Täna, 3. jaanuaril kell 10.30, kui 93 aastat tagasi vaikisid relvad Vabadussõjas, tähistas Rakvere linn koos Kaitseliidu Viru malevaga Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva mälestushetke ja pärgade asetamisega Vabadussõja monumendi jalamile.
Pärjad asetasid ausamba jalamile Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami, linnapea Toomas Varek, Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum, Kaitseliidu Viru maleva leitnant Meelis Kütt ja nooremleitnant Aavo Pekri, auvalves seisid Viru
maleva noorkotkad.
Linnapea Toomas Varek ütles, et üheksa päeva pärast, 12. jaanuaril tähistab Rakvere linn punavõimudest vabastamise 94. aastapäeva kahuripauguga linnusest päikesetõusul ja linna lipu heiskamisega linnuse torni. „Rakvere vabastamine punavõimude käest 12. jaanuaril 1919. aastal tähendas paljudele inimestele pääsemist surmast, sest bolševikud ei jõudnud massimõrva Palermo metsas lõpuni viia ja kõiki vange hukata,“ lisas Varek.
10. jaanuaril avaneb ka rahvakultuuri maakondliku toetuse programm, kuhu saab taotlusi esitada 30. jaanuarini. Alates 10. jaanuarist on rahvakultuuri keskuse kodulehel saadaval ka kõnealuse programmi uus kasutuskord. Maakondliku toetuse jagamise otsustab maakonnas moodustatud viieliikmeline komisjon.
Mullune Viljandi talvine tantsupidu. Foto: Rannar Raba
Viljandi talvine tantsupidu on omasuguste seas Eesti vanim ja suurim. Sedapuhku peetakse 2. veebruaril pidu juba 15. korda. Traditsioon sai alguse 1998. aastal võistutantsimisest ümber Viljandi kultuurimaja kvartali. Aja jooksul on sellest kujunenud rahvusvaheline sündmus, millest võtab igal aastal osa tuhatkond tantsijat.
2013. aasta 1. jaanuari seisuga elab Rõuge vallas 2253 inimest, mis on 19 elaniku võrra rohkem kui aasta tagasi.
Rõuge vallavanem Tiit Toots on kogu vallarahva nimel südamest tänulik kõikidele vanadele olijatele, uutele tulijatele ja värsketele
lapsevanematele.
“Tänan kõiki varasemaid ja uusi vallakodanikke, kes on valinud oma elukohaks Rõuge valla,” ütles Toots. “Meie elanike arvu tõus võrreldes 2012. aasta algusega näitab, et Rõuge on endiselt soositud elamiskoht. Omalt poolt jätkame kindlasti tööd selle nimel, et Rõuge vald oleks jätkuvalt inimestest hooliv ning hea elukeskkonnaga omavalitsus kauni looduse keskel.”
Vallal on hea meel tõdeda, et Rõuge valla on oma elukohaks valinud mitmed noored pered. Näiteks detsembris moodustasid enamiku uutest elanikest kuni 40aastased. Rõuge vallas sündis 2012. aastal 25 last, mis on viie võrra rohkem kui 2011. aastal. Vallaelanike juurde saamiseks korraldas vald sarnaselt paljude teiste omavalitsustega aasta lõpus vallakodanikuks registreerimise kampaania.
2013. aasta on Eestis kuulutatud kultuuripärandi aastaks.
Kultuuripärandi aasta fookus on seatud kultuuripärandile terviklikult, kaasates pärandi nii vaimset kui ka ainelist poolt, nii riikliku (või ka rahvusvahelise) kaitse all olevat pärandit kui ka seda igapäevast (elu)keskkonda, kogukonna tegutsemisvälja ning traditsioone, mis ei ole kaitse all, aga on ometi väärtuslikud kohaliku identiteedi kujundajana. Teema-aasta eesmärk on, et inimesed teadvustaksid kultuuripärandit kõikjal enda ümber ning mõistaksid, et seda tuleb koos hoida – kultuuripärand on meie identiteedi osa ja alus.
