvad kõiki eestimaalasi vabariigi sünnipäeva tähistama aktiivse liikumisega, osalema kõikidel Eesti terviseradadel samaaegselt toimuval sportlikul rekordiüritusel suusatades , sörkides või kõndides.

24. veebruari ürituse „Eesti Terviseradadel … ümber maailma” eesmärk on tutvustada inimestele nende kodukandi looduslike terviseradade võimlusi. Kutsuda kõiki tervislikult aega veetma ja tervisekilomeetreid koguma. Sel päeval antatoimub suur ühismatk, mille stardilähe antakse üle Eesti täpselt kell 12. Nimekiri matka läbiviivatest terviseradadest ilmub 20. veebruariks Eesti Terviserajad kodulehele.
SA Eesti Terviserajad juhataja Jaak Teppani teatel pärineb senine rekord 2010. aasta talvest, kus ühiselt läbitud vahemaaks saadi kokku 98 268,2 kilomeetrit ehk tublisti üle kahe ringi ümber maakera. “Loodetavasti on sel talvel just maratonijärgsel nädalal kõige rohkem terviseliikujaid, kuna talv on siiani olnud üsna heitlik ja suusasõitudest väsimust ei tohiks veel tunda olla” ütles Teppan. „Tervisesportlasi ootavad 24. veebruaril enam kui 80 terviserada, mis on hästi hooldatud ja suures osas ka valgustatud. Osalejate vaevaks jääb vaid kohale tulla ning tund või paar oma päevast tervislikule liikumisele loovutada.

Omapoolse panuse andmiseks rekordi püstitamisse tuleb osalejatel sisestada läbitud kilomeetrid tervisepäevikusse aadressil www.terviserajad.ee. Suuremates keskustes saab läbitud kilomeetrid kirja panna ka kohapeal. Kogutud tervisekilomeetrid summeeritakse ning tulemuse teeb SA Eesti Terviserajad teatavaks vabariigi aastapäeva õhtul. Kogutud tervisekilomeetrid summeeritakse ning tulemuse teeb Sihtasutus Eesti Terviserajad teatavaks vabariigi aastapäeva õhtul.

Tulekul on aasta esimene Väga Väga Vaba Turg

Selle aasta kõige esimene täiesti tasuta ja ilma rahata turg toimub 18. veebruaril kell 12 – 16 Tartus Genialistide klubi II korruse saalis (Lai
37 taga).

Mis on Väga Väga Vaba Turg?

Väga Väga Vaba Turg (VVVT) on kõigile avatud rahatu turg, kus asjad liiguvad inimeselt inimesele kinkimise või vahetamise teel. 2004. aastal USAst alguse saanud Really Really Free Market pakub võimalust proovida kapitalistlikule ärimudelile alternatiivi, kus raha asemel on olulised inimeste vajadused ja materiaalsete hüvede jaotumine nende põhjal.

Tartus toimub VVVT juba neljandat aastat. Samas võib vaba turu põhimõttel korraldada sarnast üritust igaüks oma kodukohas. Lisaks ebavajalike esemete äraandmisele, toob vaba turg kokku inimesi ja erinevaid teenuseid (näiteks tasuta juukselõikus või kardinapuu paigaldamine). Turul on võimalik ka demonstreerida oma oskusi ükskõik millisel alal, nii on oodatud ka kõiki muusikuid, trikitajaid, kunstnikke jt

Vabale turule võivad kõik tuua asju, riideid, raamatuid, mänguasju, nõusid, tehnikat ja muud, mida endal enam vaja ei ole. Ainuke tingimus on see, et need peavad olema puhtad ja kasutuskõlbulikud. Asjad saab jätta turule ning samal ajal leida endale midagi huvipakkuvat, tutvuda inimestega või süüa maitsvat vegan suppi, mida pakub Genklubi kohvik vaba turu puhul tasuta. Suuremate esemete nagu mööbel, kodumasinad jms jaoks on stend, kuhu võib pakkumise või soovi jätta teate kujul. Kuna korraldajatel puudub transpordi ja hoiustamise võimalus, palume kohapeale suuri asju mitte tuua.

Kõik turule toodud asjad peavad olema tasuta ära andmiseks või vahetamiseks (kokkuleppe alusel), raha jäta koju!

Lilli külas peeti sarikapidu

Harjumaal Anija vallas asuva Lilli küla seltsimaja ja spordihoone sai katuse alla. Seltsimaja ehitati ühiselt vana ja mahajäetud küüni asemele, millest olid alles vaid lagunenud müürid. Töid vedas MTÜ Lilli Küla Arendamise Selts, suurim toetaj aoli PRIA 180 000 euroga.

