Autor: Elina Allas

Vajame hariduse süsteemset reformi!

Evelin Tamm

Evelin Tamm

Haridus- ja teadusministeerium on välja käinud taaskordse reformikava, mille suhtes täpsustatakse sihtrühmade arvamusi maikuu jooksul. Käesolevaga esitan iseenda seisukoha, mis on muuhulgas kujundatud hariduse mõttekoja interaktiivsetel kokkusaamistel.

Gümnaasiumivõrgu korrastamise lähtealuste slõuganiks on „Igast gümnaasiumist hea haridus!“  Koostatud projekt on kui järjekordne ideevälgatus, millel puudub läbi mõeldud strateegia erinevate sihtrühmade kaasamiseks ja seega ka veenev sisu. Ainukeseks selgelt väljendatud eesmärgiks on koolivõrgu kiire reorganiseerimise vajadus raha kokkuhoiu eesmärgil. Käesoleva artikli taotluseks on selgitada, miks vajame hariduse süsteemset reformi ja et muutused peavad seekord algama meist endist.

Paljudele meist on selge, et meie lapsed vajavad tähendusrikkaks kasvamiseks ja arenguks avatud kaasavat kooli.  Mis on kaasav kool?  Kaasamist saab mõista mitmes võtmes. Esiteks koolielu otsustusprotsessidesse kaasamine. Kas õpilased, lapsevanemad, õpetajad ja kogukond saab kohalikes haridusotsustes kaasa rääkida, osaleda otsustamisel? Kas nende arvamused on seisukohtade kujundamisel tähtsad ja omavad kaalu? Kas kõik asjaosalised on osalema kutsutud? Kas informatsioon on kättesaadav ja kõikidele mõistetav?

Kaasamist saab mõista ka kui suutlikkust integreerida kõik meie tuhanded personaalsed erivajadused sellisel moel, et igaüks meist tunneks oma kohta ja oleks aksepteeritud. Lõppude lõpuks on meil Eestis ainult loetud arv inimesi, kelle hariduse eest hoolt kanda. Kui paneme igale kolmandale mingi diagnoosi või arvame ta iseendast väljaspool olevaks, siis jäämegi lõpuks kolmekesi ja sajad tühjad koolimajad maakondadesse.

Seega peaksime mõistma, et kogu haridussüsteem on kogu tervikus kardinaalselt muutumas. Loe edasi: Vajame hariduse süsteemset reformi!

Pärnu sõnaseadjad esitlevad ühist luulekogumiku “Sõnaga näkku”

19. mail kella 11- 15 toimub Pärnus Steineri aias raamatulaat. (Steineri aed asub Maarja-Magdaleena gildi maja ees).
Selle raames toimub ka Pärnu n-n punkluule kogumiku “Sõnaga näkku” esitlus.

Raamatus on esitletud järgmiste autorite looming: (:)kivisildnik, Papa, Fil, Kaupo Meiel, Tõnu Kann, Annika Lainela, Evelin Laanesaar, Mait Karukäpp, Albert Marginal, Belka, Za-za, Ulakas Tähesõdalane ja Margit Peterson.

Peaesinejaks Contra.

Toimus Kodukaitse teatejooks “Toompea 18.45”

Eesti Kodukaitse Ajaloo selts koostöös Tallinna kultuuriväärtuste ameti, Tallinna kesklinna valitsuse, Tallinna spordi- ja noorsooameti ja Tallinna munitsipaalpolitsei ametiga korraldas teisipäeval, Tallinna päeval teatejooksu “Toompea 18.45”, millega tähistati Eesti kodukaitse moodustamise aastapäeva.

15. mail 2012 möödus 22 aastat murrangulistest sündmustest, kus Toompeale Interrinde miitingule kogunenud ülesköetud ja raevunud miitingulised murdsid lossi sisehoovi eesmärgiga kukutada alles mõned kuud ametis olnud ja riiki iseseisvumisteele suunama hakanud valitsust. Halvema hoidsid ära tolleaegse peaminister Edgar Savisaare raadiopöördumise peale Toompeale
appi rutanud tallinlased ja ümberkaudsete piirkondade elanikud, sundides märatsejaid taltuma ning lossi sisehoovist ja platsilt lahkuma. Öösel kell kolm võttis Eesti Vabariigi valitsus vastu otsuse kodu, rahu ja ühiskondliku korra ning kodanike turvalisuse tagamiseks luua organisatsioon Eesti kodukaitse.

