Kristel: Ida-Eestist niipalju, et Peipsi on silmapiirini jääs. Roostiku servades on vesi veel lahti, kaugemal on näha “väikesi jäämägesid”. Külarahvast jääl ei ole, kõigi korstnad aina tossavad – kogu võhm läheb kütmisele, jääpangalt kalapüüki ei harrastata. Seega piirivalvuritel ka vähem tööd 🙂
Ekke-Kristian: Põhjas tõesti ainult sajab. Iga öö ja iga päev.
Mikk: Öösel Läänemaalt läbi Tallinna ja Rakvere kodu poole sõites vajus auto termomeeter Rakvere lähistel miinus 24-ni. Külm on tõesti krõbe!
Mikk: Läänemaa külarahvas pidas eile Üdruma külamajas aru teemal “Kiida vanu ja õhuta noori!” Kuuetunnises avatud ruumi arutelus koorus kirgas mõte alustada liikumist “Lapsed kaasa!” Tegelikult on täiesti võimalik võtta lapsi kaasa konverentsidele ja koosolekutele. Ja kui laps hakkab väga jonnima või karjuma, siis on pahatihti viga ettevõtmise õhustikus ning suhetes.
Reedel, 3. detsembril algusega kell 13 toimub Aravetel metsaomanike teabepäev, kus korraldatakse ajurünnak energiapuidu kasvatamise ja kasutamise teemal. Lektor Meelis Raidlo.
Maa magnetväljade mõjust puude kasvule, inimestele ja loomadele räägib Kalju Paldis.
Võru kultuurimaja Kannel naisrahvatantsurühmal Tsõõr on täitunud 25 tegevusaastat. Sündmust tähistati Kandle majas arvukate sõprade seltsis kadripäeva järgsel reedel.
Omaaegne rajoonileht annab teada: 5. novembril 1985 sai esimest korda kokku Võru Gaasianalüsaatorite Tehase naisrühm, juhendaja Maie Pau. Hiljem kanti Võru Aparaadi naisrühma nime. Ajad muutusid, tuuled pöördusid… Koliti Kandle katuse alla. Nime Tsõõr kannab rühm 1992. aastast. Naised ise arvavad, et see nimi on neid kaitsnud: tsõõr (sõõr, ring, ratas) on ümmargune, tsõõrile ei saa küüsi taha ajada… Eski aig ei lää ilma tsõõrita edesi.
Juubeliõhtul vuristasid Tsõõri tantsunaised külaliste ees vokiratast ja kerisid lõnga. Selle tegevuse saatel käis vilgas jutulõnga kerimine oma ajaloost ja tähtsündmustest. Jutt vaheldus tantsudega, tantsisid Tsõõr ja segarahvatantsurühm Kannel, keda samuti juhendab Maie Pau.
Läbi aastate on Tsõõrile meeldinud Kai Leete tantse tantsida. Veebruaris võttis rühm osa Kai Leete 100. sünniaastapäevale pühendatud võistutantsimisest. Sel puhul pani Maie Pau kokku tantsusüidi oma õpetaja tantsudest. Süiti “Kai keerutused” sai näha ka Tsõõri juubelipeol.
Tantsitud on nii oma maakonna kui ka Tallinna tantsupidudel, Võru ja Baltica folkloorifestivalidel, “Viru särul”, “Võru kevadel”, ülemaailmsel tervisesportlaste olümpiaadi avamisel, arvukatel kontsertidel, ülevaatustel, simmanitel, laatadel jm. Esinemisreisid koos kapelli ja segarahvatantsurühmaga Kannel on Tsõõri tantsijaid viinud Kaustise festivalile, Poola, Ungarisse, Prantsusmaale, Egiptusesse ja Austriasse.
Veerandsajandi jooksul on Tsõõris tantsinud üle 70 naise, neist üle kümne aasta tänased vilistlased Regina Halapuu, Anita Suurkivi, Varje Männiste, Virgi Kalda, Marge Vardja, Ülle Voitka. Praegu tantsib siin kolmteist tegusat naist, neist pikemat aega Kaive Timmi ja Marika Mahov. Ja veel: Tsõõri tänastel tantsijatel on sama palju lapsi kui rühmal eluaastaid – 25.
