Sügisräimepüügil Tibriku madalal

Sain näha selle aasta sügisräime suurhetke, kui räimevõrgud olid paksult räime täis ja Kihnu tublid mehed jaksasid seda püüki veel tegemas käia.

Sügisräime püük Kihnu madalal Foto Urmas Saard
Sügisräime püük Kihnu madalal. Foto: Urmas Saard

Kaluri päev algab varajasest hommiktunnist palju varem ja tööpäev võib kesta ettearvamatult pikalt. Kui Rannametsa talus elav Valdo Palu, harrastuskalurid Pille Tuvik ja Arne Saluste Kihnu sadamasse jõudsid, seisid Tõnni talu Tõnis Köster ja Uustalu Jaanus Kott juba väljasõidu ootel. Astusin viimasena paati. Aega viitmata käivitas Valdo kakuamipaadi mootori ja alus päästeti köidikutest valla. Kell näitas 4:45. Suur valgustus kustutati, põlema jäi üksnes kaptenisilla kohal olev tuluke. Merepind läikis tavatult peaaegu peegelsiledana ja lainetust tekitasid üksnes sõukruvi pöörded. Sadama akvatooriumilt väljumisel pöördus paat paremale ja liikus enamvähem paralleelselt saare rannikuga Kihnu lõunatipu suunal. Eemal vilkusid meremärgid ja üle parema poordi vaadates võis näha rannikuudu kohal hõljuvat Kihnu saare tumedat viirgu, aga pisut pead laeva ahtri suunda pöörates ka vaevu aimatavat päikese kuma. Päikese tõusuni oli jäänud veel veidi alla paari tunni.

Loe edasi: Sügisräimepüügil Tibriku madalal

Parim mahetootja 2016 on BioMari

Eesti parim mahetootja 2016 on OÜ BioMari Tartumaalt, mis tegeleb nii marjakasvatuse kui ka toodangu töötlemisega. Parim mahetoode 2016 on Tori Jõesuu Siidri- ja Veinitalu OÜ toodetud “Ökosiider Vintage 2015” Brut.

“Mahepõllumajandusliku maa osakaal on meil kasvanud juba ligi 18 protsendini kogu põllumajanduslikust maast ja mahetootjate arv tõusnud selle aasta seisuga 1740 tootjani,” ütles põllumajandusameti peadirektor Egon Palts. “Sektori edasise arengu seisukohalt on oluline, et üha enam mahetoodangust jõuaks mahedalt töödelduna ja märgistatuna ka turule. Selle üheks eelduseks on mahetootjate ja -töötlejate aktiivsem ühistegevus töötleva tööstuse arendamiseks, et oma toodangut paremini väärindada.”

Vabaõhumuuseumis 18. septembril toimunud leivapäeval anti välja tiitlid “Parim mahetootja 2016” ja “Parim mahetoode 2016”.

“Parim mahetootja 2016” on BioMari OÜ Tartumaalt, mis tegeleb peamiselt vaarika ja mustsõstra, aga ka astelpaju, mustika ja õuna kasvatamise ja töötlemisega. Teise preemia sai piimakarjakasvatusega tegelev perekond Pikkmetsa OÜ Mätiku Talu Pärnumaalt ning kolmanda koha teravilja-, teraviljaseemne- ja lihaveisekasvatusega tegeleva Torben Skovi ettevõte ABL Baltic Seeds AS Võrumaalt.

“BioMari OÜ istandikud on väga hästi hooldatud ja annavad head saaki. Ettevõte väärib tunnustust ka seetõttu, et nad tegelevad lisaks marjakasvatusele ka toodangu väärindamisega ja pakuvad mahetöötlemise teenust teistelegi mahetootjatele. Marjakasvatust plaanitakse laiendada ja ettevalmistused selleks juba käivad,” ütles Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest.

Parimaks mahetooteks valiti Tori Jõesuu Siidri- ja Veinitalu OÜ toodetud “Ökosiider Vintage 2015″ Brut, teise koha pälvis Tammejuure Talu Öko rüpsiõli ning kolmanda koha sai OÜ La Muu Vaarika-proseccosorbett. Leivapäeva külastajate lemmikuks valiti OÜ La Muu karamelli-meresoola jäätis, teise koha sai Must Küüslauk OÜ toodetud Must küüslauk ja kolmanda koha Pajumäe Talu Mahe kohupiimakreem astelpajumoosiga.

Loe edasi: Parim mahetootja 2016 on BioMari

Küllo Arjakas: Ali oli suur Eesti mees!

Täna mälestati Pärnu Alevi kalmistul Eesti ajaloo mälestusmärkide taastamise algatajat, muinsuskaitseliikumise eestvedajat, Eesti sõjahaudade hoolde liidu asutajat, Pärnu vapimärgi kavaleri Ali Rza-Kulijevit, kelle surmast möödus 14. septembril 20 aastat.

Küllo Arjakas mäletab

Ali Rza-Kulijev lasi projekteerida oma tulevasele kalmule mälestuskivi, millel olevad kujundid on seotud mitmete maailmarahvaste religioonide ja muude sümbolitega, mis natuke ka tema päritolu meenutavad Foto Urmas Saard
Ali Rza-Kulijev lasi projekteerida oma tulevasele kalmule mälestuskivi, millel olevad kujundid on seotud mitmete maailmarahvaste religioonide ja muude sümbolitega, mis natuke ka tema päritolu meenutavad. Foto: Urmas Saard

„Mina tutvusin temaga kaheksakümnendate lõpu poolel seoses Pärnu muinsuskaitse liikumisega,“ ütles kalmul esimesena sõna võtnud Küllo Arjakas, kes on aastast 1993 Eesti sõjahaudade hoolde liidu liige ja töötab praegu Tallinna linnaarhiivi juhatajana. „Sotsiaalpsühholoogid on pannud tähele, et enamasti mälestatakse inimest peale tema lahkumist 10-12 aastat, jättes kõrvale lapsed ja kõige lähemad sugulased. Aga see, et ka 20 aastat hiljem on ikkagi terve hulk inimesi kogunenud siia Alevi kalmistule meenutama Abdul Ali Rza-Kulijevit, või nagu me lihtsalt ütleme Alid, tähendab erilist austust suurmehe vastu. Vaieldamatult oli Ali suurem Eesti patrioot, kui enamik meie kaasmaalasi,“ kinnitas Arjakas, kelle sõnul oli ta kindlasti väga otsiva vaimuga mees.

