Autor: Kadi Hainas

Rakvere tähistab iseseisvuse taastamise päeva ökopäevaga

Metsapealinn Rakvere tähistab Eesti Vabariigi iseseisvumise aastapäeva esmaspäeval, 20. augustil kogupere ökopäevaga Rakvere Kirikupargis, kus
mitmekesiseid tegevusi jätkub varasest keskpäevast kuni hiliste õhtutundideni – alates välijumalateenistusest, kirbuturust ja mahelaadast, õiglase kaubanduse filmidest ja kohvikust, keskkonnatelgi ning mitmekesise kultuuriprogrammini välja. 

Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul on taasiseseisvumise tähistamine Rakvere ökopäevaga Rakvere metsapealinna-aasta üks hilissuvised tippsündmusi, kus ühitame taasiseseisvumispäeva säästva, keskkonnasõbraliku ja õiglast kaubandust tutvustava mõtteviisi ja taaskasutuse propageerimisega. „Kutsun kõiki linlasi ökopäevale ja veetma koos mõnusalt aega,“ lisas Jaadla.

Ökopäev algab kell 11 välijumalateenistusega kirikupargis, kus Helle Lihtmõtestab oma jutluses lahti piiblit ja rohelist mõtteviisi. Jumalateenistusel musitseerib Rakvere Kolmainu koguduse noortebänd. Samas saab näha ka Pirita kloostri vaimuliku isa Vello Salo ingliskeelset rohelist piiblit.

Keskpäeval saab Kirikupargis hoo sisse kirbuturg. Korraldaja Rakvere Kultuurikeskuse direktori Keio Soomelti sõnul on huvi kirbuturu vastu olnud oodatust suuremgi, eelneva registreeringu järgi on müüjaid 60 ringis. „Müüma võib tulla veelgi, tasub lihtsalt kohale tulla ja kaupa pakkuma hakata,
müügialus tuleks sel juhul endal kaasa võtta.“

Ökopäevale kohaselt leiab samas aset mahetoodangu laat.
Loe edasi: Rakvere tähistab iseseisvuse taastamise päeva ökopäevaga

Elva linnapea kutsub heategevuslikule rattasõidule

Laupäeval, 8. septembril toimuva Eesti rattamaratonide sarja Samsung Estonian Cup hooaja viimasel etapil Elvas antakse eristart Linnapea Cup rattamaratonile. Traditsiooniline Linnapea Cup on heategevuslik rattasõit, millest võtavad osa tuntud poliitikud ja ärimehed sooviga toetada abivajajaid.

Traditsiooniks saanud heategevuslik rattasõit toimub sellel aastal juba kümnendat korda. Igal aastal on lisaks registreerimismaksule kogutud ka  heategevuslikke annetusi Elva noorte, lastekodulaste ja lasteaia laste toetuseks. Sellel aastal toetatakse toimetulekuraskustega Elva peresid lastele koolitarvete soetamisel.

Loe edasi: Elva linnapea kutsub heategevuslikule rattasõidule

Eestimaalased eelistaksid kodumaist autokütust

TNS Emori poolt läbiviidud uuringust ilmneb, et 65% eestimaalastest eelistaks Eestis kohalikust toorainest toodetud autokütust. Valdav osa, ehk 84% uuringus osalenud inimestest peab kodumaise põlevkivitööstuse arendamist majanduslikel põhjustel vajalikuks. Sama hulk vastajaid väljendas toetust seisukohale, et Eesti Energia peaks ka teistes riikides põlevkiviprojekte arendades Eestile raha teenima. Veel aasta tagasi oli see näitaja vaid 76%.

Eesti Energia Õlitööstuse juhatuse esimehe Igor Kondi sõnul näitab uuring, et toetus põlevkivist vedelkütuste tootmisele kasvab käsikäes teadlikkuse
paranemisega. „Eesti Energia on põlevkivist vedelkütuste tootmisel Eestis läbimas murrangulisi arenguid, sügisel peaks tulema esimene õli meie uue
põlvkonna tehnoloogial töötavast Enefit280 õlitehasest ning tulevikus saab põlevkivist toota ka sõiduautole sobilikku mootorikütust. Esimesed diisli
kvaliteeti kinnitavad katsed on tehtud,” kommenteeris proovisõitude tulemusi Igor Kond.