Nende sündmuste meenutamiseks hakati alates 1993. aastast korraldama teatejooksu “Toompea 18.45”. Kahjuks katkes traditsioon peale kodukaitse organisatsiooni tegevuse lõpetamist 1996. aastal. Tänavu traditsioon taastati ja vaatamata jahedale ilmale saabus võistlusele enamik varem registreerunud osavõtjaid.

Võistlustrass oli linnajooksuks huvitav ja samas raske. Esimene etapp algas Kiek in de Köki juurest mööda Falgi teed kuni Šnelli tiigini, teine vahetus jooksis paralleelselt Šnelli tiigiga ja 3. etapp kulges Šnelli tiigi lõpust mööda Nunne tänavat Pika jala tõusuni. Kõige raskem, ligi 700 meetrit pikk ja Toompeale suunduv trass sai osaks “ankrumeestele”. Nemad jooksid mööda Pika Jala tõusust Lossi platsile ja finišeerusid Komandandi teel.

Naistest võitis esikoha politsei- ja piirivalve ameti võistkond, teiseks tuli Saue linna naiskond ja kolmandaks Sisekaitse akadeemia. Meestest osutus parimaks Sisekaitse akadeemia, teise tulemuse saavutas politsei- ja piirivalve ameti ning kolmanda Eesti Päevalehe võistkond. Kõiki esimesele kolmele kohale tulnud võistkondade liikmeid autasustati medalite ja diplomitega ning esikohale tulnud võistkonnad said aastaks hoiule rändkarika.

Kohtumiseni 15. mail 2013.

Aadu Jõgiaas, Eesti Kodukaitse Ajaloo seltsi juhatuse liige

Tartus esitletakse liivi aabitsat ja
avatakse liivi kunsti näitus

Teisipäeval, 22. mail kell 16 esitletakse TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses Lossi 3-134  ja liivi aabitsat ja avatakse liivi kunsti näitus.

Liivi kunsti näitusel saab vaadata ja osta kolme liivi kunstniku Baiba Dambergi (sündinud 1957 Sîkrõgis), Valt Ernðtreiti (sündinud 1974 Riias) ja Lilita Lîce (sündinud 1948 Riias) töid: akvarelle, graafikaid ja siidimaalinguid.

Ühes näituse avamisega toimub emakeele seltsi ja Lîvõ Kultûr sidâm (liivi kultuuri keskuse) koostöös valminud liivi aabitsa “Elav sõna. Aabits ja lugemik” esitlus. Aabitsa käsikiri valmis juba 1938. aasta paiku, kuid ilmavalgust nägi see töödeldud ning eesti ja läti koolilaste joonistustega täiendatud kujul alles möödunud aasta lõpus. Lisaks täielikult liivikeelsele aabitsale on valminud ka tõlkevahend, millest leiab kõikide aabitsatekstide tõlked.

Näitus jääb avatuks 23. mai õhtuni. Ootame kõiki!
Lisainfo: Triin Iva, tel 737 5422 või triin.iva@ut.ee

 

Tūoiznapǟvan, 22. mais kīela 16

TI Jedāl-Ēsti kīel ja kultūr tuņšlimizsidāms Līvõ kuņšt nägțimi ja līvõd ābēd vāldiž tiemi.

Līvõ kuņšt nägțimizõs āt nǟdõb ja vȯstõb kuolm līvõ kuņštnikā Baiba Damberg (sindõn 1957 Sīkrõgs), Valt Ernštreit (sindõn 1974 Rīgõs) ja Lilita Līce (sindõn 1948 Rīgõs) tīed: akvareld, grafikad ja zīdõmōļtõkst. Loe edasi: Tartus esitletakse liivi aabitsat ja
avatakse liivi kunsti näitus

Viljandimaa muuseumid kutsuvad muuseumiööle

19. mail toimub taas üle-eestiline muuseumiöö ning sajad muuseumid ja mäluasutused avavad uksed tasuta külastuseks kella 18-23.

Eesti muuseumiühingu eestvõttsel toimuv muuseumiöö on seekord pühendatud 100. aastasele Eesti filmile, samuti 35. korda peetavale rahvusvahelisele muuseumipäevale ning rahvusvahelise muuseumide nõukogu (ICOM) Eesti rahvuskomitee 20. aastapäevale.