Pärandi hoidmisel tuleb lisaks sellele, kuidas me seda teeme, mõelda ka sellele, kellele me seda hoiame – pärijata pole pärandit. Seda, mida ja kuidas me praegu hoiame, hakkavad tulevased põlved uuesti mõtestama. Kuna kultuur, sh ka kultuurmaastik, on inimtekkeline, siis keskendubki aasta programm inimestele: inimesed kultuuriruumides, kultuuripärand kogukonna väärtushinnangutes, noored. Loe edasi: Kultuuripärandi aasta juhtlause on: pärijata pole pärandit!
Nägemispuudega lastele mõeldud kombatavate raamatute konkurss peetakse esmakordselt Soomes Helsingis ajavahemikul 24.-27. oktoober 2013.
MTÜ Kakora on T&T-organisatsiooni poolt volitatud organisatsioon Eestis, kes vahendab konkursile kombatavaid raamatuid.
Kakora ootab ise valmistatud kombatavaid raamatuid osalema konkursil.
Valmis raamatud tuleb saata 1. septembriks aadressile Tuulemaa 9-21, 10312 Tallinn, Kakora MTÜ
Vaid viis tööd riigi kohta saadetakse rahvusvahelisele konkursile Helsingisse, mis on läbinud Kakora poolt moodustatud žürii sõela üks kuu enne konkurssi. Veell on aega, kuid alustada tasub juba nüüd. Tulemused/võitjad kuulutatakse välja 27. oktoobril Raamatumessi ajal Helsingi suurhallis. Loe edasi: Kombatavate raamatute konkurss ootab osalema
Eckard Klug koos kaasa Luule ja teiste pereliikmetega Eestimaa uhkuse tänugala salvestamisel.
Täna kell 19.30 algavas TV3 saates “Eestimaa Uhkuse tänugala” tunnustakse ka tuntud heategevuse edendajat Eckard Klugi, kelle Eestimaa kodu asub Torma vallas Sadala kandis Ookatku külas.
Eckard Klug on 20 aasta vältel toonud Rootist rikkalikus valikus kvaliteetseid tarbeesmeid ja rõivaid hooldekodudele, koolidele, lastedadele ning teistelegi asutustele. Kõige rohkem teatakse teda heategevuse korraldajana Torma vallas Sadala kandis. Samuti on ta aga toonud tarvlikke esemeid Jõgeva haiglale, Võrumaa, Ida-Virumaa ja Põlvamaa sotsiaalasutustele. Eckard Klug korraldas ka tänavu traditsioonikohase jõulupeo Torma valla eakatele elanikele.
“Pidevatel sõitudel Eestisse tutvus Eckard Luule Väinaga, kellega koos Sadala lähedale Ookatku külla ühine maakodu rajati,” ütles Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt, kes oli üks neid, kes Eckard Klugi Eestimaa uhkuse tänugalale tunnustamiseks esitas. “Nii astus Eckard Klug MTÜ Sadala Külade Selts liikmeks ning osaleb initsiatiivikalt ja agaralt ühenduse ettevõtmistes. Eckardi toetamisel toimub Sadala rahvamajas igal aastal jõulupidu seeniorieas Torma valla elanikele.”
Käimas on 2014-2020. aasta Euroopa Liidu fintantsvahendite planeerimise protsess. Sellega seoses on viimastel kuudel palju kõneainet tekitanud põllumeeste meeleavaldused. Novembri lõpus kogunes Euroopa Nõukogu, et arutada Euroopa Liidu 2014-2020 perioodi eelarve üle. Ühisele kokkuleppele ei jõutud – seega jätkavad riigipead ja valitsusjuhid läbirääkimisi.
Samal ajal, kui Euroopa juhtivad pead vaidlevad eelarve suuruse üle, huvitab kodanikke pigem see, kuidas raha kulutatakse. Ka Eestis on mitmeid näiteid sellest, kuidas abiraha on kasutatud viisil, mis ei suuna meie riiki jätkusuutlikule arenguteele. Vähehaaval oleme oma poliitikutelt hakanud nõudma teistsugust lähenemist.
Sel aastal on järgmise perioodi rahade planeerimist juhtinud rahandusministeerium, kes koostöös teiste ministeeriumite ning
katusorganisatsioonidega on välja sõelunud kõige enam rahastamist vajavad suunad (vt ka http://www.struktuurifondid.ee/eesti-prioriteedid/).
