Elina Allas

Elu oma vaikusega, merekohinaga, salapärastega metsadega Vormsi saarel

Vormsi tervitus - armastame Eestimaad — Vormsi tervitus – armastame Eestimaad

Vormsi ajaloost. Vormsile on nime andnud Islandilt pärit viiking Orm, mis tähendab Madu. Vormsi on ajalooline rannarootslaste asuala. Enne II maailmasõda elas Vormsil rohkem kui 2500 inimest. Mehed sõitsid merd, talutöö oli naiste kanda. Vormsi õunad, kartul ja vinnutatud lambaliha olid teada ka piiri taga. Vormsi omas kuulsust suvituskohana. Rannarootslaste asustuse lugu katkes 1943./44. aastal, kui põgeneti valdavalt Rootsi. Nõukogude ajal jäi Vormsi NSVLi suletud piiritsooni. Praegu on saarel elanikke üle 400. Tegevusaladeks on turism, metsamajandus, kalapüük… Vormsi traditsiooniline püha on olavipäev 29. juulil.

Vormsi talumuuseum Svibys. Kohtumispunkt enne saarega tutvumist. Saab näha talu ja kuulata vormsilaste ja eestirootslaste ajalugu. Elumaja ehk Pearsi talu on ehitatud 20. sajandi algul. Talus on järgmised hooned: ait, maakelder, suitsusaun, kõrvalhoone, tall ja laut, kaev, pritsimaja, tualett. Vormsi talumuuseumis on eestirootslaste talupojakultuur taasloodud. Kasutuses on suitsusaun ja vana lauta kasutatakse näituse- ja koosolekusaalina. 1930. aastatel oli Sviby 350 elanikuga üks suuremaid Vormsi külasid. Seekordne tutvustus oli Marju Tamme poolt, mis juhatas Raplamaa õpetajatest pensionärid saareringidele. Loe edasi: Elu oma vaikusega, merekohinaga, salapärastega metsadega Vormsi saarel

Rännak Haimre kooli ajaloo radadel

Haimre kooli kokkutulekust 10. juunil kirjutab Jaan Viska.

Kokkutuleku aktuse avas Haimre kooli lipu sissetoomine perekond Mitti kolme põlvkonna esindaja poolt. Kõlasid tervitussõnad. Sellele järgnes raamatu „Tagasivaade Haimre koolile“ esitlus. Sellise pealkirjaga võtab piirkonna hariduselu kokku Toomas Tiits. Eelmisel Haimre koolimaja 80. aastapäeval kõlasid Sirje Unga poolt loodud koolilõpulaulu viimased read: “Ma tahaksin kooli tulla, kus valitseb sõbralik hool. Nüüd mälestustes saan olla, ei unune eal Haimre kool” ning see meenus seekordsel kokkutulekul.

Eelmisel aastapäeval meenutati, kui palju õpilasi on kool ellu saatnud. Sealsamas saadeti kool ise põlevate küünalde saatel igavikuteele. Kõlas ütlus, mis ei jäänud õhku rippuma: pikk ajalugu vajab jäädvustamist. Nüüd juba endise koolimaja 85. aastapäevaks valmis raamat, mis oleks võinud kanda pealkirja „Haimre haridus harib“. Loe edasi: Rännak Haimre kooli ajaloo radadel

Jõgeva valla juubelipidu peetakse Vooremaa pärliks kutsutud Kuremaal

Jõgeva valla sünnipäevapeomelu Kuremaal 2013. aastal.

Jõgeva valla 150. aastapäeva pidustused kestavad aasta ringi. Peapidu saab teoks 10. juunil Vooremaa pärliks kutsutud Kuremaal.

1866. aastal kinnitas Venemaa keiser Baltimaades asuvatele Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangudele vallaseaduse projekti. Eesti keelde tõlkis selle Friedrich Reinhold Kreutzwald. Jõgeva valla ametlikuks sünnipäevaks on 18. veebruar 1876, sest sel päeval kogunes ametlikult esmakordselt Jõgeva vallavalitsus.

Varasemad Jõgeva valla sünnipäevapeod on kandnud erinevaid pealkirju, näiteks keskkonnasõbralik ja spordisõbralik Jõgeva vald.

„Et tegemist on vägagi auväärse vanusega, siis eraldi teemat me sel korral välja tooma ei hakanud,” rääkis sündmuse korraldaja, MTÜ Marlau juhatuse liige Triinu Palmiste, kogukonna eestvedajast ettevõtlik naine, kes on taasiseseisvunud Eesti esimese Jõgeva vallavanema, valla elutööpreemia laureaadi Olavi Annuki tütar. “Juubelipidu on ise väga eriline teema, mille väärikaks tähistamiseks pole seda tarvis teiste pidudega segada.”