Õitsvasse ikka jõudnud Tsõõri õnnitlemine kujunes meeleolukaks jätkuks rühma peokavale. Heade soovidega astusid tantsijate ja juhendaja ette esindajad maa- ja linnavalitsusest, kultuurimajast Kannel, Kandle teistest kollektiividest, rahvatantsurühmadest linnast ja maalt. Maavalitsus väärtustas naisrahvatantsurühma Tsõõr omakultuuri edendamise eest tänukirjaga. Rühma tunnustas tähtpäeva puhul ka Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.
Mis on see rattamääre, tänu millele on Tsõõr veerandsada aastat hooga edasi liikunud?
“Inimesed! Särtsakad naised, kes tahavad, et ilus rüht säiliks ja vaim virge püsiks,” vastab pikemalt mõtlemata tantsujuht Maie Pau.
Üle 20 võrumaalase kogunes täna Haanja rahvamajja, et välja käia oma mõtteid Eesti kasvuvisioon 2018 kokkupanekuks. Töögruppides arutati põhjalikumalt väärtuste ja rohelise majanduse teemal ning jõuti allpool toodud tulemusteni.
Väärtused
Visiooni täpsustus: Kaasav, isikut toetav, koostööaldis ning eestlaste väärtusi kaitsev
ühiskond, mis on valmis aruteluks.
Fotod: Anti Allas
Visiooni täitumiseks tuleks astuda järgmised sammud:
Paremini sõnastada eestlaste väärtused
Maailmas edukas Eesti on endaks jäänud, mitte lahustunud Eesti – maakondlik prioriteet
Suunata raha väärtuste kaitsmisse
Paremini sõnastada kohalikud väärtused
Valimisdebatid eestlaste väärtuste teemal
Roheline majandus
Visiooni täpsustus: Eesti on aastaks 2018 roheline riik, e-riigiga paralleelselt areneme ö-riigiks ehk ökoriigiks.
Tavainimeste rohelise teadlikkuse tõstmine – miks öko on parem
Kõik otsustustasandid alates üksikindiviidist ja kogukonnast kuni riigini langetavad igapäevaseid otsuseid lähtudes ökoloogilisest aspektist
Roheliseks riigiks muutmise jõuline kommunikeerimine Eestist väljapoole
Rohelise ehk jätkusuutliku teadmussiirde eelisarendamine
Hajaasustuse ja lokaalsete majandusmudelite edendamine
Müügikanalite leidmine Eestis toodetavale rohelisele energiale ja ökoloogiliselt puhtale toidule
Puhta toidu programm, st kogu riigi põllumajanduse muutmine täies mahus mahedaks
Taastuvenergia programm, sh targa energiavõrgu loomise ja tavamajapidamiste muutumine energiatootjateks taastuvenergia kasutamise üleminekutariifide abil
Ökoloogilise ja energiatõhusa ehituse programm
Aastaks 2018 tahaksid võrumaalased säilitada:
Kohalik, rahvuslik omapära; keele, kultuur ja ugrimugrilik olemus, iseendaks jäämine
Hajaasustus ja kogukondlik ühiskonnamudel
Energeetiline sõltumatus innovaatilisel moel
Algatusvõime
Haritus
Aastaks 2018 soovivad võrumaalased lahti saada järgmistest nähtustest ühiskonnas:
Partokraatia, bürokraatlik ülereglemeteeritus
Röövkapitalism
Mürkidel ja kemikaalidel põhinev majandus ja tööstus
Ajupesu (kollane media)
Liigne orienteeritus edule (majandus)
Projektipõhisus
Sammud 2018. aastani:
Kogukonnapõhine tegutsemine; kogukondade tugevdamine ja mõistlikum haldussüsteem
Öko-Eesti realiseerumine koos mõjudega
Eduühiskonna mudelist väljakasvamine ja keskendumine iseendale nii isiksuse kui ka riigi tasandil
Teisipäeval, 30. novembril toimub metsanduse erialade võrgustikuseminar “Metsandusõpe 85: partnerid ning võrgustikud Eestis ja välisilmas”.
Oodatud on kõik metsanduse valdkonna ettevõtjad, metsanduse ja põllumajanduse valdkonna koolid ja koolitajad, huvilised ja partnerid. Osalemine on tasuta. Seminar toimub Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses Tihemetsas Pärnumaal.
Kõige enam on viimastel päevadel lund sadanud Eesti põhjarannikul, kus lumekihi paksus ulatub kohati juba 38 sentimeetrini. Seevastu Lõuna-Eestis on lund päris nirult, Võrus tuli alles paar päeva tagasi õbluke lumekiht maha.