„Mäletan, kui oli teemaks seesama Saksa sõduri kalmistu. Ei olnud ju selle plaane hulk aega teada. Oli vaid võrdlemisi üldine ettekujutus: kus kalmistu asus, kuidas sõjamehed siin paiknesid. Korduvalt linna kommunaalametit külastades laskus ta ühel korral keldrisse, kus seisid vanad kapid. Olles avamas esimesi kapi sahtleid, avastas ta täiesti juhuslikult Saksa kalmistu täpse plaani, september 1944. See oli oma aja kohta tõeliselt väärtuslik leid.“ Ali algatusel loodi Eesti esimesed kontaktid Saksamaal Kasselis asuva Saksa sõjahaudade hoolde rahvaliiduga, mille tulemusel taastati Pärnu Saksa sõdurikalmistu aastal 1993 esimesena omataolistest kogu riigis.

Loe edasi: Küllo Arjakas: Ali oli suur Eesti mees!

EMSL ja Praxis ootavad vabaühendusi kandideerima Huvikaitselaborisse

EMSL logoKuni 22. septembrini saavad huvikaitsega tegelevad vabaühendused kandideerida vabaühenduste liidu EMSL ning poliitikauuringute keskuse Praxis eestveetavasse Huvikaitselaborisse.

Huvikaitselabor on programm, kus kahe aasta jooksul toetatakse eestkostega tegelevaid vabaühendusi eesmärkide seadmisel ning huvikaitsetegevuste elluviimisel. Vabaühendusi koolitatakse näiteks selles, kuidas kujundada strateegiat, mõõta ja hinnata oma tegevuste mõju, kaasata partnereid ning korraldada kommunikatsiooni. Lisaks koolitustele saavad osalejad personaalset nõustamist ja mentorlust.

Programm on üheks tegevustest, mis on kavandatud riigi poliitikakujundamise kvaliteedi parandamiseks. Selleks, et otsused oleksid kaalutud, erinevate vajaduste ja huvidega arvestavad, on vaja, et kaasa räägiksid ka need, keda otsused mõjutavad. Kui hästi vabakonna eestkoste- ja esindusorganisatsioonid suudavad oma sihtrühmi ja teemasid esindada, sõltub paljuski nendes töötavate inimeste oskustest ja teadmistest, aga ka organisatsioonide toimimisest ja töökultuurist.

“Vabaühenduste suutlikkus poliitikakujundamises kaasa rääkida on oluline kodanikuühiskonna tervise näitaja, eriti aktuaalne on see aga praegu Eestis käimasolevate mitmete reformide valguses. Näiteks riigireformi käigus vaadatakse üle ülesandejaotust riigi ja erasektori vahel ning hinnatakse avalikke teenuseid. Reformide kujundamisel ja elluviimisel tuleb kindlasti arvesse võtta üleriigiliselt ja kohalikul tasandil tegutsevatesse vabaühendustesse koondunud teadmist ja ettepanekuid,” kommenteeris programmi aktuaalsust vabaühenduste liidu EMSL juhataja Maris Jõgeva. “Juba 2017. aastal toimuvate kohalike omavalitsuste valimiste ettevalmistamisekski on paras aeg asuda seisukohti koondama ning muutusteks strateegiat seadma,” lisas Jõgeva.

Programmi oodatakse kandideerima avalikes huvides tegutsevaid mittetulundusühinguid, sihtasutusi ja võrgustikke, kellel on valmisolek teha oma huvikaitseplaaniga meeskonnana aktiivselt tööd. Osalejad valitakse välja hiljemalt 27. septembriks ning osalejatele on programm tasuta.

Huvikaitselabori tegevusi rahastab Riigikantselei Euroopa Sotsiaalfondi toel. Lisainfot leiab EMSLi veebilehelt: http://www.ngo.ee/huvikaitselabor.

Mahemõtlejaid ja ökoinimesi hakkab koondama
Ökoriik Eesti

Ilmselt igas valdkonnas, maakonnas, linnas ja kogukonnas on räägitud võimu ja vaimu võõrandumisest, liigse tarbijamentaliteedi vohamisest, rahast kui peaaegu ainsast edukuse mõõdust ja tunnusmärgist ning materialistlike väärtuste domineerimisest.

Üleolev ning vaid majanduslikele argumentidele tuginev ressursside tarbimine, väärtuspõhised konfliktid kogukondade ja võimu ning ärihuvide vahel on tingitud kriisist meie kõlblus- ja väärtussüsteemides ning maailmavaates. Järjest kõvenevad hääled igast Eestimaa nurgast, mis tunnevad muret meie looduse, meie elukeskkonna halvenemise pärast, millega kaasneb ka kogukondade, inimeste, loomade ja teiste elusolendite tervise ja heaolu halvenemine.

Sellest probleemipüstitusest tulenevalt tulid suvel kokku mitmed mahetootjate esindajad, teadlased, loomeinimesed, ökoloogilise mõtte- ja eluviisi toetajad ja praktiseerijad ning otsustasid ühendada jõud jätkusuutliku ühiskonna loomise toetamiseks. Apoliitilise Ökoriik Eesti nimelise ühisplatvormi kaudu vahetatakse operatiivselt infot jätkusuutlikku arengut puudutavate küsimuste kohta, koondatakse professionaalseid seisukohti erinevates ühiskonna ja keskkonna heaolu puudutavates aruteludes ning esindatakse neid ühiselt, muuhulgas seadusloomesse ettepanekute tegemisel. Eesmärgiks on kõigi sarnaselt mõtlejate ja tegutsejate ühise inforuumi loomine ja teineteise tegevuse toetamine. Töögrupis Ökoriik Eesti valminud visiooniga saab tutvuda avalikul FB lehel (Ökoriik Eesti).

Ökoriik Eesti algatusgruppi kuuluvad järgmised organisatsioonid ja üksikisikud: Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Mahepõllumajanduse sihtasutus, Eesti OTT, MTÜ Noored Rohelised, MTÜ Majakas, Statera jätkusuutliku arengu uurimis- ja praktikakeskus, SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Green Tech Incubator OÜ, Emil Rutiku, Kaupo Vipp, Imbi Paju, Jiří Krejčí, Toivo Aalja, Mati Kose, Anne Luik, Ahto Kaasik, Rea Raus, Rando Tooming, Mart Meriste, Aveliina Helm, Rea Sepping ja mitmed teised. Kontakt: Emil Rutiku (emil.rutiku@gmail.com), Rea Raus (rearaus@gmail.com).