Peole, mida juhib Arlet Palmiste, on kutsutud esinema kõik Jõgeva valla kultuurikollektiivid, kes annavad suurejoonelise ühiskontserdi. Üles astuvad Kuremaa lasteaed-algkooli laululapsed, Laiuse noorte tantsurühm, rahvatantsurühmad Meie Mari, Kaaratsin, Kuremaa-Sadala naisrühm, lisaks ansamblid RetPop ja Jensel Kuremaalt. Õhtuse simmanil täidavad vahepause Eesti tänavatantsu elava legendi Joel Juhti eestvedamisel tegutseva JJ-Street tantsijad. Õhtusel simmanil astuvad lavale eestlaste poolt juba aastakümneid armastatud artistid – ansambel Apelsin ja Anne Veski -, kelle kutsumiseks tekkis idee juba möödunud aastal. Loe edasi: Jõgeva valla juubelipidu peetakse Vooremaa pärliks kutsutud Kuremaal

Eesti jahimehed on noorenenud

Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS-i) äsja ilmunud aastaraamatust selgub, et Eesti jahimeeste vanus on võrreldes eelmise aastaga noorenenud. Kui 2015. aastal moodustasid suurima osa jahimeestest 40‒60-aastased, siis lõppenud aasta seisuga jäi see vanusegrupp 30‒60 aasta piirimaile. Lisaks on tõusnud noorte naisküttide osakaal.

“Selline tendents on igati tervitatav ja näitab jahimeeste elujõu suurenemist”, selgitas EJS-i tegevjuht Tõnis Korts. Tegevjuhi sõnul on sellele kaasa aidanud ka aasta teema projekt. “Eelmise “Jahimeheks” aasta teema raames võeti senisest enam noorjahimeeste koolitustest osa ja liituti jahimeeste perega. Eriti positiivne on see, et aina enam tuleb ka noori juurde, kellest märkimisväärne osa on naised.” “Jahitraditsioonide ja teadmiste noortele edasi andmine on ka EJS-i üks põhieesmärke”, lisas Korts.

Eelmisel aastal suurenes Eestis tunduvalt naisküttide osakaal. Kui 2015. aastal oli seltsides naisi 333, siis möödunud aasta lõpuks sai neid kokku juba 373. Samuti suurenes 26‒30-aastaste naiste osakaal. 2015. aastal moodustasid enamiku naisküttidest küll 31‒35-aastased ning 26‒30-aastate vanusegrupis oli kokku 61 kütti, aga lõppenud aastal tõusis see 70 inimesega üheks suurimas vanusegrupiks. Lisaks suurenes 36‒40-aastaste vanuseklass, kus naiskütte on veidi üle 70.

EJS-i äsja ilmunud aastaraamatus käsitletakse ka seltsi 2016. aasta tegemisi, kajastatakse aasta jooksul toimunud olulisemaid sündmusi ning tuuakse välja 2016/2017 jahihooaja küttimisstatistikat jms. Aastaraamatu koostas EJS-i toimetaja Andra Hamburg.

Eesti Jahimeeste Seltsi aastaraamat 2016 (PDF)

Uuenenud Viitina mõisapark ootab külastajaid

Pildike Viitina uuenenud mõisapargist. Foto: Rõuge vald

Nii Rõuge valla elanikud kui ka möödasõitjad on kindlasti märganud, et Viitina mõisapark on selle kevadega väga palju muutunud. Rõuge vallavalitsus viis seal ellu Viitina pargi rekonstrueerimise I etapi projekti.

Lisaks pargile sai uue ilme ka Järvesaar, mis on vallarahva jaoks oluline puhkekoht. Seal toimuvad iga-aastased valla laulu- ja tantsupeod ning muud, peamiselt suvised sündmused.

Projekti käigus korrastati pargis ja Järvesaarel jalgrajad, rajati uusi puhkekohti ning hooldati haljastust. Puistut harvendati 520 puu võrra, maha võeti ligi 1,6 hektarit võsa.

Rõuge valla keskkonnaspetsialist Jaanus Tanilsoo: “Puude- ja võsaraie toimus koostöös projekteerija ja kogenud maastikuarhitekt Kati Niibo ning keskkonnaameti spetsialistiga. Viimased korrektuurid raiemahtu tegid väga loodussõbralikud arboristid firmast OK ACER OÜ. Raiete eesmärgiks oli tuua esile kinnikasvanud vaated kaunile Meegomäele, mõisa peahoonele ja Järvesaarele ning taastada maastikupargile omane kaunis visuaal. Muidugi ei unustatud selle juures ka pargi elurikkust, mille säilitamiseks hooldati näiteks 30 vana elustikupuud, mis jäävad elupaigaks erilisele pargi faunale ja floorale.” Loe edasi: Uuenenud Viitina mõisapark ootab külastajaid

Tulekul on Eesti rahvusliku käsitöö laulupidu ehk OmaMood 2017

8. juunil toimub Viljandi pärimusmuusika aidas Eesti suurim modern-etnilist disaini tutvustav moeetendus OmaMood 2017.

