Autor: Elina Allas

Tulemas on suguvõsa, elulugude ja talude ajaloo uurimise kursused

Suvi on suguvõsade kooskäimise aeg ning hea võimalus tutvuda oma esivanematega seotud kohtadega. Eesti arhiivides leidub palju huvitavat meie eellaste käekäigu kohta ning nüüd on õige aeg valmistuda suviseks suguvõsa kokkutulekuks või ringkäikudeks esivanemate radadel ja tutvuda oma juurtega.

Sel nädalavahetusel algavad Tallinnas kahed kursused: suguvõsauurimine algajatele (selle eesmärk on õppida sugupuud koostama) ning suguvõsauurimine edasijõudnutele (eesmärgiga koostada perekonna ajalugu, sh elulood, talude ajalood jmt).

Lisateave kursuste kohta on saadaval www.isik.ee/tallinn.

Fred Puss, Eesti Isikuloo Keskuse juhataja, fred@isik.ee
Tiigi 10-51, 51003 Tartu
http://www.isik.ee,
Tel/faks 7420 882, mobiil 5288 329

Teemeistrid on jääteede avamiseks lootusrikkad

Kui praegune külm tõsist tööd teeb, võidakse varsti peale Noarootsi jäätee teisigi talviseid mereteid avada, kuid selleks nädalaks maanteeameti Lääne regiooni direktori asetäitja Heiti Popp lootust anda ei tihanud, vahendab Postimees.

“Lähipäevadel ma jäätee avamist ei julge lubada,” sõnas Popp, lisades, et kui pakane püsib, minnakse nädala teisel poolel kindlasti jääle uuesti mõõtma. Selline külm peaks jääteede rajamisele tõsiselt kaasa aitama.

Pikk sula tegi jääle kurja just altpoolt – hoovuste kohal soojenev merevesi hakkas jääd õhendama ja möödunud nädalal hakkas jää paksus kohati juba vähenema.

Sula tõttu oli paljudes kohtades just jää pealmine kiht urbne ega oleks sõidukeid kandnud. Mandri ja Saaremaa vahelisel lõigul oli kolm suuremat jääpragu, kust vesi uljalt jää peale pressis.

Jätkuvalt on teemeistrid kõige lootusrikkamad Saaremaa ja Hiiumaa vahelise jäätee suhtes.

Kas Eesti riigijuhid peaksid kohtuma dalai-laamaga?

Need, kes ootavad Eesti riigijuhtidelt dalai-laama ametlikku vastuvõttu, saavad alates täna hommikust selle heaks oma hääle anda internetisaidil http://petitsioon.ee/dalai-laama.

Augustis 2011 külastab tema pühadus dalai-laama Eestit. “Julgeme olla oma vabaduse väärilised ja võtta ta vastu kõrgel ametlikul tasemel!” kõlab üleskutse.

Tema pühadus dalai-laama seisab kolme asja eest: edendada inimeste põhiväärtusi, ilmalikku eetikat ja Tiibeti rahva religioonidevahelist harmooniat ning heaolu, keskendudes oma kultuuri, identiteedi ja religiooni ellujäämisele.

Petitsiooni korraldab Eesti-Tiibeti selts. Praegune Eesti riigipea Andrus Ansip on öelnud, et tema ametlikult dalai-laamaga ei kohtu. Tuletame meelde, et 6. märtsil on Riigikogu valimiseid, mille tulemustest sõltub, kas Ansip üldse jätkab peaministrina.

Dalai-laamaga kohtumise poolt on tuntumatest isikutest praeguseks oma hääle andnud juba paljud tuntud kultuuri- ja ajakirjandustegelased.

Pühapäeval saab Kurgjal pätte valmistada

Pätid on riidest jalatsid, mida on kantud eelkõige Muhu rahvarõivaste juures. Tänapäeva mõistes on pätid oma olemuselt sussid. Neid on võimalik väheste abivahenditega ise kodus valmistada.

Susside pealsed võib teha kas linasest või villasest kangast. Ajaloost on teada, et sageli kasutati pättide valmistamiseks juba kantud rõivaesemeid. On teada, et selline kokkuhoidlik käitumine on tekitanud omal ajal vanavara kogujatele meelehärmi – vanad pikk-kuued ja vammused elasid nii juba oma uut elu pättidena. Taldadeks on kasutatud pargitud veisenahka. Tänapäeval teatakse Muhu pätte, mis on kaunistatud lopsaka tikandiga. Kuid algselt on pätid olnud tööjalatsid ja seetõttu lihtsad ning kaunistamata.