Rea Raus
Statera Research and Development Centre for Sustainability and Regional Development

Arula külast pärit filmimehe töö sai
Veneetsia filmifestivalil tunnustuse

image001(6)Otepää valla Arula külavanema Voldemar Tasa andmeil osales Arula külast pärit režissööri Roland Seeri animafilm “Amalibo” mainekal Veneetsia filmifestivalil. 10. septembril nimetati animafilm Euroopa filmiakadeemia aasta parima lühifilmi auhinna kandidaadiks.

Tegemist on ühega kahest preemiast, millega maailma kõige nimekamate sekka kuuluv filmifestival tunnustab kõrvalvõistlusprogrammi Horisondid valitud lühifilme. Kokku võistles Veneetsias 16 lühikest linateost kõigist kolmest filmiliigist.

“Amalibo” on valminud koostöös Rootsiga, 15-minutilise animafilmi stsenarist ja režissöör on Rootsis elav argentiinlane Juan Pablo Libossart ning kunstnik ja peaanimaator Roland Seer. Mängufilmielementidega joonisanimatsioon räägib viieaastasest Tipuanast, kes ei suuda leppida isa ootamatu surmaga.

Voldemar Tasa sõnul on Roland Seer õppinud Pühajärve põhikoolis, tema vanemad elavad Arula külas.

Vängla küla näide kooselust vapsikutega

Vapsiku pesa, millest loos juttu.
Vapsiku pesa, millest loos juttu.

August ja september on tavaliselt kuud, mil inimene avastab kuuri, pööningu või aida katuse alt hiiglasliku vapsikupesa, mille ümber tiirlevad triibulised hiidherilased.

Maal kohtame vapsikut paraja põrinaga nii õues kui ka esikusse lendamas. Vahel nimetatakse vapsikut ekslikult vaablaseks. Seda lugu ärgitas kirjutama naaberpere kuldnokapuuri asutamine oma pesaks. Pesas võib olla kuni 2000 isendit. Oma kasulikkuse poolest on vapsik Soomes ja Rootsis kaitse all ning paljudes riikides punases  raamatus.  Tunnis püüab vapsik viis kärbest, toitub taimemahlast ja nektarist, lehetäide eritistest. Energiat saab saare, sireli ja pärna mahladest. Nende puude juures kuuleme õhtuti vapsikute suminat. Omavahel ei saa läbi mesilased ja vapsikud. Astel on ohtlik neile inimestele, kel tundlikkus mesilasmürgi suhtes. Vapsikumürk alandab vererõhku.

Toiduvarud ja suvesooja hulk iseloomustavad pesa suurust. Inimestelt on näiteid päris suurtest pesadest sel aastal. Pesamaterjal on paberisarnane, seda näitab pesa välisvaatlus. Vapsikuid võib nimetada paberi leiutajateks. Lõugade abil peenestab ta puutükikesed vedelaks massiks. Puitpindadelt kraabitud pindmine puidukiht niisutatakse ja pressitakse õhukese lehena pesakatteks.

Novembris  vastsed ja töölised hukkuvad, kuninganna jääb üle talve. Kevadel teeb kuninganna pesa, muneb munad, mida võib olla kuni 400 tükki, pojad (töölised) kooruvad nelja nädala pärast. Nii algab vapsikute töösuvi. Tegelikult on vapsik teadlaste arvates  vanade metsade putukas, kes kasutab ära puu õõnsusi.  Veel vapsiku mürgist,  mis on mõeldud saakputukate uimastamiseks.  Vapsik saab ka korduvalt nõelata,  erinevalt mesilasest. Antud näite korral lehelugejaile on kuldnoka pesakast „peitunud“ tundmatuseni, seda pesa järgmisel aastal ei asustata. Hea võimalus jälgida  putuka elukombeid oma ümbruskonnas  olgu selleks Vigala või Märjamaa.

Jaan Viska

Tootsi Turvas ja Tibu Trans panid õla alla Sindi jalgpallistaadioni rajamisele

Täna sõitsid suurte turbamulla koormatega rekkad tegemisel olevale Sindi jalgpallistaadionile, mida rajab Pärnu JK Poseidon.

Esimene koorem, 90 m3, turbamulda lükatakse rekkalt maha Foto Urmas Saard
Esimene koorem, 90 m3, turbamulda lükatakse rekkalt maha. Foto: Urmas Saard

AS Tootsi Turvas andis juba juulis lubaduse eraldada staadioni murukatte tarvis turvast, mille eest tasu ei küsita. Poseidoni esindusmeeskonna peatreener Martin Kuldmägi ütles, et tema isa Vello Kuldmägi, Tibu Trans OÜ juhatuse liige, korraldas turbamulla veo. Seda küll mitte oma firma veokitega, aga tellis transpordi teistelt.

Kolme rekkaga toodi kohale kokku 270 kuupmeetrit kvaliteetset kõduturvast. Muruseemne külviks ettevalmistusi korraldav OÜ Kodu Kuubis juhatuse liige Mikko Selg ütles, et sellest kogusest jätkub arvestuslikult kogu staadioni katmiseks ca 4 cm paksuse kihiga. Muld lükati maha väljaku kõrvale. Keset staadionit ei saanud maha panna, sest pinnas vajab veel randaalimist ja täiendavat tasandamist. Pole välistatud, et randaalimise käigus tuleb välja veel mõni suur kivi, aga enamik kivisid on ära koristatud.

Spetsiaalset staadionimuru seemet on juba ostetud veerand tonni. Spordiväljaku muru on toodetud DLF Trifolium firmas (Taanis), väetis YaraMila NPK (Norra). Kas jõutakse seemnekülvini septembris, ei julgetud päris kindlalt öelda. Väga töömahukaks kujuneb mulla laiali laotamine, mida tahetakse teha talgute korras. Palju oleneb kuivade ilmade püsimisest.

Kuldmägi sõnul on lahtine veel seegi, millisel kuupäeval oleks parim aeg talguid pidada.