Tuleval, 2013. aastal jätkuvad arutelud detailsemal tasandil ning usutavasti kaasatakse neisse rohkem vabaühendusi. Nende Euroopa Liidu abirahade planeerimise ja jälgimisega seotud tegevusi koordineerib Eesti Roheline Liikumine. Regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel valmis veebileht www.ngo.ee/eurofondid, mis kajastab eelarve planeerimise protsessi vabaühenduste vaatevinklist. Vabaühenduste omavahelise infovahetuse hõlbustamiseks on loodud ka meililist “Eurofondid”. Kui soovite listiga liituda, palun andke sellest märku triinu@roheline.ee.
Kodukohakampaania „Mulle meeldib Rõuges“ on suunatud eelkõige neile Rõuge vallas elavatele inimestele, kes pole end veel valda sisse registreerinud, aga ka uutele tulijatele.
“Rõuge vallast on aastatepikkuse töö tulemusel kujundatud hea elukeskkond, kus hoolitakse väikestest ja suurtest, noortest ja vanadest. Kampaania käigus kutsume uusi peresid valda elama, et seeläbi rahvaarvu suurendada. Elujõulise piirkonnana tõuseb meie valla võimekus veelgi,” ütles Rõuge vallavanem Tiit Toots.
7. ja 8. detsembril osalesid Meremäe kooli minifirmad üleriigilisel õpilasfirmade laadal “Pärnumaa jõulud”, millest võttis osa 50 õpilasfirmat üle Eesti.
Setomaa suurimast põhikoolist, kus õpib 49 õpilast, käis laadal kolm minifirmat: ROBOT, M&A EHTED ja CRAZY.
MF ROBOT tutvustas robotitehnoloogiat ja andis etendusi omavalmistatud tehnika võimekusest, huviringi juhendajaks õpetaja M. Järvelill. M&A Ehted ja MF Crazy tegelesid omavalmistatud ehete müügi ning reklaamiga, ettevõtluse toetajaks ja õpetajaks M. Lumi.
Kõik kahepäevasel laadal osalenud minifirmad said tänukirjad. Meremäe kooli minifirmad tegutsevad ülesetomaalise majandusõppe projekti raames, andes hea kogemuse ettevõtlusest juba põhikoolis.
MTÜ Toila Loomekeskus sai Kohaliku Omaalgatuse Programmist toetuse projektile „Loovus töötubades“.
Selle projekti raames korraldatakse kaheksa töötuba ajavahemikul tänavu detsembrist kuni 2013. aasta aprillini. Oma loovust saab proovile panna järgnevates töötubades:
– karbi tegemisel,
– jaapani köites,
– dikroidklaasist ehete meisterdamisel,
– säravsilmse Pupsiku valmistamisel,
– korvi punumisel,
– seebi,
– küünla,
– ja pakutrüki tegemisel.
Esimene töötuba on karbitegemise töötuba, mis toimub juba 30. detsembril 2012. Töötubadesse on oodatud kõik käsitööhuvilised. Oodatud on uute ühingu liikmete liitumine meie tegemistesse. Ühingu liikmete üldkoosolek toimub jaanuaris 2013. aastal.
Töötubadesse registreerimine ja täiendav info tel 5650 3680 või e-post: helju.manni@gmail.com.
Igal aastal tunnustab vabaühenduste liit EMSL kodanikuühiskonna parimaid liikmeid, valides aasta jooksul enim kodanikuühiskonna arengule kaasa aidanud. Kandidaate saavad üles seada kõik, valiku nende vahel teeb EMSLi nõukogu.
Aasta tegijaks saab see, kes on ühiskonnas midagi uut liikuma pannud, loonud või muutnud. Ta ei pea mägesid liigutama, tunnustamist väärib ka väike heategu. Mägi oleks muidugi parem …
EMSL korraldab konkurssi juba 1996. aastast. Läbi aegade on parimaid selgitatud kategooriates nagu aasta mittetulundusühing, aasta sihtasutus, aasta ettevõte, aasta avaliku võimu asutus, aasta eraannetaja, aasta vabatahtlik, aasta missiooniinimene ja aasta tegu. Mõned kategooriad oleme aja jooksul ühendanud, mõned lisanud, mõnest ka loobunud – näiteks aasta vabatahtlikke tunnustatakse juba mitmendat aastat eraldi Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse eestvedamisel 5. detsembril tähistatava vabatahtlike päeva kandis.
