Keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov (mütsiga), Viljandi maavanem Lembit Kruuse (keskel) ja keskkonnainvesteeringute keskuse esindaja kalakordonit avamas. Foto: erakogu
Täna, 30. jaanuaril avas keskkonnainspektsiooni Viljandi büroo Tarvastu vallas Kivilõppes tipptasemel varustusega kalakaitsekordoni.
“Võrtsjärve valdav osa jääb Viljandimaa piiridesse ning ka kalamajanduslik tähtsus on peamiselt meie suunal,” lausus
keskkonnainspektsiooni Viljandi büroo juht Naima Täär. “Seega on igati mõistetav, et juba ajalooliselt kujunes järelevalvetegevus Võrtsjärvel meie maakonna hooleks.”
Kalakaitsekordon oli viimase 10 aasta jooksul amortiseerunud. Tänu KIK-i rahastamisele alustati kapitaalse ümberehitusega
mullu kevadel ning praeguseks on peale kordoni peamajale valminud ka paadikuur. Kompleksis asuv vaatetorn on seni veel renoveerimata. Kordoni peamajas asuvad inspektorite töökohad, väike saal inspektsioonisiseste koolituste korraldamiseks ning vajalikud olmeruumid.
2. veebruaril peetakse Tartus Tiigi seltsimajas III rahvarõivapäeva koos küünlamaarjapäeva rahvarõivakirbukaga. Üritus kestab kella 12-14.
Rahvarõivapäev on kohtumispaik rahvarõivavalmistajatele, käsitöömeistritele, vöökudujatele, ehte-, kübar- ja kingseppadele
ning folkloori- ja pärimuskultuuri huvilistele ja pidulistele – rahvarõivaste kandjatele. Kohal on nõustamas ja soovitusi jagamas Eesti rahva muuseumi konsulent.
Keskpäevast kella kaheni kestval rahvarõivahuviliste kokkusaamisele oodatakse ostma, müüma ja vahetama, kinkima ja ära andma uute ja poolpiduste etnograafiliste rahvarõivaste hamesid, särke ja käiseid, pükse, seelikuid ja põllesid, veste, liistikuid, kampsuneid, pikk-kuubesid ja suurrätte, vöid ja sukapaelu, tanusid, kaapkübaraid ja murumütse, sõlgi, preese ja helmekeesid jms. Korraldajad pakuvad piiratud hulgal laudu, toole, nagisid.
Rõivaste kihelkondlikku kuuluvust aitab määratleda ja soovitusi jagab Eesti rahva muuseumi tekstiilikogu hoidja Age Raudsepp.
Talvisest aialinnuvaatlusest on kujunenud Eesti kõige populaarsem linnuvaatlusüritus, mis köidab igal aastal üha enam inimesi. Mullu kolmandat korda Eestis korraldatud vaatluse vastu oli huvi suur: oma vaatlused edastas 2050 linnusõpra 1439 paigast üle Eesti ehk ligi kaks korda rohkem kui eelmistel aastatel. Kokku vaadeldi 45 686 lindu 54 liigist.
Kõige arvukam liik oli kolmandat aastat järjest rasvatihane, kes esines üle 95 protsendis vaatluskohtades ning moodustas umbes veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas rohevint, kolmas oli põldvarblane. Enamiku liikide arvukus oli stabiilne, silmapaistvaimad langused toimusid invasiooniliikide pasknääri ja suur-kirjurähni esinemissageduses, samalaadset trendi võib märgata ka suurenenud kiskluse ja külmade talvede ohvril nurmkanal.
Aialinnuvaatluse suure populaarsuse võtmeks on lihtsus, kuna see ei nõua põhjalikke eelteadmisi lindudest. Piisab sellest, kui ühe tunni jooksul pannakse kirja kõik kohatud linnuliigid ning iga liigi kohta suurim üheaegselt nähtud isendite arv ning saadetakse tulemused koordinaatorile. Osaleda võivad kõik, kes tunnevad huvi koduümbruses tegutsevate lindude vastu. Määramise hõlbustamiseks võib kasutada linnumäärajat ja binoklit.
Sel nädalavahetusel ehk 26. ja 27. jaanuaril toimub Otepääl esmakordselt rahvusvaheline kelgukoeraspordi suurvõistlus “Jälg 2013”.