Rahvuslik käsitöö on eestlaste vaimse kultuuripärandi oluline osa ja tükike meie identiteedist, mis on siiani igapäevases kasutuses ning arengus. OmaMood 2017 on rohkem kui lihtsalt moeetendus, see on kõikide paikkondade käsitööliste kogukondadele mõeldud pidu, kus on võimalik kokku saada ja inspiratsiooni ammutada.

Moeetenduse jaoks on loodud spetsiaalne koreograafia ning heliline kujundus. Etenduse visuaalne kujundus on inspireeritud loodusest, ürgsetest metsadest ning eestlaste omapärasest loodustunnetusest.

Sellel aastal on laval 14 kollektsiooni ning disainerite seas on nii Viljandi kultuuriakadeemia ning Viljandi kunstikooli õpilasi kui ka vabakutselisi disainereid. Lisaks jõuab lavale ka Kersti Heinloo poolt loodud lillepärgade kollektsioon.

OmaMood Facebooki leht: https://www.facebook.com/omamood/

OmaMood 2017 sündmus: http://bit.ly/2qOeeXV

Karula rahvuspargis Kaikamäel tuleb puupainutamise koolitus

Et vanad oskused ära ei kaoks, toimub Karula rahvuspargis Kaikamäel kahepäevane koolitus traditsioonilisest puupainutamisest 10. ja 11. juunil algusega kell 10.

Koolituse viib läbi Meelis Kihulane, kes armastab, uurib ja propageerib rahvapärast puukäsitööd.

Kavas:

· loeng ” Traditsiooniline puupainutamine”
· Näituse “Vaka all” avamine. Meelis Kihulase näitus “Vaka all” on esimene näitus sarjast “Kummardus Ants Viiresele”.
· Koolitusel painutatakse looka, vankriratta pöida ja reejalast. Lisaks saavad kõik osalejad ise valmistada painutatud toidukarbi
· 10. juunil saab veel meisterdada traditsioonilisi pille: kilgipille ja karjasepasunad. Juhendab Allan Jara.

Info ja registreerimine tel 5172 646 ja lilian@karula.com.

Toetavad Vana Võrumaa kultuuriprogramm ja keskkonnaamet. Korraldab MTÜ Karula Hoiu Ühing.

Käsmu saab Sauna tänava

Soome 100 sünnipäevale pühendatud Viru Folgi korraldajad pöördusid Kadrina Saunaklubi KSK poole ettepanekuga rajada festivali ajaks Käsmu Sauna tänav. Liikursaunade omanikud, andke endast teada!

Vihaga kuid vihata! Foto: Kadrina Saunaklubi

Kuna Soome ja saun on lahutamatud, tuleks Soome teemalise festivali ajal Käsmus kindlasti pakkuda ka erinevate saunade külastamise võimalusi. Käsmu saabuvad liikursaunad on kavas koondada Käsmu meremuuseumi ligidusse, luues nii kohapeal kohaliku Sauna tänava. Viru Folk toimub 11.- 13. augustini.

Siinkohal kutsub Kadrina Saunaklubi KSK endast teada andma kõikvõimalike liikuvate saunade omanikel, kes on huvitatud Käsmu Sauna tänava projektis kaasa lööma Kadrina saunaklubi direktorile Andres Nukale telefonil 508 9634.

P.S. Kadrina külasaunas jätkub unikaalse, väidetavasti tervendava mõjuga kerisekivi šungiidi testimine. Olete oodatud!

Elvas taastati ajalooline vaksali purskkaev

Neljapäeval, 1. juuni õhtul avatakse Elvas pidulikult kohaliku kogukonna rahaga taastatud ajalooline purskkaev. Avamise puhul annab tasuta kontserdi Ivo Linna ning toimuvad üritused lastele ja noortele.

Purskkaevu taastamise projekti vedanud MTÜ Elva Elama liige Toomas Laatsit ütles, et 20. sajandil oli vaksaliesine purskkaev Elva üks sümboleid.

“Purskkaev rajati juba 1926. aastal, ehkki viimati töötas see 1980. aastate lõpus,” sõnas Laatsit. “Kuna eelmisel aastal korrastati Elva jaamahoone park ning tulemas on vabariigi 100 aasta juubel, siis tekkis meie aktiivseid linnakodanikke koondaval MTÜl mõte teha kogu Eesti rahvale kingitus – purskkaev taastada. Purskkaevul on potentsiaal saada vaatamisväärsuseks, mida tullakse uudistama ka kaugemalt.” Loe edasi: Elvas taastati ajalooline vaksali purskkaev

Alates tänasest tohib kodulinde taas õues pidada

Kuna lindude gripp pole siiani Eestisse jõudnud ning Eesti maaülikooli ornitoloogide hinnangul on lindude ränne selleks kevadeks lõppenud, otsustas veterinaar- ja toiduamet tühistada 1. aprillist kuni mai lõpuni kehtinud lindude väljaspidamise keelu.

