TTIP-vastane kampaania kogus üle 3 miljoni allkirja

stop-ttip-generic-fbEuroopa kodanikualgatus TTIP ehk Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse vastu kogus Euroopass 3 263 920 allkirja. Allkirjad anti sümboolselt üle täna, 7. oktoobril Brüsselis. Eestist koguti 2895 allkirja.

Täna ennelõunal andis sõltumatult organiseeritud Euroopa kodanikualgatus “Stop TTIP” Euroopa Komisjonile Brüsseli peakontoris sümboolselt üle rohkem kui 3,2 miljonit allkirja.

““Stop TTIP” kogus rohkem allkirju kui ükski teine Euroopa kodanikualgatus seni — me nõuame, et Euroopa Komisjon pööraks CETA- ja TTIP-vastastele häältele kohast tähelepanu. Me soovime, et TTIP läbirääkimised peatataks ja et CETA kaubanduslepet ei ratifitseeritaks,” ütles Michael Efler, sõltumatu kodanikualgatuse juhtkomitee liige.

“Kõigest ühe aastaga koondasime kolm korda rohkem inimesi, kui oli Euroopa kodanikualgatuse jaoks Euroopa Liidu reeglite järgi vaja,” lisas Susan George kodanikualgatuse juhtkomiteest. “Me ületasime ka nõutud seitsme Euroopa riigi kvoorumi ja saime vajaliku hulga allkirju kokku 23 liikmesriigis. “Stop TTIP” kodanikualgatust toetab üle 500 organisatsiooni üle kogu Euroopa Liidu. Algatuse edukus näitab, kui suureks on paisunud vastuseis TTIP ja CETA suhtes Euroopas. Kui lubadustes muuta läbirääkimised läbipaistvamaks ja kaasata rohkem kodanikuorganisatsioone on kübekegi tõtt, siis peavad ELi asutused korraldama küsimuste arutamiseks Euroopa Parlamendis eriistungi ja Euroopa Komisjon peab võtma ette samme lepingute peatamiseks.”

Brüsselisse kogunenud “Stop TTIP” kodanikualgatuse aktivistid asetasid kilode kaupa kogutud allkirju hiiglaslikule kaalule — täpselt niipalju, et kodanike hääled kaaluksid üles rahvusvaheliste suurettevõtete huvid, mida väljendasid vastanduvale kaalukausile asetatud liivakotid. Aktsioon toimus sildi all “Let’s TTIP the scales” (tõlkes umbes “TT(IP)aome kaalud kinni”).

Kodanike endi organiseeritud “Stop TTIP” algatus kutsub üles Euroopa Liidu asutusi ja liikmesriike peatama Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise vabakaubandusleppe (TTIP) läbirääkimised ja mitte ratifitseerima Euroopa Liidu ja Kanada vahelist vabakaubanduslepet (CETA). Algatus käivitati kodanike poolt täpselt aasta eest (7. oktoobril 2014), mil Euroopa Komison teatas, et lükkab tagasi taotluse ametlikuks Euroopa kodanikualgatuseks. Euroopa Komisjoni seisukohalt ei või Euroopa kodanikualgatus olla negatiivses sõnastuses ega suunatud käimasolevate lepinguläbirääkimiste vastu. “Stop TTIP” on Euroopa Komisjoni nimetatud otsuse vaidlustanud Euroopa Liidu kohtus.

Eestis koguti kodanikualgatusele 2895 allkirja, mis on 64% nõutud kvoorumist. Kvoorum jäi ületamata ka Lätis (17%), Leedus (38%), Maltal (25%) ja Küprosel (36%), kuid vanadest ELi riikidest nt Saksamaal ületati kvoorum 20kordselt (2177%), Austrias, Suurbritannias, Prantsusmaal ja Hollandis samuti 5-10-kordselt.

Eestis koordineerib kampaaniat Eesti Roheline Liikumine.

Otepää peab homme ettevõtluspäeva

otep5.-11. oktoobrini toimub üle-eestiline ettevõtlusnädal ja ka Valgamaa ettevõtlusnädal. Selle raames toimub Otepääl 8. oktoobril traditsiooniline ettevõtluspäev, kus saab kuulata erinevaid ettekandeid. Tunnustatakse ka valla ettevõtjat 2015.

Otepää ettevõtluspäeva üks korraldajatest, Otepää vallavalitsuse arendusnõunik Aado Altmets ütles, et seekord on ettevõtluspäeval fookuses start-up-ettevõtlus ehk innovatsiooniettevõtlus. Tulevikust, automatsioonist ning robotitest Tartus ja mujal maailmas räägib Tartu ülikooli robootikaklubi liige Rainer Keerdo, uudsest kingatalla disainist OÜ Heels esindaja Eero Ränik. Ettevõtluspäeval tehakse ettekandeid Valgamaa Partnerluskogu ettevõtlusmeetmest ja arutatakse Valgamaa 2016. aasta turismitegevuste üle.

Osalema on oodatud kõik huvilised, eriti aga tulevased ja praegused ettevõtjaid.

Päevakava:

12.15 Avamine, tervitused.

12.30-14.30 “Kuidas startida start-up’i?” Ettekanded, demonstratsioonid ja vestlusring. Oma tegemisi tutvustavad Eero Ränik (kingatalla disainist, www.heelosophy.net ) ja Rainer Keerdo (robotite ehitamisest, TÜ robootikaklubi).

15.00-16.30 “Ratsa rikkaks?” – Valgamaa Partnerluskogu ettevõtlusmeetme (Leader-meede) ning EASi starditoetuse tutvustus.