EMHI ilmavaatluse osakonna juht Külli Loodla ütles, et kõige paksem lumekiht mõõdeti Põhjaranniku lähedal Vanaküla vaatluskohas – 38 sentimeetrit. Palju on sadanud ka saartel.
«Hiiumaal Lugusel oli eile hommikul 30 cm,» sõnas Loodla.
Ilmajaama kodulehel asuv lumekaart näitab, et rohkem ongi sadanud just põhjarannikul ja saartel, seevastu Kesk- ja Lõuna-Eestis piirdub lumekiht minimaalse, 4-9 sentimeetriga.
«Kõige vähem on sadanud Võrus, kus hommikul oli vaid 4 sentimeetrit lund ja Tõllistes sentimeetrit,» märkis Loodla.
Ilmaprognoos lubab lähipäevadeks kerge lumesaju jätkumist, homme sajab peamiselt rannikualadel. Et õhutemperatuur langeb ja ulatub nädalavahetusel päeval 4-9, öösel 9-18 külmakraadini, jääb see lumekiht esialgu pidama.
Kolmapäeval Kuressaares ametlikul visiidil viibinud Prantsusmaa suursaadikuga Eestis Frederic Billetiga kohtunud Karala külaseltsi juht Kaja Juulik kinkis külalisele moosi, kirjutab Vilma Rauniste Meie Maas.
Fotol Prantsusmaa suursaadik Eestis Frederic Billet ja tema abikaasa ning Kuressaare Ametikooli õpetaja, Saaremaa ja Prantsusmaa suhetele alusepanija Kersti Suursaar ja Karala külaseltsi juht Kaja Juulik tutvustamas külalistele Karala õnneraha. Foto: Leo Filippov
Kuna Kaja Juuliku kaudu on Karala külaseltsil olnud juba kolm aastat sõprussuhted Prantsusmaa küla Tremont’ga, siis pidas ta vajalikuks kinkida suursaadikule ja ta prouale paar purki pihlaka-maasikakeedist, mis tänavusel Meie Maa hoidistekonkursil tuli esimeste sekka.
Meenete hulka kuulusid ka Saaremaad, sh Karala küla tutvustav prantsuskeelne voldik ning küla õnneraha. Külaeluedendaja näitas suursaadikule ka kausta, kuhu kahe maa sõpruskülade ühistegemised olid ilusasti kokku kogutud.
“Suursaadik oli väga üllatunud, kuuldes, et nende ühel piirkonnal on siin sõprussidemed ja veel nii pikaaegsed. Mind hämmastas aga see, suursaadik on vähem kui aastaga eesti keele nii selgeks saanud, et saime omavahel eesti keeles vabalt suhelda. Ta tegi meile ettepaneku leida üks Saare maakonda hästi tutvustav raamat, mida võiks tõlkida prantsuse keelde. Suursaadik lubas igati toetada ka meie sõprussuhete arengut,” rääkis Kaja Juulik.
Juulik lisas, et suursaadikul on plaan tulla tuleval aastal Saaremaa ooperipäevadele, mille üks kontsert toimub Karala küla Roopa rannas. “Loodetavasti leiab suursaadik siis aja tulla ka meiega kohtuma. Järgmisel aastal jaanipäeva paiku tuleb meile külla ka grupp prantsuse sõpru.
Nii et meie sidemed Prantsusmaaga üha süvenevad. Ka keele õppimise poole pealt. Tegelikult olime me üks esimesi gruppe, kes prantsuse keelt õppima hakkas. Minu tütar Susanna õpib praegu Prantsusmaal prantsuse keelt ja kui suvel meile külalised tulevad, on tõlk omast külast võtta,” rääkis ettevõtlik ja suure haardega külaaktivist Kaja.
Kolmapäeva, 24. novembri hommikul pääsesid Uue-Antslas lahti ja läksid kaduma kaks koera: suur hundikoer Tseesar ja väiksem must valge rinnaesise ja valgete käppadega bordercollie Tuks. Koertel on rihmad kaelas ja nad jooksevad ilmselt kahekesi koos.
Kui keegi on nimetatud koeri kusagil näinud, palun helistage telefonil 502 1787 või andke teada Kuldre raamatukokku!
Küsimustele vastab tänavu MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant juhiks valitud Kaie Toobal.
Kaie Toobal, töötate MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant tegevjuhina juuli keskpaigast. Milliste probleemide lahendamisest alustasite?