Hoolimata lindude gripi ohu vähenemisest soovitab veterinaar- ja toiduamet siiski võimalusel jätkata lindude pidamist sisetingimustes, tagamaks nende parema kaitse.

Vaatamata lindude väljas pidamise keelu lõppemisele saab iga farmiomanik oma linde kaitsta, järgides kõiki loomatauditõrje seadusest tulenevaid bioohutusmeetmeid. Näiteks tuleb piirata kõrvaliste isikute pääsu lindlasse. Väga oluline on korrapäraselt teha näriliste ja putukate tõrjet. Linnukasvataja peab olema kindel, et kõik, mis lindlasse sisse viiakse, olgu selleks sööt, allapanu või muu materjal, poleks haigustekitajaga kokku puutunud. Lindlasse sisenedes peaks kindlasti olema võimalus desinfitseerida desomatil jalanõud ning seal kasutatavaid jalanõusid ja üleriideid ei tohiks kasutada ja kanda mujal.

Loe edasi:

Lastekaitsepäev eksamitest vabaks!

Tänane lastekaitsepäev kipub muude tähtpäevade kõrval ununema, kuigi laste rõõmu ja heaolu nimel tegutsevad asutused ja organisatsioonid pakuvad erinevaid üritusi.

Lastekaitse Liit korraldab näiteks ühes partneritega Vabariigi Presidendi roosiaias lastega ja lastele tunnustusauhindade jagamist laste hüvanguks panustanud inimestele ja organisatsioonidele. Tänavu sooritavad põhikooli lõpetajad aga samal ajal eesti keele eksamit.

“Arusaadav – millal neid eksameid ikka teha kui õppeaasta lõpul,” arutleb Lastekaitse Liidu president Loone Ots. “Ka on õige, et aasta jooksul hästi tehtud töö muudab iga eksamisoorituse kergeks. Ent juunikuu esimene päev võiks siiski pälvida eristaatuse. jäädes laste rõõmupäevaks, kui kooliski on rohkem vabadust ja üllatusi.” Loe edasi: Lastekaitsepäev eksamitest vabaks!

Kuidas suvilasse internetti saada?

Pool aastat talvitunud suvilad saavad kevadel ja suvel uue hingamise, kui järjest rohkem inimesi linnast maale kolib. Mida aga teha, kui metsa või randa kaabliga internet ei ulatu?

Tele2 raadiovõrgu juhi Tanel Sarri sõnul saab suvilas kasutada mobiilset internetti, sest Eesti metsades on väga hea levi.

„Vask- ja fiiberkaablit pole igal pool, aga mobiilne internet on ja selle kvaliteet läheb kogu aeg paremaks,“ ütles Sarri. Ta lisas, et Eesti operaatorite 4G võrgu katvus on üsna võrdne, ulatudes kõigi puhul üle 90%, nagu on näidanud ka Tehnilise Järelvalve Ameti mõõtmistulemused.

„Interneti allalaadimiskiirus on keskmiselt üle 50 megabiti sekundis ja senine kasutajakogemus kinnitavad, et mobiilse interneti kvaliteet on nii hea, et see on igati vääriline asendus püsiühendusele,“ lisas Sarri.

Tele2 raadiovõrgu juht annab nõu, kuidas lihtsalt tekitada suvilasse internetti: Loe edasi: Kuidas suvilasse internetti saada?

Koguja raamatut lugedes – kas armastame rääkida esivanemate tarkusest?

Säravaima kultuuriarvustaja tiitli sai 2017. aastal maalehe ajakirjanik Margus Mikomägi. Televaatajate rahvahääletusel osales ka väga palju maainimesi, kes tagasid temale ülekaaluka võidu. Selles kirjatükis tahaks anda lühiülevaate sellest, mis köitis tähelepanu tema kolmandast Koguja raamatust „Mina olengi regilaul“.

Maalehe lugejatena teame Mikomäe head kultuuri- ja elukäsitlust. Hea üldistusvõime, põhjalikud, laia silmaringiga teatrilood on teinud temast tuntud kultuurivalgustaja. Kuna tegemist on Raplamaa ajakirjanikuga, siis paljud mõtisklused elust ja inimestest on meile lähedased, selle paikkonnaga seotud.

