Aasta: 2012

Võrumaa aineolümpiaadide ja -võistluste parimad veebruaris

Jätkame Võrumaal veebruarikuus 2012 toimunud aineolümpiaadide ja -võistluste parimate avaldamist.

6. jaanuaril 2012 toimus Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis üleriigilise keemiaolümpiaadi maakonnavoor. Osales 39 õpilast 10st koolist.

Parimad keemiaolümpiaadil:

8. klassi arvestuses:
1. koht Markus Saarniit, Misso Kool, õpetaja Kaja Oru
2. koht Andri Alliksoo, Mõniste Kool, õpetaja Kaie Kirch
3. koht Marie Tulik, Parksepa KK, õpetaja Tiina Asi
9. klassi arvestuses:
1. koht Roberta Sibul, Kääpa PK, õpetaja Aiki Jõgeva
2. koht Reiko Gregor Ruuda, Võru Kreutzwaldi G, õpetaja Külli Kärblane
3. koht Martin Piir, Võru Kreutzwaldi G, õpetaja Külli Kärblane
Gümnaasiumiõpilaste arvestuses parimad tulemused:
Martin Ploom, Võru Kreutzwaldi G, õpetaja Külli Kärblane
Helen Järvpõld, Varstu KK, õpetaja Reet Järvpõld
Loe edasi: Võrumaa aineolümpiaadide ja -võistluste parimad veebruaris

Küttepuud võinu olla aastas ette

Männisalu Arvi lõikas ja lahk esi puid – tulõ odavamb. Foto: Uma Leht
«Mul om küttepuid kõik aig tagavaras, a iks telli egä aasta mano – vanal inemisel piät kõkkõ tagavaras olõma!» muheli Parksepä naanõ Tšvalko Helju (81) uma aho segämise man. Seo tarkusõ perrä teten om tarõ kõgõ lämmi ja korsna puhta.

Helju tell hindäle joba lahudu küttepuu. «Pliidi ala pandmisõs 30 cm pikä ja ahopuu 50 cm pikä, kokko iks kümme rummi,» selet’ tä. «Virna pandmisõs palka kah viil inemise: suurõ puu omma mu jaos rassõ.» Helju om pruuvnu külh küttepuid hinna perrä telli, a hariligult küsüse kõik müüjä ütte ja samma hinda. «Nä olõssi nigu hinnan kokko lepnü,» märgot’ Helju.

Helju naabrimiis Männisalu Arvi (72) om noorõmb ja tsäpemb, timä lõikas-lahk küttepuid ja lavvasälgi iks esi. Kukki naasõga katõ pääle om puiõ ostminõ keremb, om tuu pensionääre jaos peris suur välläminek. «Ku ostminõ tulõ, sis lätt mõlõmbal iks kolmandik pensionist õkva är,» ütel’ Arvi.

Küttepuuäri lätt häste
«Krõpõmbidõ ilmuga oll’ telefon verrev. Pall’o inemise ei ihna rahha «raisada» ja uutva, kas ülepää lätt talvõl külmäs,» ütel’ Filingu Valmer (38), OÜ Filmer juhatusõ liigõ, kiä müü küttepuud päämidselt Võro liina inemiisile.

Sääne ilma perrä küttepuiõ ostminõ olõ-i Filingu Valmeri jutu perrä mõistlik. «Soovida järgmädse talvõ küttepuu iks keväjä är osta. Sis om hind kõgõ madalamb ja nii saat sügüses hindäle joba kuiva küttepuu. Kimmä kundõ, kiä mu käest joba aastit küttepuid telvä, saava tsipakõsõ hinnast alla kah. Hariligult võetas iks kümme rummi kõrraga. Ku om kipõlt vaia ja rahha olõ-i kõrraga anda, sis anna perrämassu pääle kah.» Loe edasi: Küttepuud võinu olla aastas ette

Kalevipoja uisumaratoni uus toimumise aeg on 10. märts

Kalevipoja IV Uisumaratoni töögrupp otsustas, et sobivate ilmastikutingimuste korral viikase maraton läbi 10. märtsil. Töögrupp kohtub uuesti 5. märtsil ning lõplik otsus maratoni toimumise kohta tuleb 7. märtsil.