16.30-17.00 “Otepää valla ettevõtja 2015” välja kuulutamine.

17.00-19.00 “Elu kahe maailma piiril”. Teemadeks Valgamaa planeeritavad turismitegevused 2016. aastal ja turismiharidus, samuti arutelu, kuidas suurendada Otepää, Tõrva, Valga silmapaistvust Eestis, Lätis, Soomes.

Ettevõtluspäeva Otepääl korraldavad Otepää Vallavalitsus, Valgamaa Arenguagentuur ja Valgamaa Partnerluskogu.

Lisainfo Valgamaa ettevõtlusnädala kohta: http://www.eas.ee/ettevotlusnadal/valga/ (Otepää ettevõtluspäeva kohta Aado Altmets, tel 503 9529, www.otepaa.ee).

Läänemaa noorsootöö tunnustamiseks saab esitada kandidaate

Läänemaa noorsootöö tunnustamiseks saab esitada kandidaate kuni 2. novembrini.

Tunnustamise kategooriad on :

1) Aasta noor

2) Aasta noorsootöötaja

3) Aasta sündmus/koostöö

4) Märkamine

Kandidaatide kirjeldamisel tuleb kajastada eelkõige 2015. aasta saavutusi. Esitamiseks tuleb täita kandidaadi esitamise vorm (saadaval siit: http://bit.ly/1j4ZleU) ja saata see Lääne maavalitsusele (Lahe 8, 90503 Haapsalu) postiga või e-posti aadressil ulle.erman@laane.maavalitsus.ee hiljemalt 1. novembril 2015.

2014. aastal anti tunnustus välja kahes kategoorias – Läänemaa Aasta Noore tiitli sai muinasjutulise heategevusfestivali “Elas kord…” korraldaja Berta Valdma ning Aasta Noorsootöötajaks oli erivajadustega lastega tegelev Juta Siimuste.

Savvusanna rändnäütüs om Tarton

suitsusaun36. rehekuust 6. märdikuuni saa Tarto ülikooli raamadukogo (W. Struve 1) II kõrra puhkõruumin (inneskidse kohvigu galõriin) kaia rändnäütüst “Savvusann – mi uma sann”, miä kõnõlõs Võromaa savvusannast ni sannakombist.

Näütüse pandsõva kokko MTÜ Hinokad ja Võro Selts VKKF. Vana-Võromaa savvusannakombõ omma 2014. aastaga märdikuust UNESCO üleilma tähtsä kultuuripärandüse nimekirän.

Rändnäütüse vahetallitajas om TÜ Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus, eksponiirmist tukõs Vana Võromaa kultuuriprogramm (Rahvakultuuri keskus).

*****

6. oktoobrist 6. novembrini on Tartu ülikooli raamatukogu (W. Struve 1) II korruse puhkeruumis (endise kohviku galeriis) MTÜ Hinokad ja Võro Seltsi VKKF rändnäitus “Savvusann – mi uma sann”, mis tutvustab Võrumaa suitsusaunu ja saunakombestikku. Vana Võromaa suitsusaunakombestik kanti 2014. aasta novembris UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.

Rändnäitust vahendab TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus, näituse eksponeerimist Tartus toetab Vana Võrumaa kultuuriprogramm (Rahvakultuuri keskus).

Avatud on KÜSKi arenguhüppe taotlusvoor

Kysk_logoKodanikuühiskonna Sihtkapital avab juba kolmandat korda  arenguhüppe taotlusvooru, kuhu ootab vabaühendustelt 2. veebruariks 2016 selliseid projekte, mis keskenduvad organisatsiooni tegevusvõimekuse suurendamisele, et saavutada ühenduse eesmärkide elluviimisel ja tegutsemisel oluline arenguhüpe.

Toetust saab küsida kuni 12 000 eurot ning projekti saab teostada ajavahemikul 1. mai 2016-31. mai 2017. Et oleks võimalik hinnata projekti tulemusi, eeldatakse, et projekt kestab vähemalt 8 kuud. Kokku on voorus jagada 300 000 eurot.

Toetuse taotlemise eelduseks on vabaühenduse põhjalik analüüs lähtuvalt oma arenguvajadustest. See peab olema organisatsiooni terviklikult käsitlev ning tulevikku vaatav. Projektiga võib arendada nii ühte kui ka mitut tegevusvõimekust, kuid fookus(t)e valimine peab olema selgelt, analüüsist lähtuvalt põhjendatud.

Taotlema on oodatud nii piirkondlikult, üleriigiliselt kui ka rahvusvaheliselt tegutsevad vabaühendused. Projektide esitamise tähtaeg on 2. veebruar 2016 kell 15.

Kõik vajalik teave taotlemise tingimuste ja infopäevade kohta on leitav siit: http://kysk.ee/taotlusvoorud/ah16

Noortebänd 2015 finalistid on selgunud

Noortebänd 2015 finalist Von Dorpat Tartumaalt. Foto: Maris Savik
Noortebänd 2015 finalist Von Dorpat Tartumaalt. Foto: Maris Savik

Reedel ja laupäeval toimusid Noortebänd 2015 Tartu poolfinaalid, mille tulemusel selgusid Noortebänd 2015 järgmised finalistid – Lights on the Ceiling ja Ol’ Mill Viljandimaalt. Lisaks selgus esmaspäeva südaöösel rahvahääletuse lemmik, mille tulemusena pääseb viimasena finaali Tartumaalt pärit bänd Von Dorpat.