Susside tegemine on Kurgjal kavandatud kahele pühapäevale – 13. veebruarile ja 13. märtsile. Veebruarikuus plaanitakse tegeleda susside kaunistusliku poolega. On võimalik õppida lilltikandit, geomeetrilist tikandit ja aplikatsioontehnikat. Kavandatakse endale meelepärane muster ja selle paigutus sussil. Märtsis on kavas susside tallutamise õppepäev, mida tuleb õpetama Muhu juurtega ja hetkel TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias studeeriv Talvi Sarapuu.

Mõlemad õppepäevad algavad kell 10 ja kestavad 16ni ning toimumiskohaks on muuseumi käsitöömaja õppeklass. Esimesel õppepäeval võib susside tarvis kaasa võtta endale meelepärased pealiskangatükid (kaks tükki, naisterahva sussidele A4, meestele suuremad). Materjaliks võib olla nii villane kui linane. Teisel õppepäeval on vaja kaasa võtta sama suurusega linased voodrikangatükid ning tallast pisut suuremad nahatükid. Nii kanga kui ka naha puhul sobib kasutada vanu rõivaid ja nahkkotte. Hädalistel on võimalik kangast, nahatükke ja tikkimislõngu osta ka kohapealt. Raha võiks ka lõunasöögi tarvis tasku pista.

Kuna kohtade arv on piiratud, on vajalik eelregistreerimine esimeseks õppepäevaks hiljemalt kolm päeva enne toimumist. Teisele õppepäevale lõpetatakse registreerimine 1. märtsil. Ennast kirja pannes on oluline teada tegema hakatava sussi numbrit, et saaksime muretseda vajalike numbritega pätipakud ehk liistud. Info või registreerimine tel 4458 171 või 5665 7134 või info@kurgja.ee.

Viljandis läheb tuhast tulisemaks

Alates tänasest hakatakse Viljandis tuliseid tantse tantsima, kuna 10-12. veebruaril leiab seal aset XIII Viljandi tantsupidu, mis sel aastal kannab pealkirja “Tuhast tulisem”.

Tantsupidu leiab aset sel puhul, et 85 aasta eest ilmus esimene eesti rahvatantsude raamat, mis kätkes endas suurt osa Anna Raudkatsi kogutud ja soveldatud eesti rahvatantsudest.

Talvine tantsupidu faktides:

  • ligi 1000  osavõtjat
  • külalised Lätist ja Soomest
  • õpitoad
  • tantsuansambli Sõleke kontsert
  • rongkäik läbi linna
  • SUUR ÜHISTANTSIMINE VABAS ÕHUS
  • simman

Viljandi talvine tantsupidu on omasuguste seas Eesti vanim ja suurim. Traditsioon sai alguse 1998. aastal võistutantsimisest ümber Viljandi kultuurimaja kvartali. Aja jooksul on sellest kujunenud rahvusvaheline sündmus, millest võtab igal aastal osa mitusada tantsijat.

Rohkem infot: http://talvinetantsupidu.viljandimaa.ee/

Karumaailm täieneb, rebased kurameerivad

Foto: kristovaarmari.ee

On tähtis aeg pruunkarude elus. Karuemaks saadakse kolme-nelja aastaselt ja Eestis on tänavu sündinud ja veebruaris sündimas perelisa karumaailma üle kuuekümnes pesakonnas. Talvepesade ümbruses valitseb metsa– ja lumevaikus.  Vastsündinud on pimedad, kõrvaavad kilega kaetud, hõreda „mängukarukarvaga“, kaaludes poole kilo ringis ja päris abitud, kuid arenema peab kiirelt. Karuema piim on väärtuslik ja toitev – rasvaprotsent 30.

