Elina Allas

Põllumajandusamet: Aasiast pärit ohtlik lehtpuude kahjustaja on võimeline levima ka põhjamaades

Soomes leiti loodusest esimest korda ohtlik lehtpuude kahjustaja aasia sikk. Leid näitab, et see mardikas on võimeline põhjamaade kliimas ellu jääma ja paljunema.

Seni on kõige suuremaks riskiallikaks aasia siku (Anoplophora glabripennis ) sissetoomisel osutunud Hiinast pärit puidust pakkematerjal, mida kasutatakse kivimite transportimisel. Kahjustaja vastsed võivad olla varjatult puidu sees ja sageli ei pruugi neid märgata enne, kui nendest arenevad valmikud, kes on võimelised loodusesse lendama.

Ka Eestisse imporditakse Hiinast graniitkive ning selle aasta kevadel tuvastas põllumajandusamet Hiinast pärit kivimite puidust pakkematerjali sisseveo kontrolli käigus esimest korda aasia siku elusa vastse.

Aasia sikk kahjustab paljusid erinevaid puuliike, nendest enim ohustatud on kask, vaher, harilik hobukastan, haab, pappel, paju, pihlakas, pärn, saar, jalakas, lepp. Kahjustaja levik kujutab ohtu metsadele, parkidele ja haljasaladele. Alates 2009. aastast tehtud seirete käigus ei ole aasia sikku Eesti looduses seni siiski leitud.

Ohtliku lehtpuu kahjustaja aasia siku varajasele avastamisele Eestis saavad aidata kaasa kõik inimesed, kes liiguvad looduses või kes oma töö tõttu puutuvad kokku Hiinast või teistest aasia riikidest Eestisse saabuva puidust pakkematerjaliga.

Üheks silmatorkavaks märgiks puu saastumisest on umbes 1 cm läbimõõduga ava, mille kaudu täiskasvanuks saanud mardikas puust väljub. Lisaks sellele võib olla tunnusteks puukoore pragudest välja tungiv vastsete poolt tekitatud näripuru. Täiskasvanud mardikas on 2,5-3,5 cm pikk ning musta selja peal on valged laigud. Tundlad on kehast pikemad.

Kui märkad lehtpuudel kirjeldatud tunnuseid või puidust pakkematerjalis kahjustajate elutegevuse jälgi, näripuru või elusaid mardikaid, teavita sellest Põllumajandusameti fütosanitaaria bürood, tel. 671 2648 või 671 2657, e-post: tea.tasa@pma.agri.ee või maakonna keskuse taimetervise peaspetsialisti.

Lähem info aasia siku kohta Põllumajandusameti kodulehelt siit.

Välisministeerium kuulutas välja arengukoostööprojektide taotlusvooru

Välisministeerium kuulutas välja avatud taotlusvooru teavitusprojektidele Eestis vabatahtlike lähetamiseks arengumaadesse ja stipendiumiprogrammidele. Taotluste esitamise tähtaeg on 11. detsember 2015 kell 17.

Taotlusvooru kogumaht on 360 000 eurot, sellest 50 000 eurot teavitusprojektidele, 60 000 eurot vabatahtlike lähetamise projektidele ja 250 000 eurot stipendiumiprogrammidele. Toetust võivad taotleda valitsusasutused ja KOVid ning nende hallatavad asutused ja Eestis registreeritud muud juriidilised isikud (sh MTÜ-d ja SA-d).

Taotlusvormid, rahastamise tingimused ja kord ning lisainfo on kättesaadav välisministeeriumi kodulehelt http://vm.ee/et/taotlejale.

Lisateave: Helen Ennok (teavitamine, vabatahtlike lähetamine), e-post: helen.ennok@mfa.ee, tel 6377 249;

Annika Leek (stipendiumiprogrammid), e-post annika.leek@mfa.ee, tel 6377 242.

Haanjasse paigaldatakse viis turvakaamerat

Haanja vallavalitsuse taotlus “Haanja küla videovalvesüteemi I etapi tööd” rahastati siseministeeriumi programmist “Kogukondliku turvalisuse üleriigiline 2015. aasta toetusvoor” rohkem kui 6000 euroga.

Projekti raames paigaldatakse Haanjasse viis videokaamerat ning videovalve pilt edastatakse politseile.

Projekti kogumaksumus on 8724 eurot, sellest 6000 eurot on programmitoetus ja 2724 eurot valla eelarveline omapanus.

Projekt on kavas ellu viia 2016. aasta esimesel poolel.

Edaspidi soovib Haanja vald analoogse videovalvesüsteemi paigaldada ka Ruusmäe külla.

Novembri lõpus käivitub koolinoorte äriideede konkurss Bright Minds

Tallinna tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory tehnoloogiakool ja Swedbank kutsuvad ellu koolinoorte äriideede konkursi Bright Minds, et innustada noori oma ideid julgelt teoks tegema ning anda neile esmaseid teadmisi sellest, kuidas luua oma ettevõtet.

Pilootprojektina toimub Bright Minds konkurss 2015./16. õppeaastal koostööpartnerite osavõtul viies erinevas maakonnas: Harju-, Järva-, Lääne-, Saare- ja Viljandimaal.

Regioonides aitavad programmi tegevusi ellu viia Viimsi keskkooli teadmiskeskus, SA Läänemaa Innokas, SA Järvamaa Arenduskeskus, SA Viljandimaa Arenduskeskus ja Saaremaal Koolituskeskus Osilia.