Alustasin avatud suhtlemisest, seda nii Kodukandi meeskonna ja juhatuse liikmetega kui ka maakonnaühenduste esindajatega. Olen kohtunud riigikogu liikmetega, ministeeriumite ja koostööpartnerite esindajatega. Tutvustasin Kodukandi viimase aja tegemisi, plaane aastaks 2011 ning strateegiat aastateks 2008-2013.
Karepal 20. novembril toimunud üldkogul märkisite, et olete nelja kuu jooksul kohtunud mitme ministri ja riigikogu maaelu komisjoniga. Mis oli nende kohtumiste peamine eesmärk?
Siseministriga püüdsime leida lahendusi Kodukandi liikumise võrgustiku tugevdamiseks ja
arutasime koostöövõimalusi regionaalse arengu kaudu. Põllumajandusministriga rääkisime Eesti maaelu arengu koostöövõrgustiku tööshoidmisest ja arendamisest, kogukonna arengu konsulentide rakendamisest, koostööst Leaderiga, samuti meie koostöökokkuleppest järgnevateks aastateks ning Kodukandi uue, 2014-2019. aasta strateegia ettevalmistamisest.
Riigikogu maaelu komisjoni ja kohaliku algatuse toetusrühmaga kõnelesime tuleval aastal toimuvast Eesti külade 9. maapäevast, selle eesmärgist, teemadest ja rahastamisest. Loe edasi: Kaie Toobal: Kodukandi tegevus on külade arengule oluline
Teisipäeval, 30. novembril algusega kell 11 toimub Võrumaa jahimeeste ja metsameeste (Võrumaa Metsaomanike Liidu ja RMK Võrumaa metskonna esindajate)ümarlaud Võrus hotell Kubija (Männiku 43a) väikses konverentsiruumis.
Ümarlaual arutatakse võimalusi võitlemiseks metsakahjustuste tekke põhjustega.
Lisainfo: Erki Sok, Võrumaa Metsaomanike Liidu juhatuse liige, tel 522 9494, e-post: erki.sok@erametsaliit.ee.
1. detsembril peetakse Põlvamaal Krootuse rahvamajas kodanikuühiskonna konverentsi.
PÄEVAKAVA:
9.30- 10 Saabumine, hommikukohv
10 – 12.30 Tervitussõnad ja ettekanded:
“Miks ei peaks jääma oma liistude juurde”. Riigikantselei kaasamise ja kodanikuühiskonna nõunik Hille Hinsberg räägib riigiasjade ajamise argipäevast. Kuidas kodanik saab otsustamises osaleda? Kuidas liigub info ametiasutusest kodanikuühiskonda ja vastupidi? Millised on kodanikuühiskonna arengukava suunad ja ministeeriumite plaanid lähiaastatel?
“Koostegemise jõud”, Eesti aasta vabatahtlik 2009 Oliver Nahkur, MTÜ Koosvmeste.
“Vabatahtlikuna Eestimaal – mis mind võlub?” Lauris/Joris Geurden (Belgia) ning Olivia Olmo (Prantsusmaa).
12:30 – 13:30 Energiapaus
13:30 – 16:30 “Eesti kasvuvisioon 2018” (rohkem informatsiooni leiad: www.kasvuvisioon2018.ee).
Maailmakohvikus arutakse järgmise seitsme teema-valdkonna üle:
majanduspoliitika (milliseid ärivaldkondi eelisarendada, kuidas riik saab vaba ettevõtlust toetada);
roheline, säästev areng;
välispoliitika ja -majandus, Eesti roll rahvusvahelisel areenil;
hariduse kvaliteet ja kättesaadavus, avatus talentidele ja välistööjõule;
valitsemine, riigihaldus;
ühiskonna tüüp ja väärtussüsteem (kuidas toimivad suhted Eesti ühiskonnas eraisikute, ettevõtete ja valitsuse vahel; hoiakud erinevate Eestis elavate vähemuste ja sisserändajate suhtes);
sotsiaalsüsteem (keda ja kuidas on ühiskonnas vaja toetada, inimeste elukvaliteet).
Konverentsil osalemine on tasuta. Registreerimine toimub aadressil pak@polvamaa.ee ja kestab kuni 29. novembrini.
Programm täieneb jooksvalt ja korraldajad jätavad omale õiguse teha vajalikke muudatusi.
Konverentsi korraldamist toetavad: Kodanikeühiskonna Sihtkapital, Põlva maavalitsus. Põlvamaa kodanikuühiskonna konverentsi üks osa koosneb avalikust loengust, mis toimub Euroopa Liidu tõukefondide ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt rahastatava programmi “Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes 2008-2012” raames.