Viimastel aastatel on aasta tegijate tänuüritus korraldatud koos Riigikogu esimehe Ene Ergmaga Toompea lossi valges saalis.
Võrreldes oktoobriga tõusis novembris kõige enam paprika hind.
Tarbijahinnaindeksi kuumuutust mõjutas novembris enim bensiini odavnemine.
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2012. aasta novembris võrreldes oktoobriga -0,3% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 3,6%, teatab Statistikaamet.
Kaubad olid 2011. aasta novembriga võrreldes 3,4% ja teenused 4,1% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta novembriga võrreldes tõusnud 6,5% ja mittereguleeritavad hinnad 2,7%.
Võrreldes eelmise aasta sama kuuga mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toit, mis andis kogutõusust ligi 40%. Sellest omakorda üle kolmandiku andsid aastataguse ajaga võrreldes 9,4% kallinenud liha ja lihatooted ning teise kolmandiku vastavalt 17% ja 13% kallinenud puu- ja köögivili. Eluasemekulutused andsid kogutõusust üle 30%, millest omakorda üle 80% andis aastataguse ajaga võrreldes 8,4% kallinenud elekter, soojusenergia ja küte. Mootorikütus oli 4,9% kallim ja andis kogutõusust alla seitsmendiku. Mulluse novembriga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud munad (42%) ning odavnenud tangained (7%). Lennukipiletid olid 37% kallimad kui aasta varem.
Oktoobriga võrreldes oli novembris tarbijahinnaindeksi peamiseks mõjutajaks bensiini ja lennukipiletite odavnemine. Enim odavnesid kuuga lennukipiletid (25%) ning kallines paprika (31%).
Laupäeval, 15. detsembril toimub Rakvere majaomanike seltsi eestvõttel traditsiooniline heategevuslik jõuluvanade ringkäik Rakvere linnas.
Jõuluvanadeks on linnaosavanemad (Karl Mäesepp, Toivo Põdramägi, Riho Hütt, Kunnar Jalganen), nendega koos läheb linnarahvast jõulude puhul tervitama Rakvere linnapea Toomas Varek.
Jõuluvanad jagavad ringkäigul jõulurõõmu linnarahvale, kostitades maiustustega Rakvere sotsiaalmaja, Rakvere haigla laste- ja hooldusosakonda, jagavad kingitusi Memento Rakvere ühingu jõulupeol ja puudust kannatavatele peredele. Lennuki linnaosa jõulukuusel süüdatakse koos Rakvere linnapea Toomas Varekiga kell 13 jõulutuled.
Rahvaarvu suhteline muutus omavalitsusüksustes 2000-2011.
Rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) lõplikel andmetel loendati Eestis 1 294 455 püsivalt elavat inimest, teatas statistikaamet. Loenduse tulemused näitavad, et jätkub elanikkonna koondumine suuremate linnade ümbrusesse.
Võrreldes eelmise, aastal 2000 toimunud rahvaloendusega on Eesti elanikkond kahanenud 75 597 inimese ehk 5,5 protsendi võrra. Maakondadest on suurenenud vaid Harjumaa ja Tartumaa elanike arv.
„Kohalikest omavalitsustest on rahvastikukasv olnud kõige suurem Tallinna ümbruse valdades, kus mõnes vallas on elanike arv võrreldes eelmise rahvaloendusega kahekordistunud,“ ütles 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze.
Näiteks on Viimsi valla rahvaarv suurenenud 18 533 elanikuni (2000. aastal 7978), Rae vallas 15 721 elanikuni (2000. aastal 7979) ja Harku vallas 14 181 elanikuni (2000. aastal 6617).
