Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu (EVLVL) ja SA TÜ Kliinikumi korraldatav heategevusüritus Pardiralli sai endale maskoti. Inimsuuruses part on aga veel nimetu ning ootab kõigi vahvaid nimepakkumisi.
Ettepanekud maskotile nime andmiseks on oodatud kuni 30. aprillini aadressil pardiralli@pardiralli.ee või Pardiralli Facebooki lehel maskoti pildiga postituse kommentaarina. Väljapakutavad nimed võiksid olla ühesõnalised, löövad ning haakuda Pardiralli olemusega. Sobivaima nime valib välja Pardiralli korraldusmeeskond maikuu esimesel nädalal ning selle väljapakkujat premeeritakse Pardiralli meenekomplektiga, kuhu kuuluvad T-särk ja vihmavari.Pardiralli projektijuhi Ragnar Põllukivi sõnul on ürituse maskott olnud jutuks ka varasematel aastatel, kuid jäänud raha puudusel siiani teoks saamata.
Elva kesklinna peatänava ja seda ümbritseva kontaktvööndi arhitektuurivõistlusel pälvis esikoha võistlustöö märgusõnaga “Sõstrapõõsaste vahel”, mille autoriteks on arhitektid Ülle Maiste, Diana Taalfeld, Anne Saarniit, Roomet Helbre ning Taavi Kuningas arhitektuuribüroodest AT HOME, NU, ubin pluss ja TEMPT.
Elva kesklinna arhitektuurivõistluse võidutöö “Sõstrapõõsaste vahel”.
“Võidutöö puhul on tegemist reaalselt ja etapiviisiliselt teostatava projektiga,” ütles Elva linnapea Eva Kams. “Töö autor on hästi tabanud Elva kui aedlinna olemust ja pakkunud välja värskeid ideid linna kitsaskohtade lahendamiseks. Konkursi juhtmõte linnakeskuste korrastamine elukeskkonna ligitõmbavaks muutmisega on täitnud oma eesmärgi. Rõõmu teevad keskväljaku tekkimine kultuurikeskuse juurde, Arbi järve atraktiivsuse tõstmine, puitarhitektuuri kasutamine nüüdisaegses võtmes ja paljud teised põnevad lahendused, mida on võimalik Elvale omasemaks edasi arendada.”
Žürii hinnangul toob ideekavand Elva keskossa kõigile arusaadava ruumilise muudatuse, luues selgema ruumihierarhia.
“Elva linna tekib keskne väljak, kuhu elanikud saavad kokku tulla,” selgitas žürii liige ja EV100 “Hea avalik ruum” programmijuht Kalle Vellevoog. “See on koht, kus ka külaline peatab auto ja teeb foto. Ehk teisisõnu Elva saab ruumiliselt selgelt defineeritud linnasüdame, mis liidab linna kesktänava Arbi järve puhkealaga ja tõstab ruumiliselt esile nii linnavalitsuse kui kultuurimaja hooned.” Loe edasi: Selgus Elva kesklinna arhitektuurivõistluse võitja
Laupäeval, 9. aprillil tasub sammud seada Rakvere spordikeskusesse. Nimelt on Lääne-Viru maavalitsus otsustanud korraldada tasuta tervisepäeva, mille hulka kuuluvad tervisekontrollid, spetsialistide nõuandenurgad ja treeningud.
Tervisepäev algab laupäeval kell 10.30, kui kõigil huvilistel on võimalus mõõta vererõhku, veresuhkrut, saada tervisealast infot ja teabematerjale.
Kell 11 algaval loengul selgitab TLÜ kehakultuuriteaduskonna magister ja personaaltreener Sven Hõbemägi õige toitumise aluseid ja levinumaid müüte. Pärast loengut teevad treenerid Kristiina Ots ja Elen Pant kaks jumping-treeningut. Treeningutele tuleb ennast ette registreerida aadressil kaidy.aljama@laane-viru.maavalitsus.ee.
Lääne-Viru maavalitsuse tervisedendaja Kaidy Aljama lubab, et iga inimene saab tervisepäeva treeningul osaledes mõnusa koormuse südamele, loengust kaasa häid näpunäiteid ning loodetavasti hea enesetunde, et alanud kevadele rõõmsalt vastu minna.
Täna avatakse kogu perele mõeldud Tallinna raamatumess rahvusvahelise kirjandusfoorumiga “Kultuuride ristteel”. Raamatumess toimub 7.-9. aprillini rahvusraamatukogus.