Võistluse korraldaja, MTÜ Eesti Kelgukoeraspordiliidu juhatuse liige Johanna Laak sõnas, et kelgukoeraspordi võistluse “Jälg 2013” eesmärgiks on suuresti täiendada talviste ürituste nišši ning muutuda oluliseks meelelahutus-, spordi- ja rahvaürituseks Otepääl. Suurvõistluse korraldamise eesmärgiks on tõsta Eesti maailma kelgukoeraspordi kaardile, tuua Eestisse veel rohkem maailmatasemel kelgukoeraspordi alade tippvõistlejaid ning luua soodne pinnas Eesti kelgukoeraspordi rahvuskoondise osalemisele 2018. aasta taliolümpiamängude näidisalade programmis.
Rahvusvahelist kelgukoeraspordi võistlust “Jälg 2013” korraldav rahvuslik erialaliit Eesti Kelgukoeraspordi Liit (EKSL) lähtub võistluse korralamisel rahvusvahelise kelgukoeraspordi liidu (IFSS – International Federation of Sleddog Sports) normatiividest. Võistluse peakohtunikuks on IFSS volituste ning akrediteeringuga kelgukoeraspordi kohtunik Izabella Zsmurlo (Poola).
Mõlemal võistluspäeval avatakse staadion publikule kell 10, avatseremoonia algab kell 10.15 ning keskpikamaa distantsi start antakse kell 11.
Järgmises Tartu tantsuklubis 30. jaanuaril kella 20-24 domineerivad rahvakandled ja erinevate põlvkondade rahvakandelmängijad. Kõiki neid ühendab sügav huvi rahvamuusika ja kandlemängu vastu.
Rahvakanneldel musitseerivad Aivar Arak, Annabel Kaasik, Eva Väljaots, Kadri Lepasson, Kaisa Nõges, Katre Uibo, Liina Kask,
Martin Arak ja Martin Teppo. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat Eestist ja lauldakse lorilaule.
Kõik rahvamuusikasõbrad on oodatud tantsuklubisse lustima. Enda heaolu tagamiseks palutakse kaasa võtta häid tuttavaid, sõpru ja külakosti ühisele teelauale. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele. Tantsuklubi korraldatakse Tiigi seltsimajas (Tiigi 11).
Tartu tantsuklubi toimumisajad 2013. aastal Tiigi seltsimajas: 30. jaanuaril, 13. veebruaril, 27. veebruaril, 13. märtsil, 27. märtsil, 10. aprillil, 24. aprillil, 8. mail, 22. mail, 11. septembril, 25. septembril, 9. oktoobril, 23. oktoobril, 6. novembril, 20. novembril, 4. detsembril ja 18. detsembril. Klubiüritused algavad iga kord kell 20 ja lõppevad südaööl.
Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.
Vilsandi rahvuspark on üks vanimaid kaitstud piirkondi Läänemere regioonis ja just seal on hallhüljeste populatsioon väga suur ning väärib erilist tähelepanu. Väiksed Vilsandi laiud on hüljeste jaoks oluline elu- ja poegimispiirkond. Millega hülged parajasti tegelevad, seda saab vaadata Vilsandi hülgekaamerast
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder esitab täna Riigikogule esimeseks lugemiseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tagatakse põllumajandustootjatele üleminekutoetused 2013. aastal.
„Üleminekutoetused võimaldavad luua meie põllumeestele võrdsemad tingimused teiste riikide põllumajandustootjatega,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Ligi 20 miljoni euro eraldamine riigieelarvest üleminekutoetuste maksmiseks näitab põllumajanduse olulisust Eesti riigi jaoks.“
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmine on vajalik, et ka 2013. aastal oleks võimalik riigieelarvest maksta põllumajandustootjatele täiendavaid otsetoetusi. Vastavalt Euroopa Liidu liitumislepingule võis riik täiendavaid otsetoetusi maksta aastatel 2004-2012, kuid eelmise aasta suvel loodi võimalus maksta üleminekutoetust 2013. aastal. “Üleminekutoetused tagavad ka sujuva ülemineku uuele otsetoetuste süsteemile järgmisel rahastamisperioodil 2014-2020,“ lisas Seeder.
Üleminekutoetusi makstakse samadele sektoritele ja samade nõuete alusel nagu 2012. aastal täiendavaid otsetoetusi.
21. jaanuaril möödus 75 aastat Nõmme-Tallinna Rotary klubi vastuvõtmisest Rotary Internationali liikmeks. Eile õhtul toimus sel puhul Café TiPos Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi tänuõhtusöök.