Samuti on rahvaarv oluliselt suurenenud mõnes Tartu (Ülenurme vallas 4780-lt 7751-le ja Tartu vallas 5121-lt 6991-le) ning Pärnu lähivallas (Sauga vallas 2535-lt 4474-le)
Eesti linnad kahanevad
Eesti linnadest (v.a vallasisesed linnad) on elanikkond loendustevahelisel ajal suurenenud vaid kolmes: Sauel (11,2%), Maardus (4,7%) ja Keilas (4%). Ülejäänud linnades on elanikkond vähenenud. Loe edasi: Eesti elanikkond koondub suuremate linnade ümber
MTÜ Airaan liige Ene Kõiv näitab oma näppude alt sündinud kotti. Foto: Johannes Haav
Kurista lasteaias avatud MTÜ Airaan jõluteemalisel käsitöönäitusel saab vaadata mitmekülgses valikus nii dekoratiivasju kui ka praktiliseks kasutamiseks mõeldud esemeid.
Kuristal ja selle ümbruses seltsielu edendamisega tegelev MTÜ Airaan korraldas jõuluteemalise käsitöönäituse kuuendat korda. “Iseäranis rohkesti on tänavusel näitusel jõulukuuse kaunistamiseks sobivaid lõngast kuulikesi, jõulukaarte, kinkekotte, pitsääristustega kätterätte, kõikvõimalikes värvitoonides kindaid ja sokke ning palju muudki huvitavat, nägusat ja omapärast, sest iga käsitöö on kordumatu ja peegeldab tegija fantaasiat,” ütles Airaani juhatuse liige Aita Saksing. “Paljude autorite käsitöölooming on külastajatele tuttav usutavasti ka varasematest näitustest. Näiteks Ene Kõiv on toonud tänavugi vaadata kootud talverõivaid, Anneliis Hordo pühadekaarte ning vanuselt meie noorim liige, kooliõpilane Anette Uiga ehteid. Mõnedki käsitööhuvilised osalevad aga sellel näitusel esmakordselt.”
“Näitus, millele panime pealkirjaks “Jõuluaega oodates”, jääb avatuks järgmise kolmapäevani. Mitmete käsitööde valmistajad kavatsevad need peagi kinkida lähedastele, sõpradele ja tuttavatele. Jõulukaarte ja neiu Anette tehtud ehteid saab aga sümboolse hinna eest kaasa osta,” lisas ta.
Aita Saksingu sõnul on iga Airaani sõpruskonda kuuluja tugev mõnel alal ja õpetab seda meelsasti ka teistele.
“Soovitusi on võimalik anda, kuid fantaasiat ja osavat kätt peab igaühel ikka endal olema,” arvas Anneliis Hordo, kes on meisterdanud ja kujundanud aastakümneid pühadekaarte.
“Tubadesse, mis Kurista lasteaed meile lahkesti kasutada andnud, koguneme käsitööd tegema kolmapäeviti kell 15 õhtul. Seltskondliku ettevõtmiseta oleks külaelu märksa igavam. Hubasel olemisel on oma osa ka omatehtud suupistetel. Nii oskavad praktiliselt kõik Airaani kuuluvad naised küpsetada koduleiba,” ütles Laila Kimm.
“Käsitöömeistritest mehi pole meiega veel liitnud. Mõnedelgi kokkusaamistel on aga huvitavateks vestluskaaslasteks ettevõtjad Priit Saksing ja Andrus Sibul ning Jõgeva vallavolikogu aseesimees Marek Saksing, kes meie tegemistele ka kaasa on aidanud, ” lausus Kimm.
Aita Saksing märkis, et positiivse rahastamisotsuse saanud projektid võimaldavad mittetulundusühingul Airaan ka järgmisel aastal jätkata õppereise erinevatesse Eestimaa paikadesse.
“Kavas on kutsuda koolitajaid ka kohapeale või saata mõni enda keskelt õppima eesmärgil, et ta omandatut hiljem teistega jagaks,” lausus Kurista kandi seltsielu eestvedaja.
Esitlus toimub kõrgel Võrumaa keskraamatukogu III korrusel, kuhu saab sõita liftiga, aga minna ka mööda taevatreppi. Algus neljapäeval, 6. detsembril kell 16. Vestlust juhib ajakirjanik Elina Allas.