Seltsimaja-spordihoonesse tulevad suur spordisaal, saun, pesemisruumid, kohvik, hotellitoad, internetipunkt ja ruum lastehoiuks.

Seltsimaja-spordihoone ehitamise idee tekkis külarahva ühisel koosolekul juba 2006. aasta kevadel.

Maja sarikapidu on peetud, aga hetkel ehitust edasi ei toimu, sest edasised projektid pole seni toetust saanud.

MTÜ Lilli Küla Arendmaise Selts on külarahva ühisel algatusel loodud ühing küla elukvaliteedi ja üksmeelsuse parandamiseks.

Sänna kirjandusklubis räägitakse “Hundist toas”

Laupäeval algusega kell 14 toimub Võrumaal Sänna raamatukogus loova kirjutamise õpituba “Hunt uksel”. Juhendavad Dharmachari Sarvamitra (Soome-Itaalia) ja Marika Mark (Tartu). Õpitoa soovituslik osalustasu on 2-3 eurot; õpilastele tasuta. Õpituba toimub eesti keeles.

Õpitoas tehakse kergemaid loova kirjutamise harjutusi, õpituba on sobilik igas vanuses inimesele. Gümnaasiumiõpilastele hea võimalus enne kirjandit oma loovus jooksma panna.

“Hunt uksel” kirjutamisharjutused on loodud selleks, et tuua kujutlusvõime vabadus inimese igapäevaellu. Kujutlusvõimerikkuse ja igapäevaelu ühildamine võib ravida ja jõudu anda, värskendada armastust elu vastu ja tuua muutusterohkeid taipamisi ellu ja inimsuhetesse.

Õpitoas on tähtsal kohal sõprustunde ja usalduse loomine. Tavaliselt areneb “Hunt uksel” sessioonidel kiiresti vaba suhtlemist toetav õhkkond. Selline õhustik annab osalejatele julgust proovida erinevaid väljendusviise ja avaldada vabalt enda mõtteid, ilma et peaks kartma hukkamõistu või kohatut kriitikat.

Sarvamitra eestvedamisel on sarnaseid õpitubasid toimunud Eestis ja Soomes 2002. aastast alates.

Marika Mark on Tartus Jaan Poska Gümnaasiumis eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning tegutsenud kirjutamisõpetajana juba aastaid.

Loova kirjutamise õpitoas osalemiseks ei ole vaja eelnevat kogemust ja kirjutada võib endale meelepärases keeles. Võta kaasa vihik (kaustik, märkmik) ja kirjutamisvahend. Kuna kohtade arv on piiratud, siis palume ennast eelnevalt registreerida: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 555 88 929 (Kadi)

Keskkonnaajakirjanikud keskendusid jaanuaris plastikule ja külmale

Eelmise aasta alguses kirjutasin siin välisuudiste rubriigis ühest Itaalia radikaalsest keskkonda säästvast ettevõtmisest. Nimelt keelati aasta tagasi Itaalia poodides ja supermarketites kilekottide kasutamine, kilekotid asendati biolagunevast plastikust, paberist ja riidest kottidega. Populaarne shoppajate sihtkoht Itaalia oli seega esimene riik terves Euroopas, kus selline julge samm ette võeti.

Tänavu jaanuarikuus kirjutas aga ajaleht “The Guardian”, et Põhja-Iirimaa keskkonnaminister teatas otsusest võtta alates 2013ndast aastast piirkonnas kasutusele viipennine ehk kuue eurosendine kilekotimaks. Põhja-Iirimaa on Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi piirkond Iirimaa saare kirdeosas, kus elab 1,8 miljonit inimest. Põhja-Iiri keskkonnaminister Alex Attwoodi sõnutsi tarvitab praegu nende rahvastik umbes 160 miljonit kilekotti aastas.
2014nda aasta aprilliks plaanitakse kilekotimaksu kahekordistada ehk tõsta see 10 pennini, mis eurorahas tähendab 12 sendini. “Tahame näidata, et Põhja-Iirimaa on huvitatud puhtast ja rohelisest poliitikast ning üks viis selleks on vähendada iga-aastast kasutatud kilekottide hulka” kommenteeris Attwood.
“Pole kahtlust, et kilekotid on keskkonnale koormaks,” lausus keskkonnaminister ja lisas, et teiste riikide kogemused on näidanud seda, et kilekotimaks on lihtne ja tõhus viis kilekottide tarbimise vähendamiseks. Loe edasi: Keskkonnaajakirjanikud keskendusid jaanuaris plastikule ja külmale

Võrokesed, setod, kihnlased ja mulgid tunnustavad ühiselt oma keele ja meele hoidjaid

Alates käesolevast aastast annavad Võru Instituut, Seto Instituut, Mulgi Kultuuri Instituut ja Kihnu Kultuuriruum koos Võru, Põlva, Valga, Viljandi ja Pärnu maavalitsustega omakultuuri hoidmise auhinda. Sellega tunnustatakse oma piirkonna haridus- ja kultuuriasutusi ning -seltse, kes hoiavad paigapealset põlist keelt ja kultuuri au sees.