Tartu poolfinaalides langetas otsuse žürii koosseisus Erik Morna (Raadio 2 muusikajuht), Gunnar Viese (promootor, Weekend Festival Baltics), Veiko Soom (Raadio Elmar), Karl Lomp (Rock & Roll programmijuht), Elina Hokkanen (Noortebänd 2014 võitja, Innersound), Silver Lepaste (Clockwork Studio), Indrek Mällo (muusik, Noortebänd 2008 võitja), Argo Vals (muusik), Liana Kolodinskaja (Raadio Elmar, muusik Maria Stuart).

Žürii oli üksmeelel, et laupäevane Tartu poolfinaal oli silmanähtavalt tugev. Kitarristi ja helilooja Argo Valsi sõnul oli aga pisut üllatav, et Noortebändil osalevate bändide valik ei kajastanud seda, mis üldiselt Eesti muusikas praegu toimub.

“Üheks põhjuseks võib olla tihe kokkupuude maailmast pärineva rock- ja metalžanri peavoolumuusikaga,” leiab Vals. “See on intensiivne ning seda tuleb igast suunast.”

Noortebändi konkurssi peab Vals aga noorte muusikute jaoks heaks hüppelauaks: “Tõenäoliselt on see noorele bändile esimeseks mastaapseks kogemuseks, mis on õnnestumise korral äärmiselt innustav.”

Noortebänd 2014 tiitli omaniku, Innersoundi solisti Elina Hokkaneni sõnul kujunevadki bändide žanrid välja muusikastiilidest, mida bändiliikmed ise kuulavad.

“Mõne bändi muusika ei vajagi rikastamist ning kõik toimib nii, nagu see nende poolt valmis tehtud on,” annab Hokkanen noortele muusikutele nõuandeid, kuidas teistest eristuda. “Kui aga leidub mõni noor kollektiiv, kelle eesmärk ja soov on üllatada publikut, siis peaks muusikat kirjutades looma oma instrumendi, hääle või vokaaliga midagi sellist, mida vähemalt sina ise kuulnud pole.”

Lisaks eelnevalt nimetatud bändidele on finaalis juba ka Tallinna poolfinaali edasipääsejad Voice of Voices Pärnumaalt ja Abandoned Elysium Harjumaalt. Noortebänd 2015 tiitli omanik selgub 24. oktoobril 2015 Kultuurikatlas.

Vaata ka: https://www.facebook.com/Noorteband.page?fref=ts

Pärandtehnoloogid kutsuvad sügiskooli Viljandimaale

sugiskooli2015plagu_FB_reso100TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia magistrandid ootavad kõiki huvilisi pärandtehnoloogide sügiskooli. Pärandtehnoloogide sügiskool “Loovast käest saab terveks vaim” toimub 16.-17. oktoobril Viljandimaal Männiku Metsatalus.
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia magistrandid kutsuvad pärandtehnoloogide sügiskooli arutlema loomingulise (käsi)töö vaimu arendava ja tervendava toime üle. Pärandtehnoloogia magistrantidele sekundeerivad Ahto Kaasik, Marek Nisuma, Joosep Metslang, Indreks Jets ning Valdur Mikita. Kuulama ning kaasa arutlema on oodatud kõik huvilised.
Täpsem programm ja registreerimisinfo sügiskooli Facebooki lehel

IV Uma Pido noodivihu tutvustus-oppus

umapidoPuulpäävä, 10. oktoobril kell 11 om Põlva Kultuurikeskusõ tandsusaalin IV Uma Pido (28. mai 2016, Põlva) noodivihu tutvustus-oppus koorijuhtõlõ, muusikaoppajilõ ja tõisilõ huviliisile.


– Kõnõldas, kuis pidokavva kokko panti ja määne pido tulõ.
– Kätte jaetas koorijuhi eksemplar Uma Pido noodivihku.
– Kullõlda saa 25st pidolaulust 11 laulu Võro kesklinna kooli latsi, segäkoori Kevadised Hetked, kammõrkoori Maarja ja naisikuurõ Mai ja Tempera esitüsen. Üten saa kah laulda.
– Saa kuulda pidolaulõ joba harjotanu koorijuhtõ kogõmuisist.
– Kõnõldas, kuis käü pidolõ kirjapandminõ.
– Saa kullõlda pido lavastajat Kristo Tootsi ja kunstnikku Anne Prangelit.

Kokkosaamist alostadas laulõ kullõmisõ osaga, et lauljidõ päivä mitte ülearvo pikält kinni hoita. Edesi lätt kõik tüütarõ-arotusõ vormin. Kokko võissi tulõja aigu planiiri 2-2,5 tunni ümbre.

Kell 10 tege ussõ vallalõ kultuurikeskusõ kohvik, nii et tulõja võiva vabalt jättä karmanihe veidü kohvirahha ja aokavva aigu kolleege ja sõpruga jutuajamisõs!

Hõimupäevade Tartu tantsuklubi: mari tantsud

 Tatarstani maride folklooriansambel Kna Vel.

Tatarstani maride folklooriansambel Kna Vel.

14. oktoobril kella 20-24ni
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Hõimukuul leiab Tartu tantsuklubis aset mari rahvatantsude teemaõhtu koostöös Fenno-Ugria Asutusega. Maride rahvatantse tutvustab huvilistele maride folklooriansambel Kna Vel Tatarstanist Kukmori rajoonist. Ansambel loodi 1991. aastal. Sestsaadik on folklooriansambel üles astunud festivalidel ja pälvinud tuntust nii kodu- kui välismaal. Ansambel koondab Tatarstani maride külade tantsu- ja laululembelisi inimesi, kes kord nädalas kogunevad valmistuma esinemisteks ning nautima seltsielu. Mitmed nooremad Kna Veli tantsijad ei ela enam külades, vaid õpivad või töötavad linnades, aga soov tantsida hoiab nende sidet küla traditsioonidega. Kna Veli esituses põimuvad ehedus ja lavalisus, kusjuures ehedusele jäetakse rohkem mänguruumi. Kna Vel esitab mari rahvapillide tümõri ja šuvõri saatel mari rahvalaule ja -tantse ning tutvustab maride kombeid ja tavasid. Lisaks tuttavamale karmoška- ja torupillimängule on mari muusikale iseloomulik rütmikas trummimäng.