Loe edasi: Tootsi Turvas ja Tibu Trans panid õla alla Sindi jalgpallistaadioni rajamisele

Vahur Kersna: ei jäta elamata

Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli uue õppeaasta eilsel avapäeval kõneles Strand SPA & Konverentsihotelli Jurmala saali kogunenud üle pooletuhandele inimesele Vahur Kersna teemal “Mis on elus tähtis?” ja esitles oma raamatut „Ei jäta elamata“.

Vahur Kersna Hotell Strand Jurmala saalis Foto Urmas Saard
Vahur Kersna Hotell Strand Jurmala saalis. Foto: Urmas Saard

„Ma tahan, et see oleks vestlus, kui vähegi võimalik. Kui teil on küsimusi, siis andke julgelt tulla,“ andis Kersna kohe oma esinemise alguses teada võimalusest kujundada tunni pikkune kohtumine vestluse laadseks mõtetevahetuseks. Kuna kohtadelt räägiti valdavalt ilma mikrofoni kasutamata, siis jäid suure ruumi tõttu küsimuste täpsed sõnastused kuulmata või kostus üksnes aimatav mõte. Aga kõik küsimused said siiski selge vastuse ja alljärgnevad mäkmed vahendavad teatava subjektiivse valiku põhjal tuntud teleajakirjaniku mõtteid, arvamusi ning seisukoht.

„Kogu minu eelnev elu oli ettevalmistus selleks, et see raamat sünniks. Palun lehvitage mulle, kes on seda raamatut juba lugenud. Jaa, tubli pool saali. Minult on küsitud, kas selle kirjutamine oli teraapia? Ei olnud. Ma ei kirjutanud endale. Kirjutasin selle raamatu kõigile neile, kes ühel päeval satuvad oma elus kuristiku äärele. Kui mina seal ühel päeval seisin, siis ma tahtsin taeva avanemist. Soovisin, et peaingel ulataks mulle selle raamatu. Aga taevas ei avanenud ja keegi mulle seda raamatut ei andnud. See on keerulisest olukorrast välja tuleku lugu.

Loe edasi: Vahur Kersna: ei jäta elamata

Mainekale auhinnale kandideerivale Tahkuranna golfiklubile saab anda toetava hääle

Mullu septembris Tahkuranna vallas avatud Pärnu Bay Golf Links kandideerib nüüd üleilmselt parima uue golfiväljaku ja klubihoone auhinnale, ühtlasi ka eeskujulikuma Eesti golfiraja tiitlile.

Pärnu Bay Golf Links Tahkurannas Foto Urmas Saard
Pärnu Bay Golf Links Tahkurannas. Foto: Urmas Saard

Tahkuranna taolisi mereäärse piirkonnaga võrreldavaid väljakuid on Põhjamaades üksikuid, Balti riikides sarnased golfiväljakud puuduvad. Hinnatud Soome golfiarhitekti Lassi-Pekka Tilanderi kavandatud väljaku rajamist juhtis Mick McShane. Väljaku mõõtmed on 4500 kuni 6200 meetrit. Mitmekülgses golfikompleksis on lisaks 18-rajalisele väljakule 5 par-3 rada, harjutusväljakud lähi- ja kauglöökide jaoks. Arhitektuurselt huvitavas klubihoones asuvad lounge’i kohvik ja restoran Eagle, golfitarvikute kauplus, saunad.

Hääletamisel on klubihoone parimale nimele Pärnu kõrval võistlemas Šotimaa, Lõuna-Aafrika Vabariik, Uus-Meremaa, USA ja Korea.

Pärnu Bay Golf Links võistleb Eesti radade konkurentsis Jõelähtme ja Niitväljaga.

Ajakirja UK Golf Digest poolt on Pärnu Bay Golf Links väljak tunnustatud Eesti parimaks. Põhja-Ameerika väljaande Golf Inc konkursil tunnistati klubihoone uute ehitiste kategoorias teise koha vääriliseks.

Siin võid hääletada Pärnu Bay Golf Links’i poolt.

Loe edasi: Mainekale auhinnale kandideerivale Tahkuranna golfiklubile saab anda toetava hääle

Pärnu väärikad alustasid kaheksandat elukestvat õppeaastat

Strand SPA & Konverentsihotelli Jurmala saalis toimus täna enam kui 560 kuulaja osavõtul Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kaheksanda õppeaasta avaaktus, kus pärast tervituskõnesid esines esimese loenguga teleajakirjanik ja kahe menuraamatu autor Vahur Kersna.

Mari Suurväli ja Vahur Kersna Foto Urmas Saard
Mari Suurväli ja Vahur Kersna. Foto: Urmas Saard

Üle 50-aasaseid elukestva õppe harrastajaid tervitas Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe. Sõna võtsid ka Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Swedbanki Lääne regiooni asejuhataja Deevi Lagern.

Henn Vallimäe nentis, et väärikate ülikooli programmi omapäraks on suuresti õppurite soovide ja tagasiside põhjal kokku pandud loengute kava. „Kui sama praktikat kasutada üldhariduskoolis, siis tõenäoliselt poisid spordivad ja tüdrukud laulavad ja joonistavad. Ja mine tea mis juhtuks tavaülikoolis homsest…,“ arutles direktor naljatlemisi.

Vallimäe meenutas, et tänavu on TÜ Pärnu kolledži 20. juubeliaasta, millest tervenisti 7 aastat on väärikad koos käinud, seda on pea kolmandik. „Selle ajaga on ümbritsevas palju muutunud. Varsti valitakse Eestile uus president nagu USA-ski, eilsest saime uue haridusministri. Aasta algusest on meil Tartu ülikoolis 4 suurteaduskonda ja meie oleme sellest ühe, nimega sotsiaalteaduste valdkond, üks kaheksast liikmest.“

Loe edasi: Pärnu väärikad alustasid kaheksandat elukestvat õppeaastat

Sindi Skate 2016 parimaks BMX võistlejaks tunnistati tartlane Andres Lainevool

Täna kümnendat korda toimunud Sindi Skate on lõppenud ja parimad võistlejad autasustatud. Spordisündmuse peakorraldaja Helle Vent ütles, et käesolevat korda võib isegi rahvusvaheliseks võistluseks nimetada, kuna üks osaleja tuli Tšehhist ja teine Soomest.