Rahvusraamatukogu hoone Tallinnas. Foto: Urmas Saard
Üle 30 Eesti tippkirjastuse pakuvad uudiskirjandust ja hea hinnaga raamatuid. Toimub palju üritusi alates töötubadest, raamatuesitlustest, kohtumistest autoritega kuni teatrietendusteni igas vanuses raamatusõpradele. Kavas on ka põnevad seminarid ja koolitused. Raamatumessi korraldajad ootavad nii eesti kui ka vene keelt valdavaid lugejaid. Mess on avatud Eesti rahvusraamatukogu fuajees 7. ja 8. aprillil kella 10-20 ning 9. aprillil kella 10-17. Sissepääs on tasuta.
Tänavu keskendub raamatumess varasemast enam lastele, sest pisikestele raamatusõpradele on planeeritud väga vahvaid arendavaid tegevusi. Lapsi oodatakse tähemängule koos Nukitsaga, meisterdama kirjatähtedest kolmemõõtmelisi esemeid ja rändama ajaloos koos illustraatori Tiia Metsaga. Lisaks sellele saab kuulata lugusid Teoteatri etenduses “Lipp lipi peal”. Noortel on võimalus arendada töötubades loovust ja lugemiskiirust. Lapsevanemad saavad teada, kuidas lapsi mängude kaudu lugema suunata.
26.-27 aprillil Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) korraldatud lihavõtte linnuvaatluspäevadel pandi kirja ligi 110 000 lindu 135 liigist.
Pardid Pärnu jõel. Foto: Urmas Saard
Võrreldes varasematel aastatel märtsikuusse langenud linnuvaatluspäevadega on mõlemad näitajad rekordilised. Ühest küljest tuleb see just vaatluspäevadeks saabunud soojalainest, aga ka rekordilisest osavõtust – vaatluste nimekirju kogunes sel aastal 250, mille koostamisel osales 450 inimest.
Lihavõtte nädalavahetuseks saabunud soojalaine ja ilus ilm käivitas ka aktiivse lindude rände. Seepärast nägid paljud vaatlejad just neil päevil oma selle kevade esimest kuldnokka, valge-toonekurge, linavästrikku, metsvinti, põldlõokest, metskurvitsat või muud kevadekuulutajat ning saabus palju teisi rändlinde. Sel nädalavahetusel algas ka suurem hanede ränne – peaaegu pool kirja pandud lindudest olid haned. Arvukamalt nähti veel kiivitajaid, sinikael-parte, hallvareseid, rasvatihaseid ning naeru- ja kalakajakaid. Kõige sagedamini kohatud linnuliigid olid kiirtulemuste järgi siiski veel talvisemad liigid rasvatihane, hallvares, sinitihane, rohevint, harakas ja leevike. Vaatluspäevade haruldasemateks leidudeks olid Pärnumaal nähtud punakael-lagle ja väike-laukhani ning mägi-kanepilind ja kaelus-turteltuvi.
Lihavõtte linnuvaatluspäevade lõplikku kokkuvõtet saab vaadata EOÜ veebilehel www.eoy.ee.
Kohaliku toidu tutvustamiseks hakatakse alates 2016. aastast valima Eesti toidupiirkondasid. Esimeseks Eesti toidupiirkonnaks saab Hiiumaa, kus 30. aprillil kuulutatakse välja Hiiumaa maitsete aasta.
2016. aasta kuulutatakse Hiiumaa maitsete aastaks. Aasta jooksul võtavad saare toitlustuskohad kohaliku tooraine tugevamalt fookusesse, samuti tuuakse kohalik toit tugevamalt esile Hiiumaa suurüritustel.Hiiumaa maitsete aasta aitab hiiu toitu ja toidukultuuri ka turistidele paremini nähtavaks teha.
Hiiumaa maitsete aasta kuulutatakse välja 30. aprillil Suuremõisa lossis, kus maaeluminister annab üle 2016. aasta toidupiirkonna tiitli.
Hiiumaa maitsete aastat veab eest maaeluministeerium koostöös MTÜ-ga Eesti Maaturism, Hiiumaa turismiliiduga, Hiiu maavalitsusega, SA-ga Tuuru ja Hiiu vallaga.
20. aprillil Eesti põllumajandusmuuseumis toimuval kanepikonverentsil mõtestatakse erinevatest vaatenurkadest teavet kanepist ja antakse ülevaade kõigist kanepi kasutusvõimalustest. Avalik foorum peaks ärgitama mõtlema praeguses kultuuriruumis seni lahendamata küsimusele: kas kanep laastab või päästab maailma?