Mikomägi kirjutab: „Elame omavalitsust mängivas riigis, poliitikud ei teeni Eesti riiki, vaid raha.” (lk 13 ja 29). Eriti kurb on seda tõdeda haldus- ja riigireformi käigus. Samas saab nõustada väitega, maal on kadunud hoog valdade ülesehitusel, vähe hoolitakse haritlaste kasvatamisest. Võib küsida, kui iseseisvad oleme isade maal, kas käitume kui turistid, kes koogutavad rahapalvetega mitmete projektide poole (lk 51 ja 92). Mikomägi teab maal elades, et isa Eino agronoomi elutarkus on teda pannud jälgima maaelu. Nüüd tõdeb maaelu hääbumist, mida toetab kultuurituse pealetung. Kohaliku piirkonna elutundajana jagan tema seisukohta, noored ja vanad enam kokku ei saa, üksteist ei kuule, üksteiselt ei õpi (lk 39). Harimatus väärikama põlvkonna elutarkust arvestamata jätab nii mõnegi külakooli taha targutama. Pealiskaudsust vältides on soovitatav ajalehtede esiküljed asendada heade sõnumitega (lk 7). Loe edasi: Koguja raamatut lugedes – kas armastame rääkida esivanemate tarkusest?

Kirjanik Raimond Kaugveri põnev elu jõudis näidendisse

Neljapäeval, 25 . mail esietendus Jänedal asuvas Pulliteatri hoones Arlet Palmiste kirjutatud näidend „Mees raamatust”, mis jutustab ühe Eestimaa populaarseima kirjaniku Raimond Kaugveri (1926-1992) põnevast ja keerulisest elukäigust. Näidendit mängiti paaril maikuu lõpupäeval. Taas võib seda vaatama tulla 10. ja 11. juunil.

Arlet Palmiste sõnul kajastab näidend Raimond Kaugveri erinevaid eluetappe. Juttu on lapsepõlvest Rakveres, Nõukogude okupatsiooni algusest, noorte protestist Vabadussõja mälestussamba lõhkumise vastu, Saksa okupatsioonist, sõdimisest Soome sõjaväes, Nõukogude vangilaagrist, tööst kaevanduses ja trammipargis, kutselise kirjaniku tee algusest, kohtumisest armastatud naise Aavega, kirjaniku viibimisest viinaravil, Aave hukkumisest põlengus kliendi süütamise tõttu: amputeeritud jalaga Kaugver ei suutnud tragöödiat ära hoida. Näidend lõpeb Kaugveri viimaste eluaastatega Lehtses, kuhu sõbrad talle pärast abikaasa hukkumist uue kodu otsisid.

„Raimond Kaugverti vastavalt tema vanusele mängivad neli näitlejat,” ütles Arlet Palmiste. “Üldse on näidendis kaasategijaid 30. Etenduses on segi reaalsus ja fantaasia Raimod Kaugveri raamatute põhjal. Näidendis on kasutatud tema teoseid „Jumalt ei ole kodus”, „Nelikümmend küünalt”, „Kirjad laagrist”, „Peotäis tolmu” ja „Igapäevane leib”.

Kirjandusest tuntud inimestest on tegelaseks ka Võrumaa kirjanik Juhan Jaik, kes Rakvere gümnaasiumis koolipoiss Raimond Kaugveriga kohtudes arvas, et temast võiks saada kirjanik.

Arlet Palmiste sõnul oli Raimond Kaugver üks produktiivsemaid Eesti kirjanike, kelle raamate tiraažid ulatusid miljonitesse.

Kirjaniku tütre Katrin Kaugveri ja Arlet Palmiste koostöös ilmus hiljuti esmatrükis ka Raimund Kaugveri romaan „Viimse meheni”, mis räägib kirjaniku ja tema sõprade elust ja võitlusest Nõukogude okupatsiooni algusaastatel.

Jaan Lukas

Muuseumiöö toob mängud 198 paika üle terve Eesti

Laupäeval, 20. mail toimub järjekorras üheksas üle-eestiline muuseumiöö, mis sel korral kannab pealkirja “Öös on mänge”. Publikule on viie tunni jooksul avatud kõik suuremad ja kümned väiksemad Eesti muuseumid ning lisaks mitmed galeriid, arhiivid, kirikud, mõisad ning isegi tuletornid ja looduskeskused – kõik üht või teistpidi kultuuri, teadmiste, ajaloo ning mäluga tegelevad paigad ja organisatsioonid.

Eelmisel aastal tehti muuseumiööl üle terve Eesti rohkem kui 106 000 muuseumikülastust.

Muuseumiöö programmiga on sel korral taas liitunud uusi põnevaid paiku: esimest korda on ööl tasuta avatud näiteks Pokumaa; Tallinnas näitab Tallinna ülikool vanalinnas Rüütli tänaval oma arheoloogiakogu, mis pole igapäevaselt publikule avatud; esimest korda muuseumiöö programmis osalevas Lääne-Virumaal asuvas Roela käbikuivatis räägitakse täistundidel kummituslugusid. Ent programmis on ka iga-aastased suurlemmikud nagu Eesti Bussiajaloo Selts, kes korraldab oma ajalooliste bussidega tasuta ringsõite Tallinna Bussijaamast, Eesti Kunstimuuseumi kõik filiaalid, Lennusadam, Tartu ülikooli muuseum jpt. Loe edasi: Muuseumiöö toob mängud 198 paika üle terve Eesti

Laupäeval selgub Eesti liigirikkaim linnutorn

Hirve torn Pärnus. Foto: Kristiina Kübarsepp

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnuhuvilisi juba sel laupäeval, 13. mail tornide linnuvaatluspäevale. Üle Eesti ootavad vaatlustornides huvilisi kogenud linnutundjad, kes tutvustavad linde kõigile torni külastajatele ning üheskoos selgitatakse välja linnurikkaim vaatlustorn.