Võromaal, Setomaal ja Kihnus kuulutatakse auhinna saajad välja ja auhinnad antakse üle emakeelepäeval, 14. märtsil paikkondlikel pidulikel ettevõtmistel. Mulgid teevad konkursi tingimused teatavaks märtsis ja auhind antakse üle 09. juunil Tõrvas, teisel mulkide laulu- ja tantsupeol.
Auhinnaks on tänukiri ja meene, mida iseloomustavad vastava kultuuriruumi ilu ja omapära. Vanal Võromaal kannab see auhind nime Hindätiidmise Avvuhind, Setomaal Kimmäs Seto, Mulgimaal ”Mulgimaa uhkus” ja Kihnus on see Theodor Saare nimeline pärimuspreemia.
Auhinna väljaandmisel vaetakse nii kirjalike esildiste kui paigapealse külastuse käigus, kuidas ühe või teise kultuurikillu identiteeti ja enesest lugupidamist välja näidatakse; kuidas identiteedi ja enesest lugupidamisega väljaspool kodu silma jäädakse ja kuidas identiteeti ja enesest lugupidamist noortele edasi antakse.
Auhinna kandidaate võivad esitada nii eraisikud kui asutused-organisatsioonid. Auhinna soovija võib ka ise ennast välja pakkuda. Vormikohane kirjalik ettepanek tuleb saata vastava kultuuriinstitustiooni (Võru, Seto ja Kihnu Kultuuriruum) aadressile 20. veebruariks. Mulgi Kultuuri Instituut ootab kandidaatide ettepanekuid 30. aprillini.

Teadus- ja arendusasutus Võru Instituut loodi 1995. aastal, MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut 1996. aastal, SA Kihnu Kultuuriruum alustas tööd 2002. aastal ja SA Seto Instituut 2009. aastal. Kõigi nende asutuste eesmärk on oma põlise ja ainulaadse keele ning kultuuri hoidmine ning arendamine tulevaste põlvede heaks.

Õunapuu on selle aasta puu

Ajakirja Eesti Loodus jätkab kena traditsiooni ja valis 2012. aasta puuks õunapuud.

Metsõunapuud on meie maakamaral kasvanud arvatavalt viis-kuus tuhat aastat ja on tänapäeval looduses kaitse alused. Metsõunapuud ei maksaks segi ajada metsistunud õunapuuga – sellisega, mis on kasvama läinud „karjapoisi“ visatud õunasüdamest ja kasvama lähevad nad üpris lihtsalt. Erinevustest lähemalt kevadel, kui lehed juba puus.

Maailmas on õunapuude sordiaretusega alustatud paar tuhat aastat tagasi juba siis oskasid inimesed puid pookida. Meile jõudsid esimesed aedõunapuud arvatavalt kloostrite kaudu 13.-14. sajandil. Eestimaist õunakasvatust ja aretust võiks dateerida eelmise sajandi algusega.

Eesti Loodus valis esimest korda aasta puu 1996. aastaks. Seega on aasta puid ajakirja veergudel käsitlenud juba 16 aastat. Mullu kandis aasta puu tiitlit jalakas koos oma loodusliku perekonnakaaslase künnapuuga. Teda tutvustati põhjalikult Eesti Looduse märtsinumbris. Esimene aasta puu oli kadakas.

Esimeseks aasta puuks oli 1996. aastal kadakas. Aasta varem oli otsitud rahvuslille, -linnu ja -kivi kõrvale muid loodussümboleid: rahvuspuud ja -maastikku. Eesti Looduse tollaste küsitluste järgi jäi kandideerima neli puud: kadakas, kuusk, mänd ja pärn, igaühel veenev põhjendus. Teaduste akadeemia looduskaitse komisjon arvas tollal, et rahvuspuud on veel vara hääletada, ent põhjanaabrite eeskujul otsustati kõigepealt valida aasta puu. Rahvuspuu valimiseni pole seni jõutud. Eestis kasvab looduslikke puid-põõsaid 60 – 80 liiki.

Kodanikuühendused saavad kandideerida arenguprogrammis

Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste Liit (EMSL) kutsub vabaühendusi kandideerima taasalustavasse arenguprogrammi. Esimene kandideerimisvoor algab 31. jaanuaril ja kestab 20. veebruarini!