Sarnaselt põlevkivienergeetikale laiemalt, on ka toetus põlevkivist vedelkütuse tootmisele seda suurem, mida parem on vastajate teadlikkus tehtavatest investeeringutest. Teadlike vastajate seast 73% vastasid, et toetavad põlevkivist vedelkütuste tootmise edasist arendamist ja laiendamist.

Täna toodab Eesti Energia vedelkütuseid kahes Enefit140 tootmisplokis, mille aastane tootmismaht jääb miljoni barreli juurde. Esimene uus Enefit280 õlitehas, mille kuumkäivitus käib, kahekordistab toodangumahu. 2016. aastaks on Eesti Energial plaanis rajada veel kaks täiendavat Enefit280 õlitehast ja järeltöötlustehas, mis koos tänaste tootmisvõimsustega kataks mahult kogu Eesti vedelkütuste vajaduse ning võimaldab toota ka autokütuseks sobilikku kõrgekvaliteedilist diislit. Eesti Energia Õlitööstus annab täna Ida-Virumaal tööd enam kui kolmesajale inimesele, tootmise laiendamine tõstaks töökohtade arvu pooletuhandeni.

Eesti Energia poolt tellitud ja juunis valminud TNS Emori uuringus osales juhuvalikuga 1000 inimest vanuses 15-74 aastat.

Pokumaa kutsub seenepäevadele

18.-19.augustil toimuvad Pokumaal seenepäevad.

Kavas:
* Mõlemal päeval algusega kell 12.00 retk seente tundmaõppimiseks
* Seenenäitus
* 18. augustil kell 15 seentega värvimise õpituba Padasoomäel, kus on juhendajateks Helve Alla ja Narissa Samm ja õpituba maksab 2 €

Seenepäevi korraldab Urvaste Külade Selts koostöös Pokumaaga.
Projekti “Looduskunsti õpitoad Urvastes” toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm.

Info tel. 5206001 või airi.hallik@gmail.com

Laupäeval toimub Narvas suvelaat

Narva Kutseõppekeskus koostöös Narva linna ja Narva muuseumiga korraldab laupäeval, 18. augustil üheteistkümnendat korda Narva kindluse sisehoovis traditsioonilist Narva suvelaata.

„Kui varem otsisime müüjaid laadale tikutulega, siis praeguseks on laat müüjate seas teada-tuntud

„Barbecue Junior 2012“. 2011. aastal võitis ülekaalukalt Pärnu Kutsehariduskeskuse võistkond, kes peale üldvõidu saavutas esikoha kaüritus,” ütles Narva Kutseõppekeskuse arendusosakonna peaspetsialist Ander Sile. „Meeldivaks üllatuseks on see, et meile helistavad laadakülastajad ja küsitakse juba kindlaid kauplejaid, et
kas nad ikka tulevad seekord laadale ning kas kaupa neil ikka jätkub? Erilist huvi pakuvad suvelõpul mesi ja aiasaadused. Omalt poolt võinkinnitada, et kaupa jätkub. Tere tulemast meie laadale!” lisas Sile.

Suvelaadal on väljas Narva Kutseõppekeskuse infotelk, kust jagatakse informatsiooni õppimisvõimaluste kohta koolis.
Loe edasi: Laupäeval toimub Narvas suvelaat

Ökofestivalil esitletakse kogumikku Põlvamaa parimatest talutoidupraktikatest

Põlvamaa Arenduskeskuse eestvõtmisel on kaante vahele jõudnud kogumik “Kohalik talutoit. Lood meie kogemustest”.

Raamatus vahendavad Põlvamaa talutoidu-tootjad lugusid oma ettevõtmiste esimestest sammudest, heade toodete loomise ja müümise kunstist ning kõigest muust, mis seda ümbritseb.

