2013 Archives

Turvalisuse huvides suletakse ajutiselt Taevaskoja matkaraja trepp

Seoses Taevaskojas Emalätte juures toimunud varinguga sulgeb RMK külastajate turvalisuse huvides alates tänasest ajutiselt Taevaskoja matkaraja lõigu Emalätte juurest ülesmineva trepi osas.

Juuni lõpus Taevaskoja piirkonda tabanud tugev äikesetorm murdis Emalätte kohalt kaks väga võimsat puud, mille tulemusel tekkinud lihe põhjustas Emalätte koopa sissevarisemise. Matkaraja lõigu sulgemise põhjuseks on kaldapealsel varisemata osal avastatud praod, mis võivad tugeva vihma ja tuule puhul soodustada uue varingu teket.

RMK loodushoiuosakonna Lõuna-Eesti piirkonna juhataja Tarmo Denksi kinnitusel käidi koos Keskkonnaameti ning Maavalla Koja esindajatega Taevaskojas kohapeal olukorda hindamas ja edasisi tegevusi planeerimas. “Jõudsime ühisele otsusele, et Emalätet välja ei hakka kaevama, vaid laseme loodusel omasoodu toimetada,” selgitas Denks ja lisas, et praeguseks on allikas ennast liivast läbi murdnud ning voolab kenasti jõkke.

“Keskkonnaamet tellib geoloogiaeksperdilt tekkinud prao ja sellest tuleneva võimaliku varinguohu kohta arvamuse ning kuni olukorra selgumiseni on rajalõik külastajatele suletud,” märkis Denks ja lisas, et praegu on oluline Emalätte juures toimuvat pidevalt jälgida.

Emalätte koobas asub Väikeses Taevaskojas Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal. Koopast väljavoolav vesi on üsna jahe, puhas, hea maitsega. Veel usutakse olevat raviv toime.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Lisainfo: Tarmo Denks, RMK loodushoiuosakonna Lõuna-Eesti piirkonna juhataja, tel 5184 294, tarmo.denks@rmk.ee, www.rmk.ee

Jõgeva alevikus alustas tööd taimekasvatusinsituut

Pidulik tseremoonia Jõgeva alevikus- rahvakeeli "Sordis " Eesti Taimekasvatuse Insituudi esimesel tööpäeval. Foto: Reine Koppel — Pidulik tseremoonia Jõgeva alevikus- rahvakeeli “Sordis ” Eesti Taimekasvatuse Insituudi esimesel tööpäeval. Foto: Reine Koppel

Esmaspäeval alustas Jõgeva alevikus tööd Eesti Taimekasvatuse Insituut, mis on Jõgeva Sordiaretuse Insituudi ja Sakus paiknenud Eesti Maaviljeluse Insituudi liitumisel loodud põllumajandusteadusasutus.

Senise Jõgeva Sordiaretuse Insituudi ja nüüdse Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Mati Koppel märkis, et uus teadusasutus otsustati luua Eesti vabariigi valitsuse otsusega. “Jõgeva alevikus paiknevad Eesti Taimekasvatuse Insituudi keskus ja siin jätkatakse traditsiooniliste tegevustega. Eesti Maaviljeluse Insituudis tehtud töösuundadega jätkatakse praegu Sakus, kuid tulevikus võidakse mõni nendest tegevusharudest ka Jõgevamaale üle tuua.

Koppel märkis, et loodetavasti tekivad Jõgevamaa sordiaretajatel ja teistelgi teadustöötajatel Eesti Taimekasvatuse Insituudi koosseisus igapäevatööks veelgi mitmekülgsemad ja laiaulatuslikumad võimalused ning ka paremad tingimused tööpindade kasutamiseks.

“Mõnedki infrastruktuurid vajavad kaasajastamist. Näiteks praegune laborihoone on jäänud kitsaks teraviljade ja heintaimede katsematerjali töötlemiseks. Loodame, et perioodiks 2014-2020 planeeritakse Jõgeva alevikus asuva teaduskompleksi arendamiseks senisest enam raha,” ütles Eesti Taimekasvatuse Insituudi direktor.

Eesti Taimekasvatuse Insituudi tegevusvaldkonadeks ja üksusteks on agrotehnoloogia, sordiaretus, taimekaitse- ja taimebiotehnoloogia geenipank, seemnekeskus, arendus-ja haldusosakond ning juhtkond.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder on öelnud, et Eesti Taimekasvatuse Insituudi tööle hakkamine võimaldab luua suuremate isikkoosseisudega uurimisgruppe ja tõsta võimekust teadustöö tegemisel.

Jaan Lukas

38. Eesti linnade suvemängud võitis Türi

29.-30.juunini Haapsalus toimunud 38. Eesti linnade suvemängudel võitis esikoha Türi linn, kes edestas üldarvestuses teiseks tulnud võõrustajat 8 punktiga. Kolmanda koha saavutas Rakvere.