Viljandi linnas on avatud Viljandi muuseum ja Kondase keskus. Viljandimaal on avatud Heimtali muuseum, heliloojate Kappide majamuuseum Suure-Jaanis, Mart Saare majamuuseum Hüpassaares ning Mõisaküla muuseum. Kõigis neis pakutakse muuseumiöö teemast lähtuvat programmi.

Viljandimaa muuseumiöö täpsem kava on Viljandi muuseumi kodulehel.

Muuseumid on tasuta avatud ka rahvusvahelisel muuseumipäeval, 18. mail ning lastekaitsepäeval, 1. juunil, mil tasuta on avatud Viljandi muuseum, Kondase keskus ja Vana veetorn. 1. juunil kell 11 algab Viljandi muuseumi hoovis lastehommik.

Tee ise Kinobussi abiga kodanikukino!

Kinobuss otsib (filmi)kultuurihuvilisi aktiivseid inimesi üle Eesti, kes on valmis oma kodukohas kinokultuuri elavdama või keda see idee vähemasti esialgu kõnetab.

Kinobussi tegevuseks on filmihariduse ja kinokultuuri arendamine üle Eesti. Paljudes piirkondades aga on kinotraditsioon kadunud või kadumas – Kinobuss tahab selle tagasi tuua! Tegelikult on neid inimesi palju, kes leiavad, et kodukohas võiks rohkem teha olla. Miks siis mitte haarata mõttest ning alustada oma kodanikukinoga.

Suure huviga ootab Kinobuss tagasisidet aktiivsetelt inimestelt ja kohalikelt omavalitsustelt, kes on oma kodukohas valmis niisugusele üritusele õla alla panema ja kutsuma kohalikud kokku filmi vaatama, silmaringi laiendama ja mõtteid vahetama.

Anna endast märku kirjutades info@kinobuss.ee või helistades 5284 710.

Martiina Putnik

Mikk Sarv kutsub Muuseumiööl Raadile loitsima

Mikk Sarv.

19. mai hilisõhtul toimub hilisõhtune eksurss koos laulude ja loitsudega Raadi mõisapargist ERMi uue maja ehitusplatsile. Retke juhivad Ülo Siimets ja Mikk Sarv, kogunetakse Raadi mõisa peavärava juures kell 21.

Retke juhid kutsuvad osalema: “Tulge appi ERMi uuele majale hingamist ja jõudu looma!”

Lisainfo: Mikk Sarv 55577795

Puna-valged Poola õhupallid täitsid Suure-Jaani kooli

Poola-teemaline Euroopa päev Suure-Jaani gümnaasiumis. Vasakul (laua taga) seisab Poola suursaatkonna I sekretär Tomasz Grzybkowski.

10. mail korraldasid Europe Directi Viljandimaa teabekeskus ja Viljandi maavalitsus koostöös Poola suursaatkonna ning Suure-Jaani gümnaasiumi ja vallavalitsusega Suure-Jaanis Poola-teemalise päeva.

“Pilt oleks siis ilmselt samasugune, sest lapsed on igal pool sarnased,” ütles Poola suursaatkonna majandus- ja turismiekspert Oksana Kustova üht valges kirjas sõna “POOLA” kandvat punast õhupalli teise järel õhuga täites ning teda ümbritsevatele õpilastele ulatades. See kõlas nimelt vastuseks küsimusele, kas Eesti värvides õhupalle mõnes Poola koolis jagades oleks laste elevus sama suur.

Varem olid aga Oksana Kustova ja suursaatkonna I sekretär Tomasz Grzybkowski pidanud Euroopa päeva tähistamiseks korraldatud teemapäeval kooli vanematele õpilastele loengu, kus nad tutvustasid nii Poola ajalugu kui tänapäeva, samuti erinevaid Poola linnu.

Loengus leidsid käsitlemist ka kuu aja pärast algavad 2012. aasta Euroopa jalgpalli meistrivõistlused, mis peetakse Poolas ja Ukrainas. Tomasz Grzybkowski jutu järgi tõi see suurvõistlus lisaks staadionite turniiriks ettevalmistamisele ühtlasi kaasa ka mitu korda suuremad investeeringud lennujaamade jm. oluliste objektide renoveerimisse.

Samuti jagati koolis õpilastele erinevaid Poola ja Euroopa Liidu (EL) teemalisi teabematerjale. Ette oli valmistatud väike mälumäng Poola ja ELi teemaliste küsimustega, millele õigesti vastanute vahel loositi hiljem välja Europa Directi sümboolikaga meeneid.