Paarinädalastel karupoegadel avanevad kõrvad, nägijaks saadakse kuu vanuselt. Kui piimahambad suus, on möödunud kolm kuud ja kevad sedakaugel, et virgunud emakaru arvab õigeks sünnipesa maha jätta. Selleks ajaks kuni viis kilo kaaluvad karupojad peavad võimelised olema emakarule järgnema.
Esmakordselt poeginud emakarudel on enamalt jaolt üks kuni kaks karujõmpsikat, vanematel kaks kuni kolm, haruharva enam. Järgmise perelisa toob emakaru alles paari, vahel ka kolme aasta möödudes.

Reinuvaderid teeb pulmaaeg liikuvamaks, ettevaatlikkus väheneb oluliselt ja tavaelus hämaras liikumist alustanud loomi võib trehvata nüüd isegi südapäeval. Paari tegutsemise ala on päris suur, seda märgistatakse nii  emas – kui ka isaslooma poolt kividele, puurontidele, kändudele, põõsastele jäetakse uriinijälgi koos spetsiifilise sabanäärme eritisega ja seda „rebaselõhna“ tunneb metsas isegi tähelepanelik inimene. Tegutsemisalal võib kuulda vahel katkendlikku klähvimist aga seda lasevad rebased kuuldavale erutusseisundis muulgi ajal.

www.looduskalender.ee

Kuulus Võhandu maraton tuleb taas

30. aprillil 2011 saab stardi järjekordne Võhandu maraton. Järjekorras kuues maraton toob sellelgi aastal Võhandu jõele sadu paate, kõigil eesmärgiks läbida Euroopa üks pikim ja karmim aerutamismaraton.

Start maratonile antakse kell 7 hommikul Võrus Tamula järvelt. Oodatud on nii kanuud, süstad, aerupaadid kui ka kummipaadid.

Süstad ja kanuud peavad esmalt tegema 5 km pikkuse ringi järvel. Kummi- ja aerupaadid pääsevad otse jõele. Finiš asub Võõpsu paadisadamas.

Rajal on mitu kontrollpunkti, kahes neist saab süüa ja kõigis punktides on olemas joogivesi. Samuti on raja ohtlikumatesse kohtadesse püstitatud soojendustelgid, kus on võimalik ennast kuivatada ja riideid vahetada.

Tee oma sõbrale sportlikku motivatsiooni pakkuv ettepanek ning kutsu ta endaga maratoni sõitma. Ütle talle, et mitte distants ei tapa, vaid tempo tapab, et võtate sõitu rahulikult ning naudite iga hetke sellel maratonil.

Stardinimekirjas on juba eelmise aasta maratoni võitnud leedukad, kes üllatasid rajarekordiga. Neil kulus 100 km läbimiseks aega vaid alla kaheksa tunni. Tänavu on mehed kahekohase süsta vahetanud ühekohase süsta vastu. Neile on konkurentsi pakkumas maratoni kahekordsed võitjad Uko Kõrge ja Koit Põder.

Täpsem info ja registreerimine maratonile toimub: www.vohandumaraton.ee

Hillar Irves, maratoni korraldaja, tel 521 3130, vohandumaraton@gmail.com.

Valminud on kodanikualgatuslik infokandja idaharju.vallaleht.ee

Kodanikualgatuslik infokandja idaharju.vallaleht.ee on eelkõige Anija ja tema naabervaldade tublidele kodanikele Raasiku, Kose, Kuusalu ja Aegviidu vallast.

Neil valdadel on ka varem olnud ajalooliselttugevad sidemed ning nad moodustavad ühise Leader-piirkonna. Ühist interaktiivset infokandjat piirkonnal siiani veel ei olnud. Iga valla elanik saab saidile pääseda ka vaid oma vallanime ja vallalehe tagumist otsa kasutades, näiteks raasiku.vallaleht.ee, kose.vallaleht.ee.

Mõte teha interaktiivne infoleht sai alguse Anija mõisa mõttetalgutelt paar aastat tagasi. Noored pakkusid ühe probleemsema teemana välja, et info ei liigu piisavalt kiiresti ja oleks vaja ajaga kaasas käia ning teha infokandja internetti. Kohe sel samal päeval loodi ka tasuta foorum. Paraku nagu tasuta asjadega ikka suri see aastaga välja. Probleemid aga jätkusid: küll tehti samal päeval mitu sarnast üritust ja nii olid kõik üritused n-ö lahjad. Nii tekkis idee, et kirjutaks projekti ja teeks miskit korralikku ning võtaks kampa ka naabervallad.