Parimad suurte linnade arvestuses (üle 10000 elaniku)

1. Haapsalu (210 p)
2. Rakvere (205 p)
3. Jõhvi (196 p)

Parimad väikeste linnade arvestuses (kuni 10000 elanikku)
1. Türi (218 p)
2. Paide (198 p)
3. Elva (195 p)

Spordialade võitjad:
jahilaskmine – Keila
jalgrattakross – Elva
juhtide võistlus – Alar Näärme
kergejõustik – Rakvere
mälumäng – Türi
orienteerumine – Põlva
petank – Haapsalu
tennis – Haapsalu
naiste võrkpall – Keila
meeste võrkpall – Türi

38. Eesti linnade suvemängudest võttis osa 22 linna ligi 700 sportlasega.

Tulemused www.joud.ee

38. Eesti linnade suvemängud korraldaja oli Eestimaa Spordiliit Jõud koostöös Haapsalu linnavalitsuse, Haapsalu linna spordibaaside ja Lääne maakonna spordiliiduga Läänela.

Teraviljatööstuse toodang I kvartalis kasvas

2013. aasta esimese kolme kuuga tootsid teravilja töötlevad Eesti ettevõtted 46 miljoni euro eest teraviljatooteid, selgub põllumajandusministeeriumi ülevaatest. Ligi viiendik toodangust eksporditi.

“Võrreldes aasta varasemaga võis tänavu esimeses kvartalis täheldada mõningast nõudluse kasvu siseturul. Eksport aga kahanes mõnevõrra, sest oluliste majanduspartnerite Soome ja Rootsi majandus on jahtumas,” ütles ministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Statistikaameti (SA) kiirstatistika järgi toodeti tänavu I kvartalis teraviljasaadusi 71 000 tonni, mis on aasta varasemast 2,3% võrra rohkem. Toodangust ligi poole (43%) moodustas segasööt, sellele järgnesid teraviljajahu (31%), pagaritooted (24%), valikpagaritooted (1,2%) ja tangained (0,8%).

Võrreldes aasta varasemaga suurenes tänavu I kvartalis tangainete (+63,9%), rukkijahu (+10,7%) ja segasööda (+5,1%) tootmine, vähenes valikpagaritoodete (-24,7%), pagaritoodete (-1,9%) ning nisujahu (-1,2%) tootmine.

Teraviljasektor tootis tänavu esimese kolme kuuga ligi 46 miljoni euro väärtuses teraviljatooteid, mis on 14,4% toiduainetööstuse ja 2,1% töötleva tööstuse kogutoodangust. 19% teraviljasektori toodangust eksporditi.

Eestist veeti tänavu esimese kolme kuuga välja 41 600 tonni teravilja, millele lisandusid teraviljatooted (ümberarvutatuna teraks) – 14 600 tonni. Teraviljasektoris oli ekspordi osakaal toodangus kõige suurem jahu ja tangainete tootmises (ligi 45%).

Eestisse imporditi teravilja 26 000 tonni, millele lisandusid teraviljatooted (ümberarvestatuna teraks) – 58 700 tonni. Olulisemad importöörid olid Läti, Leedu, Ukraina, Soome.

SA andmeil tegutses tänavu I kvartalis teravilja töötlevas sektoris 138 ettevõtet, neist enim (105) oli pagaritoodete tootjad.

Loe lähemalt teravilja töötleva tööstuse 2013. aasta I kvartali ülevaatest: http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TOIDUAINETOOSTUS/2013/teraviljatoostus-ylevaade-2013-01.pd

VTA: toidukäitlejatele tehtud ettekirjutuste arv mullu vähenes

Veterinaar- ja Toiduamet kontrollis mullu toidu käitlemisega tegelevaid ettevõtteid 12 986 korral. Võrreldes aasta varasemaga vähenes toidukäitlejatele tehtud ettekirjutuste arv 5% võrra.

“Eestis toiduga tegelevad ettevõtjad on reeglina hästi kursis kehtivate nõuetega ja suuri probleeme nende täitmisel pole,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel. Tema sõnul olid 2012. aastal toidukäitlejatele tehtud ettekirjutused põhiliselt seotud ruumide ja seadmete mittevastavuse, toidu märgistuse ning üldiste hügieeninõuetega.

Kokku tegi VTA 2012. aastal toidukäitlemisega seotud ettevõtetesse 12 986 plaanilist, erakorralist ja järelkontrolli. Selle tulemusel tehti kokku 25 005 ettekirjutust, mis on aasta varasemaga võrreldes 5% võrra vähem.

Ametliku kontrolli korras, sh riiklike seireprogrammide raames võeti toitu käitlevatest ettevõtetest 6288 proovi, millest nõuetele mittevastavaks osutus 3,4%.