Põgus videomeenutus folklooriansambli Kna Vel esinemisest 2014. aastal Tallinnas toimunud traditsioonilise tantsu festivalil “Sabatants”. https://www.youtube.com/watch?v=QV0sZPQWWoA

Vahepeal on Tiigi seltsimaja laval ruumi ka teiste kohalolevate rahvamuusikute jaoks ja on oodata suuremat koosmusitseerimist. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat Eestist ja võõrsilt. Tartu tantsuklubisse on musitseerima ja tantsima oodatud kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti.

Osalemine on tasuta. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti ühisele teelauale ja tantsimiseks mugavad vahetusjalanõud.

Järgmised Tartu tantsuklubi toimumisajad hooajal 2015/2016 kella 20-24ni Tiigi seltsimajas:
21. oktoobril Tartu tantsuklubi: Ingerimaa tantsud ja laulumängud,
4. novembril Tartu tantsuklubi: Lahemaa Rahwamuusikud,
18. novembril Tartu tantsuklubi: Lõõtsavägilased,
2. detsembril Tartu tantsuklubi: Mooste Rahvamuusikakooli Pilliklubi,
16. detsembril Tartu tantsuklubi: Kandled,
30. detsembril Tartu tantsuklubi: Eesti lõõtspillid,
13. jaanuaril, 27. jaanuaril, 10. veebruaril, 24. veebruaril, 9. märtsil, 23. märtsil, 6. aprillil, 20. aprillil, 4. mail ja 18. mail.

Lastefond kogub annetusi TÜ/Rock`i korvpallimängudel

374376_10151727780278905_70306949_n_460x687SA TÜ Kliinikumi Lastefond on ka tänavu kohal Alexela Korvpalli Meistriliiga (AKM) kodumängudel Tartu ülikooli spordihoones, et koguda annetusi raskelt haigetele lastele. Esimest korda sel hooajal tehakse seda juba kolmapäeval, 7. oktoobril.

Lastefondi vabatahtlikud on spordihoones kohal koos maskott Mõmmikuga. Annetuste kogumiseks liiguvad vabatahtlikud mööda tribüüne nii enne mängu algust kui ka poolajal. Mängu ajal publikut ei segata.

Lisaks homsele plaanib Lastefond selle aastanumbri sees toimuvatel Rock`i AKM kodumängudel koguda annetusi ka teisipäeval, 20. oktoobril; reedel, 6. novembril; reedel, 27. novembril; laupäeval, 5. detsembril ja laupäeval, 12. detsembril.

Skype’i ja IT Akadeemia stipendiaadid on selgunud

Skype ja Hariduse Infotehnoloogia sihtasutus (HITSA) andsid IT Akadeemia programmi raames välja kaheksa magistristipendiumit kogusummas 52 000. Skype’i ja IT Akadeemia magistristipendium toetab silmapaistavate informaatika ja infotehnoloogia magistrantide õpinguid.

Sel aastal pälvisid stipendiumi viis Tartu ülikooli informaatika magistriõppekava tudengit: Anastasia Bolotnikova, Annabell Kuldmaa, Jaanus Jaggo, Janno Siim, Sander Siim. Samuti määrati stipendium kahele Tallinna tehnikaülikooli arvutisüsteemide õppekava magistrandile: Andrei Mihnevitšile ning Emmanuel Ovie Osimiryile ja ühele küberkaitse magistriõppekava üliõpilasele Eve Naomi Hunterile.

Ühe stipendiumi suurus on 2015./16. õppeaastal 6500 eurot ja see on ette nähtud eesoleva õppeaasta kulude katmiseks. Rohkem infot magistristipendiumi kohta saab HITSA kodulehelt.

Eesti IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm, mida juhib Hariduse Infotehnoloogia sihtasutus (HITSA). HITSA eesmärgiks on IT-hariduse toetamine ja tänapäevase tehnoloogia juurutamine kõikide tasemete haridusasutustes, nende varustamine moodsate infosüsteemidega ning kõrge kvalifikatsiooniga IKT-spetsialistide ettevalmistamise tagamine.

Võru linn tunnustas aasta õpetajaid

 

Võrumaa aasta õpetajate tunnustamine: (vasakult) abilinnapea Sixten Sild,Koidu Süvaorg, Janeli Jorro, Ere Tumm, Gaida Vassin ja linnapea Anti Allas.
Võrumaa aasta õpetajate tunnustamine: (vasakult) abilinnapea Sixten Sild,Koidu Süvaorg, Janeli Jorro, Ere Tumm, Gaida Vassin ja linnapea Anti Allas.

Esmaspäeva, 5. oktoobri õhtul toimus Võru kultuurimajas Kannel pidulik vastuvõtt Võru linna õpetajatele. Üritusel anti üle aasta õpetaja 2015 tunnustused.

Aastate õpetaja 2015 tunnustuse pälvis muusikaõpetaja ja koorijuht Helga Ilves, Aasta õpetajad 2015 on Võru Järve kooli õpetaja Gaida Vassin, Võru Kreutzwaldi kooli inglise keele õpetaja Ere Tumm ning Võru Kesklinna kooli klassiõpetaja Koidu Süvaorg. Aasta noor õpetaja 2015 laureaat on Võru Kesklinna kooli klassiõpetaja Janeli Jorro.