Eilsel kohtumisel pakkusid Nõmme rotarid välja ideid, kuhu võiks Nõmme areneda, ja abi koostööprojektide elluviimisel. Eelmisel reedel annetas klubi Nõmme põhikoolile 1000 eurot.
Nõmme Rotary klubi asutati 21. aprillil 1936 Nõmmel elanud Tallinna Rotary klubi liikme Juhan Kuke patronaaži all. Rotary Internationali liikmeks võeti klubi 21. jaanuaril 1938. aastal. 1940. aastal klubi tegevus katkes. Klubitegevus taaselustati Nõmme-Tallinn Rotary klubi nime all 1996. aastal.
Kümne aastaga on Heateo sihtasutus aidanud elu sisse puhuda paljudele uutele ettevõtetele, kes on võtnud ühiskonna paremaks muutmise oma südameasjaks.
Nüüd on aeg küps hakata otsima uusi eestvedajaid, kes soovivad ära lahendada mõne põletavalt olulise probleemi Eesti ühiskonnas. Konkurss kestab kuni märtsi alguseni, tingimused on kirjas SIIN.
Kui oled vanem kui 50 aastat ning soovid natukene seiklust oma päevadesse, siis see info on just sulle!
Vabatahtliku teenistus seenioritele
Millal: 02.-29.04.2013 (kokku neli nädalat)
Kus: Liepajas, Lätis
Projekt on mõeldud seenior-vabatahtlikele (+50) ning toimub Liepaja diakooniakeskuses. Vabatahtliku tööks on abistamine keskuse juures (ürituste korraldamise ja õpitubade läbiviimise juures abiks olemine).
Programmi raames kaetakse nii sõidu,-elamis,-toidu kui ka –tervisekindlustuse kulud. Projekti keeleks on vene, inglise või saksa keel. Projekti jooksul toimub tasuta läti keele kursus.
25. jaanuaril kell 20 toimub Otepääl Pühajärve laululaval Eesti esimene talveöölaulupidu. Valgamaa talveöölaulupidu 2013 muudab talve värvikamaks ja atraktiivsemaks. Talveöölaulupeo kavas on 12 tuntud talveteemalist laulu.
Valgamaa talveöölaulupidu pakub vaheldust traditsioonilistele Otepää talispordivõimalustele ning muudab talve värvikamaks ja atraktiivsemaks. Omalaadne laulupidu kooride ja publiku osavõtul aitab rikastada Valgamaa ühisüritusi ning aitab kaasa maakonna maine parandamisele.
Talvine laulupidu saab alguse mõnesajameetrise kooride rongkäiguga Pühajärve lauluväljakule. Valgamaa talveöölaulupeo korraldaja Margit Tali sõnul lähtuti laulupeole laulude valimisel sellest, et enamik inimestest teab ja oskab neid kaasa laulda. Üritus on suunatud kõikidele muusikahuvilistele ja lihtne repertuaarivalik on väga oluline, et igapäev laulmisega mittetegelevaid inimesi julgustada tulema ja laulurõõmust osa saama.
Harju maavalitsus külastas 10. jaanuaril MTÜ Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liitu. Liigutav oli nendepoolne tunnustus MTÜs tehtud tööle, seda jäi meenutama tänukiri. Harju maavalitsuse töötajad annetasid omalt poolt sihtotstarbeliselt 234,21 eurot.
Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liit tänab Harju maavalitsust. Märkamisel ja tunnustamisel on väga suur väärtus!
Katerina Puusepp, Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidu juhatuse esinaine
Võru maavalitsus ja Võrumaa omavalitsuste liit ootavad 7. veebruariks taotlusi maakonna vapi- ja teenetemärgi määramise kohta. Samuti oodatakse kandidaate Võrumaa aunimetuse tiitlitele.
Aunimetusi omistatakse järgmistes kategooriates:
·kultuurielu edendaja
·hariduselu edendaja
·sotsiaal- või tervishoiutöötaja
·omavalitsus- või riigiametnik Võru maakonnas
·omavalitsus- või riigiametnik väljastpoolt Võru maakonda
·maaelu/külaelu edendaja või MTÜ
Taotlused esitada kirjalikult või elektrooniliselt Võru maavalitsusele hiljemalt 7. veebruariks. Taotluse vormid ja lisainfo maakonna veebilehel http://www.werro.ee/maakond/tunnustus
Novembri lõpus maha sadanud paks lumekiht võimaldas Palivere suusaklubi Sula rajameistritel ettevalmistada Palivere turismi- ja tervisespordikeskuse juures asuvad suusarajad nii klassika kui ka vabatehnika harrastajatele.