Kokku laekus ametile mullu 740 vihjet, millest enamik puudutas toidu käitlemist ja loomatervishoidu ning -kaitset. Varasemast rohkem oli toidumärgistuse, toidu kohta esitatud teabe või tarbija eksitamisega seotud vihjeid. “Viimaste aastate jooksul on vihjete arv kasvanud, ilmselt on see seotud inimeste parema informeeritusega,” selgitas Pärtel.

2012. aastal oli VTA järelevalve all 12 220 toidu käitlemisega tegelevat ettevõtet, millest suurim osa (kokku 9816) on jaekaubandusettevõtted (sh toitlustus).

Festival tuli öösel Võrru kollaste labajalavalsi sammudega

Täna öösel tekkisid Võru linna kahele tänavale kollased jalajäljed. Ühed viivad linna keskväljakult randa, teised Võru kultuurikeskusesse Kannel.Tegu ei ole tavaliste jalajälgedega, vaid kollaste labajalavalsisammu imiteerivatega.

Sel moel astus linna 11. juulil algav XIX Võru Folkloorifestival “Teljed”.

“Tahtsime varakult näidata, et festival on juba kohal,” ütles festivali tegevjuht Kadri Valner. “Pealegi tegime sel moel väikese ninanipsu kurikaelale, kes päevade kaupa festivalireklaame tulpadelt maha kisub”.

Kollased jalajäljed näitavad esmakordselt festivalile tulijale suuna kätte, kuidas kesklinnast minna teistesse festivalipaikadesse – Kandle aeda ja Tamula järve äärde.

Labajalavalsi jälgi mööda minnes saab kulgeja aga tee lõpus juba ka tantsu selgeks.

XIX Võru Folkloorifestival toimub 11.-15.juulini. Lisaks traditsioonilistele kontsertidele Võrus ja maakonna erinevais paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu, publiku ja esinejate ühised õhtulaule, Eestimaa kuulsaima lõõtsameistri, Võrumaalt pärit August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist, töötubasid, käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi. Festivalil esineb ligi 400 rahvatantsijat ja -muusikut nii Eestist kui üle maailma.

Lisaks eesti rahvatantsijatele ja -muusikutele osalevad festivalil esinejad Prantsusmaalt Bretagne´ist, Puerto Ricost, Portugalist, Nepaalist, Lätist, Soomest ja Inglismaalt.

Eesti noored siirdusid ülemaailmsele kutsehariduse olümpiale

29. juunil sõitsid kümme vaprat noort meistrit Eestit esindama ülemaailmsetele kutsevõistlustele WorldSkills 2013. Võistlused, kus sel aastal osalevad 53 riiki üle tuhande õppuriga,

toimuvad 2.–7. juulil Saksamaal Leipzigis.

Üleilmsetel kutsemeistrivõistlustel panevad end proovile noored meistrid erinevatest ametikoolidest üle Eesti. Võistlustulle astuvad kaheksa eriala kutseõppurid: oma oskusi näitavad trükkal, mehhatroonikud, maastikuehitajad, florist, mööblitisler, plaatija, ehitusviimistleja ja infotehnoloog.

Tallinna Polütehnikumis infotehnoloogiat õppinud Madis Männik ütles enne lennukile minemist, et ta tunneb, nagu sõidaks olümpiale. Männik on viimased kolm kuud pühendanud kogu oma vaba aja WorldSkillsiks valmistumisele. Tänaseks on infotehnoloogi treeningud lõppenud ja ta ootab võistlust. Männik on WorldSkillsil endale sihiks seadnud kuldse medali. Ükskõik, kas ta unistus täitub või mitte, on kutsemeistrivõistlused siiski heaks hüppelauaks tulevikku, tõdes Männik.

Tänavu toimub WorldSkills 42. korda, Eestile on need neljandad ülemaailmsed kutsevõistlused. Noorte treeninguid ja osavõttu üleilmsetel võistlustel korraldab SA Innove. WorldSkills toimub iga kahe aasta tagant ning on noortele üheks tähtsaimaks kutseoskuste testimise ja näitamise proovikiviks. Võistlused kestavad mitu päeva ning igal võistlusalal hindavad kohtunikud nii tehnilist sooritust, meeskonnatööd kui ka suhtlemist ja oskust projektidega töötada.

Lisainfo WorldSkillsi kohta: http://www.worldskillsleipzig2013.com/en/

Saku vallavalitsus ootab Kanama küla elanike arvamusi

MTÜ Saue küla soovib ennistada Kanama küla kohanime Saue külaks, et taastada küla ajalooline nimi.

„Saue külal on pikk ajalugu, küla on seda nime kandnud ja ajaloolistes dokumentides ka ära märgitud juba 1548. aastast. 1976. aastal tegi okupatsioonirežiim meelevaldse otsuse ja andis Saue külale Kanama küla nime,” kirjutab MTÜ oma Saku vallavalitsusele esitatud taotluses. Esimest korda pöörduti selle sooviga Saku valla poole 2006. aastal.