Kell 11 armulauaga jumalateenistus Rõuge Maarja kirikus.
Kell 13 – 16 eakate klubi “Ajaratas” koosviibimine Rõuge rahvamajas. Külalised Missost ja Osulast.
Kell 13.30 jõulukaunistuste ja -kingituste meisterdamine Rõuge rahvamajas. Võta kaunistamiseks küünal kaasa!
Kell 15.30 jõulutulede süütamine rahvamaja pargi kuusel ja advendivalguse teekond Rõuge parki.
10. detsembril kell 17 toimub Risti põhikooli võimlas MTÜ Harju-Risti külaseltsi ja Risti põhikooli ühine jõululaat.
Laadal pakutakse mitmesugust käsitööd ja meelelahutust.
Kuulutatakse välja kaunistatud piparkoogisüdamete konkurss. Kauneima piparkoogi meister saab auhinna.
Laadal müümisest huvitatud inimesed peaksid registreerima telefonil 514 0631, e-postil kkohtla@gmail.com või Harju-Risti raamatukogu telefonil 608 1248.
Sel pühapäeval, 28. novembril toimub looduskaitse 100. juubelile pühendatud RMK matka- ja muusikaüritus Eesti kõige väiksemas – Karula rahvuspargis.
Karula rahvuspark on loodud 1993. aastal eesmärgiga säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastikke. Käime Ähijärvel ning kuulame kontserti Sangaste kirikus. Esinevad Riho Sibul, Jaak Tuksam, UMA (Aleksei Saks ja Robert Jürjendal) ning külalisena Tõnis Mägi.
Buss väljub Tallinnast rahvusraamatukogu eest pühapäeval kell 8.30, tagasi Tallinnas kell 21.30. Sõidu hind täiskasvanutele, sh tudengitele ja pensionäridele 200, õpilastele 100 krooni, lapsed, kes veel koolis ei käi, tasuta.
Käes on aeg head soovid kirja panna ja need jõuluvanale teele saata. Selleks on päkapikud toonud postimuuseumi jõuluvana kirjakasti.
Jõulupostkontoris õpetatakse lastele aadresside kirjutamist, ümbrikute voltimist, posti sorteerimist, kirjakandja postikoti kaalumist. Kes soovib, saab kirjutada linnusule ja tindiga või vanavanaema-aegse sulepeaga.
ERMi postimuuseumis on alates 1. detsembrist aasta lõpuni kasutusel jõuluvana postkontori ja lumehelbega jõulutempel.
Jõuluvana postkontor on avatud Tartus Rüütli tn 15, Tartus kella 11 – 18 järgmistel kuupäevade: 1.-5. detsembril, 8.- 12. detsembril ja 15.-17. detsembril.
Lisainfo: Eve Aab, ERMi Postimuuseumi projektijuht, 7311 450, eve.aab@erm.ee.
Eile tulid müügile Eesti tänavused kaks traditsioonilist jõulumarki. Ühel on kujutatud Eesti Posti ja Eesti Rahvusringhäälingu poolt 2009. aasta detsembris välja kuulutatud jõuluteemalise postmargi joonistuskonkursi võidutöö „Päkapikk”, selle autor on kuueaastane Liisa Hallik. Postmargi kujundas Maarja Kotkas. Teise jõulumargi „Ingel“ on kujundanud Tiina Reinsalu.
Esimene postmark on nominaalväärtusega 9 krooni (0.58 €), teine postmark on nominaalväärtusega 5 krooni ja 50 kroosentini (0.35 €).
Juhime tähelepanu, et tänavu tuleb Eesti sisestele jõulukaartidele-ümbrikele kleepida postmark väärtuses 5 krooni ja 50 senti.
Homme, 27. novembril kell 19 etendub Sangaste lossis “Rott rukkis”, mille on lavale seadnud Margus Möll. Peaosas Keeni põhikooli õpetaja Tiina Kukk. Vaheajal pakuvad Lossikohvikus ajastuhõngulist muusikat Viljandi Linnakapelli liikmed.
Täna kell 13 algab Võrumaal Läti piiri ääres Rogosi mõisa kohvikus karaskiküpsetamise õpiköök. Peale erinevate lisanditega karaski õpetab kokk Annika valmistama ka karaskile sobivaid määrdeid.