Tunnustuse saanutele andsid linnapea Anti Allas ja abilinnapea Sixten Sild üle reisibüroo 600-eurosed kinkekaardid ning kunstnik Eino Mäelti valmistatud klaasist raamatukujulised meened. Autasustamisele järgnes Kõrsikute kontsert ning pidulik vastuvõtt.

Aasta õpetaja konkurssi korraldatakse Võrus kaheksandat aastat. Konkursiga soovib linn tähtsustada õpetaja rolli, tõsta esile edukate pedagoogide tegevust ning tunnustada Võru linna koolide, huvikoolide ja lasteaedade õpetajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isikuteks ning kelle tegevus on positiivselt mõjutanud haridusasutuste, Võru linna ja piirkonna arengut.
Kandidaate said esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud.

Maaeluminister kohtub Järva- ja Viljandimaa põllumeestega

Maaeluminister Urmas Kruuse kohtub täna Väätsal põllumeeste esindusorganisatsioonidega ning külastab piimatootmisi Järva- ja Viljandimaal.

Kohtumisel Järva- ja Viljandimaa põllumeestega arutatakse olukorda piimandussektoris ja võimalusi selle leevendamiseks. Minister Urmas Kruuse ütles, et olukorra leevendamiseks on nii Eesti riik kui ka Euroopa Komisjon tulnud välja rahaliste meetmetega, kuid otsida tuleb ka pikaajalisemaid lahendusi.

“Toetused annavad küll ajutist leevendust, kuid pikemas perspektiivis tuleb piimatootjail olukorraga kohaneda ning tulemuse annab ikkagi suurem keskendumine müügile ja ka töötlemisele. Suurema turujõu annaks põllumehele koondumine ühistutesse,” selgitas Kruuse.

Minister külastab visiidil Järvamaal Väätsa vallas asuvat Lõõla suurfarmi ning Viljandimaal Viljandi vallas asuvat Parduse talu ning Abja vallas asuvat Pajumäe talu.

Tunnustati Viljandimaa noorsootöö parimaid

Reedel, 2. oktoobril tunnustati Viljandis Sakala keskuses haridus- ja noorsootöö  tegijaid üritusel “Viljandimaa õpib ja tänab”.

Selle aasta noorsootöö valdkonna parimateks valiti:

Aasta osaluskogu: Viljandi gümnaasiumi õpilasesindus;

Aasta kohalik omavalitsus: Viljandi linnavalitsus;

Aasta huvikool: MTÜ Taibukate Teaduskool;

Aasta noorsootöötaja: Riina Tootsi;

Aasta noor: Eleriin Lõssov;

Aasta sündmus: Viljandimaa osaluskohvik 2014.

VTA hakkab laupäeviti metssigade proove vastu võtma

AgBusWildswineSeoses intensiivsema küttimisperioodi algusega hakkas veterinaar- ja toidulaboratoorium alates 4. oktoobrist analüüsima seakatku proove ka pühapäeviti. Et kõik proovid jõuaksid õigel ajal laborisse, hakkas veterinaar- ja toiduamet võtma maakondades kokkulepitud kellaaegadel vastu kütitud metssigade proove ka laupäeviti. Algaval jahihooajal tuleb seakatku tõrjumiseks metsas küttida vähemalt 29 600 metssiga

“Intensiivsema küttimise ajaks oleme pikendanud nii maakondlike veterinaarkeskuste kui ka laboratooriumi tööaega nädalavahetustel, et kõik proovid jõuaksid õigel ajal laborisse ja saaksid võimalikult kiiresti analüüsitud,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. “Veterinaar- ja toiduamet tunnustab jahimeeste poolt seni tehtud tööd. Oleme pidevas koostöös Eestis Jahimeeste Seltsiga kaardistanud kitsaskohti, mis metsas leviva seakatku tõrjumist ja metssigade arvukuse piiramist takistavad.”

VTL hakkas alates 4. oktoobrist analüüsima sigade Aafrika katku proove lisaks tööpäevadele ka pühapäeviti.

“Oleme laborivõimekust aktiivsema küttimise ajaks tõstnud, pikendades tööaega ning tellitud lisaseadmete kohalejõudmisel tõuseb see lähinädalatel veelgi,” ütles veterinaar- ja toidulaboratooriumi direktor Olev Peetsu. “Selleks, et labor jõuaks pühapäeval proovid ära uurida, peavad need jõudma laborisse hiljemalt pühapäeva hommikul kell 10.”

Proovide vastuvõtmise ja laborisse toimetamise korraldavad maakondlikud veterinaarkeskused (lahtiolekuaegasid vaata siit). Kellaaegadest tuleb kinni pidada. Veterinaar- ja toidulaboratooriumi Tartu labor võtab proove vastu ööpäev ringi ning jahimeestel on võimalik proove ka ise laboratooriumisse viia. Prooviga peab olema kaasas kaaskiri.

Loe edasi: VTA hakkab laupäeviti metssigade proove vastu võtma

Eesti Folkloorinõukogu koolituskeskus korraldab hiidlastele pärimuskoolituse

Baltica_logoPärimuskultuuri koolitus teemal “Minu kodupaiga pärimuslik jaanipäev“ toimub laupäeval, 10. oktoobril kella 17-19 Hiiumaal, Kõpu rahvamajas.