Konkursi raames pakutakse õpilastele esmaseid teadmisi ning oskusi start-up-maailmas orienteerumiseks. Konkursi perioodi jooksul viiakse läbi erinevaid toetavaid tegevusi koolinoortele, sh avaüritus 26. novembril TTÜ Mektorys, kus genereeritakse ideid ja luuakse kontakte. Peale selle toimuvad koolituspäevad ja seminarid piirkondades üle Eesti. Kolmel kohalikul koolituspäeval annavad noortele oma teadmisi ettevõtte loomisest nii kohalikud ettevõtjad kui ka edukad start-up-firmade esindajad, kes omapoolse toetusega innustavad noori oma ideid ellu viima.

Toitlustajatele kavandatakse eraldi ökomärki

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile mahepõllumajanduse seaduse muutmise eelnõu, mis toob kasutusele spetsiaalse ökomärgi toitlustajatele. Ökomärgiga soodustatakse mahetooraine kasutamist toitlustusettevõtetes.

“Praegu kehtiv seadus lubab toidu nimetada mahedaks, kui 95 protsenti selle koostisosadest on mahepõllumajandusest,” ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. “Lisaks on võimalus viidata mahetoorainele toidu koostisosade loetelus või teha üldine viide mingi konkreetse mahesaaduse kasutamise kohta kõikides toitudes. Mahetooraine üle arvestuse pidamise keerukus on aga tinginud olukorra, kus mahetoodangut kasutatakse toitlustusasutustes sageli sellele viitamata. Kavandatav märk annab toitlustusettevõtetele lisavõimaluse mahetooraine kasutamisele viitamiseks ja lihtsustab arvestuse pidamist tooraine kasutamise üle. Põhjamaade kogemus näitab, et pikemas perspektiivis soodustab see mahetooraine üha laiemat kasutamist ning suurendab nõudlust mahetoodangu järele.”

Kavandatava toitlustuse ökomärgi kaudu saab hakata andma tarbijatele teavet mahetoodete protsentuaalse osakaalu kohta kõigis ettevõttes toidu valmistamiseks kasutatud põllumajandustoodetest.

Mahetooraine kasutamise protsentuaalse vahemiku näitamiseks pakub eelnõu kolm varianti:

1) 15-50% toorainest on mahe;

2) 50-90% toorainest on mahe;

3) 90-100% toorainest on mahe.

Loe edasi: Toitlustajatele kavandatakse eraldi ökomärki

Arvamus: Kodanikualgatus meie suurmeistri
Paul Kerese meelespidamiseks

Eestimaa talimängud males. Foto: erakogu.

Malesuurmeistri Paul Kerese sünnist möödub 7. jaanuaril 100 aastat.

Maleliidu koduleheküljel on 10. novembril avaldatud teade “07. 01.–10. 01. Tallinn, 25. rahvusvaheline kiirturniir “Meenutades Paul Kerest””. On see kõik, mis Eestis malemeistri austamiseks ette võetakse?

Spordiregistris on 45 maleklubi, maleliit ja EOK. Spordialade nimistus on 64 klubi 2695 harrastajaga ja 14 spordikooli 1152 harrastajaga. (64/269 Male 5 ; 14/1152) Need on numbrid aruandluse jaoks. Kuid pole statistikat, kui paljud vanuserühmade viisi Eestis malet oskavad või vähemalt kord aastas mängivad. On vaid süsteem: maleklubid, maleliit ja EOK.

Olen kahel aastal Õpetajete Lehes teinud ettepaneku vabatahtlikult koolides ainetunni arvel malet õpetada ja õppida:

http://opleht.ee/11350-etturid-teele/

http://opleht.ee/18136-voimalus-austada-malemeistrit/

Süsteemi koosseisus EOK, maleliit, maleklubid see ei huvita, sest see idee on tulnud neist sõltumatult väljastpoolt.

7 . jaanuar 2016. on neljapäev ja õpilastel on siis talvevaheaeg. Veel jõuaks kuu aja jooksul paaril tunnil nädalas mõttest huvitatud koolidel ja klassidel male algõpetus selgeks saada. Eesmärgiga pärast talvist vaheaega 10. jaanuaril üks tund koolis maletada, näiteks üks kuni kolm partiid pinginaabriga. (Kuigi meedias ületaks pinginaabriga maletamine uudise lävepaku ilmselt vaid siis, kui 7. jaanuaril Riigikogu saalis Riigikogu liikmed välgutaksid malet oma pinginaabriga. )

Igas maleseltskonnas võiks olla ka kohtunik, kes kõik mängijad (tingimusel, et pildil näha mõlemad maletajad ja malelaud malenditega) fotodel jäädvustaks. Need fotod võiks koguda spordimuuseumi tarvis (siis peab olema lisatud mängijad, koht, aeg, pildistaja nimi ja tulemus. Kuni 500 tähemärgiga selgitus/lugu.) Ajakirjanikud võivad näidata eeskuju.

Kui suuremalt mõelda, siis võib kutsuda suurmeistri meenutuseks maletama ja pilte saatma ka välismaal elavaid eestlasi, kõiki maailma maletajaid ja neid, kes selleks puhuks malekäigud selgeks saavad. Kindlasti väärib idee teatamist kõigile endistele Nõukogude Liidu rahvastele. Paul Kerese nimi pole unustatud.