Põlvamaal on põllumajandus- ja toidutööstus oluline majandusharu. Viimastel aastatel on suurte tegijate sekka astunud rida uusi väiketootjaid. Nii näiteks tegutseb Põlvamaal Eesti suurim mädarõikakasvataja Sikahansi talu, kus valmistatakse eestimaiselt ehedat kanget mädarõigast; Mooste põldudelt tulevad linaseemnejahu ja -õlitooted jne. “Need ja teised kohaliku toidu tootjad on suuresti koondunud Põlvamaa rohelise märgi alla, mis tähistab kohalikust toorainest valmistatud puhtaid tooteid,” selgitas Põlvamaa Arenduskeskuse konsultant Tiiu Marran.

Raamatu koostajad Kaire Mets ja Tiiu Marran on veendunud, et kogumikku koondatud lood ja tähelepanekud annavad inspireerivat ainet ja õpetlikku iva ka teistele ettevõtjatele oma tee leidmiseks.

Raamatu esmaesitlus toimub Karilatsis 19. augustil, ökofestivali perepäeval, Põlvamaa rohelisema märgi müügitelgis. Samas on kõigil huvilistel võimalus saada tuttavaks raamatus kirjeldatud ettevõtjatega, vahetada nendega kogemusi ning nende head toodangut maitsta ja kaasa osta.

Trükise väljaandmist toetas PRIA meetme 1.1. raames.

REL 2011: Eesti kodanike osatähtsus elanikkonnas on suurenenud

Rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel on loendatud 1 294 236 Eesti püsielanikust 1 101 761 Eesti kodanikud, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise rahvaloendusega on Eesti kodanike osatähtsus elanikkonnas suurenenud 80%-lt 85%-le.

Rahva ja eluruumide loendusel (REL 2011) loendati esialgsetel andmetel 1 101 761 püsivalt Eestis elavat Eesti kodanikku, mis on 6018 võrra rohkem kui 2000. aasta rahvaloendusel (1 095 743). Neist 597 652 olid naised ja 504 109 mehed.

Eesti kodanikuna määratles end 85,1%, välisriigi kodanikuna 8,1%, määratlemata kodakondsusega oli 6,5% loendatud püsielanikest. Kodakondsuse jättis märkimata 3116 isikut. Võrreldes eelmise loendusega on vähenenud määratlemata kodakondsusega isikute osatähtsus (12,4%-lt 6,5%-ni) ja kasvanud välisriigi kodanike osatähtsus (6,9%-lt 8,1%-le).

Teiste riikide kodanikest elab püsivalt Eestis kõige enam Vene Föderatsiooni (89 913), Ukraina (4707) ja Läti (1739) kodanikke.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis statistikaameti koduleheküljel.

Eesti üheteistkümnes rahvaloendus http://www.rel2011.ee/ toimus 31. detsembrist – 31. märtsini. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.

Erki Pütsep võitis võimsa soolosõiduga Honda Otepää Rattamaratoni

Samsung Estonian Cup rattamaratonide sarja viienda etapi Honda OtepääFoto: Jaanus Ree
Rattamaratoni võitis kogu sõidu liidripositsioonil pedaalinud Erki Pütsep.
Kohati üle 30-kraadises kuumuses pani end Otepää kuppelmaastikul proovile
1621 ratturit.
Loe edasi: Erki Pütsep võitis võimsa soolosõiduga Honda Otepää Rattamaratoni

Kohilas etendub kogukonnamuusikal

Homme, 29. juulil ja esmaspäeval 30. juulil, mõlemal päeval kell 17 ja 21
etendub Kohila alevis Keila jõe kellasilla jõekäärus kogukonnamuusikal
„Veterahva needus“, mis pakub kaunist muusikat ja haaravat vaatemängu igas
vanuses vaatajale. aval on 54 täiskasvanud osatäitjat, lisaks 35 last, neist
vaid Birgit Õigemeelel ja ansambli Regatt solistil Marek Jürgensonil on
laulmine igapäevatöö, ülejäänud on loomu poolest andekad, kerge jala ja kena
lauluhäälega ning paari erandiga kõik ka Kohilast pärit.
Loe edasi: Kohilas etendub kogukonnamuusikal

Tänavune parim talumetsamajandaja on Janek Kuuse Iisakust

Täna keskpäeval kuulutati Jänedal toimuvatel Eesti Talupäevadel välja parim
talumetsamajandaja. Tiitli pälvis Kuuse-Jaani talu peremees Janek Kuuse
Ida-Virumaalt.