Enne lume tulekut oktoobris-novembris toimunud tööde käigus valmis suusaradadele uus uhke suusasild, mis muutis ohutumaks järsult nõlvalt kurviga laskumise. Paigaldati ca 385 m liikumisradade piirdeid, mis suunab keskuse külastajaid sportimisrajatistele. Aktratiivsele kelgu- ja lumelauanõlvale valmis külastajate jalavaeva kergendamiseks nõlvatrepp. Lisaks veel istepingid, suunaviidad, infotahvlid – need teevad Palivere turismi- ja tervisespordiseskuse kasutamise külalisele või tervisespordi harrastajale mugavamaks ja arusaadavamaks.
Suusa- ja liikumisradade korrastamiseks enne lume tulekut korraladati SA PLTS HK, SK Sula ja OK Okas korraldusel mitmel nädalavahatusel talgupäevi, kus osales hulk kohaliku Palivere aleviku, Taebla valla ja naabervaldade suusa- ning tervisespordihuvilisi, nii suuri kui ka väikesi, kõige väiksem talguline oli nelja-aastane väikemees. Talgute käigus kaeti suusa- ja liikumisrajad ning eriti uue suusasilla peale- ja mahasõidud saepuruga, koguti kokku raiejäätmeid. Mõni päev pärast talgutööde lõppu kattusid suusarajad koheva lumevaibaga, mida kohalikud suusaentusiastid varmalt kasutama asusid.
Vana kalendri järgi uue aasta esimesel päeval minnakse Uus-Meremaale. Pikast retkest ja seiklustest Uus-Meremaa alpides räägib ning näitab pilte mägironija Tõivo Sarnet.
Teda toetab käsikellade ansambel Campanelli. Dirigeerib Inna Lai, kes äsja tuli Venemaalt.
Ülekanne algab veerand tundi enne ürituse algust. Ülekannet teostavad ITrotid.
2013. aasta esimene Tallinna omastehooldajate kokkusaamine toimub sel kolmapäeval, 16. jaanuaril ja jututeemaks on linna sotsiaalhoolekande tulevik.
Tugirühmale tuleb külla Raivo Allev, kes töötab Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametis arendus- ja haldusosakonna juhatajana. Räägitakse, millised tulevikukavad on linnal, tehakse ülevaade hoolekande arengukavast aastateks 2012–2027 ning omastehoolduse arenguplaanidest.
Kohtumine toimub Tallinna puuetega inimeste tegevuskeskuses aadressil Endla 59. Kohtumine algab kell 13. Üritus on tasuta. Jaanuarikuu kohtumise viivad läbi tugigrupi enda liikmed Tiiu Einlo ja Maria Oja. Tule ja võta kaasa tuttav omastehooldaja!
Tallinna omastehooldajate tugigrupp kohtub 2013. aastal iga kuu kolmandal kolmapäeval, v.a juulis. See, kas Tallinna omastehooldajate kooskäimisi toetatakse linna poolt aastal 2013, selgub veebruarikuu tugigrupi kokkusaamise ajaks.
Tallinna omastehooldajate tugirühma igakuiseid kokkusaamisi korraldab MTÜ Inkotuba.
Elva linn kandideerib 2013. aasta Eesti metsapealinna tiitlile. Seoses sellega kuulutavad Eesti metsaselts ja Elva linnavalitsus
välja metsapealinna tunnuslause konkursi.
Elva linna üldpindalast on ligi pool kaetud looduskaitsealade ja metsaparkidega. Väärtuslikumate parkmetsade osakaal linna territooriumist on umbes üks neljandik, millest suurema osa moodustavad männikud. Linnas kasvavatest puudest ligi 90 protsenti on männid. Elva linna parkides on mitmeid jooksu- ja terviseradasid. Elvas ja selle lähiümbruses asuvad ka mitmed puiduettevõtted, nagu RPM, AS Tarm jt.
Kuna Elva linna looduskeskkond omab tervise-, spordi- ja puhkemajandusalast tähtsust, siis väärtustaks metsapealinna tiitel veelgi enam Elva linnarahva tegevust looduse hoidmisel ja keskkonnasõbralikul kasutamisel linnaruumis.