Uues algatuses on rõhk pandud just  tublidele külaliigutajatele ja kodanikele, kellele läheb korda kodukandi areng ja soov sellele ka ise kaasa aidata. Hetkel on lehe tegijad saanud juba kontakti nii mõnegi tubli kodanikuga, aga kindlasti oodatakse aktiivsust ka nendelt, kes praegu veel kahtlevad.

Lehe arengut toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Kätlin Jäger, MTÜ Lilli Küla Arendamise Selts juhatuse liige, info@lillikyla.ee

Nädala pärast õpetatakse Võrus filmistsenaariumi kirjutama

Kolmapäeval, 16. veebruaril kell 14-20 toimub Võru kultuurimajas Kannel Filmitalgute järgmine stsenaariumikirjutamise koolitus.

Koolituspäev on jagatud sarnaselt varasemalt toimunud koolitusele kaheks osaks, millest esimeses pooles antakse ülevaade filmi eriosadest ja žanritest ning tutvustatakse stsenaariumi struktuuri koos kirjutamise mudeliga. Päeva teises osas tegeletakse aga praktiliste ülesannetega. Päeva vältel saab kindlasti näha ka filmilõike Eesti või
maailma filmitegijate varasalvest ning tutvuda Filmitalgute veebipõhise stsenaariumikirjutamisega.

Stsenaariumikoolitust Võrus viib läbi noor filmitegija Rasmus Merivoo.

Koolitus on tasuta.

Eelnev registreerimine oleks soovituslik hiljemalt 14.veebruariks e-posti aadressil vorumaa@filmitalgud.ee.

Loe edasi: Nädala pärast õpetatakse Võrus filmistsenaariumi kirjutama

Rannamõisa rahvas protestib kultuuriküla vastu

Harku vald plaanib Rannamõisa elamutevahelisele maa-alale ehitada kultuuriküla, mille vastu hakkasid kohalikud protestima juba 2008. aastal, kui plaan avalikustati.

Siis kogusid elanikud 95 inimese allkirjad ja esitasid vallale pöördumise, milles nõuti detailplaneeringu peatamist, vahendab Reporter.ee.

Kohalike esindaja Veiko Potisepp ütles, et vallalt ei tulnud pöördumisele mingit vastust. «2009 november ma koostasin uue kirja ja saatsin valda, selle peale sain ma vastuse jaanuaris 2011, et tulge palun 8. veebruaril avalikule arutelule,» kirjeldas Potisepp.

Nüüd ongi jõutud sama planeeringu esimese aruteluni. Abivallavanem Erik Sandla ütles, et protestijate kirjalikult esitatud vaietele on vastatud. «Aga kui nad need vaided ikkagi üles jätavad, siis lõpptulemus ongi, et me jõuame selle planeeringuga maavanema juurde, kes siis lõpliku otsuse teeb,» rääkis Sandla.

Detailplaneeringu teostamisel langetataks auväärse eaga pargipuid ja elusloodusele piirkonnas eriti ruumi ei jääks. Kohalikud soovivad aga, et piirkond jääks ka edaspidi vaikseks parkmetsa alaks, ütles Potisepp.

«Võib öelda, et olen rääkinud ümberkaudsete majade elanikega ja mitmed neist on öelnud just, et neil on väga hea meel, kui see pargiala saab korrastatud,» pole abivallavanem Sandla sellega täiesti päri.

Peamiselt kardavad kohalikud rahuliku elukeskkonna kadumist – 400 kohaga vabaõhulava tooks lärmi koduukse alla. Sandla möönab, et laulukaare ja vabaõhulava saaks vald ehitada ka mujale, näiteks Muraste karjääri, kuid esialgu jääb kultuuriküla plaan muutmata ja kohalikud saavad arvamust avaldada detailplaneeringu avaliku arutelu käigus.

«Kui inimesed leiavad, et see välilava või mõni muusikaüritusteks mõeldud maja või ka spordiplats ei sobi sinna keskkonda, siis järelikult vastavalt sellele on vaja toimida,» ütles Sandla.