Gümnaasiumist suundusid saatkonna esindajad vallamajja kohtumisele maavanema ja valla esindajatega. Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu andis ülevaate Suure-Jaani linna ja valla ning Poola Hajnowka linna kultuuri-, spordi- ja ka plaanitavast tihedamast ettevõtluse alasest koostööst. Just hiljuti, aprilli keskel käis Suure-Jaani delegatsioon taas Hajnowkas ning sealset delegatsiooni oodatakse vastukülaskäigule juunis Suure-Jaani muusikafestivali paiku.

Viljandi maakonnal on sõprussidemed Poola Podlaskie vojevoodkonnaga, kuhu kuulub ka Hajnowka linn. Podlaskie ja Viljandimaa suhted said alguse 2002. aastal, kui president Arnold Rüütlit saatis tema ametlikul Poola visiidil toonane maavanem Helir-Valdor Seeder. Kahe piirkonna vaheline sõprusleping kirjutati alla 2004. aasta mais.

Tartus tuleb kogukonna töötuba

17.-19. maini leiab Tartus aset loomeinimestele mõeldud töötuba, mis võtab vaatluse alla kaks omanäolist kogukondade kohtumispaika: Tartu loomemajanduskeskuse ning Antoniuse õue.

Kolme päeva jooksul räägitakse nii nende erinevustest kui ka ühisosadest. Töötoa raames tutvutakse eespool mainitud kogukondadega, toimuvad avatud loengud kodanikualgatuse, koostöövõimaluste, taaskasutusdisaini ning linnas toidu kasvatamise teemadel. Töötoa käigus meisterdatakse väliruumi-inventari nii loomemajanduskeskuse pargialale kui ka Antoniuse õue, mis loob paremaid võimalusi inimestevaheliseks lävimiseks ning väliruumi kasutuseks.

Töötoas osaleb 20 inimest Tartust ja Cesisest, kes töötavad koos kohalike elanike ning kogukondade esindajatega. Töötuba korraldab TajuRuum koostöös Tartu loomemajanduskeskusega ning projekti rahastatakse Eesti-Läti programmist.

Kogukonna töötuppa on võimalik end registreerida kuni kolmapäevani, 16. maini.

Telefon 735 5003
E-post info@lmk.ee
Veebileht http://www.lmk.ee

Nädala pärast pealinnas sotsiaalse ettevõtluse foorum

Täpselt nädala pärast, 18. mail algusega kell 17 toimub Tallinnas hotellis Tallink City (A. Laikmaa 5, II korrus) sotsiaalse ettevõtluse foorum.

Heateo sihtasutus tutvustab ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) toetusel ning koostöös AIESEC Eestiga toimunud projekti “Hakka sotsiaalseks ettevõtjaks!” raames valminud sotsiaalseid äriideid.

  • Tutvustatakse järgmiseid sotsiaalse ettevõtluse äriideid:
  • Sotsiaalne talu – erivajadustega inimeste kaasamine talupidamistöödesse
  • 100 puud – tervislikud ning mahedad õunad koolilastele
  • Sõber koer – tark loom, kes aitab inimest
  • Viru keskus Soomes – eestlaste integratsioonitugi Soomes
  • Maku – keskkonna säästlik ja kaasaegne kinkepakend
  • Griinbiin – omanäoline noortekohvik
  • Loomade hotell – omaniku ja looma rõõmuks
  • Ridere – südamlik paik eakale inimesele
  • Õueõpe – teistpidi koolitund

 
Tutvu ajakavaga ning registreeru aaderssil http://maailmamuutjad.wordpress.com

Üritus on kõigile tasuta! Registreerida saab 14. maini kella 23.55ni.

Pühapäeval Rõuge kirikus: Heli Teppole pühendatud kontsert koos Tõnis Mäega

Pühapäeval, 13. mail kell 16 saab Rõuge Maarja kirikus kuulata emadepäeva kontserti, mis on pühendatud omaaegse tunnustatud Rõuge muusikaõpetaja Heli Teppo 85. sünniaastapäevale. Kaasa löövad Heli Teppo lapselapsed, Rõuge kooli vilistlastest koosnev Helikoor, VNMÜ bänd ja Tõnis Mägi.

Kontserdile järgneb kohvilaud Rõuge koolis. Ka on võimalik tutvuda koolimaja ja kevadnäitusega. Näitusel saab vaadata endiste ja praeguste Rõuge õpilaste loomingut.