Saku vallavalitsus soovib nüüd välja selgitada küla elanike ja külas kinnistuid omavate isikute arvamuse küla nime muutmise osas – Kas soovite, et küla tänane nimi Kanama muudetakse ja küla hakkab kandma nime Saue? Vastuseid ootame hiljemalt 15. juuliks 2013 kas saku@sakuvald.ee või Saku vallavalitsusse. Vastus tuleks kindlasti ka allkirjastada, et vajadusel vastaja tuvastada.

Pärandiralli toob juulis publiku ette Virumaa kultuuripärandi kirevuse

Pärandiralli väljasõidud juulikuus kutsuvad kultuuripärandi-huvilisi tutvuma vastuolulise Virumaaga. Laupäeval, 6. juulil leiab aset pärandiralli kaksiketapp, kus sündmused toimuvad paralleelselt nii Avinurmes kui Karepal. Juuli pärandiralli sõitudele tõmbab joone alla 13. juulil Mäetaguse mõisapäeval toimuv etapp.

Pärandiralli eestvedaja Elo Lutsepp sõnul on juuli Ida- ja Lääne-Virumaa pärandiralli päevad eriti kireva kavaga: “Näiteks Avinurmes ei saa loomulikult mööda sellest, kuidas puidutöö on läbi põlvkondade olnud osa ühe kogukonna elulaadist – aga samas on päevakavas põnevat arheoloogiast huvitatutele, ülevaade piirkonna arhitektuuri ja pärandkultuuri värvikamatest näidetest ja kõige tipuks heidame pilgu veel Eesti toidumaastikele. Pärandiralli ongi väga eriline ettevõtmine sellepärast, et iga sihtpunkti kultuuripärandit vaatame tervikuna – uurime koos esinejate ja publikuga läbi paiga kultuuripärandi erinevad tahud, olgu selleks siis vaimne või materiaalne pärand.”

Laastukorvi- ja tünnimeistrite kodukohas Avinurmes tuleb jutuks kõik traditsioonilise puidutööga seonduv; pärandiaasta saadikutest on Avinurme rallil kohal Eesti Kulinaaria Instituudi asutaja, tulihingeline Eesti söögi- ning köögikultuuri ajaloo uurija Dimitri Demjanov, kes räägib Eesti toidumaastikest.

Karepal, Kalame talumuuseumis, kunstnik Richard Sagritsa sünnikodus tehakse pärandipäeval juttu vanade majade hooldamisest ja neile uue näo andmisest. Kohapeal on sel teemal nõu andmas teadurid Eesti Vabaõhumuuseumist Joosep Metslang ja Kadi Karine ning Muinsuskaitseametist Merle Kinks. Kalame kaluritalu koos oma ainulaadse silmuköögiga on
ideaalne paik mõtisklemaks rannarahva toidupärandi üle ning kuulata Ülle Juki uurimust rannarahva toidust.

Kõige värskem info sündmuste kohta Facebookis:
https://www.facebook.com/kultuuriparandiaasta/events

Pärandiralli on läbi kultuuripärandi aasta toimuv sündmustesari. Lähemalt Pärandiralli kohta: www.parandiaasta.ee/ralli.

XX Haapsalu Vanamuusikafestival

Nädala foto

Nädala pilt (1.07.2013)
Vesi on märg, aga kosutab. Foto: Silver Kommusaar/Ilmaruum.ee

Pärnu linnas toimuvad pühapäeviti Rannapargi lastehommikud

Kuni 11. augustini toimuvad Pärnu Rannapargis pühapäeviti kell 11.00 erinevatel teemadel lastehommikud – meisterdame, mängime, laulame, tantsime ja teeme muud põnevat. Üritus on mõeldud kogu perele ja on kõigile tasuta. Pisematele lastele batuut “Rong” möllamiseks ja oodata on mitmeid üllatuskülalisi.

Iga pühapäev on pühendatud ka mõnele vahvale loomale:
07. juuli – TIIGRI- ja LÕVIPÄEV. ERI: Perepäev ratastel
14. juuli – SIILIPÄEV
21. juuli – KARUPÄEV
28. juuli – TIBUPÄEV
04. august – KOERA- ja KASSIPÄEV
11. august – DINOSAURUSTEPÄEV

NB! Suure vihma korral jääb ära!
Üritust toetavad Pärnu Linnavalitsus ja Act Management OÜ. Vaata ka SIIT

Riigikogus ja Toompea lossis toimuvad tasuta ingliskeelsed suvetuurid

Alates 26. juunist kuni 30. augustini on kõik huvilised oodatud osalema parlamendihoonet ning parlamendi tööd tutvustavatel ingliskeelsetel ekskursioonidel Riigikogus ja Toompea lossis. Tasuta ringkäigud Riigikogus toimuvad igal kolmapäeval ja reedel algusega kell 12.00 ning kestavad umbes 40-45 minutit. Tutvustus jaguneb kahte ossa, millest esimene hõlmab parlamendihoone külastust ning ülevaadet Toompea lossikompleksi ajaloost. Teises osas annavad giidid istungitesaalis põhjalikku teavet Riigikogu tööst.