Tulevane metsapealinn otsib tunnuslauset, mis:
on positiivse sõnumiga, lihtne, ainulaadne ja huvitav;
iseloomustab Elvat metsapealinnana;
seda on võimalik kasutada Elva linna tutvustamiseks suulises ja kirjalikus vormis, reklaamtrükistel, üritustel ja esinemistel;
Statistikaameti äsja ilmunud kogumik “Loomemajanduse näitajad” toob välja Eesti loomemajanduse mõningad üldised tendentsid ajavahemikul 2000–2010 ja paneb aluse valdkonna statistika korrastamisele. Loomevaldkonnas tegutsevate ettevõtete arv on 10 aasta jooksul enam kui kahekordistunud ning kasvu võis täheldada ka majanduskriisi tingimustes.
Kui 2000. aastal oli kultuurisektori üksusi Eestis 3200, siis aastal 2010 oli neid juba 7700, mis tähendab, et kümnendi jooksul kasvas kultuurisektori ettevõtete ja organisatsioonide arv üle kahe korra. Kui paljudes teistes sektorites majanduskriisi ajal ettevõtete arv vähenes ja uute ettevõtete asutamine tundus halb mõte, siis kultuurisektoris otsiti sellest just väljapääsu.
10 aasta jooksul suurenes ettevõtete ja organisatsioonide arv kõigis kultuurisektori valdkondades. Kõige kiiremini kasvas visuaalse kunstiga tegelejate arv – 2010. aastaks lausa 68 korda ehk 1700 üksuseni, järgnevad esituskunstid seitsmekordse kasvuga ning trükisõnaüksused (2,2 korda). Kõige vähem suurenes käsitööga tegelevate üksuste arv: ligi 90-st 130-ni. Loe edasi: Loomemajandus jätkas kasvu ka majanduskriisi ajal
Fotol hõimuturismi kaudu eestlastelegi tuttavaks saanud üks udmurtide rahvustoite perepetšid. Foto: Aivar Ruukel
Eesti ökoturismi 20. aastapäeva raames toimub Võrumaal Rõuge vallas Kiidil 12.jaanuaril algusega kell 14 hõimuturismi töötuba.
10 aastat tagasi toimus Kiidil seminar “Ökoturismi võimalused soome-ugri areaalis”, mille eesmärk oli esitada osapooltele (kohalikud omavalitsused, valitsusvälised organisatsioonid, turismiga tegelevad ettevõtjad ning kohalike ja põliselanike kogukonnad) soovituste kompleks ökoturismi arendamiseks soome-ugri rahvastele jätkusuutliku arengu kontekstis, pidades silmas kohalikke kogukondi ja põlisrahvaid. Osalesid eesti, udmurdi, komi, karjala, mari, mordva ja soome kohalike kogukondade ja põlisrahvaste esindajad. Võeti vastu Kiidi deklaratsioon.
Mis vahepeal siis toimunud on Eesti poole pealt vaadatuna? Kuidas edasi?
Hõimuturismi töötoa päevakava:
13-14 saabumine Kiidile, tervituskohv ja hainatii.
14 Tervitused. Aigar Piho ja Aivar Ruukel tervitavad ja meenutavad 10 aasta taguseid tegemisi.
8. jaanuarist kuni kuu lõpuni valivad võrokesed oma lippu. Valida saab kahe kavandi vahel: tumepunane „kaitsering“ valgel taustal ja valge kaheksakand tumerohelisel taustal. Kavandid valis konkursikomisjon välja lipukonkursile saadetud 53 töö seast.
«Lipp on ühtehoidmise tunnusmärk. Ma paneks küll selle oma hoovi peale lehvima, kui on õige aeg, ja tunneks väga suurt rõõmu lipu üle,» ütleb tänases Uma Lehes kunstnik Navitrolla, kes oli üks konkursikomisjoni liikmetest.
Võrokeste lipu kavandeid saab vaadata ja meeldivama poolt hääletada kodulehel http://wi.werro.ee/lipp/. Hääletada saab ka kirja teel: Võro Selts VKKF, Tartu 48, 65609 Võru või helistades tel 782 8750 (tööpäevadel kella 9-17).
Rahva poolt välja valitud võrokeste lippu hakatakse kasutama võrokeste suurematel kogunemistel. Lipuvärve- ja kuju võib kasutada ka rinnamärkide, T-särkide ja teiste meenete kujundamisel. Internetis ja mujal saab lipuga ära märkida võrukeelset teksti.