Milline portaal võtab vaevaks malepildid koondada ja need spordimuuseumile edastada? Kas korraldada selleks hankekonkurss? Või jätkub missioonitunnet?

Loodan aktiivset tegutsemist eelkõige Pärnu ja Narva koolidelt ja kodanikelt ja kaasabi idee tutvustamisel Eesti meedialt.

Niisiis, koolides 10. jaanuaril, kõik teised kindlasti just 7. jaanuaril.

Heino Laiapea

Lõuna-Eesti meestelaulu päeval tähistatakse armastatud koorijuhi Uno Uiga 90. sünnipäeva

XXI Lõuna-Eesti meestelaulu päev toimub laupäeval, 21. novembril kell 17 Tartu ülikooli aulas ja on pühendatud Tartu linna aukodaniku, teeneka koorijuhi ja muusikapedagoogi Uno Uiga 90. sünnipäevale.

Laulupäevaga tähistatakse ka helilooja ning koorijuhi Juhan Simmi 130. sünniaastapäeva.

Ühendkooris kohtuvad laval ligi 300 lauljat – laulupäeval osaleb 13 meeskoori, kaastegev on Uno Uiga asutatud Tartu poistekoor.

Kavas on Juhan Simmi, Alo Ritsingu, Miina Härma, Urmas Sisaski, Gustav Ernesaksa, Valter Ojakääru, Pärt Uusbergi, Jaan Tätte ja teiste heliloojate looming. Laulupäeva kunstiline juht on Alo Ritsing, solist Atlan Karp.

Avatud on näitus “Elage ja häälitsege täie rinnaga – Uno Uiga 90”.

Eesti kalandus sai Euroopa Kalandusfondi toel uued õppelaborid

Neljapäeval tutvustati TTÜ Eesti Mereakadeemia peahoones kolme äsja valminud kalanduse õppelaborit, mis võimaldavad edaspidi praktilisemat õpet ja koostöövõimalusi kalandusettevõtetega. Uued laborid valmisid Euroopa kalandusfondi toel.

Avamisel tutvustati kolme uut laborit: kalapüüniste, kalakvaliteedi ja kalakäitlemise laborit ning arutleti kalanduse tuleviku teemal, kalavarude säästlikust kasutamisest ja kalandusalase tegevuse koordineerimisest. Pärast laboritega tutvumist näidati huvilistele ka Mereakadeemia nüüdisaegses simulaatorikeskuses asuvat kalapüügisimulaatorit, mis võimaldab Mereakadeemial nüüdsest koolitada kalapüügilaevadele laevajuhte ning püügimeistreid.

TTÜ Eesti Mereakadeemia direktori Roomet Leigeri sõnul on tehtud väga suur samm edasi kogu Eesti kalandussektori arendamisel. “Oleme väga palju panustanud erinevate õppelaborite ehitamisele ning simulaatorikeskuse arendamisele, kus on nüüdsest olemas ka kalapüügifunktsioon. Äsja valmis saanud kalanduse suunalised laborid võimaldavad meil kalanduse suunalist õpet teha veelgi praktilisemaks,” sõnas Leiger. “Uued laborid on eelkõige mõeldud kasutamiseks kalanduse tehnoloogiate majandamise ja juhtimise eriala tudengitele, ent kindlasti ootame ka kalandusettevõtteid meie laboreid kasutama, näiteks töötajate täiendõppeks või uute toodete/tehnoloogiate arendamiseks.”

Kalapüüniste ja kalakäitlemise laborite ehitust toetati Euroopa Kalandusfondi meetme 3.1 tegevuse “Muud ühistegevused” kaudu toetussummaga ligi 450 000 eurot.

Nukikese seafarmis on karantiin lõppenud

Viljandi maavanema 11. novembri 2015 korraldusega lõpetati karantiin OÜ Nukike seafarmis Pikru külas, Tarvastu vallas.

Kehtestatud ohustatud ja järelevalvetsoonid on tühistatud.

Viljandimaa veterinaarkeskuse ettepaneku alusel on eriti ohtlik loomataud, sigade Aafrika katk, haiguskoldes likvideeritud.

Suitsusaunapäev tuleb 26. novembril Haanjas

Vana-Võromaa suitsusaunade koostöökogu korraldab igasügisese suitsusaunapäeva sel aastal 26. novembril Haanja rahvamajas algusega kell 11.

Võromaa suitsusaunatava on aasta aega olnud UNESCO-s. Suitsusaunapäeval vaadatakse tagasi esimesele UNESCO-aastale ja teistele aasta jooksul toimud ettevõtmistele. Pärastlõunal kuulatakse väliskülalistelt ülevaateid naaberriikide suitsusaunatavade kohta. Päeva lõpuosas arutatakse kogukonna osalusel järgmise aasta tegemisi ja ka pikemaajalisi plaane Võromaa suitsusaunatavade hoidmiseks ning toetamiseks. Pärast arutelu jätkub saunapäev Plaani külas Papi talu suitsusaunas.

Vaata lisainfot ning päeva kava suitsusauna kodulehelt: www.savvusann.ee

Uus seakatku tsoneerimise eelnõu kiideti heaks

Euroopa Komisjoni loomatervishoiu alalises komitees hääletati uue seakatku tsoneerimise eelnõu üle ning kõik 28 liikmesriiki kiitsid kavandatavad muudatused heaks. Tõenäoliselt veel selle aasta detsembris jõustuv Euroopa Komisjoni rakendusotsus leevendab oluliselt sigade Aafrika katku tõkestamiseks kehtestatud kauplemispiiranguid.