“Kanepikonverentsil mõtestatakse erinevatest vaatenurkadest teavet kanepist: kanep kui botaaniline objekt, popkultuuritermin ja tööstustoore”, sõnas Eesti põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild. “Kui ajalooliselt on kanep tuntud peamiselt kiutaimena, siis tänapäeval on selle kasutusala tunduvalt laiem. Kanep on saanud endale teenimatult halva maine ja konverentsi peamine ülesanne on tutvustada kanepit ja selle erinevaid kasutusviise.”
1934. aastal ilmunud Eesti entsüklopeedia käsitleb kanepit kui kiutaime. Kasutusaladest on nimetatud veel, et seemnete presskooke tarvitatakse väetisena ja kalade toiduks ning kanepiõli pruugitakse ravimina, toitainena paastuajal, rohelise seebi valmistamisel ja tehnikas. Eraldi märksõna alt leiab kanepijahust valmistatava toidu kanepitembi ehk jursi kirjelduse. Vaid india kanepit iseloomustades kasutatakse sõna “mürgine”. Nüüd, 80 aastat hiljem seostatakse kanepit peamiselt narkomaania ja kuritegevusega.
Viimasel ajal on hakatud rääkima ka kanepi kasulikkusest ning isegi vajalikkusest, eriti seoses 1980. aastate lõpul avastatud endokannabinoidsüsteemiga (EKS), mis modelleerib keha kõiki süsteeme ja elundkondi ja aitab kehal kohaneda muutuvate tingimustega. Debatt kanepi ümber kogub tuure: keelupoliitika pooldajate argumendid kõlavad üha nõrgemalt, järjest enam nõutakse kanepikaristuste kaotamist ja turu riiklikku reguleerimist.
Mittetulundusühing Pommiauk arendab Jõgeva linna servas ennekõike sõjaajaloole orienteeritud Jõgewa muuseumi ning tegeleb erinevate sündmuste, ka laatade korraldamisega. Praegu käivad ettevalmistused 7. mail Jõgeval toimuvaks Nostalgia laadaks. Ettevõtmisele kaasaaitaja Janne Vaabla mõtestas usutluses Külauudistele lahti nostalgia mõiste ning rääkis laada sisust ja vormist. Kuidas mõtestaksite lahti mõiste nostalgia ja kuidas selle sisu avaldub laada korraldamisel?
Nostalgia mõistet võiks võrdsustada mõistega vana. Noorele inimesele on vana ka see, mis meie põlvkonna jaoks alles hiljuti kasutuses oli. Näiteks võiks tuua mummulised jahupurgid – alles me viskasime need minema, et mingi nõukogudeaegne jama. Minu ema põlvkond ei arva neist ka praegu midagi, kes hoidnud, siis hoiavad, kes ära viskas, tagasi ei taha. Nüüd on hakatud nende purkide vastu aga taas huvi tundma. See on osake lapsepõlvest ja kaubanduslettidel läheb mummuline kööginõu väga hästi kaubaks. Nooremad ostavad hästi hoitud plekkpurke rõõmuga vaatamata hindagi.
Nostalgia peaks ikka inimesele mõjuma positiivselt ja silmad särama panema. Seega ei ole nostalgialaadale oodatud vaid 100 aasta taguste asjade kauplejad, vaid kõik, kes on seda meelt, et asju mitte prügilasse vedada, vaid võiks teistele pakkuda.
Missugused kaubad on nostalgialaadale ennekõike oodatud?
Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuseks kujunes 2015. aastal esialgseil andmeil 920,7 miljonit eurot, mida on kaks protsenti rohkem võrreldes varasema aastagaga, selgub maaeluministeeriumis koostatud põllumajandussektori 2015. aasta ülevaatest.
Piima toodeti 774 000 tonni, mis on aasta varasemaga võrreldes 4 protsenti vähem, kuid lehma kohta saadi aasta keskmiselt rekordiline 8337 kg piima. Foto: Urmas Saard
“Põllumajandussektori üldist olukorda iseloomustab kogu Euroopas kokkuostuhindade langus, kuna paljudes sektorites ühisturul on ületootmine ning see peegeldub ka Eesti põllumajandussektori möödunud aasta tulemustes,” ütles põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. “Toodangu mahtude kasv mõnevõrra kompenseerib madalamaid kokkuostuhindasid, seepärast on kogu põllumajandustoodangu väärtus võrreldes aasta varasemaga isegi veidi kasvanud.”
Ülevaatest selgub, et loomakasvatussaaduste tootmise väärtus möödunud aastal vähenes, kuid taimekasvatussaaduste tootmine oli mõnevõrra edukam.