Möödunud nädala reedel otsustati maraton edasi lükata, kuna ilma soojenemisega oli Peipsi järve jääle kogunenenud kuni 10 cm paksune veekiht. “Jää paksus on ka tänase päeva seisuga endine ning korraldajad annavad endast maksimumi, et võistlus teoks saaks,” kommenteeris võistluste korraldamise käiku korralduskomitee esimees Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev.

Täiendav infot Kalevipoja IV Uisumaratoni toimumise kohta meedia vahendusel 5. märtsil . Lisainfot saab ka aadressil www.sportinfo.ee. Kalevipoja IV Uisumaratoni korraldavad Mustvee Linnavalitsus, Kasepää Vallavalitsus, Jõgeva Maavalitsus, Eesti Uisuliit ja Jõgevamaa Spordiliit Kalju.

Allikas: Jõgeva Maavalitsus

Jututarõ külaliseks homme Leo Kunnas

Kolmapäeval, 29. veebruaril kell 18 toimub Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses jututarõ, kuhu tuleb külla reservkolonelleitnant ja kirjanik LEO KUNNAS. Kõik huvilised on oodatud kuulama ja juttu ajama. NB! Keskusel on nüüd uus aadress: Lossi 3-134. Lisainfo: Triin Iva, tel 737 5422 või lekeskus@ut.ee

Kõpu poolsaare mereala inventuur saab läbi

Kõpu majakas

Eestimaa Looduse Fond (ELF) võtab täna kokku aasta kestnud Kõpu merealade uuringu. Eelmise aasta märtsist kuni selle aasta veebruarini inventeeris ELF Kõpu   poolsaare ümbruse mereala, mille käigus uuriti nii mere põhjaelustikku  kui elupaiku, kalastikku ning
ning täiendati antud piirkonna linnustiku rännet puudutavaid andmeid.

2009. aastal arvati keskkonnaministeeriumi poolt antud mereala Läänemere kaitsealade võrgustikust välja, põhjenduseks piisava teabe puudumine antud ala loodusväärtuste kohta. Ometi leidsid mereteadlased, et ala võib olla looduskaitseliselt väärtuslik ala. Samuti on tegu nii tuuleparkide, reostuse kui ka laskepolügonide poolt survestatud alaga.

Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimisega kogutud teave on vajalik kaitseala moodustamise ettepaneku koostamiseks ning seda informatsiooni saab edaspidi kasutada ka rannikualade kasutamise planeerimisel ning looduskaitse kavandamisel.

Projekti “Kõpu   poolsaare ümbruse mereala inventuur” lõpuseminar toimub täna algusega kell 17  Tallinnas Rahvusraamatukogu 
nurgasaalis (Tõnismägi 2). Seminari eesmärk on anda ülevaade uuringute tulemustest ning arutleda   antud ala looduskaitseliste väärtuste üle.
Uuringutest teevad kokkuvõtted Andres Kalamees (linnustiku rändeuuringud), Georg Martin (põhjaelustiku ja -elupaikade inventuur),
Redik Eschbaum (kalastiku inventuur) ja Lauri Lutsar (nahkhiirte uuringud).

Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimisest pikemalt(lühilink):
http://goo.gl/59Nuk

Projekti läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Võru kunstinäitus räägib seksuaalvähemuste peresuhetest

Täna kell 17 avatakse Võru Linnagaleriis näitusprojekt “Perekond”.  See on osa 2011. aasta OMA-festivalist, mida korraldas MTÜ Eesti Gei Noored (EGN). Näituse eesmärgiks on tutvustada seksuaalvähemustega seotud teemasid kunstilise eneseväljenduse kaudu. Näituse kuraatoriteks on Anna-Stina Treumund ja Jaanus Samma.