Ise teeme – ise sööme! Kui teil on huvitavaid retsepte, siis võtke need kindlasti kaasa!
Homme, 27.novembril pakutakse Soomaal kõigile võimalust tulla selle aasta viimasele kanuumatkale, sellega lõpeb ametlikult kanuumatka hooaeg.
Eriliseks teeb selle matka Soomaa viies aastaaeg, mis on taaskord Soomaale jõudnud ning millest matkal minnaksegi osa saama. Jõed on kaldaist väljas ning veetase tunduvalt kõrgem kui muidu. Õrn lumevaip katmas maad ning nädala lõpuks lubatavad miinuskraadid ja selge ilm teevad sellest kanuumatkast väga erilise kogemuse.
Kanuumatkale saab laupäeval liituda endale sobival ajal kuni kell 12ni Kuusekäära talu juurest.
Tahad samuti matkale tulla? Helista 533 45704 (Elleriin); 506 1896 (Aivar) või kirjuta info@soomaa.com.
22. novembril esitas mittetulundusühing Balti Keskkonnafoorum (BEF) projekti “Natura 2000 rakendamine Eesti merealadel: alade valik ja kaitsemeetmed – ESTMAR” raames keskkonnaministeeriumile ettepaneku võtta kaitse alla praegu Vilsandi rahvuspargi piiridest välja jäävad looduskaitse mõttes väärtuslikud madalikud (Suurkuiv, Uuskuiv, Soolakuiv ja Mustpank).
Kavandatava mereala kaitse eesmärk on hoida alles Saaremaast (ja praegusest Vilsandi rahvuspargist) läänes asuvate avameremadalike puutumatus ning tagada piirkonna mereelustiku ja linnustiku elupaiga terviklikkus. Ettepanek põhineb projekti ESTMAR raames tehtud uuringute tulemustel. Kaitse alla tahetakse võtta 70 100 hektarit mereala.
ESTMAR projekt, mida rahastavad Norra finantsmehhanism ja KIK, kestab 2007-2011 ja seda viivad ellu TÜ Eesti mereinstituut, BEF, ornitoloogiaühing, ELF, keskkonnaamet ja keskkonnateabe keskus; lisaks välispartneritena BEF-Läti ja Norra veeuuringute instituut NIVA.
24. ja 26. novembril on Tartu keskkonnahariduskeskuses Kompanii tn 10 kahepäevane projekti planeerimise ja kirjutamise kursus.
Kursuse esimeses osas saab kuulata loengut projektide taotlemisest ja planeerimisest keskkonnainvesteeringute keskuse näitel. Teises on võimalik esitada projektiga seotud küsimusi ja saada praktilist abi.
12. novembril sai teatavaks Eesti maaülikooli (EMÜ) tänavune aasta tegu. Selleks osutus üliõpilaste edukas võistlustöö “Ajas muutuv vanaema lillepeenar” Tallinna lillefestivalil.
Aianduse eriala magistrandid Karin Kapp, Helen Hendrikson, Reelika Rätsep ja maastikuarhitektuuri eriala üliõpilane Anu Kägu on andnud oma lillefestivalil valminud aiakujundusega võimaluse reisida ajas ja märgata muutusi aianduses. Eduka võistlustöö teinud üliõpilasi juhendas aianduse lektor Ele Vool.
Aasta teo tiitliga tunnustab maaülikooli rektor juba kaheksandat aastat ettevõtmisi, mis jäävad väljapoole igapäevakohustusi. Varasematel aastatel on tunnustuse pälvinud Rõhu katsekeskus, keskkonnaüliõpilaste selts, keskkonnahoidlik reoveepuhasti, tervisliku piima arenduskeskus, Võrtsjärve järvemuuseum, tudengite erialaseltside ühisprojekt “Oma kodu” ja maaülikooli vilistlaste kokkutulek.
Esimest korda välja antud aasta täienduskoolitaja auhinna pälvis toiduhügieeni osakonna juhataja Mati Roasto. Parimad uuendusmeelsed õppejõud on Arvo Viltrop ja Lauri Lihtmaa.
Akadeemilisel aktusel anti üle ka EMÜ teaduse populariseerimise auhinnad. Esimese auhinna (15 000 krooni) pälvis Ivar Sibul puittaimi ja puiduteadust populariseeriva mitmekülgse tegevuse eest. Teise auhinna (10 000 krooni) sai Indrek Sell ja kolmanda (7000 krooni) mullamuuseumi kollektiiv.