Statistikaameti esialgseil andmeil vähenes 2015. aastal loomade arv kõikide loomaliikide lõikes. Enim vähenes sigade arv (14%) madalate kokkuostuhindade ning sigade Aafrika katku tõttu. Teravilja kasvatati 350 000 hektaril ja kuna ilm oli teraviljade kasvuks soodne koristati 2015. aastal rekordsaak – ca 1,5 miljonit tonni. Piima toodeti 774 000 tonni, mis on aasta varasemaga võrreldes 4 protsenti vähem, kuid lehma kohta saadi aasta keskmiselt rekordiline 8337 kg piima.
“Mini-EMP on väga eriline, sest annab noortele võimaluse ise läbi käia etapid, mis festivali korraldamisega kaasnevad,” räägib festivali kunstiline juht Richard Mägar.
Mini-EMP on festivali Eesti muusika päevad algatus, mis toimus 2015. aastal esmakordselt ning pälvis juba esimese korra järel kaks olulist tunnustust: Tallinna spordi- ja noorsooameti preemia “Suured teod 2015” ja Eesti noorteühenduste liidu auhinna “Noorteprojekt 2015”.
Mini-EMPi tööpõhimõte on noortelt noortele. Festivali meeskond koosneb Eesti üldhariduskoolide ärksatest noortest, kes töötavad tavalise festivali meeskonnana ja keda toetavad mentorid. Tänavusteks mentoriteks on olnud nii tippdirigent Paavo Järvi kui ka Eesti üks edukamaid turunduseksperte, Marketingi Instituudi juht Anu Mall Naarits ja ERSO kontsertmeister viiuldaja Triin Ruubel.
Mini-EMPi kavast leiab põnevaid sündmusi kõigile beebidest üliõpilasteni. Vabaduse väljakul toimub Tatjana Johannes-Kozlova teose “Suurpuhastus” maailmaesiettekanne, kus instrumentideks on tavalised luuad, millel mängivad Tallinna koolinoored. Vabaduse galeriis võib kogeda Ühe laulu kontserti, kus, nagu pealkirigi ütleb, esitatakse tunni jooksul korduvalt sama lugu, milleks on tänavu 100. sünnipäeva tähistava Roman Toi koorilaul. Seda esitab Tallinna Muusikakeskkooli Kammerkoor ning oma suure debüüdi teeb noor dirigent Bernard Björn Bagger.
Koos Doktor Klounidega viiakse muusikarõõmu lastehaiglasse ning vägeva punkti paneb festivalile Linnulauludisko Telliskivi loomelinnakus, kus head seltskonda, toitu ja tantsu saab nautida linnulaulu saatel. Ka enne festivali tasub silmad-kõrvad lahti hoida, sest iial ei või teada, kust mõni vaimustav muusik välja võib astuda ja eestimaist muusikat mängima hakata – mini-EMPi flashmobid toimuvad Tallinna eri paigus. Lõppemas on Eesti loodusest tehtud fotode ja videote konkurss, mille peaauhinnad on välja pannud Estravel ning Photopoint, žüriisse aga kuuluvad fotograafid Kaupo Kikkas, Mait Jüriado ja Hans Markus Antson.
Festivali toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Solaris keskus, funTIME jt.
Maaeluminister tegi taotlejate suure huvi tõttu põllumajanduse informatsiooni ja registrite ametile (PRIA) ettepaneku kehtestada alates 2016. aasta 1. aprillist koolipuuvilja ja -köögivilja toetuse uueks ühikumääraks 0,05 eurot lapse kohta. Koolipuuvilja ja -köögivilja toetuseks on kavas eraldada täiendavalt 80 000 eurot.
“Koolipuuvilja ja -köögivilja toetuse eelarve on aasta-aastalt suurenenud nagu ka taotlejate huvi. Kuna selle õppeaasta esimestel taotlusvoorudel on olnud väga aktiivne toetuse taotlemine nii toodete jagamiseks kui seotud tegevuste läbiviimiseks, siis väheneb toetuse määr õpilase kohta õppepäevas 0,064 eurolt 0,050 euroni,” ütles põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talvik. “Ühtlasi lisab riik täiendavalt koolipuuvilja ja -köögivilja toetuseks 80 000 eurot, et eelarves kavandatud rahast jätkuks kindlasti õppeaasta lõpuni.”
Eelmisel õppeaastal maksti koolipuuvilja ja -köögivilja kava raames toetusena kokku 842 717 eurot. Käimasoleva õppeaasta kolme taotlusvooru (01.08.2015-31.01.2016) raames on toetust makstud kokku 407 457 eurot.
Pakutavatest toodetest olid 2014/2015. õppeaastal populaarseimad õunad (31% jagatud kogusest), pirnid (23%), porgandid (13%), kurk (6%), kapsas (5%), tomat (5%) ja ploomid (4%).