Allikas: tallinnapostimees.ee

Obinitsas näeb laupäeval filmi “Peko päiv”

Sel laupäeval, 12. veebruaril kell 18 näitab Luhamaa selts Obinitsa seltsimajas filmi “Peko päiv”. Pärast filmi saab tantsu keerutada.

„Peko päiv“ on Luhamaa nulga rahva suvine filmiprojekt. Idee sai alguse juba viis aastat tagasi internetist avastatud mälestuste lugemisel. Need kuuluvad Napi küla mehele Semjon Aasale, kes pani need kirja 1971. aastal vana mehena. Kirjapandu jutustab kohalike meeste riitustest seoses viljakusjumal Pekoga XX sajandi alguses. Filmi tegevus on sellest lähtuvalt asetatud aastasse 1910. Sel ajal oli Aasa Semmel (kohalikus kõnepruugis) veel noor poisike. Intriigi tekitab vastuolu ametliku religiooniga – õigeusuga – ja ikalduse tõttu meestesse siginev kahtlus, et kõik halb tuleneb vanade kommete hääbuda laskmisest. Kõik, mis linateoses näha, on võetud mälestustest ja on reaalselt omal ajal toimunud. Midagi pole ära võetud ega lisatud.

Ühtseks looks sidus mälestused Aarne Leima, teostamisega aitas Matis Leima. Näitlejad on kohalikud külamehed, kel oli indu asjaga kaasa tulla. Rahvariided on meestel enamasti isiklikud, naiste omi on laenatud tuttavatelt väljaspoolt Luhamaad. Filmimisel kasutati Panasonicu filmilindile salvestavat käsikaamerat ja statiivi, siin-seal ka kaameraga ühendatavaid välimikrofone. Montaažilauaks oli programm MagiX Movie Editor SE, kasutada Matis Leima ise omandatud kogemustepagas eelnevate lühifilmidega tegelemisest.

Lisainfo: Rieka Hõrn, riekake@gmail.com

Metsandustöötajad võistlevad üheksal spordialal

Sel neljapäeval ja reedel kohtuvad metsasektori esindajad Põlvamaal Mammastes, et talimängudel selgitada parimad üheksal spordialal. Võistlustele on registreerinud 350 osalejat.

Mammastes toimuvatel talimängudel saab võistelda üheksal spordialal: suusatamine, male, kabe, lauatennis, bridž, koroona, korvpall ja võrkpall. Esimese päeva õhtul toimub meelelahutuslik võistlus tõukekelgu teatesõidus, kus võistkonnad võidakse moodustada kohapeal arvestamata traditsioonilisi organisatsioonide meeskondi.

Mõlemal päeval toimuvad ka tõukekelgumatkad, kus osaleb 42 matkajat. Matka pikkuseks on kümmekond kilomeetrit Taevaskotta ja tagasi.

Omavahel võtavad mõõtu metsanduse töötajad, metsanduslike õppeasutuste õpilased ja üliõpilased ja erametsaomanikud koos peredega. Osalejate seas on ka metsandusest pensionile läinud töötajaid. Tänavune osalemine on mullusest aktiivsem. Mullu osales talimängudel 282 inimest, tänavu on aktiivsus märgatavalt tõusnud 350 osalejani.

Võistlustel peetakse arvestust individuaalselt ning teise päeva lõpuks tehakse kokkuvõtted meeskondlikest tulemustest. Nagu igal aastal, on ka tänavu kõike populaarsem ala suusatamine, kus osaleb kokku 133 meest ja naist vaba ja klassikalise sõidutehnika peale kokku.

Lisainfo: Mart Kelk, talimängude peakorraldaja, Eesti Metsaseltsi projektijuht, tel 5349 0286, mart.kelk@metsaselts.ee.

Otepääl teeb täna uksed lahti talispordimuuseum

Ka neid kahte Kristina Šmiguni Torino olümpiakuldmedaleid saab talispordimuuseumis näha. Foto: epl.ee

Täna avatakse Otepääl Tehvandi spordikeskuse staadionihoones ametlikult Otepää talispordimuuseum,  muuseum asub tegutsema Eesti spordimuuseumi filiaalina.