Kontsert on kõigile tasuta.

Lauluõpetaja Heli Teppo (22.03.1927-14.12.1996)

Picture Helikoori liikmed mäletavad Heli Teppot (fotol) hallipäise lauluõpetajana, kellel oli alati helihark taskus. Tema jaoks oli täpsus ja distsipliin ülimalt tähtsad, mis viisid Helikoori esimese kategooria kooride sekka ning vahele ei jäänud ükski Laulupidu.

Heli Teppo õpetajakarjäär algas Vana-Saaluse koolis kehalise kasvatuse ja muusikaõpetajana. Hiljem jätkas ta lauluõpetaja tööd Rõuge põhikoolis. Väsimatu visadusega süstis ta muusikaarmastust koorilauljatesse ning andis neile kaasa tugeva musikaalse põhja nii muusikaga tegelemiseks kui ka selle hindamiseks.

Heli Teppo laste ja lastelaste argipäev on tihedalt seotud muusikaga. Poeg Andres on Keila muusikakooli direktor ja tütar Inge töötab Vanalinna hariduskolleegiumi muusikakoolis klaveriõpetajana. Lapselapsed on andekad viiuli-, tšello- ja orelimängijad, kes annavad oma panuse ka emadepäevakontserdil Rõuges.

Eesti tööõpetajate selts avas virtuaalse õpilastööde näituse

Alates reedest, 11. maist saab Eesti tööõpetajate seltsi kodulehel vaadata virtuaalset õpilastööde näitust “Kingitus emale”. Näituse eesmärgiks oli kokku koguda ning internetikeskkonnas näitusena üles seada pildid esemetest, mida õpilased oma emadele selleks päevaks on teinud.

Esimest korda toimuvale näitusele saadeti üle 300 töö 64 koolist üle Eesti. Eesti tööõpetajate seltsi juhatuse esimees Jürgo Nooni jääb esimese seltsi korraldatud virtuaalnäitusega rahule.

“Rõõmustav on see, et sellega tuli kaasa päris palju õpetajaid ning peaaegu kõik saadetud tööd vastasid tingimustele. Edaspidi kavatseme sarnastest ettevõtmistest pikemalt teada anda ning igaks aastaks välja pakkuda ka konkreetse teema,” ütles Nooni. “Õpilastööde näituse idee ongi ju selles, et näidata enda loodud asju, samas aga ka teiste töödest inspiratsiooni ammutada.”

Virtuaalnäitus ei asenda tavanäitust, aga on sellele vaheldust pakkuvaks alternatiiviks. Tänapäeval on digifotosid väga lihtne teha ja levitada, samuti jääb ära esemete transport ja näitusesaali rent, mis seotud otseste kuludega. Näituse külastajatele aga on plussiks see, et tööde vaatamiseks ei ole vaja konkreetsesse punkti kohale sõita, vaid seda saab teha ükskõik millise internetiühendusega arvutiga. Seetõttu on võimalus sellest osa saada suuremal hulgal huvilistel.

Näitusele saadetud töid saab näha alates 11. maist aadressil www.etselts.ee/naitus.

Väimelas õpetatakse projekte koostama

Väimelas Võrumaa kutsehariduskeskuses on algamas projektikoolitus, mis sel korral kestab kolm päeva.

Koolitaja: Ivika Nõgel – MTÜ Partnerlus (Phare, PPF, ESF projektide juht ja koordinaator).

Koolitusele saab registreerida 14. maini. Õppekohti on 15 ja registreerimine lõpeb kohtade täitumisel. Koolituse maksumus: 150 eurot (võimalik tasuda koolituskaardiga).

Info ja registreerumine:

Võrumaa Kutsehariduskeskuse õppetalitus, juhataja Terje Kruusalu, tel 7850 817, 5690 5389.

 

Pühapäeval avatakse tulbifestival

Pühapäeval, 13. mail avatakse Tallinna botaanikaaias esimene tulbifestival. Festivalil näeb muuhulgas sügisel botaanikaaeda istutatud 55 000 tulpi 55 sordist. Näha saab ka nartsisse, hüatsinte, krookuseid jm.

13. mail pääsevad pered botaanikaaeda soodsa piletihinnaga: perepilet maksab vaid kolm eurot. Tulpide istutamisest ja kasvatamisest peab loengu Frank Timmerman, kes toob näiteid varasemalt korraldatud festivalidelt nii Araabia Ühendemiraatides, USAs, Kanadas kui ka Hollandis.