Tartu tantsuklubi: Hiiu kandled
6. aprillil kell 20.00-24.00
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)
Seekord saavad Tartu tantsuklubis kokku rahvamuusikud mitmelt poolt Eestist, kellele meeldib musitseerida ja tantsuks mängida hiiu kanneldel. Nende muusikute repertuaaris on palju Vormsi labajalgu ning teistest Eesti piirkondadest pärit tuntud ja vähelevinud rahvatantse. Tartu tantsuklubis on hiiu kanneldel kohapeal huvilisi tantsitamas teiste hulgas Cathy Sommer, Eva Väljaots, Johannes Ahun, Kaire Kartau, Leanne Barbo, Maali Käbin, Marko Veisson, Sille Ilves ja Sänni Noormets. Enamik nimetatud muusikutest on võtnud osa hiiu kandle laagritest Vormsil ja ühismängimistest Viljandis. 29.-31. jaanuaril 2016. aastal oli neil viimati suur koosmusitseerimine Viljandis hiiu kandle talvepäevade ajal. Selle kokkusaamise raames toimunud kontserdi “Hiiu kandle talvetrall” kahest viimasest ühisloost on tutvumiseks videosalvestis: https://www.youtube.com/watch?v=_zfkfxAEiVM
Täiendavat lugemist hiiu kandle kohta Krista Sildoja artiklist, mis ilmus ajakirjas “Muusika” nr 5/2003: http://www.rahvamuusika.ee/?s=137
Õhtu jooksul saavad teisedki kohal olevad muusikud tantsijaid rõõmustada oma pillimänguga. Mõistlik on enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, vahetusjalanõud ja miks mitte ka külakosti ühisele teelauale. Tartu tantsuklubisse on oodatud kõik rahvamuusikasõbrad, kel on tahtmist üheskoos lustida. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Järgmised Tartu tantsuklubi toimumisajad on kella 20-24 Tiigi seltsimajas:
20. aprillil Tartu tantsuklubi: Eesti lõõtspillid;
4. mail Tartu tantsuklubi: Ingerimaa kadrillid ja paaristantsud;
18. mail Tartu tantsuklubi: Eesti lõõtspillid.
Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp.
24. juulil toimuvale üle-eestilisele avatud talude päevale on registreerinud juba rohkem kui 100 talu ja põllumajandustootmist.
Avatud talude päeval saavad külastajad näha nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, tänapäevast põllumajandustehnikat ja väiketööstusi, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid.
“Registreerunute nimekiri on juba praegu väga mitmekesine alates kanepi- ja moonikasvatajatest ning lõpetades Baltimaade ühe suurima piimafarmiga,” ütles Kristo Mäe maaeluministeeriumist.
Praeguseks on enim registreerunuid Harjumaal (19), Pärnumaal (15), Lääne-Virumaal (14), Tartumaalt (10) ja Põlvamaalt (9). Ainsa maakonnana pole talusid registreerunud veel Hiiumaalt. Registreerunute nimekirja leiab http://www.maainfo.ee/?page=3760.
Talud ja põllumajandustootjad on 29. märtsil oodatud Jänedal toimuvale avatud talude päeva ettevalmistavale infopäevale. Lisainfo Maamajanduse Infokeskuse veebilehel.
Talud ja põllumajandustootmised saavad enda osalemisest avatud talude päeval anda teada kuni 1. maini (reve@maainfo.ee).
Mullu juulis toimunud esimesel üle-eestilisel avatud talude päeval avas külastajatele oma väravad 147 talu ja põllumajandustootmist ning kokku tehti nendesse ligi 45 000 külastust.
2016. aasta avatud talude päeva korraldavad maaeluministeerium, maamajanduse Infokeskus, Eesti põllumeeste keskliit ja Eestimaa talupidajate keskliit.
7. aprillil kell 10 algab Rakvere ametikoolis Lääne-Viru maakonna suurim noorteüritus ideede laat. Üritusele registreerimine kestab 4. aprillini.
Lääne-Viru maavanema Marko Tormi sõnul on Virumaa üks suurimaid noorteüritusi ideede laat suurepärane näide erilisest ideest, mõttejõust ja korraldajate energiast.
“Kõik kokkupanduna on loodud maakonna noortele suurepärane väljund oma ideede realiseerimiseks ja teisalt ka sisend oma kogemuse ja praktikate jagamiseks omaealistega. On Ideede laat ju oma 1005 osalejaga Virumaa üks suurimaid noortesündmusi ja tunnistatud eelmisel aastal ka Eesti aasta noorteürituseks,” sõnas Torm. “Soovin aktiivset osavõttu, avatud meelt ja häid ideid sellesse päeva. Mis veelgi olulisem – julgust ja jõudu nende ideede ellurakendamiseks.”