Tänavune kevad on hiline ja seepärast käib lindude ränne alles täie hooga. Järgemööda hakkavad tagasi jõudma ka Aafrikas ja Aasias talvitunud linnud, mistõttu võib nüüd ühe hommikuga kohata tornis isegi sadakond liiki linde. Möödunud aastal võitis Kabli torn 111 liigiga.

“Tornide linnuvaatluspäev on suurepärane viis, kuidas veeta üks meeldejääv hommik lindude seltsis. Ärkamine on küll nädalavahetuse kohta varajasevõitu, aga pingutus tasub end kordades ära. Ütlemata ei tasu ka jätta, et linnuvaatlused on hasarti tekitavad. Kõige parem on tornide vaatluspäevale minna veel koos sõprus- või perekonnaga, et üheskoos oma häid emotsioone jagada,” kommenteeris linnuvaatluspäeva koordinaator Kristiina Kübarsepp.

Loe edasi:

Mõtteid Kohilast: õppimine seob põlvkondi

Kristina Mägi (vasakul) ja Kristina Lee.

Elus ei pea ainult üleskutsete najal elama, vaid põlvkondade järjepidevus peab tagama jätkusuutliku ühiskonna. Kogemusõpe, uute oskuste omandamine saab alguse perekonnast, koolist, hiljem töökohal, sest alati on meil oskusi, mida jagada. Teame, kiirelt muutuvas maailmas tehnoloogia arenguga kaasa minnes tuleb tagada kultuuri, keele ja traditsioonide jätkumine. 2017. aasta on oskuste aasta, eelkõige elukestva õppe aasta ja seetõttu TÕN-i maakondlik koordinaator Ivi Sark kutsus infopäevale Kohilasse.

Koolitus oli eelkõige maakonna TÕNi tegevustest ning kohal olnud osalejatel oli palju tähelepanekuid. Päev algas nn jätkusuutliku valla vallajuhi Heiki Hepneri kabinetis. Olime Kohila uues vallamajas, mis läks käiku 2005. a uue esimese hoonena vabariigis. Vallamajas töötab 26 spetsialisti, vallas elab üle 7000 inimese 230 ruutkilomeetril 21 külas, kolmes alevikus ning pooled elanikud elavad Kohila alevis. Gümnaasiumis käib üle 850 lapse. Tänu heale sündivusele vallas on kool kitsaks jäänud. Uus projekt on valmimas ning sügisest peaksid laiendustööd algama. Lisaks on vallas 4-klassiline era-mõisakool oma võimalustega ja haridusega seotud asutusi: kaks raamatukogu, neli lasteaeda, kaks noortekeskust, koolituskeskus. Vallas püütakse igati tagada elukestvat õpet tunnustamise ja motiveerimise kaudu. Loe edasi: Mõtteid Kohilast: õppimine seob põlvkondi

Käimas on aasta suurpere konkurss

Aasta suurpere 2016 perekond Aan Tartumaalt.

Kuni 2. maini saab esitada kandidaate aasta suurpere konkursile. Tiitli väljaandmise eesmärk on väärtustada ning tunnustada Eestimaa terveid ja tugevaid suurperekondi. Kandidaate saab esitada Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) kodulehel www.lasterikkad.ee.

Aasta suurpere aunimetuse annavad ELPL ja Bigbank ühtsuse ning lasterikkuse au sees hoidmise eest suurperele, kus kasvab vähemalt neli last. Tiitel ja sellega kaasnev rahaline preemia 4000 eurot antakse võitjale üle 13. mail toimuval traditsioonilisel suurperepäeval Tallinna loomaaias.

Eelmisel aastal valiti konkursi võitjaks perekond Aan Tartumaalt. Suurpere vanemad Janne ja Peeter Aan kasvatavad seitset last. Nad on eeskujuks paljudele perekondadele ning neid võib iseloomustada kui aktiivseid, rõõmsameelseid ja avatud inimesi.

Loe edasi: Käimas on aasta suurpere konkurss

ETÜ soovitab südamekuul enam liikumist
ja vähem ekraaniaega

Aprillis tähistatakse üle-Eesti südamekuud, see on kasvanud varasemast traditsioonilistest südamenädalatest, mida tähistati aprilli kolmandal nädalal.

Südamekuuljuhib Eesti Tervisedenduse Ühing (ETÜ) koos Eesti Liikumistervise Innovatsiooni Klastriga tähelepanu taaskord kõigi elanike, aga eelkõige laste ja noorte liikumisaktiivsuse vajalikkusele.