Ekskursioonil osalemiseks saab registreeruda Toompea lossi valvelauas kohapeal kuni grupi (35 inimest) täitumiseni. Kolmapäevastele ja reedestele ekskursioonidele on võimalik eelnevalt registreerida ka e-posti teel ekskursioon@riigikogu.ee, telefonidel (+372) 6 316 345 või (+372) 6 316 357. Parlamendi külastamiseks on vajalik pildiga isikuttõendav dokument.

Täpsemalt saab lugeda ka Riigikogu kodulehelt

Haanjas toimub suitsusaunanädal

1.-4. augustini toimub Haanjamaal suitsusaunanädal, mille raames toimub igasugu põnevaid toimetusi kohalikus kogukonnas.

Suitsusaunapäev on 3. augustil, kus kohalikud pered avavad oma suitsusaunaukse külalistele.

Võimalik on veeta koos perega üks tõeline päev, kus koos köetakse saun, tassitakse vesi, valmistatakse rooga ….. Lõpuks saab ka sauna!!!!

Osalemine vaid eelregistreerimisega!

Sündmus toimub tänu headele toetajatele: Leader-Priale, Vana-Võrumaa kultuuriprogrammile, Võrumaa Kultuurikapitalile ja Haanja vallalae, mis võimaldab sellest osa saada sümboolsete osalustasudega.

Täpsem info suitsusaunanädala kohta http://haanja.eu/sann/programm/

Tööd alustab Eesti Taimekasvatuse Instituut

Täna alustab tööd Eesti Taimekasvatuse Instituut, mis ühendab senise Jõgeva Sordiaretuse Instituudi ja Eesti Maaviljeluse Instituudi. Asutuste ühinemine võimaldab teha mahukamaid teadus- ja rakendusuuringuid.

“Kahe asutuse liitumisega tekivad paremad võimalused põllumajandusteaduse arenguks ja saame kasutada tõhusamalt olemasolevaid ressursse,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Näiteks saavad tekkida suuremad uurimisgrupid ja seeläbi kasvab võimekus teadustöö tegemisel.”

Instituut koosneb üheksast üksusest – neli teadus- ja arendusüksust (agrotehnoloogia, sordiaretus, taimekaitse ja taimebiotehnoloogia), geenipank, seemnekeskus, arendus- ja haldusosakonnad ning juhtkond.

Instituut jääb tegutsema liitunud asutuse ruumidesse Jõgeval ning Sakus.

Linnade ja valdade suvemängudel osaleb 2000 sportlast

29.-30.juunil toimuvad Haapsalus 38. Eesti linnade suvemängud ja Karksi-Nuias 21. Eesti valdade suvemängud.
38. Eesti linnade suvemängudel osalemisest on teada andnud 20 linna pea 700 osavõtjaga. Valdade mängudel osaleb ligi 1300 inimest 51 Eestimaa vallast.

Eelmisel aastal toimunud suvemängudel olid võidukad suurtest linnadest Rakvere, väikestest Türi ning suurtest valdadest Tartu, väikestest Mäetaguse. Suvemängude kavas on kergejõustik, meeste võrkpall, naiste võrkpall, jalgrattakross, orienteerumine, mälumäng, petank, jahilaskmine CSP, juhtide võistlus. Lisaks mängitakse linnade suvemängudel tennist.

Mängude korraldaja on Eestimaa Spordiliit Jõud koostöös kohaliku spordiliidu ja omavalitsusega.

Baltica 3.-7.juulil Tartus, Iisakus, Sangastes, Kalamajas ja Vabaõhumuuseumis

3.-7. juulini Eestis toimuvale Baltica folkloorifestivalile on oodata üle 2000 osaleja. Lisaks tantsijatele, lauljatele ja pillimeestele, kes kõikjalt Eestist kokku tulevad, on oodata külalisi Leedust, Venemaalt, Lätist, Itaaliast, Sloveeniast ja Bretoonimaalt.

Baltica on pikkade traditsioonidega pärimuspidu (toimub alates 1987.aastast), mis pakub sisukat programmi ning toob kokku pärimuskultuurikandjaid mitmelt maalt. Kordamööda Eestis, Lätis ja Leedus toimuva festivali eesmärk on väärtustada oma rahva ehedat ajaloolist rahvapärimust ning hoida paikkondlike traditsioonide eripära. Tänavuse festivali tunnuslauseks on “Igal linnul oma laul”. Festival algab 4.juulil Tartus, mille kesklinn täitub mitut sorti pesadega, kus saab osa erinevate maade muusikast, tantsudest, lauludest. Õhtul kell 19 toimub Vanemuise kontserdimajas avapidu: Eesti ja teiste rahvaste tantsud ja laulud.