Andres Lainevool Foto Urmas Saard
Andres Lainevool. Foto: Urmas Saard

Kõige suuremaid elamusi pakkusid taas BMXratturid. Vent tunnistas, et Sindis suureneb iga aastaga Eesti tipptegijate hulk ja sedavõrd põnevamaid hetki saab ka publik nautida. Parimate võistlejate osalemist soodustab skatepargi võimaluste järjest suurem mitmekesistamine.

Enne võistlejate autasustamist tänati kingitustega toimekat meeskonda. Vent pidas tähtsaks, et kohtunikud Sören Mäesalu, Ardo Saulep, Kristo Köster, Margus Nurk, Henrich Närep saaksid nimetatud. Olulise panuse andsid kommentaatorid Kaarel Kaldasaun ja Henri Holland. Taavi Burket on olnud pea kõigil aastatel asendamatu päevajuht ja samuti kommentaator.

Tõukeratastel võistlejatest osutus parimaks Harley Harin Tallinnast. Odd Holmen Paikuselt sõitis teiseks ja kolmanda koha võitis Deeno Lippand Viljandist.

Rulaga saavutas esikoha pärnakas Meelis Erm. Teine oli Jarmo Kangro Tartust ja kolmas Marko Padernik samuti Pärnust.

Loe edasi: Sindi Skate 2016 parimaks BMX võistlejaks tunnistati tartlane Andres Lainevool

Sindi Skate 2016 algas näidissõitudega

Täna keskpäeval alanud tõukeratastel, ruladel ja BMXidel võistlejate registreerimisele järgnes tund hiljem pidulik elamusspordivõistluse avamine ja demonstratsioonsõitude toimumine.

Sindi Skate 2016 demosõit Foto Urmas Saard
Sindi Skate 2016 demosõit. Foto: Urmas Saard

Avasõnades tänas Sindi avatud noortekeskuse juhataja Helle Vent võistluste peakorraldajana kõiki häid koostööpartnereid ja suurearvulist meeskonda, kellest üks toekamaid on olnud Taavi Burket. Kommentaatorina on ta olnud abiks kõigist senisest kümnest võistlusest üheksal korral. Pärast linnapea Marko Šorini tervitust ja korraldajale lillede kinkimist andis Vent linnavalitsusele tänutäheks pikaaegse toetuse eest kaunilt kujundatud klaasist meene.

Demosõite tegid Enrico Onobko, Meelis Erm, Deeno Lipand, Sander Saard, Mikk Eeskivi ja Marko Padernik. Seejärel läks võistluseks. Lisaks erinevate alade esimesele kolmele jagatavale karikale on auhinnad või eripreemia noorimale osalejale, parimale kukkujale, parimale sintlasele.

Võistlustulemustest saab lugeda ja võitjate pilte näha varsti pärast võistluspäeva lõppemist.

Loe edasi: Sindi Skate 2016 algas näidissõitudega

Sindi pritsumehed kohtusid peamiselt linna kõige noorema rahvaga

Sindi tuletõrje selts kutsus täna lahtiste uste päevale tutvuma vabatahtlike tegemiste ja nende tehnikaga.

Margo Lääts, Sindi tuletõrje seltsi juhatuse liige Foto Urmas Saard
Margo Lääts, Sindi tuletõrje seltsi juhatuse liige. Foto: Urmas Saard

Sindi tuletõrje seltsi juhatuse liige Margo Lääts ütles, et tänavu korraldati Sindis teist sügist sellist päeva. „Tundub, et sel aastal oli ajakirjanduses, sotsiaalmeedias ja linna kodulehel hästi toimuvast teada antud ning selle tulemusena tuli meeldivalt palju huvilisi kokku. Hommikul käisid lasteaia eelkooliealised lapsed siitsamast kõrvalasuvast majast. Hommikul oli 22 last, nüüd on õhtupoolikul veel teist samapalju koos vanematega.“ Lastel jätkus põnevat uudistamist, askeldamist ja kuulamist, mis ei lasknud vähemalgi määral igavust tunda. „Rääkisime tuleohutusest ja püüdsime lastele ohutunnet paremini selgitada.“

„Lisaks sügisele on olnud teisigi vabatahtlike tuletõrjujate tööd tutvustavaid kohtumisi siinse kogukonnaga. Näiteks 1. mail olime kohal Sindi laadal. Oleme asetanud olulise rõhu pääste ennetustööle, millega püüame ennast ikka võimalikult palju nähtaval hoida,” rääkis Lääts.

Loe edasi: Sindi pritsumehed kohtusid peamiselt linna kõige noorema rahvaga

Sindi pensionäridel oli suve lõpupidu

Täna peeti Sindi sotsiaaltöökeskuse õuel eakate suve lõpetamise pidu ja tähistati Leida Tantsu sünnipäeva, kellel täitus 3. septembril 90. eluaasta.

Eakate suvelõpu pidu Sindis Foto Urmas Saard
Eakate suvelõpu pidu Sindis. Foto: Urmas Saard

Tublisti üle kolme tunni kestnud pidu sisustas valdavalt Jüri Saamel, kes tutvustas ennast siiski rohkem Jürina Rotikülast. Jüri laulis, mängis kitarri ja klahvpilli, taustaks eelnevalt salvestatud meloodiad ja rütmiinstrumendid. Vahelduseks luges naljakaid episoode, esitas viguriga ja vigurita küsimusi. Jüri kõrval proovis laulda ka Juta Velleste, kes on Sindi pensionäride meelelahutuslike kogunemiste peakorraldaja. Tovpeko Maria laulis vene viise.

Murueided tantsisid. Tantsisid ka teised. Tantsudega tehti koguni päris näitemängu sugemetega etteasteid. Tantsiti seltskonnatantse ja liiguti isegi diskorütmis.