Konkursi võitja Janek Kuuse on Eestis üks vähestest metsaomanikest, kelle
metsaomand Taga-Roostoja külas, Iisaku vallas asub tervikuna kodu ümbruses.

Janek Kuuse talu üldpindala on pea 72 hektarit; metsamaa moodustab sellest
68 hektarit. Metsade pindalast omakorda 58 hektaril asub metsise
püsielupaik.
Loe edasi: Tänavune parim talumetsamajandaja on Janek Kuuse Iisakust

Erametsaomanike ühendustele

Teisipäevast, 31. juulist – kolmapäeva, 1. augustini toimub Viru-Lemmu Metsaseltsi korraldamisel õppereis Ida-Virumaale. Tutvutakse Narva karjääri rekultiveerimise, Sillamäe sadama, Toila-Oru pargi ning Sinimägede lahingupaikadega.
Õppereis on metsaseltsi liikmetele tasuta.

Lisainfo: Guido Ploompuu, mob 55 583 777

Corelli Music alustab heategevuslike mõisakontsertidega

Täna, 19. juulil alustab agentuur Corelli Music tänavusuvise menusündmuse, heategevusliku kontserdisarjaga „Eesti mõisad 2012“, kus Eesti mõisate ilu ja ajalugu ühinevad barokkmuusika ja metseenluse ideega. Juba aastast 1999. eri mõisates korraldatud sarja kauni barokkmuusikaga kontserdid külastavad tänavu 19.–22. juulil Suure-Kõpu, Saka, Vihula ja Uderna mõisaid. Sel aastal läheb publiku ja metseenide sihtannetus Uderna mõisas asuva SA Uderna Hooldekodu välisvalgustuse rajamise fondi. Sarja peaesineja, barokkansambel Corelli Consort tähistab tänavuste kontsertidega oma juubelihooaega.
Loe edasi: Corelli Music alustab heategevuslike mõisakontsertidega

Algab muuseumide külastusmäng

Reedel, 20. juulil algab ja pühapäeval, 5. augustil lõpeb külastusmäng, millega on liitunud 25 muuseumit üle Eesti! Astuge sisse vähemalt kahte muuseumi, tehke kaasa kas otsimismäng, vastake lihtsatele küsimustele, uurige mõnd eksponaati lähemalt – ülesanded ei ole kaelamurdvad! Saate flaierile templi ja osalete loosimises. Iga muuseum loosib välja pääsme kahele Tartu Uue Teatri muusikalisele suveetendusele “Opus Geographicum ehk naised valitsevad maailma”, mida mängitakse Tartus Raadil Eesti Rahva Muuseumi uue hoone asukohas. Võitja saab valida talle sobiva päeva. Lisaks loosivad muuseumid veel omi auhindu!

Võrumaal mängivad külastusmängu Kreutzwaldi muuseum, Võrumaa muuseum ja Mõniste muuseum, Põlvamaal Põlva Talurahvamuuseum
Karilatsis ja Valgamaal Valga muuseum Valga linnas.

Täpne info Eesti Rahva Muuseumi kodulehel www.erm.ee, muuseumide külastusmäng; ja muuseumide kodulehtedel.

IV Võru Kesklinna Pargi Raamatukogu

1. augustil toimub Võru Kesklinna pargis IV Kesklinna Pargi Raamatukogu. Tegemist on traditsioonilise üritusega, millega Võrumaa Keskraamatukogu tähistab oma sünnipäeva.