Uus muuseum asub täitma Otepää suusamuuseumist vabanevat nišši, sest seni Otepää kirikumõisa pastoraadihoones tegutsenud suusamuuseum lõpetas oma tegevuse 2010. aasta lõpul.Töö Otepää talispordimuuseumi ekspositsiooni ettevalmistamisel on kestnud alates 2009. aasta lõpust. Püsiekspositsiooni, millel suurust ligi 150 m2, kujundas arhitektibüroo Lunge ja Ko, kes kaasas töösse mitmeid teisigi heal tasemel spetsialiste. Põnevate filmiklippide kokkupanijaks oli Artur Talvik, suurte kunstfotode ning fotomontaažide autoriks Ott Kadarik, atraktsioonid valmisid Aare Baumeri eestvedamisel, helikujunduse lõi Toomas Lunge. Oma abist uue muuseumi loomisel ei öelnud ära spordialaliidud, spordisõbrad ja teisedki asjahuvilised.

Uus ekspositsioon pakub külalistele mõndagi põnevat. Väljapaneku kroonijuveelideks on kindlasti Eesti talisportlaste võidetud medalid ja auhinnad olümpiamängudelt ja teistelt suurvõistlustelt, samuti erinevate talisportlaste võistlusvahendid ja -riietus. Kuid mitte ainult! Muuseumiseinte vahel leiavad koha mitmed põnevad atraktsioonid. Huvilised saavad oma suutlikkust testida kuulsast Tehvandi tõusust üles rühkides ja võrrelda võimeid talviste sportlaste võistluskiirusega. Kaasa saab elada lume sünnile ning tutvuda võib suusamäärimise saladustega. Suurtelt ekraanidelt on vaadata meeleolukas videovalik Eesti talispordi eilsest ja tänasest päevast ning rohkesti infot on peidus muuseumi arvutipargis.

Kõigile huvilistele on talispordimuuseum avatud alates homsest, 10. veebruarist kolmapäevast reedeni kell 11-17, laupäeviti-pühapäeviti kell 11-16.

Lisainfo: Tanel Uibo, Otepää talispordimuuseum juhataja, tel 7663 670, 526 4600, tanel@spordimuuseum.ee

Ruhnu Korsi talul on lootust korda saada

Otsus 2008. aasta lõpus Eesti riigile kingitud ja Ruhnu saarel asuva Korsi talukompleksi kordategemiseks ning sinna muuseumi rajamiseks vajaliku raha eraldamise kohta peaks tulema veebruari jooksul.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Korsi talu hoone kahjustunud nurk, mille palkidel on näha seeni. Foto: Kaarel Lauk

Eile Tallinnas kultuuriministeeriumis käinud Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa tõdes, et ministeeriumis oli Korsi talust küll juttu, kuid olukord olevat siiani ebaselge, sest midagi ei ole otsustatud.

“Taotlusi laekus kordades rohkem kui osati arvata, sellepärast on asi venima jäänud. Kui töömaht oleks olnud väiksem, oleksid tulemused teatavaks saanud detsembri lõpus,” lausus Ettevõtte Arendamise Sihtasutuse (EAS) kommunikatsioonikoordinaator Merilin Pärli.

Kas Saaremaa muuseum Korsi talu kordategemiseks raha saab, peaks tema väitel selguma nädala-paari jooksul. Muuseum esitas EAS-ile taotluse Korsi talu korrastamiseks 13 miljoni krooni saamiseks Euroopa Liidu piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist möödunud aastal. Kultuuriministeeriumi omaosalus sellest oleks 15 protsenti. Taotluste esitamise tähtaeg oli augustikuus.

Seened nurgapalkidel

Ruhnlase Kaarel Laugu sõnul on Korsi talu elumaja palkidest otsaseina nurk vihma tõttu nii palju kahjustada saanud, et seal kasvavad juba seened. “Seened viitavad, et niiskus on sinna pikka aega ligi pääsenud,” ütles Lauk. “Euroraha ootamine ei tähenda, et vihm võib kusagilt läbi joosta. Hoone mädaneb enne ära, kui raha ükskord kohale jõuab,” pahandas ruhnlane. Ta ootab huviga, millal muinsuskaitseamet kultuuriministeeriumile ja Saaremaa muuseumile ettekirjutuse teeb. Loe edasi: Ruhnu Korsi talul on lootust korda saada