Peo teisel poolel tuli toimuvat uudistama ka Ilme Prenge, kellel paluti samuti mõned ea- ja ajakohased laulud laulda. Lauldi ja tantsiti kuni oodatud üllatusesinejate saabumiseni. Üllatasid ansambli Šal-lal-laa naised. Esimesena kõlas Arvo Ratassepa „Saarepiiga laul“. Kuna Šal-lal-laa lauljad laulavad ka Sindi laulukooris, kes sõidavad oktoobris Praha festivalile, siis esitati selleks puhuks õpitavast kavast ühe loo. Lauldi Tšehhi helilooja Bedřich Smetana „Ma hvezda“, mis eesti keeles tähendab ‘minu täht’. Viimase laulu laulmiseks astuti Leidale võimalikult lähedale ja lauldi Miina Härma „Ei saa mitte vaiki olla“. Kristel Reinsalu kinkis lauljate poolt lilled ja ütles südamlikud sõnad. Kui seni oli Leida pidevalt naerusuiselt toimuvale kaasa elanud, siis Šal-lal-laa esinemise ajal võis tema silmist lugeda erilist tänulikkust. Väga tänulik oli muidugi kogu kuulajaskond.

Loe edasi: Sindi pensionäridel oli suve lõpupidu

Sindis tuleb kümnes elamusspordivõistlus

Eelseisval laupäeval peetakse Sindis kümnendat korda ekstreemspordivõistlus, kus on esindatud tõukeratturid, rulatajad ja BMXidel sõitjad.

Sindi Skate 2016 märk Helle Vendi rinnas Foto Urmas Saard
Sindi Skate 2016 märk Helle Vendi rinnas. Foto: Urmas Saard

Esmalt teevad riigi parimad meistrid demosõite, algusega kell 13.00. Registreerimisega alustatakse tund varem. Eilsel jutuajamisel ütles Sindi avatud noortekeskuse juhataja Helle Vent, spordisündmuse vastutav peakorraldaja, et kohale tulevad tasemel võistlejad. Edasine sõltub võistlejate arvust. Tavaliselt kestavad sõidud 3 tunni ringis. „12.augustil käis Sindi skatepargis harjutamas üks parimaid sõitjaid Hispaaniast, Bernat Via Comaz. Temaga ühes oli parimaid eestlasi Arto Arukuusk,“ nimetas Vent.

Pingsad ettevalmistused käivad juba mõnda aega. „Tehtud on palju ja ettevalmistus käib kuni viimase hetkeni, et kõik saaks eeskujulikult korraldatud. Skatepargi viimastest aukudest kuni plakatini välja. Saingi just plakatid kätte. Need lähevad kohe üles. Ka karikad sai kätte. Tänavusteks võistlusteks spetsiaalse kujundusega märgid on valmis. Samasuguse kujunduse saavad ka šokolaaditahvlite ümbrispaberid. Mihhail Škljar on oma kahe pojaga skateparki remontinud,“ rääkis Vent.

Loe edasi: Sindis tuleb kümnes elamusspordivõistlus

Ain Keerup: vahtrale mõnusat kooliga kohanemist

Jätkuvalt kooli õpilaste arvult tõusuteel asuv Sindi gümnaasium sai algaval õppeaastal oma vilistlastelt kingituseks punase vahtra istiku.

Ain Keerup ja Taivo Luik asetavad punase vahtra istutusauku Foto Urmas Saard
Ain Keerup ja Taivo Luik asetavad punase vahtra istutusauku. Foto: Urmas Saard

Algselt õppehoone esisele kavandatud pidulik 1. septembri aktus otsustati hommikupoolsete muutlike ilmaolude tõttu jaotada siiski kahte osasse. Esmalt viibiti kooli aulas, kus laulsid ja esinesid õpilased, kõneles direktor Ain Keerup ja Sindi linnavolikogu esimees Toomas Asi. Esimesse klassi astujatele kingiti Aabitsad. Lõpuks anti allkiri tähtsale dokumendile, mis hiljem pudelisse suletult asetati punase vahtra juurte alla.

Eesmärgid olgu ikka suuremad

Toomas Asi soovitas õpilastel alati püüelda rohkema järele ja hoiduda poolikute eesmärkide seadmisest. Õpetaja Laur lubas leppida ka sellega, et Toots teeks vähemalt pool rehkendust, kui tõesti rohkem ei jaksa. Aga Asi arvates võib see tähendada hõlpsat liikumist libedale. Eesmärk olgu ikka suurem ja täielik.

Ain Keerupi sõnavõtust ilmnes, et ka kool on kangekaelselt seadnud enda ette suuremaid eesmärke, kui teised on lootnud ja tulemused annavad endast märku juba mitmendat aastat. „Tänasel kooliaasta avaaktusel on mul siiralt hea meel teile teatada, et Sindi gümnaasiumil läheb hästi, sest meie kooli usaldatakse.“

Loe edasi: Ain Keerup: vahtrale mõnusat kooliga kohanemist

Pärnu huvitegevustest teeb ülevaate Huvikas

Õige huvitegevuse leidmine mõjutab lapse arengut ja tulevikku. Kaubamajakas 11. septembril kell 12-18 toimuv Pärnu huvitegevuste mess Huvikas aitab Pärnumaa noortel ja lastel üles leida just neile sobivad ägedad, kasulikud ja huvitavad vabaajategevused.

Janne Ristimetsa laste loov- ja vabatantsukava Sindi gümnaasiumi õuel Foto Urmas Saard
Janne Ristimetsa laste loov- ja vabatantsukava Sindi gümnaasiumi õuel. Foto: Urmas Saard

Papiniidus asuvas Kaubamajakas näeb laps oma silmaga, millega on võimalik maakonnas tegelda, ning saab omal nahal järele proovida, mis meeldib, sobib ja kaasa haarab.

Messi sihtgrupp on noored ja lapsed ning nende vanemad. Messil saab ülevaate Pärnumaa huvikoolidest-ringidest, sportimisvõimalustest, käsitöö-, muusika-, kunsti-, loodushariduse, tehnika- ja kõikvõimalikest muudest ringidest, töötubadest ning põnevast vabaajategevusest. Saab ka ringidesse registreeruda. Kohal on noorteorganisatsioonid.

Messi vältel on laval programm, kus huvikoolid-ringid näitavad, mida kõike neil õppida võib ning mida nende noored teha oskavad. Letti lüüakse selle aasta uudised. Näiteks JJ Street teeb laval selgeks, missugune on uus Pärnusse jõudev tantsustiil Vogue. Korvpalliklubid näitavad, kuidas lasteklassist võib meistriliigasse jõuda, tutvuda saab jalgpalli, karate, squashi, purjetamise ja paljude teiste spordialadega. Võimlejad tutvustavad võimlemiskooli Rüht taset. Kohal on 12 huvikooli ja 5 tantsukooli! Lisaks tulevad messile ka vabaajategevuste pakkujad ning demonstreerivad endi uudiseid.