Ideede laada koordinaatori, Lääne-Viru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna vanemspetsialist Merle Maimjärv-Mirka märkis, et viiendal ideede laadal on esimest korda tehnika- ja teadusalaste töötubade kõrval fookusesse tõusnud erinevad taaskasutuse ja keskkonnateemalised töötoad. Uue suunana on seekordsel laadal töötubade valik õpetajatele. Samuti saab ka sel aastal näha teadusteatrite vaatemängulisi ja õpetlikke etendusi.
21. mail toimub Karula rahvuspargis maalilise Ähijärve rannaalal omanäoline ja kordumatu festival MAI, mille külalised saavad ühe ööpäeva jooksul osa Karula kandi kaunist loodusest ja eluolust, kvaliteetsest kohalikust toidust ning heast värskest muusikast.
Ähijärve rannas avab oma uksed ainulaadne kohalikul toorainel ning värsketel hooajalistel maitsetel põhinev festivalikohvik. Maitsvaid ja tervislikke sööke valmistavad Kolme Sõsara Hõrgutistest tuntud õed Kerti, Kadri ja Triin Vissel. Festivali toimumine langeb kokku üle-euroopalise rahvusparkide kampaaniaga „Looduse maitse“. Lisaks kohvikutoitude maitsmisele kutsutakse külalisi loodusandidega tutvuma ka aiandusekspert Tiia Trolla juhitud metsaretkele.
Toimuvad jalgsi- ja jalgrattamatkad ümbruskonna metsa- ja külateedel, õpitoad ja loengud põnevatelt persoonidelt ning ka Raadio Ööülikooli avalik salvestus. Kohal on ka Emajõe Lodjakoja viikingilaev Turm, mis viib järvele looduse ilu nautima. Avatud jalgrattarent võimaldab huvilistel aga omal käel rahvuspargi võlusid avastada. Lisaks on festivalil ka lasteprogramm, kus põnevaid meisterdamisi ja avastamisi jätkub ka kõige pisematele külalistele. Külalistele on avatud telkimis- ja ujumisvõimalused.
Taarausuliste ja maausuliste Maavalla koda korraldab karjalaskepäeva korjanduse, et koguda raha ja vara hiite uurimiseks ja hoidmiseks, kodulehe, teabevahetuse, trükiste, loengute jt sündmuste ning muude tegemiste tarvis.
Maavalla koja eesmärgiks on meie maa pärimusliku loodususu ja meie oma iidsete tavade hoidmine, uurimine ja tutvustamine.
Koostöös Soome omausuliste ühinguga Taivaannaula on ettevalmistamisel uurali rahvaste ühispalvus pärnakuus (juunis) Lahti ligidal soome-ugri rahvaste VII maailmakongressi puhul. Selle ning muude suursündmuste tarvis püüab koda leida ka projektirahastust, kuid selle saamine on teadmata.
Jälle on tõusnud päevakorda arendused Paluküla hiiemäel ning usuõpetuse koolides kohustuslikuks muutmine.
Koja tegevuse aluseks on vabatahtlik töö ja põhiliseks sissetulekuksannetused. Seepärast on koja liikmed tänulikud igasuguse abi eest.
Annetada on võimalik Maavalla koja pangaarvele nr EE523300333805270003 Danske Pangas, samuti kodade kokkusaamistel ning eelneval kokkuleppel mujal. Igale annetajale, kes lisab maksekorralduse selgitusse oma postiaadressi, saadetakse tänutäheks tänavuse aasta sirvikalender (vt http://www.maavald.ee/maausk/maausust/sirvide-koostamisest).
Karjalaskepäeva korjandus toimub mahlakuu jooksul (1.-30. aprill). Rahvakalendris on karjalaskepäev (23.04.) üks nn postipäevi, mis jagab majandusaasta talve- ja suvepooleks. Karjalaskepäevast algab suviste tööde poolaasta.
Laupäeval, 2. aprilli kella 11-16 toimub Tallinna perekonnaseisuametis teemapäev.
Terve päeva jooksul annavad perekonnaseisuameti töötajad nõu kõigis perekonda puudutavates küsimustes. Majaesisele paigutatakse lumivalge 4m hobutõld ja neli kõige ilusamat autot LaitseRallyPargi suurest kollektsioonist.
Maja on täis pulmakorraldusega seotud firmasid ja kell 13 on pruutkleitide moedemm. Pruutkleiti on lubanud demonstreerida otse Hispaaniast Eestisse selleks kohale sõitnud Erika Salumäe tütar Sirli Salumäe. Väliskülalistest on veel esindatud otse siidile maalitud pruutkleitide disainer Leedust Raimonda Sile.