Edasi liigub festival kahes suunas – Valgamaale ja Virumaale – maapäevad toimuvad 5. juulil Sangastes ja Iisakus. Sangastes on lisaks õhtusele pärimuspeole päev täis heinateoga seotud ettevõtmisi, õpitube ja elu lööb kihama ka samas toimuv laat, kus põhirõhk värskel kohalikul meel, leival ja muul kohalikul toodangul. Iisakus keskendutakse kohaliku pärimuse vaatlemisele mitme eri nurga alt – õpitubades tutvustatakse Iisakumaa pulmalaule ja käsitööd, loengus saab kuulda poluvernikutest ja õhtu lõpetab pärimuspidu ja tants Iisaku laululaval.

Festivali kaks viimast päeva viivad peolised Tallinna, Kalamaja hoovidesse, Kultuurikatla aeda ja Salme kultuurikeskusesse, kus ootab samuti põnev, õppimist ja elamusi täis päevakava. Viimasel päeval, 7. juulil, on Baltica päralt kogu Vabaõhumuuseum, kus eri paikade pärimus lööb õitsele taluhoovides, aga lauludest kihavad ka mets ja merеrand. Festivali lõpetab ühine simman kiigeplatsil, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Suurem osa sündmustest on tasuta, piletiga pääseb avapeole Vanemuise kontserdimajas ja Tallinna peole Salme kultuurikeskuses, Vabaõhumuuseumis kehtib muuseumipilet.

Info ja programm: www.folkloorinoukogu.ee

Baltica 2013 korraldaja on Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu.

Postiteel tuleb pillerkaar

Kaader Postitee pillerkaarelt 2012. Foto: Aivar Oras

Järgmisel laupäeval, 6. juulil avavad kaksteist Postitee ettevõtet alates keskpäevast taas oma uksed peredele ning muidu lustlikele reisiseltskondadele. Eesti kõige kaunimaks teeks hinnatud vanal Tartu-Võru maanteel ehk ajaloolisel Postiteel on ikka huvitav seigelda, kuid sel päeval pakuvad kohalikud ettevõtjad ja talud erilisi elamusi just selleks päevaks avatud peopaikades.

Külastaja tunneb peopaigad ära tee äärde paigutatud ja valge linaga kaetud laudade järgi.”Korraldajate eesmärgiks on anda teada meie piirkonna põnevatest puhke- ja ajaveetmisvõimalustest,” selgitas MTÜ Postitee juhatuse liige Reeli Kork. Kolmandik tänavu osalevatest ettevõtetest ja taludest on värsked tulijad, vanad olijad avavad end pisut uues võtmes.

Voorepalus tegutsev suurima majutuskohtade arvuga Mesikamäe puhkemaja juhatab sel aastal lähedalasuvatele matkaradadele uitama. Põlva Talurahvamuuseum Karilatsis kutsub astuma ajas sajandi tagasi, mõnusat meeleolu lisavad Põlva talupoe tütrikud, kes oma saiaahjud otse põlluveerde üles seavad.

Ihamarus tegutsev Pizza Olive pakub lisaks ehedatele pitsadele ka särtsakaid rütme, Viia-Jaani labürinditalu Tähetelgis läheb keerlema pärimuspidu. Ihamaru meemaja on avanud teleekraani otse mesilastele ning pakub mett meelele ja keelele, uudistamist väärib Jüri Jürna maalinäitus “Rivaalid ja põgenikud”.

Loe edasi: Postiteel tuleb pillerkaar

Hiigelhaug leidis landi

Vahus Sikaste koos tütre Sandraga näitamas rekordkala. — Vahur Sikaste koos tütre Sandraga näitamas rekordkala.

Reedel jäi Tamula järvel kalastanud Vahur Sikaste spinningu landi otsa 121 cm pikkune ja 12,3 kg kaaluv hiigelhaug.

“Olen mitmeid kordi ka Norras kalal käinud, kuid nii suurt kala pole varem saanud,” märkis Sikaste. Kuigi tegemist on võrulasega, jõudis ta sel aastal Tamula järvele alles esimest korda. Rekordkala landi otsa meelitamiseks kulus vaevalt tund. Küsimusele, mis saab kalast edasi, oli vastus lihtne – ära süüakse muidugi. Kuna tegemist on suure kalaga siis osa läheb kohe pannile ja osa külma ootama järgmist praadimiskorda.

Sikaste väitel näkkab kala Tamula järves hästi, sest kuigi teist nii suurt kala seltskonnas kellegil püüda ei õnnestunud, saadi haugesid veelgi. Nüüd tuleb Sikastel uuesti paat veele ajada, sest lapsi on haaranud hasart ja rekord vajab ületamist. Ehk ei olnudki veel tegemist kõige suurema kalaga Tamula järves.