Uuelt FB leheküljelt leiab kiiremad ja tähtsamad soome-ugri maailma uudised

Asutatud on Finno-Ugric world; Soome-ugri maailm; Финно-угорский мир.

http://www.facebook.com/pages/Finno-Ugric-world-Soome-ugri-maailm-Finno-ugorskij-mir/134355976631675?v=info

Soome-ugri maailm.
Soome-ugri maailm on Facebooki grupp, mis toob teieni kõige kiiremad ja tähtsamad uudised kogu soome-ugrilaste maailmast, kus elab ligi 25 miljonit inimest. Iga uudis, arvamus ja ka kutse sõpradele liitumiseks on väga teretulnud. Mis keeltes kirjutada, on vaba valik. Saagu sest paigast maailma suurim soome-ugrilaste uudisportaal, mis toob meile teabe kogu sest 25 miljoni elanikuga imelisest maailmast. Loe edasi: Uuelt FB leheküljelt leiab kiiremad ja tähtsamad soome-ugri maailma uudised

Täna on puhkepäev!

Kes täna, keset talvist töönädalat väsinud on, võib julgelt puhkepäeva võtta, seda tegid ka meie esivanemad – täna on nimelt luuvalupäev. Puhkamine on luuvalupäeval kohustuslik.

Luuvalupäev 9. veebruar on lihtsalt puhkepäev. Mingit pidulikkust või erilisi tavasid, mida järgida, ei ole. Tuleb vaid puhata ja hoiduda ka tantsimisest, jooksmisest ja hüppamisest. Vastasel korral võivad luud-liikmed järgneva aasta jooksul valutada.

Boecler-Kreutzwaldi raamatus seisab:

[—] luuvalopääv oli varem puhkusepäev, mil ükski tööd ei tohtinud teha, muidu vaevaks teda kogu aasta liigesevalu. Pihkva eestlaste (setude) juures on see tänapäevalgi maksev, seetõttu kõik vabad inimesed katkestavad sel päeval töö.

PÄRIMUST

Ka magatud luuvalupäeva hommikul pikemalt kui harilikult teistel hommikutel, et kosutada tervist.

Saarde

Luuvalupäeva peetud vanal ajal Saardes ikka 9. veebruaril, nüüd seda päeva enam ei peeta. Sellel päeval ei ole tohtinud joosta, hüpata ega tantsida, siis saavad sellel aastal kõik luud ja liikmed valutama.

Saarde

Luuvalupäeval valutavad luud, ei tea miks.

Paistu

Luuvalupäev 9. II. Ei tohi sel päeval lammast niita. Kui sel päeval lammast niidetakse, siis kasvavad lambad valju villa.

Reigi

Luuvalupääva ja tuhkapääva, siis villu ei tehta (ei kedrata, kaarita, ei tohi villast riiet ömmelda). Kui tuhkapääva teed, siis riie läheb tuhakarvaseks, kui luuvalupääva, siis luukarvaseks.

Reigi

Allikas: Maavalla Koda

11. veebruar on Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 päev

Seoses 112 päevaga toimub Lõuna-Eesti päästekomandodes 11. veebruaril avatud uste päev. Päästjad räägivad hädaabinumbri teemadel, selgitavad kuidas teha hädaabikõnet ja kuidas anda täpne teejuhatus, et hätta sattunud inimesteni võimalikult kiiresti abi kohale jõuaks.

Euroopa 112 päeval on kõigil eurooplastel suurepärane võimalus tuletada meelde numbrit 112, mis võib päästa elu! On ju elu kõige ilusam kingitus universumis ja selle päästmisel loeb iga sekund. Seetõttu räägime Euroopa 112 päeval oma sõpradele 112-st, ohutusest ja turvalisusest, et igaüks meist saaks end tunda julgemalt ja kindlamini kui varem.

Komandokülastuseks palutakse suurematel gruppidel tulekust ette teatada.

Kontaktid:
Võru komando
Räpina mnt 20A, Võru linn 65606
Komandopealik Aivar Lai
tel. 782 7121, 524 2920
e-post: aivar.lai@rescue.ee

Antsla komando
Kreutzwaldi 1, Antsla 66403 VÕRUMAA
Komandopealik Toomas Sloog
tel. 785 5501, 505 2101
e-post: toomas.sloog@rescue.ee

Otsitakse kiirelt inimesi noortevahetuseks Antalyas

Türgis Antalyas 20.-28. veebruarini korraldatavasse noortevahetusprojekti “Before the end of the world” otsitakse viimasel minutil inimesi juurde.