Wiera teatri näitlejad paremalt vasakule luuletajate rollides: Anni Zimermann, Greteliis Gerve Ingel Liis Hedger Haljas, Ilme Roosmäe, Sirje Simenson. Fotod: Maarja-Magdaleena Maarahva Selts
Lavastaja, kunstnik ja dramaturg Ene Luik-Mudist on näidendi tegelasteks valinud luuletajad Lydia Koidula, Anna Haava (nii noorena kui eakana), Marie Underi, Betti Alveri, Viivi Luige, Doris Kareva, Liisi Ojamaa ja Kristiina Ehini. Etenduses esitavad luuleklassikud ja tänased poetessid üksteise luuletusi vastastikku. Näiteks Koidula loeb Kareva ja Kareva Koidula luulet.
Ene Luik-Mudistil olid lavastamisel abiks professionaalsed teatrimehed Toomas Lõhmuste ja Raivo Adlas.
„Esietendusele kogus sedavõrd palju pealtvaatajaid, et tuli tuua ka lisatoole,” ütles Ene Luik-Mudist.
Ingel Liis Hedger Haljas Lydia Koidula osas
Etendust „Kahe sajandi kirjad” mängitakse ka Palamuse kirikus ja kavakohaselt ka kirjandusloolistes muuseumites.
Maarja-Magdaleenas tegutsev Wiera teater on saanud nime sellest paigast võrsunud esimese Eesti kutselise teatritegelase August Wiera järgi.
Eile, 30. märtsil tähistati Viljandis maakondlikult rahvusvahelist sotsiaaltöö päeva, mille raames nimetas maavanem Erich Palm maakondliku komisjoni ettepanekul Viljandimaa aasta sotsiaaltöötaja 2015 tiitlile Maive Riive ning tunnustas teda tänukirja ja nimelise vaasiga.
Viljandimaa aasta sotsiaaltöötaja tiitli üleandmine Maive Riivele.
Sel aastal võttis Viljandi maavalitsus vastu tunnustamise korra, mille alusel maavanem valib prioriteetse teemavaldkonna, milleks see kord olid koduhooldusteenuse osutajad.
Koduhooldusteenuse prioriteediks valimisel on aluseks Sotsiaalministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2014-2017, milles rõhutatakse vajaduspõhiste hoolekandeteenuste arendamist ning lisaks peavad teenused lähtuma põhimõttest, et need toetaksid iseseisvat toimetulekut, töötamist ja kodus elamist. Konkreetse hoolekandeteenuse tähtsustamisega soovime tuua suuremat tähelepanu teenuste arendamisele selliselt, et inimene saaks elada toetatud teenuste abil võimalikult kaua oma kodus.
Sotsiaaltöötajaid üllatas ja tunnustas südamega tehtud töö eest suure ja maitsva tordiga riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Helmen Kütt.
Alates 2009. aastast tähistatakse Eestis märtsikuu kolmandal teisipäeval rahvusvahelist sotsiaaltöö päeva. Sel aastal korraldas Eesti sotsiaaltöö assotsiatsioon piduliku sotsiaaltöö päeva tähistamise Tartus Athena keskuses.
TÜ Kliinikumi hoonetesse värskelt sisse seatud uute kohvi- ja müügiautomaatide omanik OÜ 7 Kohvipoissi annetab igalt müüdud tootelt 10 senti TÜ Kliinikumi Lastefondile.
Pilt automaadi kasutamisest on illustratiivne. Foto: Urmas Saard
Uued aparaadid on üles seatud kõikidesse kliinikumi hoonetesse: polikliinikusse (Puusepa 1a), psühhiaatria- ja nahakliiniku hoonesse (Raja 31), ühendlabori-geneetikakeskuse majja (Puusepa 2), kõrvakliinikusse (Kuperjanovi 1), kopsukliinikusse (Riia 167), lastekliinikusse (Lunini 6) ning kliinikumi peahoonesse (Puusepa 8). Kokku paikneb seitsmes majas 16 uut kohvi- ja müügiautomaati, mille toodete hinnast osa heategevuseks läheb. Kõik need on varustatud ka spetsiaalsete kleepsudega.
7 Kohvipoissi OÜ juhatuse liige Vallo Tonsiver toob heategevusliku koostöö ajendina esile võimaluse ühiskonda tagasi panustada. “Iga mõistlik ettevõtja peab mingit sotsiaalset vastutust kandma. 7 Kohvipoisile on see meeldiv võimalus kliinikumi ruumides oma tooteid pakkudes osa tulust suunata abivajatele lastele ning samas teha koostööd Lastefondiga, kelle panus abivajavate laste hüvanguks on lihtsalt imetlusväärne,” sõnab ta.