Külauudiste portaal kutsub teisigi kalamehi oma suurest saagist meile teada andma. Püügivahendid korda ja kalale!

Üle-eestiline koolinoorte kunstinäitus tähistab kultuuripärandi aastat

„TRADITSIOONILISED ROOKATUSED” HELERIN LEEMETS (14), JOOSEP BORK (14) Lihula muusika- ja kunstikool, juhendaja Ivi Talzi.

Tallinnas on avatud üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus “Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand”, mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.

Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul on näituse eesmärgiks tõsta noorte teadlikkust nende endi vaimsest kultuuripärandist ja arendada seeläbi loomingulist mõtlemist. “Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,” tõi Lepik näiteid. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat.

„LEHMALÜPS NIIDI TALUS” KAAREL NIIT (16), KERTU LEHTSAAR (16) Emmaste põhikool, juhendaja Eila Tõnisson.

Vaimne kultuuripärand ehk elav kultuuripärand tähendab selliseid teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mida on antud edasi põlvest põlve ning mis on kogukonna jaoks tähtsad ka praegu.

Projekt algas detsembris kunstiõpetajate koolitusega, millele järgnes töö koolides – õpilased uurisid oma kodukandi vaimset kultuuripärandit ning lõid tulemuste põhjal kunstitöö kontseptsiooni ja kavandi. Peeti ettekande päevi ja korraldati näitusi. Üle-eestilisele näitusele valis iga kool ühe töö.

23. juulini saab näitust külastada Tallinnas Eksperimentaalgaleriis (Vabaduse väljaku

tunnelis) ja galeriis Aatrium (Tallinna Ärikeskuse sisehoovis).

Põllumajandusmuuseum tähistas 45. sünnipäeva rahvusvahelise konverentsiga

Eesti Põllumajandusmuuseum. Foto: puhkaeestis.ee

Eesti Põllumajandusmuuseumi 45. sünnipäeva tähistamiseks toimuvad uute ekspositsioonide avamised, mitmed töötoad ja rahvusvaheline põllumajandusmuuseumide konverents.
Muuseum tähistab oma sünnipäeva 27.-30. juunini mitmete üritustega. 27. juunil avati Tartumaal Ülenurmel asuvas muuseumis uued lina- ja linnukasvatuse ning põllumajandustehnika ekspositsioonid. 28. juunil toimus Tartus AHHAA keskuses rahvusvaheline konverents teemal „Põllumajanduse ja maaelu muuseumid kui maakultuuripärandi säilitajad ning nende roll rahvusvahelise turismi arendamisel“, kus osalesid põllumajandus- ja maaelumuuseumide ning teadusasutuste esindajad 14 riigist (Jaapan, USA, Kanada, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Valgevene, Venemaa, Läti, Eesti, Island, Norra, Poola, Ühendkuningriigid).
Kristo Mäe

Sel laupäeval selgub Elvas Eesti raiemeister 2013

Eeloleval laupäeval, 29. juunil on metsapealinnas Elvas Eesti raiemeistrivõistlused, andis teada Eesti Metsaseltsi kommunikatsioonijuht. Sae haarab pihku 35 võistlejat, Eesti parimatele pakuvad konkurentsi võistkonnad Soomest, Lätist ja Leedust.

Võistlustulle astuvad ka 10 juuniorvõistlejat Luua metsanduskoolist ja kaks Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskusest.

Raievõistlustel võetakse omavahel mõõtu nii metsas kui Elva linnas. Langetamine on linnast väljas metsas, täpsusaagimine, ketivahetus, kombineeritud järkamine ja laasimine Elva kesklinnas. Laupäeva õhtuks selgub ka Eesti raiemeister 2013. Loe edasi: Sel laupäeval selgub Elvas Eesti raiemeister 2013

Tankla TV hakkab kajastama Tõrva Loitsu tegemisi

Valgamaa noorsootöökeskuse Tankla koordineeritav Tankla TV ja Tõrva linnavalitsus on alustanud koostööd 10. augustil Tõrvas toimuva suurejoonelise kontsertetenduse Tõrva Loits 2013 ettevalmistavate tegevuste kajastamiseks internetis videouudiste formaadis.

Kokkuleppe järgi hakkab Tankla TV võttemeeskond filmima Tõrva Loitsuga seotud ettevõtmisi, mis eelnevad 10. augusti õhtul toimuvale vabaõhu kontsertetendusele. Oluline on siinkohal märkida, et noored korraldavad ise filmimise, operaatoritöö ja intervjuud. Praeguseks on valminud juba esimene videoklipp, kus lavastaja Mart Koldits tutvustab Tõrva veskijärve ääres loitsuga seotud plaane ja mõtteid.