Ürituse kava:

09.00-09.50
Kirjanduslik linnatuur : Voldemar Raidaru kooliteed aastatel 1920–1923
Algus Võrumaa Keskraamatukogu juures Jüri 54 ja lõpp Kesklinna pargis

10.00
Tervituslaul
Ansambel Ööbi
Päevakava tutvustus
10.10
Võru Linnavolikogu tervitus
Volikogu esimees Erki Saarman
Loe edasi: IV Võru Kesklinna Pargi Raamatukogu

Rohumaade niitmise tähtaega pikendatakse 20. augustini

Heitlikest ilmastikutingimustest tulenevalt otsustas
põllumajandusministeerium pikendada rohumaade niitmise tähtaega 20.
augustini.

„Kuna ilmastikuolud on sel suvel olnud erakordselt vihmased, pole paljudel
rohumaadel olnud võimalik heina teha. Saades tekkinud probleemist aru,
otsustasime muuta määrust ja pikendada niitmise tähtaega seniselt 31.
juulilt 20. augustini,“ selgitas põllumajandusminister Helir-Valdor
Seeder.

Põllumajandusministri poole pöördusid sel nädalal ühise palvega
Talupidajate Keskliit ja Põllumeeste Keskliit. „Arutasime põllumeeste
palvet PRIAga ning kuna põldu võib harida ajal, millal kasutatav tehnika
ei jäta põllule harimissügavusest sügavamaid jälgi, on meie ühine
seisukoht, et niitmise tähtaja pikendamine on vajalik,“ ütles Seeder.

Tööd tuleb teostada esimesel võimalusel, kui ilmaolud seda võimaldavad,
kuid mitte hiljem kui 20. augustiks. Põllumajandusmaa heas põllumajandus-
ja keskkonnaseisundis hoidmist reguleerivad Euroopa Nõukogu määrus (EÜ) nr
73/2009 lisa III ja põllumajandusministri 17. veebruari 2010 määrus nr
11.

Näitused Võrumaa muuseumis

Võrumaa muuseumis on kuni 29. juulini Mati Kose fotonäitus “KIHNU PULM” ja eesti kunstnike nukunäitus “KOOSMÄNG. AASTAAJAD.”
Fotonäitus annab läbilõike Kihnu traditsioonilisest pulmapeost, ühes selle tähtsamate tavandite ja kommetega. Lisaks pulmakommetele on näituse fookuses Kihnu rahvas, nende elurõõm ning lust sellest meeldejäävast sündmusest.

Eesti nukutegijate looming on sündinud põhiliselt soovist teha oma lastele ja sõpradele erilisi mänguasju või kingitusi. See on nagu täiskasvanu eas edasi mängimise võimalus, elu oma loodud maailmas. Nukutegijate esimene näitus kandis nime “Koosmäng” ja sellest võttis osa 28 autorit. Praegune väljapanek on jätkuks sellele ja kunstnikud on innustust saanud meie neljast erinevast aastaajast.

Võrumaa muuseum on suveperioodil avatud kolmapäevast pühapäevani kl 10 – 18 .

Lõuna-Eesti regilaulud Ööbikuorus

Vana Võrumaa juurtega Mari Kalkun ja Anna Hints ning
Rõuge muinasmaja autor Viire Pajuste kutsuvad kuulama, kuidas
Lõuna-Eesti regilaulud ja neist võrsuvad häälemaastikud Rõuge Ööbikuorus
vastu kajavad.

Kontsert toimub Rõuge muinasmaja juures kolmapäeval 18. juulil algusega
kell 19:00.
Huvilistel on kohapeal võimalus tutvuda ka Rõuge muinasmaja ja selle
valmimislooga ning näha 10.-18. juulil toimunud muinaskäsitöö laagris valminud
esemeid, milleks on inspiratsiooni andnud arheoloogiline materjal.

Kontsert on tasuta.

Põllumajandusministeerium arutab Jõgeva Sordiaretuse Instituudi ja Eesti Maaviljeluse Instituudi ühendamist

Põllumajandusministeerium on alustanud Jõgeva Sordiaretuse Instituudi (Jõgeva SAI) ja Sakus asuva Eesti Maaviljeluse Instituudi (EMVI) ühendamise ettevalmistamist.