Võrokeste lipu esimene suurem väljanäitamine tuleb 1. juunil kolmandal võrukeelsel laulupeol Uma Pido.
Kolkja Kelk 2012. Paremal Rändur Rääbis. Foto: MTÜ Piiri Peal
Vanausuliste külas Kolkjas, kus talvisel ajal põlvest põlve on sõidetud tõukekelkudega, toimub pühapäeval, 3. veebruaril neljas rahvusvaheline tõukekelgupäev “Kolkja Kelk 2013″.
Tõukekelgusõit ühisstardist algab 12. Piki Kolkja külatänavaid sõidetakse 800 meetrit üksteisega sõbralikult võidu. Pikal distantsil saab jõudu toitlustuspunktist, kus komme jagatakse. Kõik finišeerujad saavad medali eduka osalemise eest, võitja aga võitjale väärilise auhinna.
Tõukekelgusõidule oodatakse kõiki oma uue või vana kelguga. Kui seda siiski ei ole, saab selle korraldajatelt laenata eelregistreerimise kaudu (3 eur/tk nii istmega kui ka istmeta kelk).
Meeskondlik tõukekelgu teatevõistlus algab kell 13. Üksteisega võtavad mõõtu neljaliikmelised võistkonnad. Meeleoluka võistluse kogudistantsiks on 1 km (4 x 250 m). Teatevõistlus jaguneb eelsõitudeks ja finaaliks, kuhu pääsevad eelsõitude kiiremad. Meeskondlikuks teatevõistluseks on ühesugune tõukekelk kõikidele meeskondadele olemas kohapeal. Kõik finišeerujad saavad medali eduka osalemise eest, võitja-meeskonna liikmed aga võitjale väärilised auhinnad. Loe edasi: Taas on tulekul tõukekelgupäev “Kolkja kelk”
Portaali looja ja autor Monika Kuzmina nimetas veebileht GoodNews.ee on kingituseks Eestimaa inimestele.
“Portaal alustas tegevust 19. detsembrist 2012, kui paljud meediakanaleid oli keskendunud 21.12.2012 Maad tabava maailmalõpu ja selle saabumise vormi analüüsimisele, ” ütles ta. “Kõik, kes on väsinud negatiivsete uudiste lugemisest, saavad nüüdsest lugeda vaid positiivseid uudiseid. Portaalis on koht heategevusürituste kajastamiseks ning huvitavaid persoone ja nende igapäevatoiminguid tutvustavatel lugudel. Lisaks kirjutab portaal vapratest Eesti inimestest ja sellest, kuidas nad nii vapraks on saanud.”
Teemade valdkond on lai: elu, äri, ilu, tervis, reis, kultuur ja keskkond. Just see portaal on ka koht, kus saab tänada kõiki neid inimesi, kes teevad midagi, mis inimkonnale head teeb.”
“2010. aasta alguses käisin Arubas laeval Freewinds juhtimis-, kompetentsus- ja ellujäämiskursusel,” lisas Kuzmina. “Pärast pikka ja rasket igapäevatööd iseendaga, keerulisi ülesandeid oma keha ja vaimuga ning vaimse ja füüsilise tasakaalu leidmise, sain ma Arubalt kaasa ühe unistuse – levitada häid uudiseid. Mul tekkis veendumus, et inimestel on kõrini virisevast suhtumisest, negatiivsusest ning halbadest uudistest. Otsustasin, et teen Eestisse heade uudiste kanali. Esialgu polnud plaan päris selge, kas teha ajakiri, ajaleht, telesaade või hoopis raadiosaade, aga selge oli see, et ma teen selle ära. Kui oma mõttest erinevatele inimestele rääkisin, siis mõni pidas mind rumalaks, naiivitariks ja saamatuks midagi sellist teha. Mis seal ikka. See pani mind mõtlema ja headuse ideesse veel rohkem süvenema. Hakkasin tegema katseid. Loobusin iga suvi mingi perioodi jooksul negatiivsete uudiste vaatamisest ja lugemisest. Teate, mis juhtus? Olin nädala möödudes rõõmsam, avatum ja loomingulisem, olin vabam!”