Kui te soovite pidada oma pere või paikkonna jaanipidu pärimuslikumalt ning teada saada, kuidas ja mida on sellel suurel pühal kasulik teha – tulge kohale! Otsime koos vastuseid, võttes appi oma pere ja paikkonna pärimusteadmise.
Koolitusele ootame pärimuse huvilisi, õpetajaid, käsitöölisi, kultuuri-, ringide, seltside juhte, eestvedajaid, külaliikumise edendajaid, maaturismi ettevõtjaid.
Rahvusvaheline pärimuspidu BALTICA 2016 toimub järgmise aasta jaanipühade ajal, 22.-24. juuni 2016. See on pidu peo ajal. Pidutseme suvise pööripäeva auks viisil, mil kohtuvad erinevad põlvkonnad, tehes kõike koos ja päriselt. Suvine pööripäev on valguse püha ja lootuse päev. Pärimuspidu Baltica soovib kaasata kõiki Eesti ajaloolis-kultuurilisi piirkondi ja seal elavaid inimesi. Läbi koolituste ja eelpidude kutsume osalejaid vaimustuma oma paikkonna- ja perepärimusest ning mitte unustama, et pärimuses elamine on protsess ja eluviis.

Loe edasi: Eesti Folkloorinõukogu koolituskeskus korraldab hiidlastele pärimuskoolituse

Nädalavahetusel loendati üle 100 000 linnu

Linnuvaatlus Mehikoormas. Foto: Arne Ader/www.loodusemees.ee
Linnuvaatlus Mehikoormas. Foto: Arne Ader/www.loodusemees.ee

Nädalavahetusel toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch2015 oli pühapäeva pärastlõunaks laekunud andmetel Eestis kokku loetud üle 100 000 linnu vähemalt 136 liigist.

Vaatamata väga kaunile ja soojale sügisilmale on see tulemus võrreldes varasemate aastatega keskmine. Ilmselt ongi põhjuseks väga soe ilm, mis ei sunni linde massiliselt liikvele. Eesti ühes paremas lindude rände jälgimise kohas Põõsaspea neemel oli vaatlejate sõnul laupäeval lindudel siiski korralik rändepäev ja seda oli seal jälgimas ka kümneid linnuhuvilisi nii Eestist kui ka välismaalt. Seal nähti kokku ligi sada liiki linde. Palju vaatlejaid käis nädalavahetusel ka Pärnumaal Kabli linnujaamas, kus kõige
silmatorkavam oli sookiurude massränne.

Esialgse kiirkokkuvõtte andmetel olid linnuvaatluspäevade kõige arvukamateks liikideks valgepõsk-lagle, metsvint, haned, põhjavint ja aul. Kõige sagedamini nähtud liikideks olid rasvatihane, hallvares, pasknäär, harakas, hakk ja ronk. Selles nimekirjas on üllatav hakk, kes varem pole esiviisikusse mahtunud. Huvitavamateks liikideks olid näiteks valge-toonekurg, lepalind, rukkirääk, randkiur, keltsalind, hangelind, lõunatirk, alk, merirüdi. Liikvel on veel ka suitsupääsukesi ning palju
kuldnokki, linavästrikke, rästaid, kiivitajaid jt.

Nädalavahetusel tehtud linnuvaatluse tulemusi oodatakse 8. oktoobrini. Neid saab edastada online-vaatluvormi abil Eesti Onritoloogiaühingu kodulehel www.eoy.ee või postiga aadressil Veski 4, 51005 Tartu.

Riho Kinks

Verekeskus kutsub rakverlasi doonoripäevadele

image001(4)Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama 13. ja 27. oktoobril kella 10-14ni Rakvere kultuurikeskuses (Kreutzwaldi 2) toimuvatele doonoripäevadele.

Regionaalhaigla verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp juhib ühtlasi tähelepanu, et johtuvalt haiglate tellimustest on viimasel ajal eriti suur nõudlus kõigi veregruppide reesusnegatiivse vere suhtes, kuid täiendamist vajavad ka kõigi teiste veregruppide verevarud.

Viimati käis Regionaalhaigla verekeskus Rakveres 15. ja 29. septembril ning siis külastas doonoripäevi kokku 125 inimest, tervislik seisund lubas verd loovutada 107 doonoril ning kogusime ligi 40 liitrit hinnalist nestet.

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18-60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt, kolm-neli korda aastas. Minimaalne kahe vereloovutamise vaheline aeg peab olema 60 päeva, naistel soovituslikult 90 päeva.

Iga vereloovutus aitab vähemalt kolme patsienti. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada. Eesti haiglates tehakse vereülekanne ligi 20 000 patsiendile aastas.

Lisainfot saab verekeskuse kodulehelt www.verekeskus.ee ning Facebooki fännilehelt “Doonorid ja Sõbrad”

Ökokogukondade õhtuseminarid toovad maailmast uut ja põnevat teavet

Mida ökokogukondade õhtuseminarid endast kujutavad ja kuidas tekkis idee nende korraldamiseks?

Õhtuseminaride formaat ökokogukondlike ideede jagamiseks tekkis MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduses 2014. aasta KÜSK-i projekti raames. Saime teada, et paaritunnise seminari vormis on väga inspireeriv jagada ökokülade teemalisi muljeid ja tehnikaid, andmaks huvilistele kiiret sissevaadet teema pikemaks uurimiseks.

Toona toimus projekti raames neli seminari ja teemadeks olid Eesti kogukondlikud algatused, Euroopa ökokülad, kogukondlik haridus ja isetehtavad päikesepaneelid. Kuna kõik seminarid olid väga populaarsed ning osalejaid oli alati pea kaks korda rohkem, kui olime oodanud, otsustasime taolist sündmuste formaati meie VÜF-i rahastatava projekti “Tugevamad ökokülad Eestis” raames jätkata. Seekord toimub oktoobris ja novembris samuti neli õhtuseminari.