„Põllumajandussektori jätkusuutlikkuseks on väga oluline panustada teadus- ja arendustegevusse. Evalveerimise ja mitme hindamise tulemusel on selgunud, et põllumajandusteadus vajab Eestis ümberkorraldusi – senisest tõhusamat struktuuri ja efektiivsemat finantseerimisskeemi, mis tagaksid meie põllumajandusteaduse konkurentsivõime ja teadustöötajate motiveerituse,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Loe edasi: Põllumajandusministeerium arutab Jõgeva Sordiaretuse Instituudi ja Eesti Maaviljeluse Instituudi ühendamist

Juuli lõpus etendub Võru Linnateatri suvelavastus “Haigemaja”

Võru Linnateatri suvelavastus “Haigemaja” etendub juuli lõpus ja 
augusti alguses kuuel korral vana Võru haigla hoovis. Jan Rahmanipoolt
kirjutatud humoorikas lugu on fiktsioon nõukogudeaja haiglaelu argipäevast, mida
toetab vana haiglahoone visuaalselt nii oma keskkonna kui ka miljööga.
Pärimuslikult elustub vana haigemaja võrulaste mäludes uskumatult
erksalt. Kuna tegemist on Võrumaa haiglaga on igal võrumaalasel vana
haiglaga seoses rääkida oma lugu. “Minu lapsed on seal sündinud, mina
olen ise ka seal sündinud, minu vanemad…” jne on esimesed
reaktsioonid, mida enamus võrukaid kohe pajatama hakkab.

Lavastusega “Haigemaja” tähistatakse ühtlasi Võru Haigla 185. aastapäeva.

Autor: Jan Rahman

Idee autor ja produtsent: Heiki Kelp
Lavastaja: Tarmo Tagamets
Muusikaline assistent: Silja Otsar
Mängivad: Marje Metsur, Heli Teidla, Silvi Jansons, Maive Käos, Gertrud
Kinna, Kait Kall (Von Krahli Teater), Madis Mäeorg (Von Krahli Teater),
Martin Liira, Tarmo Tagamets, Siim Sareal, Jüri Kaver ning Võru
Draamastuudio VI noored.
Loe edasi: Juuli lõpus etendub Võru Linnateatri suvelavastus “Haigemaja”

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika algusest möödub tänavu 50 aastat

Tänavu tähistatakse 50 aasta möödumist põllumajanduspoliitika (ÜPP) loomisest.
Juuni lõpus said Bulgaaria pealinnas
Sofias kokku üle 120 maaelu ja põllumajanduse eksperdi ning MTÜ-de,
haridusasutuste, tudengiorganisatsioonide ja meedia esindaja, et
rahvusvahelisel konverentsil arutada ÜPP mõju neljale väga erinevale ja
Euroopa eri nurkades asuvale ELi liikmesriigile – Portugalile, Maltale,
Bulgaariale ja Eestile.

Konverentsi “ÜPP – minevik ja tulevik” üheks peaesinejaks oli Mihail
Dumitru, maaelu arengu programmide juhataja Euroopa Komisjoni põllumajanduse
ja maaelu arengu peadirektoraadist Brüsselist. Oma kõnes rõhutas ta ÜPPi
võimalikku lihtsustamist, mida arutatakse eesseisva reformi käigus: “Meie
eesmärgiks on pakkuda lihtsustatud reeglistikku, toetuste jaotamise süsteemi
ja juurdepääsu abivahenditele ÜPP järgmisel perioodil ehk aastatel
2014-2020. Oleme keset väga dünaamilist läbirääkimiste protsessi, et
reformida üht ELi vanimatest poliitikatest. Vähe on aega jäänud selleks, et
selgitada nii põllumeestele kui ka liikmesriikidele, mida tulevikult on
oodata. Kõik teemaga seotu tuleb aga ikkagi otsustada ELi tasandil ja siis
veel kooskõlla viia liikmesriikide õigusaktidega.”
Loe edasi: Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika algusest möödub tänavu 50 aastat

Jõgevamaal tunnustati konkursil “Kogukonna pärl” esile tõstetud Katrin Kaalepi perekonda

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga 
konkursi “Kogukonna pärl” raames Jõgevamaal esile tõstetud Katrin
Kaalepi perekonda Tabivere vallast Juula külast. Konkursile esitati üle
Eesti kokku 125 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas
ühte perekonda.