Täiskasvanutest on piisavalt aktiivsed (2–3 korda nädalas ja rohkem) on 34% meestest ning 36% naistest vanuses 16–64 eluaastat. Eesti kooliõpilaste 2013/2014 aasta tervisekäitumise uuringu alusel liigub kehalise aktiivsuse soovitusele 60 minutit päevas vastavalt keskmiselt 14% koolilastest. Uuring 2–10-aastaste laste kohta näitab, et selles vanusegrupis liigub 60 minutit keskmise kuni kõrge intensiivsusega iga päev vaid 13% tüdrukutest ja 27% poistest.

Liikumise olulisust on käsitletud ka mitmetel teaduskonverentsidel Põhjamaades, kus ilmastikuolud õues liikumiseks on meiega sarnasemad. Refereerime siinkohal jaanuaris toimunud CIAPSE2 konverentsi. Negatiivse stsenaariumina arenenud riikides aastaks 2050 on 25% lastest rasvunud ning 30% ülekaalulised.

Loe edasi: ETÜ soovitab südamekuul enam liikumist
ja vähem ekraaniaega

Avatud talude päevale on registreerunud ligi 190 ettevõtet

Avatud talude päev Pärnumaal Panga talus Foto Urmas Saard

23. juulil kolmandat korda toimuvale üle-eestilisele avatud talude päevale on registreerinud 186 talu ja põllumajandustootjat. Registreerida on võimalik kuni 1. maini.

Harjumaalt on registreerunid 33, Pärnumaalt 24, Viljandimaalt 17, Tartumaalt 16, Valgamaalt 15, Põlvamaalt 14, Lääne- ja Ida-Virumaalt 10, Järva- ja Raplamaa 9, Lääne- ja Võrumaalt 8, Saaremaalt 7, Jõgevamaalt 5 ja Hiiumaalt 1 talu.

Esmakordselt osaleb 60 talu, teist korda 62 talu ja kolmandat kord 64 talu. Kolmandat korda osaleb mahemarjakasvatusega tegelev Peedo talu Põlvamaalt.

“Avatud talude päev on väga positiivne üritus, mis toob tarbijad otse koduhoovi kohale. Isegi kaugema nurga rahva juurde, nagu me oleme, tuli ilma suurema reklaamita kohale ligi 400 inimest,” ütles talu peremees Aare Rätsepp. “Aina suuremat huvi tuntakse marjakasvatuse vastu. Uuritakse, kas 14 hektari pealt korjatakse marjad käsitsi ära, paljud näevad marjakombaini esimest korda.”

Loe edasi: Avatud talude päevale on registreerunud ligi 190 ettevõtet

Täna algasid puukäsitöö mõttepäevad Parmu ökokülas

Metsa, puid ja puidu mitmekülgset ning jätkusuutlikku kasutamistväärtustavad inimesed kogunevad täna puukäsitöö mõttepäevadele Parmu ökoküla keskusesse Tsirgumäe külas. Praktiliste tegevuste käigus arutletakse metsa ja puukäsitöö mineviku, oleviku ja tuleviku üle. Mõttepäevad kestavad pühapäevani.

Osalejad käivad metsas taimetarga Tiia Trollaga, kes tutvustab nii söödavaid kui mittesöödavaid taimi. Söödavatest taimedest valmistatakse maitsvat lisa õhtusöögile.

Edev Eremiit ehk Meelis Kihulane suunab puude vaatamist puukäsitöölise pilguga: millist puud valida, kuidas tarbepuitu ära tunda, kuidas kasutada looduslikke vorme tarberiistade valmistamisel. Praktilise tööna saab iga osaleja valmistada lihtsa tarberiista, mis kirjatakse mustriga.

ERMi pikaaegne teadur-kuraator etnoloog Vaike Reemann räägib puitornamentidest.

Parmu ökoküla asutaja ja eestvedaja Kalev Raudsepp ning mõttepäevade korraldaja, pärandtehnoloog Andres Rattasepp tutvustavad kohaliku tõrvavabriku ajalugu ning tõrva ja tökati valmistamise protsessi alates materjali varumisest kuni valmisproduktini.

Noor andekas lõõtspillimängija Herbert Konnula loob meeleolu kena lõõtspillimänguga.

Rohkem infot ja registreerumine: http://parmu.ee/ökoküla/puukasitoo-mottepaevad/

Konsulendid hakkavad koostöös veterinaar- ja toiduametiga linnupidajaid nõustama

Maaelu Edendamise sihtasutuse (MES) konsulendid hakkavad koostöös veterinaar- ja toiduametiga linnupidajaid nõustama, kuidas konkreetselt ühes või teises majapidamises uusi bioohutuse alaseid nõudeid täita.