Millised teemad käsitlemisele tulevad ja kes on lektoriteks?

Keskendume kogukonna loomise tehnikatele ning taastuvenergiale. Lektoriteks on Eesti kogukondade liikmed, kes on õppereiside kaudu saanud välismaistes ökokülades huvitavaid tehnikaid omandada.

Esimesel õhtuseminaril “Ärkame koos”, mis toimub juba 5. oktoobril, saame aimu, kuidas luua grupist tõelist kogukonda ning milliseid tehnikaid saab kasutada, et inimesed grupis tegutsedes või töötades end hästi tunneksid. Õhtuseminari veavad Kadri Allikmäe, Ave Tuisk ja Ergo Tisler kogukonnast “Väike Jalajälg”. Kõik eelnimetatud käisid nädalasel kogukondlike juhioskuste kursusel “Ärkame koos” tänavu juunis.

Teisel õhtuseminaril 19.10 jagab Paavo Eensalu (“Väike Jalajälg”) oma teadmisi ja kogemusi uudsest projektijuhtimise tehnikast “Draakoniunistamine”. Saksamaal “Sieben Lindeni” ökokülas Dragon Dreaming tehnikat õppinud Paavo räägib, kuidas kaasata erinevatesse projektidesse rohkem tähistamist ja unistamist, mis on võit-võit keel ja kuidas teha tõeliselt edukaid projekte. Tehnika on inspireeritud Austraalia aborigeenide maailmapildist.

Loe edasi: Ökokogukondade õhtuseminarid toovad maailmast uut ja põnevat teavet

Ettevõtluskonverents Võrus – “Tuleviku ettevõtlus – linnast kaugel“

Tänavuse Võrumaa ettevõtlusnädala tähtsündmuseks Võrumaal on reedel, 9. oktoobril toimuv ettevõtluskonverents “Tuleviku ettevõtlus – LINNAST KAUGEL“. 

Konverentsi avab Võru maavanem Andres Kõiv.  Teemal  “Uued ideed, tulevikuvõimalused, ettevõtjate ja teadlaste koostöö” teeb ettekande Tartu ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane. Tartu ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse arendusjuht ja ettevõtja Kuldar Leis räägib nutikatest lahendustest ja sellest, kuidas sünnivad uued ideed. Ülevaate majanduse olukorrast ja tulevikuprognoosist annab Swedbanki analüütik Tõnu Mertsina. Piia Pääso Eesti maaülikool Polli aiandusuuringute keskusest räägib võimalikest nišitoodetest.

Toimuvad esinejate paneeldiskussioonid, kus arutletakse teemal „Tuleviku ettevõtlus – võimalused ettevõtjatele“. Päeva teises pooles räägivad juba uute lahenduste rakendamisega alustanud või juba edu saavutanud ettevõtjad. Päeva lõpetab ettevõtjate pidulik tunnustusüritus “Aasta ettevõtjad 2015“.  Päeva modereerib Janek Mäggi.

Registreeri siin.

 

KÜSK pakub vabaühenduste arendamiseks 300 000 eurot

Kysk_logoSA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) kuulutab välja vabaühenduste arenguhüppe taotlusvooru, mille eesmärgiks on panna Eesti vabaühendusi mõtlema rohkem oma organisatsiooni arendamise peale, juhendada neid arengu planeerimisel ja pakkuda rahalist toetust selle teostamiseks.

Arenguhüppe taotlusvoor on omapärane, kuna lubab vabaühendustel ise öelda, millist kitsaskohta nad oma organisatsioonis toetuse abil parandama soovivad hakata. Seetõttu on see olnud eelneval kahel aastal väga populaarne ja soojalt vastu võetud toetusmeede nii üleriiklikult kui ka piirkondlikult tegutsevate kodanikuühenduste seas ja on kahe aastaga aidanud ligi 100 vabaühendusel oluliselt tugevamaks muutuda.

Varasematel aastatel on arenguhüppe toetusega oma organisatsiooni märgatavalt arendanud näiteks MTÜ Eesti Pagulasabi, mis suudab senisest paremini humanitaarabi pakkuda, MTÜ Noored Kooli, mis on toetuse abil toonud Eesti haridusmaastikule hulgaliselt uusi õpetamismeetodeid ning MTÜ Toila merepääste, mis on KÜSKi toetuse abil Põhja-Eesti merepääste võimekust oluliselt suurendanud.

Rahalisi arengutoetusi pakub KÜSK kokku 300 000 euro eest ning lisaks sellele viib Eestimaa eri paigus läbi ka info- ja koolituspäevi organisatsiooni arendamise teemadel. Rohkem infot: www.kysk.ee

Juba kolmapäeval taas Võrus tasuta Euroopa filmikohvik

inImese mõõt_A3-page-001Võrumaa ettevõtlusnädala raames toob Võrumaa Euroopa filmikohvik vaatajateni emotsionaalselt jõulise loo elust enesest. „Inimese mõõt“ on sotsiaalne draama, mis märkab iga inimese elus ettetulevaid probleeme ning annab hea ja haarava pildi praegusaja prantsuse tööinimeste olukorrast. Film linastub kinos Kannel kolmapäeval, 7. oktoobril kell 19.

Sünopsis: Tõeliselt kaasakiskuva draama keskmes on töö kaotanud sümpaatne prantsuse härra Thierry, kes maandub pärast pikki tööotsinguid kaubanduskeskuse turvamehe ametipostil.  Ootamatult kaasneb kaupluses korra pidamisega aga ka rida ebameeldivaid valikuid ning olukordi, mis panevad mehe eetikapiirid järjest enam proovile ning väärikaks jäämine osutub väga keeruliseks.