Uus tsoneerimise rakendusotsus annab rohkem paindlikkust elussigade ümberpaigutamisel tsoonide vahel. Ühtlasi on Euroopa Komisjon määratlenud senisest täpsemad tingimused tsoonide kaotamiseks.

“Baltimaad ja Poola taotlesid Euroopa Komisjonilt, et kauplemispiirangute kehtestamine ja kaotamine oleks senisest läbipaistvam ning piirangud proportsioonis võimalike riskidega. Hääletus näitab, et oleme suutnud teistele liikmesriikidele selgitada vajadust kauplemispiirangute leevendamiseks ning Komisjon on meie ettepanekuid arvesse võtnud,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse. “Peatselt jõustuvad muudatused on oluline leevendus praegu III tsoonis tegutsevatele seakasvatajatele, kellel on kehtivate piirangute tõttu turustamisraskused. Omalt poolt peame tagama, et kõik riskid viiruse edasikandumiseks oleks välistatud.”

Uue rakendusotsuse kohaselt saab edaspidi viia elussigu ja aretusmaterjali III tsoonist nii Eestis kui ka teises seakatku nakatunud riigis asuvasse II tsooni edasiseks pidamiseks ning teatud aja möödumisel neid ja nendest valmistatud tooteid turustada piiranguteta. Elussigade liigutamine on võimalik teatud tingimustel ja peab toimuma range veterinaarjärelevalve all.

Euroopa Komisjoni poolt värskelt avaldatud töödokument määratleb täpsemad tsoonide määramise alused ning tingimused tsoonide vähendamiseks ja lõpetamiseks. Tsoonide määramisel võetakse aluseks ökoloogilisi faktoreid (veekogud jt looduslikud barjäärid, metssigade asustustihedus), taudijuhtumi epidemioloogiat, administratiivüksuste piire, läheduses paiknevate farmide tihedust ja tüüpe ning jahinduse ja metsamajandusega seonduvat. Täpsustatud tsoneerimise põhimõtted võimaldavad lugeda III tsooni kuuluva ala II tsooniks pärast 12 kuu möödumist viimasest kodusigade haiguspuhangust ning II tsooni muuta I tsooniks 12 kuud pärast viimast seakatku diagnoosi metssigade hulgas.

“Selgete kriteeriumite määratlemine tsoonide kaotamiseks on oluline edasiminek,” ütles Kruuse. “Määrava tähtsusega saab olema see, kui tulemuslikult suudame bioohutusnõudeid järgides taudi koduseafarmidest eemal hoida.”

Baltimaad ja Poola saatsid 14. augustil Euroopa Komisjoni toiduohutuse ja tervishoiu volinikule Vytenis Andriukaitisele ühispöördumise, milles taotlesid katku levikupiirkonnas tegutsevatele seakasvatajatele ning sealiha käitlejatele seatud kauplemispiirangute leevendamist.

Tsoonide kehtestamise ja kaotamise põhimõtete kohta Euroopa Komisjoni töödokumendis

Tõrva turuplatsil avati laupäeval Maagiline Konteiner

Laupäeval, 7. novembril kell 11 avasid Tõrva linnapea Maido Ruusmann ja Eesti arhitektide liidu asepresident Kalle Vellevoog Tõrva turuplatsil linnainstallatsiooni Maagiline Konteiner, mis tutvustab Eesti Vabariik 100 sünnipäevaprojekti “Hea avalik ruum”.

Eesti Vabariik 100 arhitektuurivõistlus Tõrvas korraldati ruumilise lahenduse leidmiseks linna keskväljakule, Nooruse pargile ja Veskijärve puhkealale ning neid alasid ümbritsevale linnaruumile. Võistluse võitsid Mari Rass, Ott Alver, Alvin Järving ja Ilmar Klammer (Novarc Group ja Arhitekt Must) ideekavandiga Mulgi kuurort.

Linnainstallatsioon Maagiline konteiner rändab väljakult väljakule, tuues kõikjal esile midagi just selle linnaga seonduvat.

“Tõrvas voolab maagilisest konteinerist välja must liiv, sümboliseerides mulgi uhket musta kuube ja tekitades hilissügisesele keskväljakule väikese tüki mulgi kuurortit, kus linlastel võimalus nautida päikest ja musta liiva rõõme,” ütles konteineri idee autor, arhitekt Mark Grimitliht.

Konteineris on ka video, mis tutvustab kõiki seni toimunud võistlusi ja neis osalenud linnade tulevikuvisioone.

Maagiline Konteiner jääb Tõrvasse 17. detsembrini ja jõuab järgmistesse linnadesse 2016. aasta kevadel.

Eesti arhitektide liidu ja Eesti Vabariik 100 korraldustoimkonna ühiselt käima lükatud missiooniprojekt “Hea avalik ruum” tegeleb linnakeskuste korrastamisega, mis peaks olema riikliku regionaalpoliitika üks eesmärke.

Vali Võrumaa tegusaim kodanik!

Konkursile tunnustamaks Võrumaa tegusaid kodanikke, ühinguid ja ettevõtteid, kes neid toetasid, esitati sel aastal kokku 34 kandidaati. Võrumaa tegusaima kodaniku valikul on kõigil võimalus kaasa rääkida. Kuni 12. novembrini saab interneti teel ning Võrumaa raamatukogudes anda toetushääli.