Nüüd juba möödumas olev majanduskriis on viimastel aastatel toonud ühiskonnas eriti tugevalt esile perekonna tähtsuse. See sotsiaalne üksus toimis paljudele puhvrina, mis hajutas ebavõrdsust ja pehmendas lööke. Näituse idee on pere emotsioonidel põhineva toimimisloogikat vastandada majanduslikule pragmaatikale ning tuua nähtavale hoopis teistsuguse viisi näha ühiskondlikke jõude ja ühtäkki hakati rääkima sotsiaalsest solidaarsusest.

LGBT (lesbi, gei, bi, trans) inimeste pered on traditsioonilisest perekonnast erinevad, mistõttu võivad nende perede liikmed kogeda ühiskonna eri tasanditel nii vääriti mõistmist kui ka halvustamist, aga ka otsest diskrimineerimist. Samas on perekonna tähendus muutunud heterokogukonnas tervikuna ja vajaks põhjalikumat analüüsimist ja mõtestamist.

Näitusel osalevad kunstnikud Henriette Hellstern-Kjoller, Marcel le Cram, Lauri Lihten-Haavel, Epp Kubu, Sandra Jõgeva, Kiwa, Laura Põld, Kristiina Pärk, Minna Hint, Maarja Niinemägi, Laura Kuusk, Barbara Lehtna, Helin Tikerpuu.

Näitus jääb avatuks 15. märtsini.

Parim lihaveisekarjakasvataja on Kalmer Visnapuu Vinnist

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder andis Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel üle ministeeriumi teenetemärgid ning tunnustas 2011. aasta parimaid karjakasvatajaid. 2011. aasta parima piimakarjakasvataja tiitli pälvis Maie Mölder Tartu Agro AS-st ja 2011. aasta parima lihaveisekarjakasvataja tiitel kuulub Kalmer Visnapuule Piira talu OÜ-st (Lääne-Virumaa, Vinni vald).

Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid antakse välja kolmes kategoorias- kuldne, hõbedane ja sinine. Kuldse teenetemärgi laureaadiks on inimene, kellel on silmapaistvad teened ministeeriumi valitsemisala valdkonna arendamisel. Hõbedased teenetemärgid antakse ministeeriumivälisele isikule tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga või eduka tegutsemise eest ministeeriumi valitsemisala valdkonnas. Sinised teenetemärgi pälvivad ministeeriumi ja selle valitsemisala riigiasutuse teenistujad silmapaistvalt hea teenistuskohustuste täitmise eest.
Loe edasi: Parim lihaveisekarjakasvataja on Kalmer Visnapuu Vinnist

Tartus avatakse hullude ideede labor

Albert Einstein

Reedel, 2. märtsil algusega kell 12 toimub Tartus, AHHAA keskuses Tartu Ülikooli ideelabori avaüritus, kus tutvustatakse ideelabori põhimõtteid ning tehakse ära esimesed katsed juba esitatud ideedega.

Ideelabori juhi Kalev Kaarna sõnul on TÜ ideelabor toetav keskkond, kus tudengid saavad mentorite käe all ellu viia pööraselt põnevaid ja heas mõttes hulle projekte.

„Probleemipüstitusi või projektiideid saavad ideelaborisse esitada nii tudengid, õppejõud kui ka ettevõtted. Kriteeriumiks on, et ülesande lahendamiseks läheb vaja valdkonnaülest meeskonda. Ideelabori projekti tulemuseks võib olla nii sotsiaalne ettevõte, tarkvara, toode, teenus kui ka valdkonnaülene põnev teadustulemus,“ selgitas Kaarna.

Avaüritusele on oodatud nii tudengid, õppejõud kui ka ettevõtjad. Kohapeal on tudengitel võimalik leida enda jaoks põnev projekt 40–50 probleemipüstituse seast ning moodustada 4–6 liikmelised meeskonnad. Meeskondadele õpetatakse kiirelt selgeks üks nutikas viis probleemidele uudsete lahenduste leidmisel ning aidatakse neil poole tunniga genereerida oma probleemile mitukümmend põnevat lahendust.

Alates märtsist on kõigil huvilistel võimalik liituda ideelabori meeskondadega. Edasi valitakse välja 10–15 meeskonda, kes 11 nädala jooksul oma projektid ellu viivad. Iga valdkonna põnevaimaid projekte premeeritakse auhinnafondist.