Katrin Kaalepi perekond pälvis tunnustuse tänu aktiivsele panustamisele
kogukonna ellu. Katrini peres kasvab kolm last, kellest kaks on puudega.
Vaatamata sellele jagub Katrinil koos elukaaslasega aega ja energiat
lüüa kaasa MTÜ Juula Küla Heaks tegemistes, aktiivselt aitab ka Katrini
isa. Katrin on koos perega tugev ideede genereerija ning külaseltsi
eestvedamisel on rajatud uus külamaja, pandud käima naabrivalve ja
pakutakse mitmeid kogukonnateenuseid. Külamajast plaanitakse kujundada
rohelise mõtteviisi keskus ja hakata seal muuhulgas ka keskkonnaharidust
pakkuma. Katrini eestvõttel valiti Juula külale konkursi korras
tunnuslause “Jõgevamaa jõhvikas”. Loomaarsti ametit pidav Katrin jõuab
kõige selle kõrvalt tegeleda veel ka ettevõtlusega.
Loe edasi: Jõgevamaal tunnustati konkursil “Kogukonna pärl” esile tõstetud Katrin Kaalepi perekonda

Põlvamaal tunnustati konkursil “Kogukonna pärl” esile tõstetud Reet Pettai perekonda

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga
konkursi “Kogukonna pärl” raames Põlvamaal esile tõstetud Reet Pettai
perekonda Veriora vallast Süvahavva külast. Konkursile esitati üle Eesti
kokku 125 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte
perekonda.

Reet Pettai perekond pälvis tunnustuse tänu koos tegutsemisele ning
loodushoidliku mõtte- ja eluviisi edendamisele. Reedal on neli last:
tütar ning kolm poega. Pere tegemistes löövad kaasa ka Reeda isa ning
vend peredega, samuti lapsed oma peredega. Reet korraldab koos tütrega
Süvahavva Loodustalu tööd, mis on keskendunud ravimtaimede kasvatamisele
ja müügile. Koos naabritega on korraldatud aastaid taime- ja
käsitööpäevi, osaletud kõigil Teeme Ära talgupäevadel ning korraldatud
muid kohalikke sündmusi.Kogukonna koostöös asutati varasema
külaseltsingu asemele selle kandi külade selts MTÜ Ürgoru Arendamise
Selts. Reeda pere ja külarahva koostöös toimib Süvahavva
villavabrik-muuseum koos kohaliku käsitöö poega “Villakalli Puut”.

Loe edasi: Põlvamaal tunnustati konkursil “Kogukonna pärl” esile tõstetud Reet Pettai perekonda

Rakvere linnapea tänas Ameerika suursaadikut koostöö eest

USA suursaadik Eestis, Michael C. Polt võõrustas 4. juulil oma Maarjamäel
asuvas residentsis Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäeva puhul
suurejoonelise vastuvõtuga kõiki neid, kellega ta kolme aasta jooksul
koostööd on teinud.

Kutsutute seas viibis ka Rakvere linnapea Andres Jaadla, kes kuulus kohaliku
omavalitsusjuhina Michael C. Polt’i moodustatud innovatsioonikotta.
Suursaadiku avatud ja aktiivne ellusuhtumine tõi Eestisse mitmeid algatusi
innovatsioonialaseid algatusi.

„Just innovatsioon, kaasaegne ja kaasahaarav mõtlemine on see, mis
iseloomustab suursaadik Micahel C.Polt’i,“ ütles Andres Jaadla.

Vastuvõtul tänas Rakvere linnapea Andres Jaadla suursaadikut tehtud töö
eest. „Michael C Polt oli Targa Maja idee suur toetaja,“ lisas Andes Jaadla.

Lepiti kokku, et innovatsiooni alal tehakse koostööd ka edaspidi.