Tunnustusi jagatakse Võrumaal kolmes kategoorias:
– Inimene, kes on aktiivselt kodanikuühiskonda panustanud (15 kandidaati)
– Ühendus, mille tegevus piirkonnas on olnud tänuväärne (14 kandidaati)
– Ettevõte, mis on toetanud vabaühenduste tegevust (5 kandidaati)

Ühenduste ja ettevõtete hulgast valib laureaadi töögrupp, kus on esindatud SA Võrumaa Arenguagentuur, Võru maavalitsus, Võru linnavalitsus, Võrumaa omavalitsuste liit, MTÜ Võrumaa Partnerluskogu ja Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts.
Kõik tunnustused ja kiitused tegusatele kodanikele on kättesaadavad Võrumaa Arenguagentuuri kodulehel. Loe, mida meie tegusate kohta sel aastal öeldi ning anna oma hääl siin: http://tinyurl.com/ojgxytx.

Tunnustamisüritus toimub Võru kultuurimajas Kannel 28. novembril. Kõik on oodatud tunnustamisüritusest osa saama! Tutvu päevakavaga ja registreeri siin.

Ühisnädala sündmustega Võrumaal saab end kursis hoida siin.

Hooandja abil trükitud lasteraamat jõudis poelettidele

Raamatu autorid Risto Kask ja Kadri Veersalu.

Novembris jõudis poelettidele lasteraamat “Konnapoiste talvejutud”.

2015. aastal sai kaante vahele uus talveteemaline lasteraamat “Konnapoiste talvejutud”. Raamatu autoriks on Risto Kask ja illustraatoriks Kadri Veersalu.

“Raamat räägib kahe konnapoisi seiklustest talvises metsas,” tutvustas raamatu autor Risto Kask. “Raamatus on kaks lõbusat lugu konnade seiklustest ja sekeldustest ning kohtumistest erinevate metsaloomadega. Loodame, et raamatust saavad paljud rõõmu.”

Raamat on mõeldud eelkõige lastele vanuses 3-7 eluaastat, raamat sobib ette lugemiseks ning ka ise lugemiseks. Kõigil lehekülgedel on värvilised ja meeleolukad pildid.

Raamatu trükkimiseks koguti Hooandja vahendusel 1920 eurot. Kogutud toetuste abil trükiti raamatuid 720 tk.

Ilmus traditsiooniline hõimukalender

MTÜ Fenno-Ugria Asutus on soome-ugri rahvaste tähtpäevi ja rahvakultuuri tutvustavat seinakalendrit andnud välja juba 15 aastat. 2016. aasta hõimukalender on söögi- ja köögiteemaline.

Hõimurahvaste toidukultuur, söömistavad ja kööginipid on tihedalt seotud kohaliku elu-oluga, sissejuurdunud eluviisi ja aastaaegade vahelduva rütmiga. Seda, kuivõrd sugulasrahvaste toidud ja retseptid üksteisega sarnanevad või erinevad, saab kalendri kasutaja ise otsustada. Kalendrist leiab 12 soome-ugri rahva tavalisema roa retseptid ning soovi korral võite neid toite ka oma kodus valmistada. Esindatud on karjalaste, hantide, liivlaste, setode, ungarlaste, komide, ingerlaste, saamide, soomlaste, udmurtide, maride ja eestlaste köök.

Kalendri koostasid Aivar ja Ljudmila Ruukel Soome-Ugri Toidukultuuri seltsist, tähtpäevakalendri Jaak Prozes. Projekti juhtis Kadi Raudalainen, sisu toimetas Ülle Jukk. Kujundanud on Peeter Laurits, keeletoimetaja Epp Väli. Kalender on paralleelselt eesti-, vene- ja inglisekeelne, tekstid tõlkisid Alla Lashmanova ja Adam Cullen.

Kalendri esikaant ilmestab foto Kotomka külast Põhja-Udmurtiast. Tagakaane välisküljel on uurali rahvaste levikukaart ja teemakohane saatesõna.

Kalendri väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital, haridus- ja teadusministeeriumi hõimurahvaste programm ja eraisikud
ühisrahastusplatvormi Hooandja kaudu. Kalender jõuab mõne aja pärast raamatukauplustesse. Samuti saab seda tellida MTÜ Fenno-Ugria Asutusest ja MTÜ Soome-Ugri Toidukultuuri Seltsi kaudu.

Uma Pido kuts naisi nurmõst ja miihi mõtsast
pidolaulõ harjotama

IV Uma Pido tulõ 28. mail 2016 Põlvan Indsikurmun. Ka seokõrd saava pidolõ laulma tulla’ naasõ ja mehe, kiä parla kongi koorin ei laula’, a tahtva’ Umal Pidol naisi- vai miihikoorilaulõ laulda. Oodami lauluhelüga naisi nurmõst, miihi mõtsast, kõiki nii küläst ku liinast! Kuun opitas selges naisi- ja miihikuurõ laulu’ ja naisi-miihi osa’ ütiskuurõ laulõn. Noodi perrä laulmisõ mõistminõ olõ-i tähtsä; abis (a mitte eeldüses) om egäsugunõ varatsõmp koorilaulukogõmus. Tulla’ võiva’ ka segäkuurõ ja -ansambliidõ naasõ’ ja mehe’!