Contra seni kõige paksemas, 216-leheküljelises luulekogus „Urvaplaaster“ on erinevaid tundeid: armastust, viha, kurbust, filosoofilisi mõtisklusi ja lihtsalt elurõõmu. Raamat sisaldab ka luuletust urvaplaastrist. Pildid on teinud Kristina Viin, väljaandja IlmaPress, toetaja Eesti kultuurkapital.
Urvaplaaster parandab kõik haavad. Head plaasterdamist!
Jõule on peetud läbi aegade väga erinevates oludes. Vaatamata rasketele II maailmasõja aastatele tähistati jõulupühi ka Saksa okupatsiooni ajal 1941-1943.
Kätte on jõudnud jõuluõhtu 1942. Tallu jäänud naispere valmistub vaikset jõuluõhtut pidama. Ootamatult saabub nagu kingitusena rindelt koju perepoeg. Mida räägiti, mida sellel õhtul koos ette võeti ning kuidas jäi ka sõjaaja oludes hinge helge tunne, kui laud polnud lookas söökidest-jookidest ega tehtud suuri kingitusi, sellest Järvamaa muuseumi tunniajane programm räägibki.
Lapsed ning täiskasvanud saavad osa jõulukinkide ja -ehete töötubadest, lisaks kaunistatakse kuuske, lauldakse, maitstakse jõulumaiust, mängitakse vanu mänge. Programmi hind 1.50 €.
Info ja registreerimine gruppidele alates 10 inimesest tel 385 1867, mob 521 7773, e-posti aadressil terje@jarvamaamuuseum.ee või info@jarvamaamuuseum.ee.
Sel pühapäeval, 9 detsembril kella 11-15 toimub Viljandi pärimusmuusika aidas kohaliku waldorfkooli heategevuslik jõululaat
Laada programm:
* Töötubades saab meisterdada mesilasvahaküünlaid, villast asju, näärikroone, ka viltida, kaunistada küünlaid jm.
* Esinevad waldorfkooli lapsed ja sõbrad: Jalmar Vabarna, Justin Petrone, Viljandimaa Lõõtsaklubi, muusikakooli kollektiivid.
* Muinasjututoas räägivad lastele Kristiina Ehin, Epp Petrone, Piret Päär ja muusik Andre Maaker.
* Ühelt häält laadalt ei puudu ometi müügiletid! Seekord olemas ka kirjanduslik-kunstiline looming kooli lastevanematelt Kristiina Ehinilt, Hedvig Hansonilt, Kristi Jõestelt, Vilja Volmerilt, Andre Maakerilt, Epp ja Justin Petronelt, Ruslan Trochynskyilt jt. Kohal OTT (Otse Tootjalt Tarbijale ühendus). Osta saab veel ökokosmeetikat, mett, väärt käsitööd, raamatuid, nukke jpm.
* Kohvikus pakutakse head ja veel paremat.
* Loteriis võidab iga loos.
Osavõtt ühest töötoast maksab 1 euro. Kontserti kuulata saab tasuta.
Laada tulu läheb Viljandi waldorfkooli laste heaks. Eesmärk on osta väärt ksülofon, et muusikaelu veelgi edeneda võiks.
Aasta vabatahtlikud 2011 koos president T. H. Ilvesega. Foto: Rasmus Jurkatam, heategu.ee
Pühapäeval, 2. detsembril tänab president Toomas Hendrik Ilves Tartus aasta vabatahtlikke, vabatahtlike juhte ning oma töötajate vabatahtlikku tegevust toetanud ettevõtet.
Tunnustamisüritus algab kell 13 Tartu loomemajanduskeskuse saalis (Kalevi 17) piduliku tseremooniaga, kus kõnelevad president Ilves ja Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse juhataja ning esineb ansambel Kriminaalne Elevant. Sellele järgnevad kella 14.10 paiku pildistamine ning suupistelaud.
Üritust korraldab Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus (www.vabatahtlikud.ee), toetavad regionaalministri valitsemisala ja
Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Ühtlasi tähistatakse tänuüritusega 5. detsembril peetavat rahvusvahelist vabatahtlike päeva.