Festivali kava:

13. mai kell 13 – festivali avamine koos toetajate (Vopak E.O.S, Hollandi saatkond, Maaleht) ja kooliõpilastega üle Tallinna. Ülevaatlik loeng Frank Timmermanilt konverentsisaalis. Huvilised saavad botaanikaaia metoodikutega mikroskoopidest erinevaid taimi uurida. Töötuba, kus valmistatakse paberist ja kangast lilli ning kinkekotte ja meisterdatakse kaarte emadele.

15.05–20.05 – kooliõpilaste poolt taimepottidesse istutatud tulpide näitus palmimajas.

17.05–20.05 – Arvi Paali tulbinäitus palmimajas.

20.05 – parimate kooliõpilaste ja tubifestivali fotokonkursi autasustamine palmimajas.

Kõikidel külastajatel on lubatud siseneda tulbipeenardesse pildistamiseks, kasutades selleks ettenähtud kohta.

Algas endise Valdeku kooli osaline lammutamine

Järgneva kahe aasta jooksul saab praegu tühjalt seisev kunagine Valdeku kooli hoone uue sisu. Osa praegusest hoonest lammutatakse. Lammutustöödeks tegi parima pakkumise OÜ Eldostar ning need lähevad maksma 34 800 eurot. Maja lammutustööd kestavad kaks-kolm nädalat.

Kunagine Valdeku koolimaja koosneb kahest erineval ajastul ehitatud osast. Vanem pärineb 1950. aastate algusest ja uuem, mis on väga kehva ehituskvaliteediga, 1980. aastatest. Viimane suures osas lammutataksegi. Säilitatakse ainult spordisaali ja söökla pool.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul tuuakse endise koolimaja stalinistliku arhitektuuriga peahoonesse nõmmelastele erinevaid teenuseid pakkuvad linnaasutused. Sinna koondatakse ka linnaosavalitsuse osakonnad, mis praegu paiknevad kolmes erinevas kohas. «Endise sööklaosa esimesele korrusele, mis samuti renoveeritakse, tuleb uus saun, teisele korrusele aga spordisaal,» lisas ta.

«Valdeku 13 hoones saab uued ruumid Nõmme sotsiaalkeskus. Esimesele korrusel planeerime ruumid raske ja sügava puudega laste ja noorte päevahoiuteenuse osutamiseks. Sellist teenust pole ei Nõmmel ega ka Mustamäel. Samuti on Valdeku 13 hoone valmimisega seotud MTÜ NIRK põlvkondade maja projekt, mis hakkaks pakkuma sotsiaal- ja haridusteenuste paketti ning huvitegevust linnaosa eri vanuses erivajadustega inimestele,» tutvustas Korp plaane.

«Kuna renoveeritavas majas on ka saal, saab seda kasutada halduskogu koosolekute pidamiseks, kuid muul ajal linnaosale vajalike ürituste korraldamiseks. Hoone ümber on piisavalt parkimiskohti ning ka ruumi mugavaks liiklemiseks,» arvas Korp.

Renoveerimistöid finantseeritakse olemasolevate hoonete müügist saadava tuluga ning täiendavalt linnaeelarvest. Praeguste kavade kohaselt lõppevad renoveerimistööd 2014. aasta lõpus.

Heategevuslik kontsert Otepää Maarja kiriku oreli heaks

20. mail kell 16 toimub Otepää Maarja kirikus segakoor Eveko heategevuslik kevadkontsert, mille tulu läheb Otepää Maarja kiriku oreli restaureerimiseks.

Eveko koori dirigent Vilve Maide sõnas, et idee teha heategevuslik kontsert kiriku heaks sündis kooriliikmetel juba sügisel. „Kontsert toimub a capella ehk ilma saatemuusikata, see on viide sellele, et kiriku orel vajab remonti,“ selgitas Vilve Maide. „Repertuaaris on nii vaimulikku kui ka ilmalikku muusikat ladina, eesti, vene ja itaalia keeles.“

Vaimulike laulude tekstide kohta jagab selgitusi EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa.

Segakoor Eveko kutsub kõiki annetama kiriku oreli remondi toetuseks. Kiriku orel vajab põhjalikku remonti: üks kahest lõõtsast on katki ja ka teise ressurss on otsakorral. Praegu toodab orelile õhku mürarikas elektrimootor, mis vajaks väljavahetamist nüüdisaegse vastu. Samuti vajavad häälestamist oreli viled.

EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa ütles, et taolisi ettevõtmisi võiks Otepää kirikus rohkemgi olla.

„See toob kohaliku kogukonna kokku nende kodukoha kirikusse, mille funktsiooniks lisaks pühakojaks olemisele on ka kultuuri kandmine,“ rääkis Marko Tiirmaa.

Oreli remonditöödeks on valla eelarves ette nähtud 1000 eurot.

Laupäeval toimub Maaema kevadmess

XXIV Maaema kevadmess on tulekul sel laupäeval, 12. aprillil Eesti rahvusraamatukogus Tallinnas Tõnismägi 2. See on eluterve keskkonna ja teadmiste mess.

Avatud kella 9-19.

Konverents: “Kas maaelu Eestis on veel võimalik?”
Toimuvad tervise-ja ökotoodete näitusmüügid.

Olete teretulnud külastama! Sissepääs on tasuta.

Osalemissoov: 514 3361, pr. Helve Laksberg.

www.maaema.ee

Eesti ime hääletamine jätkub

Eesti ime uus hääletusvoor alanud, ca 400 häält antud. Hääletada saab esmaspäeva hilisõhtuni. Kolm viimast langevad välja, kolm uut tulevad asemele.

Kuni esmaspäevani saab oma hääle anda järgmiste imede poolt
  • Pokumaa – loodusest sündinud muinasjutt
  • Ahhaa keskus – elava teaduse meka
  • Lodjakoda – veesõidukite töökas pesa
  • Rakvere linnus – muuseumirevolutsiooni kants
  • Tallinna teletorn – pilk pilvepiirilt
  • Tuhala nõiakaev – pulbitsev müstika
  • Maanteemuuseum – tavalise tee eriline elu
  • Jääteed – Euroopa pikimad
  • Haapsalu valge daam – kuulsaim kummitus
  • Piusa koopad – allilma tagasitulek

Oma hääle saab anda siin.

Võrumaa kutsehariduskeskus kutsub
ökotoodete koolitusele

Võrumaa kutsehariduskeskus kutsub osalema riikliku koolitustellimuse (RKT) kursustele. Kõiguke neile, kes vajavad turismivaldkonnas õpet ja täiendust, soovivad internetiturundust ja tootearendust ning müüki õppida, pakub kutsehariduskeskus 80-tunnist täienduskoolitust “Ökotoote arendus ja turundus turismiettevõttes”.

Koolitus toimub Võrumaa kutsehariduskeskuses kahepäevaste tsüklitena. Ajakava on järgmine: 14. ja 15. mai, 21. ja 22. mai, 28. ja 29. mai, 4. ja 5. juuni, 11. ja 12. juuni.

Kaugemalt tulijatel on võimalik õpilaskodus majutuda.

Registreerimine kestab õppekohtade täitumiseni, info ja registreerimine 11. maini telefonidel 5690 5389, 785 0817 või e-posti teel: terje.kruusalu@vkhk.ee või kodulehel www.vkhk.ee/täiskasvanute koolitus/koolituskalender.

“Öös on kino” rannarahva muuseumis ainult lastele

Kui kõik suured külalised on majast lahkunud, algab alles tõeline kino! 19. mail alates kella 20 vaadatakse rannarahva muuseumi kummalisimas ja põnevaimas paigas öökino, süüakse pannkooke, räägitakse kalamehejutte, mängitakse lauamänge ja tehakse palju muud põnevat.

Kaasa võtta magamisvarustus, sest võib-olla jõuab isegi natuke magada. Kummitusekartus koju jätta, kõik kohal olevad kummitused on äärmiselt heatahtlikud! Suure soovi korral võivad liituda ka kõik lapsemeelsed ja lapseohtu lapsevanemad. Ööbimissoovi korral kindlasti eelregistreerimine aadressil: ilona@rannarahvamuuseum.ee, lisainfo telefonil 5622 5061.

Täna Tartus Prima Vistal

Kell 16 muusikakriitik Simon Reynoldsi esinemine ja vestlusring TÜ raamatukogu konverentsisaalis. Vestlust juhib Tõnis Kahu, esinemine ja vestlus on inglise keeles.