Edimädse proovi naisilõ omma’ joba 10. ja 11. novvembril, täpsembähe saa kaia’ siist: http://www.umapido.ee/images/failid/nn_mm_v.pdf

Riigikonservid toodab Maag, liha tuleb Rakverelt

Maaeluministeerium kooskõlastas ASiga Maag Konservitööstus esimese lihatarne tingimused riigi tegevusvarusse ostetavate sealihakonservide valmistamiseks. Vajamineva sealiha võib konkursi tulemusel tarnida AS HKScan Estonia.

ASi Maag Konservitööstus korraldatud konkursil osales neli pakkujat, madalama hinna alusel võitis AS HKScan Estonia (tuntud rohkem Rakvere lihakombinaadina). Tarnitava sealiha kogus on vastavalt konservitööstuse töötlemisvõimsusele 25 tonni ning sellest riigi tegevusvarusse ostetavate sealihakonservide tükihinnaks kujuneb koos käibemaksuga eeldatavalt 1,07 eurot.

Enam kui 96 000 konservist koosnev esimene partii valmib ja antakse maaeluministeeriumile üle 16. novembriks. Esialgne konservide tootmisplaan on koostatud kuueks nädalaks. AS Maag Konservitööstus ostab liha sealihakonservide valmistamiseks kord nädalas konkursiga madalama hinna alusel.

Konservid valmistatakse seakatku leviku piiramiseks Euroopa Liidu poolt kehtestatud III tsoonist pärinevate sigade lihast. Konservid valmistatakse täiesti tervete sigade lihast.

Taustaks:

Loe edasi: Riigikonservid toodab Maag, liha tuleb Rakverelt

Pokumaa metsast leiab jõulu eel trobikonna nõidasid

Talvisel Pokumaal möllavad laste rõõmuks nõiad, kes oma tempudega loovad silla argipäeva ning müstilise looduse ja esivanemate teadmiste-oskuste-huvide vahele.

Nõiad mängivad tegelikult iseennast: Puukole külla tulnud nõid Mariina püüab esivanemate võtete ja maarohtudega aidata kommisöömisest kõhuvalu saanud printsess Miniminnit, nõid Annika teeb metsas koos lastega kaitsemärke ja loitsimist, nõid Ants võlub hääli-helisid ning nõid Kati midagi head põskepistmiseks.

Teekonda maanõidade juurde veab Edgar Valteri loomingust tuttav naksakas nõiatüdruk Iika (Kaia Kõrge), kes paneb vanade nõidade oskused tõsiselt proovile.

Kui teised nõiad on pärit Pokumaa kandist, siis nõid Ants (Ants Johanson) on võtnud teekonna ette Tartust. Miks Pokumaale? – “Edgar Valter on olnud mu lemmikkunstnikke terve elu. Ja olles hiljuti sattunud teise Eesti otsa suurepärasesse multikalinna, jõudsin äratundmisele, et kui tahta lastele harivat meelelahutust pakkuda, siis ise tegutseksin parema meelega traditsiooniliste tarkuste, häälte ja lõhnade keskel.”

„Iika nõiaeksam“ pöörleb Pokumaal 8.-12. detsembril kell 11, 14 ja 16. Oodatud on pered ja kuni 23-lapselisi gruppe.

Vajalik on eelregistreerimine kati@pokumaa.ee või tel 56686466.

Põlvamaal jagati 2015. aasta ettevõtlusauhinnad

Põlvamaa aasta ettevõtjad 2015 koos maavanem Ulla Preedeniga. — Põlvamaa aasta ettevõtjad 2015 koos maavanem Ulla Preedeniga (paremalt teine).

Eile, 5. novembri õhtul Põlva hotellis Pesa toimunud pidulikul tunnustusüritusel jagati välja Põlvamaa 2015. aasta ettevõtlusauhinnad.

Põlvamaa Tõusva Tähe auhinnaga tunnustatakse uut ettevõtet või ettevõtjat, kes on tegutsenud vähem kui kolm aastat, on keskkonnasõbraliku ja innovaatilise tegutsemisviisiga.
Rohelise Säde aunimetus antakse ettevõttele või ettevõtjale, kes on oma tegemistes keskkonda säästev ja rohelist mõtteviisi kandev.
Põlvamaa Mastimänni auhinnaga tunnustatakse ettevõtet, mis on turul tegutsenud üle viie aasta, kus töötab vähemalt 10 inimest, on oluline piirkonnale/vallale ning on edukas, stabiilne ja jätkusuutlik.

Maavanema Ulla Preeden lausus oma tervituskõnes, et tunnustusüritus on heaks kokkuvõtteks samal päeval toimunud Põlvamaa ettevõtluspäevale ning rõhutas jätkuvalt kohalike ettevõtete olulist rolli maakonna elus.

Põlvamaa Tõusev Täht on OÜ Põhjala Teetalu, mis on välja kasvanud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusvormist edukaks väikeettevõtteks. Firma asutati 2013. aastal ja annab tööd oma pere liikmetele ning ostab toorainena sisse ka teiste Põlvamaa kasvatajate (nt Süvahavva loodustalu) toodangut. Ettevõte on seejuures igati rohelist mõtteviisi kandev. Teesid tehakse selleks, et väärtustada kohalikke naturaalseid taimede ja marjade maitseid ning pakkuda alternatiivi välismaisele rohelisele ja mustale teele, kuhu on lisatud kunstlikke aroomaineid. Teetaimed ja maitseürdid kasvatatakse mahepõllumajanduslikult ja neid saab pidada täielikult rohelisteks loodustoodeteks. Põhjala Teetalu teede märksõnad on kvaliteet, naturaalsus, hea maitse, ilus värv ja innovaatilisus. Rõhku on pandud tootearendusele ja pakendidisainile. Ettevõte väärib tunnustust ka hästi väljaarendatud müügivõrgu poolest, millega ollakse oma toodetega esindatud kõigis Eesti maakondades.