Loe edasi: Pärnu huvitegevustest teeb ülevaate Huvikas

Silja Aavik: olles küll ära isamaalt, on meil kaasas oma emakeel

Seoses alanud õppeaastaga pühitseti 25. augustil Helsingi Viikki kirikus riigikogu ja Eesti lipu seltsi poolt Latokartano põhikoolile kingitud sinimustvalge esinduslipp.

Õpetaja ja õpilased Helsingi Latokartano põhikoolile kingitud Eesti lipuga Foto erakogust
Latokartano põhikoolile kingitud Eesti lipp. Foto: erakogust

„Eesti lipp kingiti meie koolile 4. juunil Toompeal, kui toimus Eesti lipu päeva pidulik tähistamine. Lipu seltsi esimehe Jüri Trei ettevõtmisel saavad tublimad väljapool Eestit töötavad koolid endale kingituseks meie riigi sinimustvalge lipu. Lippu käis vastu võtmas meie kooli 2. klass koos klassijuhatajaga. Pika Hermanni tornis osales lipuheiskamisel õpilane Elizabeth Krause“ rääkis Silja Aavik, kes on Helsingis Viikki linnajaos asuva Latokartano põhikooli eesti laste õpetaja.

Latokartano tähendab tõlkes karjamõisa ja ei viita millegiga Eestile, ometi toimub selles koolis alates 2009. aastast soome-eesti kakskeelne õpe.

Eelmise nädala neljapäeval pühitseti kingitud lipp Helsingis asuvas Viikki kirikus. Juba järgmisel päeval peetud eesti-soome klasside 20. sünnipäeva pidulikul aktusel asetati lipp aukohale. Aavik ütles, et nüüd asub lipp hoolikalt hoiul eesti laste klassis. Eriliselt asetatakse lipp aukohale Eestiga seotud tähtpäevadel või muudel olulistel sündmustel. Näiteks tõi ta emakeelepäeva. „Kuna lipu saamine oli meile suur üllatus ja auasi, siis peame koolis veidi veel aru pidama, millal ja kuidas edaspidi lippu kasutame,“ lisas Aavik juurde.

Loe edasi: Silja Aavik: olles küll ära isamaalt, on meil kaasas oma emakeel

Sindi tervitas Allar Raja ja Sten-Erik Andersoni

„Sindi on täiesti tasemel, eeskujulik ja esmaklassiline linn, kes oskab hinnata, tänada ja austada oma sportlasi. Sportlastel on pöidlahoidjatest alati väga hea meel. See on ääretult oluline tagasiside, ilma selleta kaotaksid meie pingutused mõtte. Sindist oleme saanud väga innustavat tagasisidet, mistõttu olemegi oodatud tulemuseni jõudnud. Sten-Erik Andersoni rinnal pole veel ihaldatud olümpiamedalit, aga küll temagi veel selle Sinti toob,“ rääkis Allar Raja täna oma kodulinna rahvale.

Sindi inimesed tervitavad Sten-Erik Andersoni ja Allar Raja Foto Urmas Saard
Sindi inimesed tervitavad Sten-Erik Andersoni ja Allar Raja. Foto: Urmas Saard

Linnavolikogu esimees Toomas Asi meenutas, et Sindil on ammused kogemused kasvatada endi seast olümpiamängudeks kõlblikke sportlasi, kelle saavutused lähevad aina paremaks. Tõstja Aleksander Kask osales 1928. a Amsterdami oümpiamängudel, kus jagas 14–15. kohta. Uno Palu saavutas Melbourni olümpiamängudel kümnevõistluses 4. koha. Eelmisel suveolümpial sai Raja paarisaerulise neljapaadi koosseisus koos Tõnu Endreksoni, Kaspar Taimsoo ja Andrei Jämsäga 4. koha. Äsja lõppenud Rio de Janeiro XXXI suveolümpiamängudel võistles sama meeskond Lagoa Rodrigo sõudekanalil ja võitis valitseva maailmameistri Saksamaa ning teisena lõpetanud Austraalia paatkonna järel pronksmedali, jättes endist tahapoole suurriigid Poola, Suurbritannia, Ukraina. „Kuigi Sten-Erik Anderson ei pääsenud veel võistlema, oli ka teise Sindi mehe panus olümpiamängudel ülioluline, mille tähtsust asendusmehena ei tohi vähemalgi määral alahinnata,“ osundas Asi.

Loe edasi: Sindi tervitas Allar Raja ja Sten-Erik Andersoni

Külateatrite päevade suurprojektiks on Olev Antoni „Laudalüürika“

Näitetruppide ühispilt 2015. aastal toimunud  Sadala külateatrite päevadelt.
Näitetruppide ühispilt 2015. aastal toimunud Sadala külateatrite päevadelt.

Sel nädalavahetusel, 27.-28. augustil Torma vallas toimuvatel IV Sadala külateatrite päevadel, õpitakse selgeks ja esitatakse Olev Antoni näidendi „Laudalüürika“ ainetel lavastatud etendus.

Sadala Külade Seltsi juhatuse esimehe ja teatripäevade projektijuhi Pille Tuti sõnul toimuvad kahel päeval  näitlemiseks tarvilike  oskuste omandamise õpitoad. „Erinevate truppide koostöös õpitakse selgeks ja esitakse publikule  Vaimastvere kandist võrsunud ajakirjaniku ja näitekirjaniku Olev Antoni „Laudalüürika“, kus ainestikuks kolhoosiaeg oma veidruste ja lustakate hetkedega. Samas ajastus toimub ka Sadala Külade Teatri mängitava Olev Antoni „Kopkakoide“ tegevus. Lavastajaks on Valdi Reinas.

Sadala Külade teatri juhendaja Valdi Reinas on aga saanud inspiratsiooni kaasajast ning kirjutanud ja lavastanud näitemängu „Haldusreform“.

Loe edasi: Külateatrite päevade suurprojektiks on Olev Antoni „Laudalüürika“

Valik fotosid meenutab taasisesesivumispäeva tähistamist Tallinnas

Tippfotograaf Peeter Hütt tegi ülesvõtteid Pika Hermanni tornis, Kuberneri aias, 20. augusti mälestuskivi juures. Veel on mõned fotod lisatud harrastuspiltnikelt.