Nii Tankla TV Tõrva-Helme piirkonna eestvedaja Margo Metsoja kui ka Tõrva abilinnapea ja Tõrva Loitsu peakorraldaja Maido Ruusmann leiavad, et meediahuviliste noorte kaasamine Tõrva linnale oluliste ettevõtmiste ettevalmistamisse ja kajastamisse on positiivne algatus, mida soovitakse rakendada ka tulevikus.

«Noorte ja linna ühine eesmärk on Tõrva igakülgne tutvustamine, mida annab edukalt korraldada videoreportaažide tegemise kaudu,» lisas abilinnapea Ruusmann.

Lõuna-Eesti suurimaid vabaõhuüritusi Tõrva Loits toimub käesoleval aastal juba kuuendat korda. 10. augusti õhtul esinevad Jaan Tätte ja ansambel Udupasun, Tanel Padar & The Sun ning Tõrva neidudekoor.

Õhtut jääb lõpetama suurejooneline vabaõhuvaatemäng «The Greatest Hits of Kalevipoeg». Lisaks on ettevõtmisesse kaasatud 300 tantsijat, 200 koorilauljat ja maailma suurimad trummid. Tulevaatemängu loovad Trikivabrik ja Valgusfestival Tulemeistrid.

Saksa maanaised heitsid Eestile vahetu pilgu

Jaanipäeva eel ja ajal võõrustasid Viljandi maanaiste ühenduse liikmed Saksamaa Minden-Lübbecke piirkonna maanaisi, kellel nad kaks aastat tagasi külas olid käinud. Organisatsiooni Landfrauenverband Minden-Lübbecke 3700 liikmest tuli Eestit ja Viljandimaad uurima 23. Neist enamikule oli see esimene kord siin kandis reisida, sestap märkis mitu prouat laupäeva õhtul Kivi turismitalus päevapikkusele ringreisile tagasi vaadates, et Eesti eluolu tundub neile mitmes mõttes teistsugune kui Saksamaal.

Et osa sakslannasid käib hobi korras folkloorseid tantse tantsimas, pakkus neile ohtralt jutuainet Viljandimaa tantsurühma Vabajalg esinemine Kivi talu õuemurul.

Külalised panid tähele, et kui nende kodumaal ollakse harjunud tantsima eeskätt aeglasemat sorti folkloorseid tantse, siis siinne traditsioon soosib märksa rohkem ajaloolise taustaga, ent tänapäevast lavatantsu.

Maanaiste ühendusel aitasid sakslannasid vastu võtta maavalitsus ja omavalitsuste liit.

Leedri tuulik seisab taas uhkelt

“Töö, mis mõne aasta eest tundus suure ja võimatuna, on nüüd teoks saanud! Anetsi tuulikul on tiivad küljes!” võis projekti eestvedaja, Lümanda vallavanema Jaanika Tiitson laupäeval uhkelt kuulutada.

22. juunil oli Anetsi mäele Leedri tuuliku avamisele kogunenud palju pealtvaatajaid, kellele etendati suurepärase ilmaga lõbus vaatemäng. Tuulikusse vinnati esimesed jahukotid. Külavanem Indrek Tiitsonile anti pidulikult üle tuuliku võti ja Lümanda vald kinkis lisaks veel veskikivi. Külalistele esinesid ka rahvatantsijad.
Projekti juht ja OÜ Muinassepp omanik Tõnu Sepp tunneb uhkust, et leidus üks küla, kes julges ette võtta sellise suure ja olulise sammu, mis reeglina tähendab rahvale ainult kulutusi, mitte tulu. Tema sõnul oli Leedri tuuliku väline renoveerimine väga töömahukas. Alles jäi vaid 20% vanadest detailidest, kõik muu tuli uus teha.
Praegu tuulik kahjuks veel töökorras pole. Esmalt tuleb tagasi panna vana sisu, millest mitmed detailid on paraku puudu. Mardikad on oma töö teinud. Selleks, et tuulik uuesti jahvatama panna, tuleb suur osa sisust uuesti meisterdada.
Leedri külale tähendab see tuulik palju rohkem kui lihtsalt külailu – Anetsi tuulikus on mänginud peaaegu kõik Leedri küla lapsed! See on osa nende lapsepõlvest.
Küla oma jõududega tuulik 1989. aastal konserveeriti. Tänu toonastele töödele, mida vedas külavanem Adi Kuivjõgi, oligi nüüd võimalik tuulik taas avada.
Tuuliku taastamise põhirahastaja oli Saarte Koostöökogu, suur osa vajaminevast rahast saadi Euroopa Liidu maaelu edendamise algatusprogrammi LEADER kaudu. Samuti viidi läbi anonüümne korjandus külarahva seas. Kui oli selge, et raha kipub ikka veel väheks jääma, pani oma brändiga Saaremaa Vodka õla alla Altia Eesti, kes tänavu rahastab ka Pihtla valla Ennu küla tuuliku taastamist täies ulatuses.