Rohelise Säde tiitli Loe edasi: Põlvamaal jagati 2015. aasta ettevõtlusauhinnad

Tartu ülikooli lastefond tuli juubeli puhul välja õnnitluskaartide sarjaga

Novembris saab SA TÜ Kliinikumi Lastefond 15aastaseks. Tähtpäeva puhul anti välja oma maskoti Mõmmiku õnnitluskaartide sari, mille müügitulu läheb sügava ja raske puudega laste toetuseks.

Heategevuslikke õnnitluskaarte kaunistavad vabatahtlik Kadi Steinburgi maalitud pildid Mõmmikust ning need sobivad kinkimiseks erinevate tähtpäevade puhul. Eraldi sari on ka jõulukaartidest.

Kaardi tükihind on 1-2 eurot ning neid saab soetada lastefondi kodulehelt www.lastefond.ee/meened ning Veeriku ja Annelinna kauplustest Jardin Lilled Tartus.

Kogu kaartide müügitulu suunatakse sügava ja raske puudega laste toetuseks, millest saab lähemalt lugeda lastefondi kodulehelt: http://lastefond.ee/lastefondist/kaimasolevad-projektid/kaimasolevad-toetusprojektid/toetame-sugava-ja-raske-puudega-lapsi/.

Lastefondi tegevjuht Sandra Liiv kutsub kõiki häid inimesi üles heategevuslike õnnitluskaartidega oma lähedasi rõõmustama ja seeläbi heategu tegema.

“Need kaardid on suurepärane võimalus Mõmmiku abil kallitele inimestele häid soove edastada ja samas ka raskelt haigete laste ravile kaasa aidata,” ütles Liiv.

Noortekonverentsil tunnustati Põlvamaa parimaid noorsootöö valdkonnas

Põlvamaa aasta noorsootöötaja koolis autasu pälvinud Põlva ühisgümnaasiumi huvijuht Annika Ladva.

Täna, 5. novembril toimunud Põlvamaa noortekonverentsil “Mis vaevab noorte südant?” tunnustati Põlvamaa noorsootöö valdkonna 2015. aasta parimaid. Sellel aastal jagati autasud välja kuues kategoorias.

Aasta sündmuseks noorsootöös on teadusklassi “Avastades avatuks” avamine , mille eesmärgiks on tuua põnev teadusharidus Põlvamaa laste ja noorte juurde. Teadusklass avati sel aastal esmakordselt Räpinas toimunud Teadlaste Öö festivali raames ning see jätkab perioodiliselt tegutsemist. Teadusklassi eestvedajaks on Ketriin Paabo MTÜ-st Vabaajaklubi Toushi, kes on ise mitme teadusala magister ja omab kontakte Eesti tippteadlaste seas ning teeb koostööd Tartu Teaduskooli ja Tartu ülikooliga. Paabo oli konverentsil ka üheks esinejaks ning rääkis noortele liikumise ja tervisliku toitumise olulisusest.

Põlvamaa aasta noortekeskuse töötaja autasu pälvinud Värska Avatud Noortekeskuse juhataja Triinu Arund. — Põlvamaa aasta noortekeskuse töötaja autasu pälvinud Värska avatud noortekeskuse juhataja Triinu Arund.

Tänavune aasta noortekeskuse töötaja on Värska avatud noortekeskuse juhataja Triinu Arund, kes on ametis olnud alates 2013. aastast ning lühikese ajaga suutnud luua noortele nn teise kodu, kuhu alati hea meelega minnakse. Arund korraldab väga huvitavaid ja kaasahaaravaid üritusi ning aitab noortel oma ideed ellu viia. Veel juhendab ta lisaks Värska tantsijatele ka Räpina neide ning käib Oraval aeroobikatrenne andmas.

Riivo Jõgi nimi ilmselt Põlva maakonnas palju tutvustamist ei vaja. Noor dirigent ja helilooja on tunnustust pälvinud ka vabariiklikul tasandil ning alates tänasest võib preemiate nimistusse lisada ka Põlvamaa aasta huvikooli töötaja. Riivo Jõgi töötab lisaks Räpina ja Põlva muusikakoolidele veel ka Nõmme ja Viljandi muusikakoolides dirigendina. Tema töö huvikoolides on väga laiapõhjaline, ometi leiab ta aega tegutseda mitmekülgse muusikuna, mängides ka mitmetes ansamblites. Riivo Jõgi teeb oma tööd ilmselgelt südamega: õpilased saavad temalt eluks kaasa nii mõndagi sellist, mida nad mujalt naljalt ei leia. Õpetaja, kes suudab hoida noori jätkuvalt huvitatutena ning panna neid püüdlema aina paremat, sealjuures tekitamata neis liigset pinget.