Programmis osaleval ühendusel aitab EMSL analüüsida tema vajadusi, koostada nende lahendamiseks tegevuskava ja leida vabatahtlikke partnereid, et luua tingimusi organisatsiooni arenguks, võimekuse kasvuks ning paremate tulemuste ja suurema mõju saavutamiseks.

2012. aastal rahastab arenguprogrammi Siseministeerium regionaalministri valitsemisalast ning osalemine on organisatsioonidele tasuta.

Arenguprogramm kestab 2012-14 ning kokku töötatakse selle aja jooksul kolmekümne organisatsiooniga. Tänavu valitakse programmi 15 organisatsiooni, neist kuue kuni kaheksaga alustame tööd märtsis. Järgmine võimalus programmi kandideerida tuleb tänavu maikuus ning seejärel 2013. aasta alguses. EMSL-i poolt veab programmi ja hakkab ühendustega töötama Kristina Mänd.

Osalema on oodatud organisatsioonid, kes vastavad järgmistele tingimustele:

on tegutsenud vähemalt kaks aastat ja järgivad vabaühenduste eetikakoodeksit (www.ngo.ee/eetikakoodeks)
tegutsevad avalikes huvides, st. nende tegevusest on eelkõige kasu ühiskonnale laiemalt ja ka inimestele, kes tema liikmeskonda ei kuulu
tegevus on seotud vähemalt ühega Kodanikuühiskonna arengukava 2011-14 (www.ngo.ee/kodar) valdkondadest: kodanikuharidus, avalike teenuste osutamine, huvikaitse ja poliitikakujundamises osalemine, heategevus ja filantroopia, ühenduste tegutsemisvõimekuse kasv
organisatsiooni on osalemiseks pühendumust, suutlikkust, aega ja tahet ning valmisolek ja kannatlikkus oma arenguvajadustega tegeleda, sh. vajadusel ennast muuta
organisatsioonil on juht, kes on valmis muutusi ellu viima ja vastutama, ning juhtkond (juhatus, nõukogu), kes teda selles toetab

EMSL teeb osaleda soovijatest valiku märtsi alguses. Olge valmis, et küsime teilt veel täiendavaid küsimusi. Valikut tehes lähtume sellest, kuidas organisatsioon programmi tingimustele vastab ning kui tõenäoliselt suudame tema soovide ja probleemide puhul abiks olla.

Täna on üleilmne märgalade päev

Täna tähistatakse ülemaailmset märgalade päeva. Möödub 41 aastat sellest, kui 1971. aastal Iraani linnas Ramsaris sõlmiti rahvusvaheline looduskaitselepe märgalade kaitseks. Eestis toimub selle päeva tähistamiseks mitmeid üritusi.

Märgalade kaitseks sõlmitud Ramsari konventsioon on vanim riikidevaheline looduskaitselepe, milles rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli. Ramsari konventsiooniga on tänaseks liitunud 160 riiki, millest on rahvusvaheliste märgalade nimestikku lisatud ühtekokku 1994 märgala. Eesti liitus konventsiooniga 1994. aastal. Tänavu 20. jaanuaril kinnitas Ramsari büroo kolm uut Eesti Ramsari ala – Agusalu, Leidissoo ja Lihula. Seega on Eestist rahvusvaheliste märgalade nimekirja arvatud kokku 16 ala, sealhulgas Matsalu, Vilsandi ja Soomaa rahvuspargid ning Alam-Pedja ja Endla looduskaitsealad.

Tänavuse märgalade päeva teema on jätkusuutlik turism. Eestis toimub selle päeva tähistamiseks mitmeid seminare:
Kell 10 toimub Keskkonnaameti Tartu kontoris (Aleksandri 14) seminar “Eesti märgalad 2012 – kus oleme ja kuhu läheme?”. Seminaril saab kuulata ettekandeid märgalade, eelkõige soode käekäigust – millised on plaanid ja tegevused riigiasutustel, eraettevõtjatel kui ka mittetulundusühingutel. Teemavaldkondadest on kaetud nii soode hoidmine, kaitsmine kui ka taastamine, veepoliitika, turbakaevandamine ja põlevkivi kaevandamine, sooturism, loodusharidus kui ka sooarheoloogia. Samuti tutvustatakse märgalasid puudutavaid projekte. Seminari korraldavad Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaamet, MTÜ Eesti Märgalade Ühing ja MTÜ Peipsi Koostöö Keskus.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) korraldab aga Matsalu rahvuspargi keskuses Penijõel õpilaskonverentsi, kus osalevad Lõuna- ja Läänemaa õpilased. Konverentsi eesmärgiks on tõsta õpilaste huvi keskkonnateeemade vastu, suunata neid loodust uurima ja analüüsima. Konverents on pühendatud Matsalu rahvuspargi 55. aastapäevale ja Eerik Kumari 100. sünniaastapäevale.