Alates 1. aprillist tuleb kodulinde pidada sisetingimustes ning juhul, kui see lindude heaolu silmas pidades pole võimalik, võib neid lubada õue ainult võrguga kaetud alal. Kui linnud söövad ja joovad õues, peab neil pea kohal olema veekindel katus. Bioohutuse alaste nõuete täitmise eest vastutab lindla omanik.

Maaelu Edendamise sihtasutuse konsulendid annavad käesoleval kevad-suvel linnupidajatele nõu, kuidas kehtestatud reegleid võimalikult efektiivselt rakendada.

“Konsulendid on valmis kõiki linnupidajaid nõustama selles osas, kuidas linngripi ohu tingimustes bioohutusmeetmeid tõhustada ja see ei lähe linnupidajatele midagi maksma,” selgitas Leho Verk MES nõuandeteenistusest.

Loe edasi: Konsulendid hakkavad koostöös veterinaar- ja toiduametiga linnupidajaid nõustama

Põhja-Eesti parim toiduaine on kooritud must küüslauk

Saku vallas tegutseva pereettevõtte OÜ Must Küüslauk kooritud must küüslauk võitis tänavu Eesti parima toiduaine piirkondliku konkursi Põhja-Eestis.

Musta küüslaugu näol on tegu karamellistatud küüslauguga. See valmib nädalaid madalal temperatuuril ja kontrollitud niiskuses küpsedes. Protsessi ennast võib võrrelda sous vide tüüpi küpsetamisega, mille käigus muutuvad küüslauguküüned süsimustaks ja omandavad kergelt magusa, siirupise maitse, milles võib tunda ka palsamiäädika ja tamarindi nüansse.

Lisaks võidutootele teenisid piirkondlikul konkursil äramärkimise neli kohalikku toodet: HeyDay Organic OÜ külmpressitud mahl Sunbeam, Elsoots Production OÜ Pasta Pesto kanaga, Realisti ingveri-piparmündi käsitöölimonaad ja Puljong OÜ Foodstudio kanapuljong, mis võitis ka rahva lemmiku tiitli.

Põhja-Eesti parim toiduaine valiti välja 19 toote hulgast, mille esitasid 14 piirkonna väikeettevõtet. Spetsialistidest koosnenud hindamiskomisjoni tegevust juhtis Tartu ülikooli arstiteaduskonna meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer.

Aialinnuvaatlejad aitavad teha rahvateadust

Enam kui 800 aialinnuvaatlejat on kahe kevadkuu jooksul kogunud juba ligi 13 000 vaatluskirjet aialindude ja -looduse kohta. Nad osalevad Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) rahvateadusprojektis “Suvine aialinnupäevik”, mille eesmärk on jälgida meie aedades pesitsevate linnuliikide leviku ja pesitsusedukuse muutusi ning saada uusi teadmisi aialoodusest.

Kuna aialindude pesitsusperiood alles algab, siis kõik loodushuvilised, kelle aias linnud pesitsevad, on oodatud liituma!

Suvise aialinnupäeviku veebirakendusse www.eoy.ee/aed saab igaüks luua oma isikliku aialinnupäeviku, kuhu saab kirja panna kõik aias kohatud ja pesitsevad linnud ning muud juhuvaatlused selgroogsete, tolmeldajate ning fenoloogiliste tähelepanekute kohta: millal hakkasid õitsema taimed ja millal ilmusid välja esimesed putukad. Kaardirakenduse abil saab jälgida ka teiste osalevate aedade tulemusi.

Taolise rahvateadusprojekti tähtsus seisneb selles, et iga osaleja saab anda jõukohase panuse suuremahulise andmebaasi loomiseks, mille analüüsimine annab parema ülevaate kuldnoka, suitsupääsukese, linavästriku ja paljude teiste armastatud lindude käekäigust erinevates Eesti piirkondades. See on ka ainus mõistlik viis, kuidas koguda andmeid aedadest, kuhu teised seired muidu ei ulatu.

Loe edasi:

Homme toimub üle-eestiline avatud kalasadamate päev

Homme, 29. aprillil toimub esimene avatud kalasadamate päev, kus osaleb 11 sadamat üle Eesti.

Külastajad saavad avatud kalasadamate päeval tutvuda sadamatega nii seest kui ka väljast. Kalasadamates saab maitsta kohalikku kalatoitu ning kaasa osta värsket kala ja kalatooteid.

Leppneeme sadama programm algab kell 8. Kell 12 tervitab Leppneeme sadama külastajaid maaeluminister Tarmo Tamm. Kohal on ka kalakokk Vladislav Koržets, merebioloog Aleksei Turovski ning sadamas esineb Tanel Padar koos Tomi Rahulaga.

Sadamate programmid kestavad hommikul kella 8-14 ja nendega saab lähemalt tutvuda aadressil www.avatudsadamad.ee.

Loe edasi: Homme toimub üle-eestiline avatud kalasadamate päev