Jüri Trei kingib Pika Hermanni tornis major Martin Kukele sinimustvalge laualipu Foto Peeter Hütt

Riigikogu ja Eesti lipu seltsi ühisel korraldusel tähistati taasiseseisvuspäeva piduliku lipuheiskamisega Toompeal, millest saab lähemalt lugeda siit. Samal hommikul kinkis lipu seltsi esimees Jüri Trei Pika Hermanni tornis sinimustvalge laualipu Vahipataljoni ülemale major Martin Kukele, kes on osalenud välismissioonidel ja kirjutanud raamatu „Kuus kuud kuumust: Estcoy-12 Afganistanis“.

Presidendi kantselei roosiaias asetati lilled presidentide Konstantin Pätsi ja Lennart Meri büstide juurde. Kadriorus kõneles akadeemik Mihkel Veiderma, kunagise haridusministri poeg.

 

 

Jüri Trei kingib Pika Hermanni tornis major Martin Kukele sinimustvalge laualipu. Foto: Peeter Hütt →

Loe edasi: Valik fotosid meenutab taasisesesivumispäeva tähistamist Tallinnas

Uhla-Rotiküla elamusjooksu võitis Andrus Veerpalu ja Laura Kallas läks koju uhiuue jalgrattaga

Eilse Uhla-Rotiküla elamusjooksuga algatati korraldajate sõnul uus võistluspäev, millega tahetakse kindlasti järgnevatel aastatel jätkata ja meenutada sellega möödunud aegadel perekond Pätsi liikumist Tahkurannast Pärnusse, tähistada sportlikus vaimus taasiseseisvumispäeva ning säilitada Raeküla jaoks paljus küll teisenenud kujul kaua kestnud kahe staadioni jooksu traditsiooni.

Andrus Veerpalu, esimese Uhla-Rotiküla elamusjooksu võitja Foto Urmas Saard
Andrus Veerpalu, esimese Uhla-Rotiküla elamusjooksu võitja. Foto: Urmas Saard

Kell 11 sõidutas suur buss Raeküla staadioni juurde kogunenud jooksjad Uulu staadionile. Teistega ühiselt sõitis stardipaika jooksu idee autor Enn Hallik. Ta ütles, et on valitud 10,4 km pikkust rada läbinud rattaga sajal korral ja jooksnud sellel elamusi tekitaval teel mitmekümnel korral. Mõistetavalt kandis ta rinnal registreerimisnumbrit üks. Eile jooksis Hallik tuttavaks saanud rajal elamusi nautides võistlusajaks 1.07,26. Eluaegse spordiajakirjaniku poeg Urmas Hallik jooksis teisena registreerununa pisut alla tunni.

Tahkuranna mehe Andrus Veerpalu võit polnud suur üllatus. Temalt oodati suurepärast aega mitmete asjatundjate poolt juba siis, kui enamik tuntud nimesid olid kirja pandud. Veerpalu tulemuseks mõõdeti 38.37. Võtjast 20 sekundiga maha jäänud Raeküla mees Priit Talu jooksis välja paremuselt teise tulemuse 38.57. Võistluseelsel päeval ennustas Pärnumaa Spordiliidu tegevjuht Kaiu Kustasson, et Martin Tarkpea võib samuti Veerpalule tugevat konkurentsi pakkuda. Spordijuht ennustas päris õigesti. Tarkpea lõpetas kolmandana, ajaga 39.36. Ka Kustasson igatses starti minna, aga viimase hetke ootamatud kohustused sundisid soovist loobuma.

Loe edasi: Uhla-Rotiküla elamusjooksu võitis Andrus Veerpalu ja Laura Kallas läks koju uhiuue jalgrattaga

INTERVJUU: Kuhjaverest saadi taas mitmekülgseid teatrielamusi

Helena Kesonen ütleb lõpusõnad Kuhjavere XII festivalil
Helena Kesonen ütleb lõpusõnad Kuhjavere XII festivalil

Möödunud nädalavahetusel Viljandimaal Suure-Jaani vallas Kuhjaveres toimunud Külateatrite festivalil pani rohkearvulist publikut mõtlema ja naerma nii Eesti klassika kui ka tänapäevased näitemängud, kus pilamist leidis nõukogudelik  lähiminevik ja kapitalistlik tänapäev. Külauudistele rääkis teatrifestivalist Kuhjavere Külaseltsi juhatuse esimees, külavanem Romeo Mukk (RM) ja külaseltsi juhatuse liige Urve Mukk (UM).

Milline oli teatrifestivali üldine meeleolu, missugused etendused tekitasid enim elavust?

UM: Telkide alla kogunenud publik ja näitetruppide liikmed on alati väga sõbralik ja positiivne vaatajaskond. Tullakse ju ka teistelt õppima ja isekeskis suhtlema. Paljudele on see tuttavatega kohtumise paik.  Publikut ei jätnud külmaks ükski lugu. Publiku lemmikutena tekitasid enim elevust Avinurme suveteatri, Võhma Rassijate, Jõesuu, Surju, Mädara, Sulbi ja Krabi külateatrite teasted. Paljud tulid ekstra vaatama lasteetendusi.

Kuidas võeti vastu uustulnukate etteasted?

UM: Esmakordselt Kuhjavere lavalaudadel esinenud truppide esinemist vaadati suure huviga. Festivali avaski Läänemaalt Piirsalu näitering juhendaja Aino Viilupi seatud „Kõik määgiks” etendusega. Üllatajaks sai Jõhvi vallast esinema tulnud duo Lia Kangur ja Tiia Linnard, kes lavastasid lühinäidendi „Agitbrigaadi eeskava ”Pilv pükstes””, tuues esile vaatenurki nõukogude naise elust, mida teiste truppide poolt pole kajastatud. Kolmas esmakordne festivalil osaleja oli Viljandimaa Pärsti Mõisa Teater, kes etendas Enn Vetemaa ja Erki Aule loodud „Limonaadi Etsi”. Paljudele tulid nõukogudeaegse asjaajamise situatsioonid ja asjaajamised tuttavad ette ja kutsusid esile naerupahvakuid.

Loe edasi: INTERVJUU: Kuhjaverest saadi taas mitmekülgseid teatrielamusi