Loe edasi: Noortekonverentsil tunnustati Põlvamaa parimaid noorsootöö valdkonnas

Küünlavalge sügisõhtu kontsert Muraste koolimajas

26. novembril toob pimedasse sügisõhtusse oma kauni häälega värve lauljanna Maarja-Liis Ilus, kes sel korral astub lavale koos Peeter Rebasega.

Kontsert toimub Muraste koolimajas neljapäeval, 26. novembril algusega kell 19. Töötab ka kohvik!

Piletid saadavad eelmüügist Muraste kogukonnakeskuses ja kõigi Muraste külaseltsi juhatuse liikmete käest.

Korraldab Muraste külaselts.

Info: kogukonnakeskus@muraste.ee; tel 5253 128.

Eesti spordiajaloo suurim ühisrahastusprojekt:
veerand uuest Tartu Sepa jalgpallistaadionist leidis omanikud kolme päevaga

Kampaania eestvedajad Sepa jalgpallikeskuse eestvedajad Kaarel Kiidron, Kristjan Tiirik ja Kalle Paas (FOTO: Imre Pühvel / JK Tammeka)

Esmaspäeval käima lükatud Eesti spordiajaloo suurim ühisrahastusprojekt Tartu Sepa staadioni renoveerimiseks on esimese kolme päevaga osutunud tõeliselt populaarseks – loodavast väljakust on müüdud juba 25 protsenti.

Virtuaalse ruutmeetri ostuga on oma toetust treeningkeskuse rajamiseks näidanud üle 600 inimese ja ettevõtte. Toetuskampaaniaga on ühinenud ka pea kõik Premium-liiga klubid ning ruutmeetrite ostjate seast leiab ka näiteks FC Flora fännirühmituse ja madalamate liigade klubisid.

“Tänu praegustele ja tulevastele annetajatele saame parandada enam kui tuhande Tartu lapse sportimistingimusi,” ütles Sepa jalgpallikeskuse kampaaniajuht Kalle Paas. “Selline vastukaja on võimas. Meile üllatuseks on näiteks 80 inimest annetanud spordikeskuse rajamiseks enam kui 100 eurot. See on toetussumma, mille kingituseks on nimeline istekoht tribüünil.”

MTÜ Jalgpallikool Tammeka alustas 2. novembril Eesti spordiajaloo suurima ühisrahastuskampaaniaga, millega kogutakse 150 000 eurot Tartu staadionipõua leevendamiseks ning Sepa staadioni renoveerimiseks. Ühisrahastusega saab igaüks osta endale sümboolse ruutmeetri valmivast väljakust. Kampaania päädib tuleval suvel jalgpalli EM-finaali ühisvaatamisega vastvalminud Sepa jalgpallikeskuses.

Rohkem infot on saadaval veebisaidil www.jalgpallikeskus.ee

Aedviljatöötlemisega tegelevad Võrumaa ettevõtjad või huvilisi kutsutakse osalema Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli praktilisel aedviljatöötlemise koolitusel

Koolitus toimub Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis 20. novembril 2015. Koolitust viib läbi mitmete tervisliku toidu ja hoidistamise raamatute autor Maire Vesing.

Päevakava 20.11.2015:
8.00 väljasõit Võrust
10.00 saabumine Olustverre
10.00-16.45 koolitus
18.40 tagasi Võrus

Koolitust põhjalikumalt tutvustava faili “Aedviljatöötlemine” leiab siinse teadaande kõige alumisest osast.

Koolitus maksab 45 eurot õppija kohta. Koolituse hind sisaldab koolitaja tasu, koolitusel kasutatavate toidu- ja maitseainete maksumust, koolitusmaterjale ning kaks kohvipausi. Lõuna maksumus 4-5 eurot õppija kohta.

Koolitusel osalemise soovist palutakse teada anda e-postile terje@vaa.ee või telefonil 5309 1180 hiljemalt 11. novembriks.
Lisainfo: Terje Moisto, ettevõtluskonsultant, tel: 786 8313, 5309 1180, e-post:terje@vaa.ee

Aedviljatöötlemine

Kontsõrtõ Võrol nii täämbä ku hummõn

Joba hummõn, 6. novvembril kell 19 laultas ja kõnõldas Võro Instituudi saalin puiõst ja mõtsast. Täämbä õdagu om Võrol Stedingu Maja saalin (Kreutzwaldi 15) kell 19 võrokeelitse latsilauluplaadi «Upa-upa ubinakõnõ» esitluskontsert (mängvä-laulva Kalkuna Mari, Bartosiki Tuulikki ja Pastacas).

Homset õdagut alostas Kalla Urmas loenguga mõtsast ja puiõst rahvalaulõn. Edesi mintäs Celia Roose osaluskontsõrdiga RegiMõtsaMäng, kon kutsutas kullõjit regilaulõ ja filmi abiga tiikunnalõ kodokandi mõtsu piten. Publikult oodõtas julgust avita luvva kontsõrdi muusikat uma lauluhelüga.

Sündmüs om osa tiikunnast, miä vii mõtsa ja väeliidsi puiõ teemalidsõlõ Umalõ Pidolõ (28. mai 2016, Põlva, Indsikurmu); niisamatõ võro keele nädälist, midä peetäs 2.-8. novvembril (kae mano http://wi.ee/voru-keele-nadal/)

Sündmüse plakatit saa kaia tast: http://www.umapido.ee/images/failid/celiaurmasplakat.pdf

Oodami kõiki kullõma ja üten laulma!

Triinu Ojar,
Uma Pido kõrraldaja