Naise loomusest tuleb siiras soov, et inimesed oleksid rõõmsamad, õnnelikumad ja oleksid vabamad tegelemaks sellega, milleks nad siia ilma on loodud: “Soovitan kõigile mitte kulutada aega inimeste peale, kes teid kritiseerivad ja kes teid kuidagi väiksemaks teevad, kui te päriselt olete. Soovitan ka mitte kuulata neid inimesi, kes maailmale ise kingitusi ei tee, aga teid süüdistavad või halvustavad, kui te kingite siiralt oma südant, aega ja vahendeid kaasinimestele. Ärge kuulake neid, kes teistest halvasti räägivad, uskuge ikka headusesse ja veenduge inimeste headuses ise, mitte teiste juttude põhjal. Minu unistus on suuresti täitunud tänu kahele suurepärasele inimesele – Kristi Zirkile ja Aare Rüütlile. Suur kummardus neile mõlemale ja aitäh kogu südamest idee igakülgse toetamise eest!”
“Armas Eestimaa inimene – siin on kingitus kogu Eesti rahvale! Heade uudiste portaal GoodNews.ee – ainult head uudised. Head lugemist!” kuulutas ta seoses uue veebilehe tulekuga.
GoodNews.ee on avanud ka vihjelehe, kuhu aasta ring saab saata vihjeid heade inimeste ja nende heade tegude kohta: http://www.goodnews.ee/saada-vihje
Täna, 4. jaanuaril – rahvusvahelise pimedate punktkirja looja Louis Braille’ (1809-1852) sünniaastapäeval – märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva.
Punktkiri ehk Braille’ kiri on reljeefsetest punktikombinatsioonidest koosnev sõrmedega loetav kiri, mida pime prantslane Louis Braille esitles 1829. aastal. Seda kirja kirjutatakse paksemale paberile erilise tahvli ja tihvtiga või punktkirjakirjutusmasinaga või trükitakse punktkirjaprinteriga. Punktkirjakuvar aga võimaldab kirjutada Braille’ kirjas teksti ja lugeda arvutiekraanil olevat tavakirjas teksti punktkirjas.
Punktkiri jõudis pimedate eestlasteni ülemöödunud sajandi viimasel veerandil. Aastakümneid vaid üsna vähe muutunud Braille’ kirja arendamisele aitas oluliselt kaasa arvutitehnoloogia kasutuselevõtmine.
Eesti suurim punktkirjas raamatute valmistaja on Eesti pimedate raamatukogu. Laenutuses on 780 nimetust selles kirjas raamatuid.
Neljapäeval, 3. jaanuaril Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva puhul asetasid Otepää Vabadussambale pärjad vallavanem Merlin Müür, Kaitseliidu Valgamaa maleva Otepää üksikkompanii pealik Aleksander Mõttus ja naiskodukaitse Valga ringkonna Otepää jaoskonna esinaine Mari Mõttus.
28. novembril 1918. a algas Eesti Vabadussõda. 402 päeva sõditi Eesti iseseisvuse eest Nõukogude Venemaa, Landeswehri ja nn. Rauddiviisi vastu. Vaherahu algas 3. jaanuaril 1920. a kell 10.30, sõda lõppes 2. veebruaril 1920. a Eesti täieliku võiduga. Eesti pool kaotas vabadussõjas ligi 6000 isikut, neist 3588 otseses lahingutegevuses.
Eesti kagupoolsema valla elanike arv on tänavu 1. jaanuari seisuga 1134 inimest, mis on kahe inimese võrra suurem kui aasta tagasi.
Setomaa tipus on see arv kasvanud sel sajandil esimest korda. Elama on asutud enamjaolt suurematesse keskustesse: Obinitsa, Meremäele, Võmmorski ja Uusvada külla. Ostetud on ka talumajapidamisi, ennast alaliselt sisse seatud ning hakatud aktiivselt osalema vallarahva tegemistes. Eripärane puhas loodus, aktiivne omanäoline kultuur ja valla loomemajanduslikust visioonist tulenevad võimalused innustavad ka edaspidi kolimismõtteid ja sissekirjutamist kaaluma. Kindlust annab uutele elanikele möödunud aastal 1. novembril käivitunud ja hästi õnnestunud kampaania “Omadega mäel”.
Meremäe vallavanem Rein Järvelill sõnas: “Kahtlemata on elanike arvu kasv suurepärane uudis. Varem on vallaelanike arv pidevalt vähenenud poolesaja inimese võrra aastas. Olen ka ise Meremäele uuesti elama asunud ja selle otsusega väga rahul.”