Tallinnas Pelgulinna gümnaasiumis toimus mahetoidu päev, mille raames valmistasid õpilased omatehtud retseptide järgi mahedast toorainest koolitoitu.
10. detsembril toimub samalaadne mahetoidu päev Saku vallas Kurtna Koolis, kus toitu valmistavad 2. ja 4. klass, samuti on kaasatud õpetajad ja lastevanemad. Söögitegemist juhatab Ööbiku gastronoomiatalu peremees Ants Uustalu koos kondiiter Kertu Lukasega.
“Ma arvan, et need lapsed, kes võistlusel osalesid ja mahetoorainest süüa valmistasid, said olulise kogemuse võrra rikkamaks,” ütles lapsi juhendanud ja žüriisse kuulunud Eesti Kulinaaria Instituudi liige, Laulasmaa SPA peakokk Angelica Udeküll. “Oli näha, et lastele on maheteema uus info ja kindlasti aitas taoline võistluse vormis kokkamine neis tekitada huvi ka mahetoidu vastu. Noored olid tõesti väga tublid! Mind isegi hämmastas, kui hästi köögis hakkama saadi ja kui maitsvad road lõpuks hindamiseks
serveeriti. Eriti selles valguses, et levinud arvamuse kohaselt ei valmistata paljudes kodudes enam süüa, nii nagu see oli kombeks veel paarkümmend aastat tagasi ja et lapsed toituvad sageli poolfabrikaatidest, kiirtoidust, krõpsudest jmt. Tegelikult ei ole asi üldse nii nukker: lapsed oskavad süüa teha küll, ka mahetoorainest, mis pakkus aeg-ajalt üllatusi, sest vahel reageerivad mahetoorained mõneti erinevalt tavapärastest toorainetest. Aga see oli ka ürituse eesmärk, et lapsed saaksid proovida
mahetoorainest toitu valmistada ning tunnetada maitseid.”
Parimaks põhiroaks sai nii žürii kui ka toitu valmistanud õpilaste poolt kapsa-hakkliha vorm riisiga, parimaks magustoiduks kohupiimakook (korvike), mis oli kaunistatud uhke endavalmistatud küpsise ja astelpajumarjadega.
Võistlesid 8.-9. klassi võistkonnad. Igasse võistkonda kuulus neli õpilast, kes olid ise retseptid ette valmistanud. Kokku osales mahetoidu valmistamise võistlusel 20 last. Žüriis oli viis õpilast kooli õpilasesindusest ja viis täiskasvanut. Osalejatele tutvustati ka mahepõllumajandust ja mahetoidu temaatikat.
Pühapäeval, 9. detsembril kell 11.30 esitletakse Eesti erinevate paikade vastvalminud rahvarõivakostüüme Eesti vabaõhumuuseumi Kuie koolimajas, kui järjekordne lend lõpetab Rahvakultuuri Keskuse rahvarõivaste valmistajate kooli.
Rahvarõivaste valmistajate kooli vormis toimuva täienduskoolituse eesmärk on välja õpetada oma paikkonna rahvarõivaid, ajalugu ja kultuuri tundvaid inimesi. Oluline on kursuslaste töö Eesti rahva muuseumis originaalesemete ja arhiividega. Lisaks sellele, et tuginedes autentsetele muuseumiesemetele õpitakse valmistama endale rahvarõiva komplekti koos lisanditega, nõustavad lõpetanud ka kodukoha tantsu- ja koorikollektiive rahvarõivaste valikul ja kandmisel.
Rahvarõivaste valmistajate kool on tegutsenud Rahvakultuuri Keskuse juures 25 aastat ja õpetust on saanud üle 200 inimese kõikjalt Eestist: põhiliselt käsitööõpetajad ja käsitööringide juhid, aga ka tantsurühmade juhid ning teised huvilised. Kooli lõpetanutel on edaspidi võimalus taotleda rahvarõivameistri kutsetunnistust. Loe edasi: Pühapäeval esitletakse Kuie koolis rahvarõivakostüüme
Võrumaal Sänna kultuurimõisas toimuvad detsembris järgmised üritused, töötoad ja teemaõhtud:
2. detsembril kell 17 muusikateraapia õhtu. Juhendab Taisto Uuslail. Osalusannetus alates 5 EUR.