Korraldajad maksavad  reisipiletid, millest kohapeal maksate neile tagasi 30 protsenti. Toitlustus ja öömaja on tasuta, ööbitakse sellises hotellis: http://www.hotellaraworld.com/en/

Kes tunneb huvi, sel palutakse võtta otse ühendust Janely Rohumägiga – janely.jr@hotmail.com.

MTÜ Kultuur aitab hingata

Võrumaa toidupank ootab appi aktiivseid inimesi

Grupp aktiivseid inimesi on juba mitu nädalat teinud usinat eeltööd, et ka Võrumaal saaks käivitada üle-eestilise toidupanga sõsara ja maakonna puudust kannatajatele tulevikus toiduabi jagada.

Praegu pole veel teada, milliseid ruume Võru linnas toidupank kauba hoiustamiseks kasutada saab. Eelmisel nädalal käis panga esindus Võru linnavalitsuses ja linn andis põhimõttelise nõusoleku üks munitsipaalruum ettevõtmisele eraldada.

Selleks, et tulevases toidupanga laos kaupa saaks hoida, läheb vaja külmikuid. Kellel on üle mõni sobiv külmik, andke teada mõnel all oleval e-posti aadressil või helistage Katrin Tambergile.

Et pank pole veel juriidiliselt käivitatud, ei ole praegu võimalik raha ega toidukaupa annetajatelt vastu võtta. Inimestel, kes soovivad edaspidi toidupanga vabatahtlikus tegevuses kaasa lüüa, palutakse endast teada anda.

Kontaktid: Katrin Tamberg, katrin.tamberg@gmail.com, telefon 5816 0304 begin_of_the_skype_highlighting              5816 0304      end_of_the_skype_highlighting

Britt Vahter, bvahter@hotmail.com

Tiit Toome, tiit.toome@gmail.com

Elina Kononenko, elinaallas@gmail.com

Võru Järve kool osaleb toiduteemalises projektis

Kaheksa riigi eripedagoogid Comeniuse projekti raames Võru Järve koolis. Foto: Gaida Vassin.

Sel nädalal, 2. veebruarist kuni tänaseni külastasid Võru linnas asuvat Järve kooli  seoses Comeniuse projektiga „The European Food Passport Project“ pedagoogid seitsmest Euroopa riigist – Suurbritanniast (kaks kooli), Lätist, Ungarist, Poolast, Portugalist, Türgist ja Rumeeniast. Projekt sai alguse 2009. aasta oktoobris ja lõpeb tänavu juulis.

Järve kool on raske ja sügava vaimse ning liitpuudega laste toimetulekukool. Et tema partnerkoolide õpilased on samuti erivajadustega, siis nimetatud projekti raames reisivad ainult õpetajad. Õpilased suhtlevad omavahel interneti kaudu. Kõikidest õpilastele suunatud projektitegevustest saavad osa võtta erineval arengutasemel õpilased.

Projekti käigus õpivad erivajadustega lapsed tundma Euroopa köökide sarnasusi ja erinevusi. Neil on olnud võimalus kogeda, kuidas toitu kasvatatakse ja toodetakse, kuidas see maitseb. Nad on õppinud ise aedvilju kasvatama. Neid on viidud kurssi nii ausa kaubanduse (Fair Trade), mahepõllumajanduse kui ka tervisliku toitumise põhimõtetega. Projekti lõpus valmib sümbolitest ja sõnadest kokaraamat, kus on esindatud kõikide projektis osalevate maade  traditsioonilised toidud, raamatuga kaasnevad DVD ja CD.

Sel nädalal viibis Võru Järve koolis ka projekti koordinaator Ann Southren Inglismaalt Durham Trinity koolist ja spordikolledžist. Southren on töötanud erihariduse valdkonnas 40 aastat ja kuninganna Elizabeth tunnustas teda 2010. aastal MBE (Briti impeeriumi liige) ordeniga. Ühtlasi on ta Briti nõukogu Comeniuse saadik. Loe edasi: Võru Järve kool osaleb toiduteemalises projektis