Allikas: Statistikaamet Joonis. Teravilja tarbimine (tuh t) ja isevarustatuse tase (%) Eestis Teravilja tarbimise arvestustes lähtub Statistikaamet saagiaastast (periood 1. juuli – 30. juuni)
Eesti teraviljatootmine näitab kiiret kasvu. Kui enne 2013. aastat jäid aastase toodangu mahud alla 1 miljoni tonni, siis 2015. aastaks kasvas toodangu maht 1,5 miljoni tonnini. Seega on Eesti teraviljatoodang kolme aastaga pooleteisekordistunud.
Ühelt poolt on Eestit viimastel aastatel soosinud kliima, teisalt annab toodangu kasv tunnistust väga konkurentsivõimelisest ja tõhusast tootmisest. Eesti teraviljatoodang 2014/2015 saagiaastal oli 1,2 miljonit tonni. Siseturu vajadus teravilja ja teraviljasaaduste järele (ümber arvestatuna teraks) oli 707 000 tonni. Selle hulka kuulub nii tarbimine loomasöödana (70%), toiduna (14%) kui ka seemneviljana (10%).
See tähendab, et isevarustatuse tase oli 2014/2015 saagiaastal 173%. Arvestades 2015. aasta rekordsaaki ja asjaolu, et tarbimine oluliselt ei muutu, võib 2015/2016 saagiaasta isevarustatuse tasemeks kujuneda ligikaudu 217%. Kui 2015. aastal viidi välisturgudele üle poole kodumaisest saagist, siis sel aastal peaksid teravilja tootmisega tegelevad ettevõtted veel jõulisemalt otsima üle jäävale viljale turgusid välismaalt.
Võrreldes eelneva perioodiga suurenes teravilja tarbimine kokku üheksa protsenti. Kõige enam suurenes seemnevilja vajadus – külvipinna suurenemine tõstis seemneviljavajadust 11%. Peaaegu sama palju (10%) suurenes teravilja kasutamine loomasöödaks. Vähesel määral suurenes ka inimtarbimine (4%). Lisaks on Eestis kasvatatud teravili hinnatud tooraine kodumaise piirituse tootmiseks. Teravilja tööstuslik tarbimine (alkohoolsete jookide ja muude toodete valmistamiseks, v.a toit ja loomasööt) jäi eelneva perioodi tasemele, moodustades 4% kogutarbimisest.
Marje Mäger, maaeluministeeriumi turu arendamise büroo peaspetsialist
Eile asetasid Rae vallavanem Mart Võrklaev ning Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink nurgakivi Rae vallas Järveküla Kooli ehitusele. Järveküla kool ehitatakse kolmest omavahel ühendatud osast: algklasside maja, aatrium koos söökla ja aulaga ning põhikooli osa koos spordikompleksi, huvialakooli ja raamatukoguga.
Tulevane Järveküla kool. Foto: Tiit Mõtus
“Järveküla kooli ehitus on Rae vallale väga suur ja oluline sündmus, sest meie kogukond saab juurde moodsa hariduskeskuse koos spordikompleksiga,” ütles Rae vallavanem Mart Võrklaev. “Oleme koolimaja projekteerides silmas pidanud, et Järveküla kool oleks kasulik ka ümberkaudsetele inimestele, kes saavad siia tulla nii jõusaali kui ka palli mängima, ujuma või harrastama kergejõustikualasid.”
“Järveküla koolis saab olema tähelepanu uurival õppel,” sõnas Järveküla kooli direktor Mare Räis. “Meie õpilased on avatud meelega suhtlejad, uudishimulikud mõtlejad, eneseteadlikud ning loovad, kes julgevad riskida ja vastutada tulemuste eest. Õppimine on elustiil kogu kollektiivi jaoks. Õpetaja on õpilase jaoks mentor, suunaja ja õpipartner.”
Järveküla kooli projekti on teinud SWECO Projekt AS, vastutav arhitekt on Ahti Kooskora. Meeskonda kuulusid arhitektid Maret Volens, Andres Volens, Loona Kikkas, Erko Luhaaru ja Peep Urb. Koolihoone sisearhitektid on Margit Teikari ja Tuuli Trei. Kooli ümbruse on planeerinud maastikuarhitekt Piret Kirs. Pikemalt Järveküla kooli ehituseelse protsessi ja projekti kohta: http://www.rae.ee/uus-pohikool-peetri-piirkonnas.