7. detsembril kell 19 väärtfilmiõhtu. Sel korral ekraanil saksa film “Võõras”. Rohkem infot… TASUTA. Toetavad Euroopa Komisjon, Riigikantselei ning Võru maavalitsus.
8. detsembril kell 16 kogupere jõulufilm. Ekraanil norra film “Võluhõbe I”. TASU 2 EUR. Tund aega enne filmi küpsetame piparkooke. Koostöös Kinobussiga.
8. detsembril kell 18 tooršokolaadi valmistamise õpituba. Juhendab Eeva Relli-Meldre. Tasu 13 EUR.
15. detsembril kell 10 kangastelgede õpituba (kanga lõime ülesloomine). Juhendab Lya Veski. TASUTA. Võta kaasa head-paremat teelauale. Toetab Leader programm.
15. detsembril kell 13 puutöökojas mänguasjade meisterdamise õpituba. Juhendavad Hendrik Noor ja Vello Anipai. Tasu 2 EUR. Toetab Leader programm.
15. detsembril kell 16 kogupere jõulufilm. Ekraanil norra film “Võluhõbe II”. TASU 2 EUR. Koostöös Kinobussiga.
16. detsembril kell 13 siidimaali õpituba. Juhendab Lea Visnap. Tasu 2 EUR. Toetab Leader programm.
Rakvere Lionsi klubi korraldab koostöös Rakvere Karmeli kogudusega suurtele peredele jõuluaja alguse peo.
Suurte perede pidu toimub 1. detsembril Karmeli koguduse majas Koidula tn 15. Rakvere Lionsi klubi presidendi Valvi Kooli sõnul toimub selline pidu tänavu kolmandat korda. Üritusega soovitakse pakkuda suurperedele võimalust tulla koos välja ja lustida ning eeskava nautida. Ühtlasi on majanduslikult raskes seisus peredel võimalus saada ainelist abi.
Suurte perede peol lööb kaasa toidupank, kes toob omalt poolt kingitusi. Riideabi on kogunud Lionsi klubi ning võimalus aidata on tegelikult kõigil. „Praegu on just paras aeg oma riidekapid ja varud läbi sorteerida ning head, aga ülearused asjad annetada nendele, kel neid rohkem vaja võiks olla,” kutsus üles Valvi Kool. Kasutatud riideid, mänguasju ja majapidamistarbeid ning hoidiseid oodatakse 27. ja 28. novembril kella 16-18 aadressil Rohuaia 12 Rakveres. „Väga on oodatud ka puhastusvahendid, pesupulbrid, seebid, shampoonid ja muu selline kraam,” lisas Kool.
Kui on soov annetada, aga 1. detsember ei sobi või on probleeme transpordiga, siis võib helistada lionitele telefonil 513 6691 ning klubi püüab teiste aitamise võimalikult lihtsaks teha.
SA Poliitikauuringute Keskus Praxis kutsub tasuta koolitusele „Ühtsed alused kodanikuühenduste rahastamiseks avaliku sektori eelarvetest“, et aidata koos luua soodne pinnas avaliku raha läbipaistvaks, eesmärgipäraseks ja tulemuslikuks eraldamiseks vabaühendustele.
Koolitusele oodatakse peale kohalike omavalitsuste esindajate ka aktiivsetele kodanikuühenduste esindajaid (juhatuse liikmed, projektijuhid jne), kellel on kokkupuude riigi eelarvest rahastatud projektidega. Koolitused on toimunud juba Tallinnas, Tartus, Viljandis, Pärnus. Huvi koolituste vastu on olnud suur ning on tulnud väga head tagasisidet. Haapsalu koolitusele on veel vabu kohti.
Koolitus toimub 6. detsembril kella 10-12 Haapsalu kultuurikeskuses (Posti tn 3). Registreeri
Täna, 3. jaanuaril kell 10.30, kui 93 aastat tagasi vaikisid relvad Vabadussõjas, tähistas Rakvere linn koos Kaitseliidu Viru malevaga Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva mälestushetke ja pärgade asetamisega Vabadussõja monumendi jalamile.