Kell 19 Wolf Biermanni kontsert „Kes ohtu pelgab, saab ses hukka“ Tartu Uues teatris. Esineja juhatab sisse akadeemik Peeter Tulviste. Müügil W. Biermanni luulekogud ja CD-d, autor jagab autogramme. NB! Soovitatav on eelregistreerimine: linda.jahilo@luts.ee või tel 5340 2168.

Üritused on tasuta!

http://kirjandusfestival.tartu.ee/

Võrumaa aasta ema on Katrin Parv

Võrumaa 2012. aasta ema  on kolme lapse ema Katrin Parv Varstu vallast.

Katrin Parve kandidatuuri esitas aasta ema konkursile Varstu lasteaed Sipelgas kollektiiv.

„Katrin tegutseb silmapaistvalt oma tööalal lasteaiaõpetaja abina ning oma isiksusega rikastab nii oma kui ka meie lasteaia lapsi,“ märkis Varstu lasteaia direktor Liivi Mõttus.

Katrin on pärit lasterikkast perest, sealt on ta saanud kaasa armastuse ja hoolivuse teda ümbritsevate inimeste suhtes. Ta on alati sõbralik, rõõmsameelne ja väga töökas. Katrin ja Riho Parve pere lapsed on töökad, abivalmid, aktiivsed, head suhtlejad ja tublid õppijad. Raido õpib Vana-Antsla kutsekeskkoolis, Airi ja Kaidi õpivad Varstu keskkoolis.

Katrin Parv on palju lugenud ja laia silmaringiga, teeb alati ettepanekuid, aitab kaasa õppevahendite valmistamisel, ürituste korraldamisel ja uute ideede rakendamisel. Lisaks on tal suurepärane kunstimaitse: valmistab seadeid lauale, aknale, seinale. Kõigile lastele lasteaias jätkub tema armastust, hoolt, eeskuju ja õpetust.

Võru maavalitsus alustas aasta ema aunimetuse välja andmist 2002. aastast. Varem on tiitli pälvinud Ulvi Toomik, Tiia Must, Ene Laube, Hille Saarepuu, Kaja Klooren, Mirjam Dremljuga, Ülle Mõttus, Reet Kangro, Laine Värnik, Klarika Hirv.

Katrin Parve ja teisi Võrumaa tublisid emasid tunnustatakse emadepäeval, 13. mail kell 16 Võru kultuurimajas Kannel. Kontserdil, mis on pühendatud emadele ja vanaemadele, esineb Võru meeskoor ja Põlvamaa meeskoor.

Anneta suveraamatukokku raamatuid!

Tartu loomemajanduskeskus kutsub lahkeid inimesi üles annetama lugemisvara loodava suveraamatukogu jaoks. Oodatud on nii lastele kui ka täiskasvanutele mõeldud kirjandus (juturaamatud, populaarteaduslikud jm ajakirjad, koomiksid jne), mida suvel võrkkiiges lesides mõnus lugeda oleks.

Suveraamatukogu avatakse 20. mail Antoniuse õues. Raamatuid saab tuua Kalevi 15 esimese korruse fuajeesse (avatud E−R 10−17.30, L 10−16) ning Antoniuse õue meistrite maja fuajeesse (Lutsu 3, T−R 12−18).

Pärnakad kutsuvad osalema öörahu algusaja nihutamise küsitluses

Kui oled Pärnu linna või maakonna elanik, külaline või ettevõtja (juriidiline isik), siis osale küsitlusel, mille eesmärk on teha järeldusi erinevate huvigruppide seisukohtadest enne võimalikku öörahu alguse pikendamist.

Erinevad ettevõtjad on teinud linnale ettepaneku pikendada väliürituste kestust kesklinnas ja rannarajoonis ning nihutada öörahu algust kaheksal nädalavahetusel juuni ja augusti vahel (23. juuni-11. august) hilisemaks. Need on 15 reede ja laupäeva ööd, mil öörahu kestus oleks tavapärase kella 24-6 asemel kella 2-6ni.

Küsitlus on anonüümne.

Palun vasta sellele küsitlusele kui oled linna või maakonna ELANIK.

Palun vasta sellele küsitlusele, kuid oled linna või maakonna SUVEKÜLALINE.

Palun vasta sellele küsitlusele, kui oled linna või maakonna ETTEVÕTJA (juriidiline isik).

NB! Varjatud valimi püüdmiseks kasutatakse n-ö lumepallimeetodit. Palun edasta nende küsitluste lingid ka oma tuttavatele, jaga Facebooki seinal jne!