Cannes’is parima näitleja auhinnaga pärjatud Vincent Lindoni peen, mitmekihiline ja võimsalt veenev roll toimib niivõrd efektiivselt, et veel päevi hiljem võib tabada end mõtisklemast Thierry tegelaskujule ning küsimustele ja lahendustele, mida elu inimese teele asetab.

Filmi on prantsuse keeles, eesti- ja venekeelsete subtiitritega. Filmi pikkus 93 min.

Pärast filmi on külastajatel võimalik Kandle kohvikus nautida tasuta teed, kohvi ja suupisteid ning arutleda filmis kajastatud teemadel. Üritus on tasuta!

Filmikohvikute sarja korraldavad Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel. Üritust toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru Maavalitsus ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.

Käravete Järvemuusika kontsert tuleb taas

19. augustil algusega kell 20 toimub juba kaheksandat korda Käravete Järvemuusika kontsert. Tegemist on Ambla valla suurima avaliku üritusega, kuhu igal aastal koguneb publikut enam kui 600 inimest. Kontsert toimub Käravete järve kaldal otse Piibe maantee ääres, kuhu kohalik külaselts on rajanud hubase kontserdiplatsi.

Järvemuusika keskseks instrumendiks on klaver, mille saatel astuvad rahva ette erinevad solistid. Tänavu on suurim staar laval Tomi Rahula, kes on tuntud kui ansambli The Sun pianist ja lisaks on ta mitmete kooride dirigent. Oleme teda oodanud meie üritusele juba kaua, kuid ajagraafikud pole seni sobinud. Nüüd on ta siin.

Tomi kõrval astub esimesena lavale armastatud Karl Madis, kes sai tuntuks ansamblist Karavan ja, kes on lubanud Käravetel lisaks laulmisele saata kaassoliste saksofonil ja suupillil. Teise solistina teeb oma Järvamaa debüüdi Kristjan Kannukene, kes sai suurimat tähelepanu ja kiituse viimases Superstaari saates. Kristjan on lisaks suurepärane viiuldaja ja ta on lubanud oma andel ka viiulit mängides särada lasta. Naiselikku sära toob Käravetele tänavu suurepärane ja omanäoline lauljatar Helin-Mari Arder.

Traditsiooniliselt lõpetab kontserdi ilutulestik, mille kingivad rahvale kohalikud ettevõtjad. Seekord on toetajateks AS Terasman, OÜ Aravete Metallitööd, OÜ EPK Transport ja OÜ ELPA i.d., lisaks Ambla vallavalitsus ja Käravete Külaselts.

Kontserdipiletid hinnaga 5 eurot on müügil kohapeal. Rahvale on avatud kohvik ja lastele batuut. Üritust korraldab MTÜ Aravete Kultuuri- ja Huviselts.

Arlet Palmiste

Linnafestival UIT kutsub Tartusse seiklema

11813446_1006097396088617_3410246615851289539_nTartu linnafestivali UIT meeskond avalikustas tänavuse festivali programmi ning kutsub kõiki tartlasi ja ülikoolilinna sõpru 19.-22. augustil Tartut uutel ja ootamatutel viisidel avastama.

“UIT annab võimaluse elustada kohad Tartus, mis ei ole aastakümneid elu näinud või mis pikemat aega seda ei kannataks – näiteks endised mahajäetud hooned ja alad, mis on liighaprad, et argirütmile vastu pidada,” selgitas festivali eestvedaja Marie Kliiman. “Kogu linn võib olla vaatamisväärsus, mitte üksnes kesklinn või tüüpilised turismiatraktsioonid.”

Selle aasta festivali fookuses on installatsioonid, mis on nähtavad kogu festivali vältel. Nii eesti kui ka läti kunstnikud loovad Tartu eri paikadesse installatsioone eesmärgiga tekitada nihet tavapärases linnapildis. Tartu linnatänavaid saab rattal uudistada 21. augusti õhtul Tour d`ÖÖ XXVII suurel ühissõidul. Lisaks leidub suurematele ja väiksematele huvilistele mitmesuguseid tuure, etendusi, pidusid ning muid seikluslikke tegevusi – seda kõike ootamatutes kohtades ja tavapärasest erinevatel viisidel. Programmi leiab festivali Facebooki lehelt www.facebook.com/events/1590264797900128/

UITi meeskond kogub tänavu festivali eel otseteid (ingl. shortcuts) ning kutsub Tartu linna elanikke jagama lõikamisvõimalusi, mida nemad igapäevaselt jalgsi või rattaga liigeldes kasutavad. Aktsiooni lõpuks pannakse kokku ühine otseteede kaart ning toimub otseteede tuur. Otseteed saab kanda Google Maps kaardile https://goo.gl/0ghYgz või saata aadressil linnafestivaluit@gmail.com.

UIT on tänavu kolmandat korda toimuv rahvusvaheline festival, mis avastab etenduste, installatsioonide, tuuride ja kontsertide juhatusel Tartu linnaruumi, pannes inimesi märkama nii uusi kui vanu, tavalisi kui eriskummalisi paiku ning seda, kuidas linn hingab ja kihab. Festivali toetavad Tartu linn, Tartu Kultuurkapital, Tartu Uus Teater, Elektriteater, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kirjanike Liit, Tartu Mill ja Cramo.

Festivali UIT 2015 kava:

Loe edasi: Linnafestival UIT kutsub Tartusse seiklema