Ideid ideelaborile saab juba esitada aadressil: http://bit.ly/ideelabor

Rohkem infot ideelabori kodulehel: www.ut.ee/ideelabor

Kolme riigi noored teevad Stockholmis kunsti

Tänasest reedeni osaleb Tallinna Noorsootöö Keskuse noortegrupp Läti, Eesti, Rootsi koostöötegevuse „Youth Space 2010-2013“ kolmandas
loomingulises töötoas Stockholmis, mis valmistab ette augustis toimuvat noorte kunstifestival.

Viie päeva jooksul toimuvad erinevad töötoad digitaalkunstist ja kaunitest kunstidest. Näiteks koostavad noored animatsiooni teel joonis- ja nukufilme,
püüavad jutustada oma elulugusid digitaalse maailma vaatenurgast ning proovivad teha näojumestusi ja kehamaalinguid. Eestit esindav Piret
Bergmann korraldab noortele töötuba, kus läbi noorte kujutlusvõime ehitatakse taaskasutatavatest materjalidest tuleviku visiooni.

„Youth Space 2010-2013“ on Riia, Tallinna ja Stockholmi koostöötegevus, mis toimub programmi „Central Baltic INTERREG“ raames. Koostööpartnerite ühise
pingutusena luuakse unikaalne õppimise-, suhtlemise- ja kaasamise keskkond „Youth Space“. Noortekeskus Riias, noorteportaal ja mitteformaalse õppimise
programmid on olulisteks, kuid mitte ainsateks pikaajalise ühistegevuse väljunditeks.

Tallinna Noorsootöö Keskus koordineerib ülelinnalist noorsootööd ning on katusorganisatsiooniks seitsmele Tallinna noortekeskusele, noorte
infokeskusele ning Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskusele. Sihtrühma kuuluvad eelkõige 7-26aastased noored.

Otsitakse ettevõtlikke naisi

MTÜ ETNA Eestimaal kutsub üles esitama kandidaate konkursile “Ettevõtlik Naine 2011”.

MTÜ ETNA Eestimaal eesmärgiks on Eesti maapiirkondades naiste ettevõtlikkuse toetamine, nende rolli suurendamine piirkondade arendamisel ja selle vajalikkuse teadvustamine. Oleme mõistnud, et ühiselt tegutsedes ja teisi toetades on kergem oma ettevõtet edasi arendada. Samuti tahame tuua esile ettevõtlike naiste osalust maaelu ja maamajanduse arengus. Soovime väärtustada ja tunnustada ettevõtlikku naist, kes tegutseb parimal viisil ja töötab maapiirkondade elukvaliteedi tõstmise nimel.

ETNA auahinda on antud juba neljal korral, mullu pälvis selle tiitli Piret Talistu Ida-Virumaalt.

Kirjalikult esitatud kandidaatide hulgast teeb otsuse ETNA juhatus.

Kandidaadi puhul eeldatakse, et ta elab ja tegutseb Eestis, omab saavutusi maakonna, piirkonna ja koduriigi elu edendamisel, on loov ja edukas ning uuendusmeelne oma tegevusalal.

Kirjalikke ettepanekuid Ettevõtlik Naine 2011 kandidaatide kohta ootame kuni 1. märtsini e-postile: fem@fem.ee või paberkandjal aadressile Humala 17, Tallinn 10617.

Ettevõtlik Naine 2011 kuulutatakse välja 10. märtsil 2012.

Neljapäevast võivad autod suvekummidega sõita

Alates selle nädala neljapäevast võib Eestis sõidukitel taas kasutada suverehve, kuid maanteeamet ja politsei soovitavad autojuhtidel rehvivahetusega veel oodata. Kehtiva määruse järgi on Eestis talverehvidega sõitmine kohustuslik 1. detsembrist 1. märtsini.

2010. aasta jaanuaris jõustus majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus, mis lühendas naastrehvide kasutusaega 45 päeva võrra 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Sõltuvalt ilmaoludest jääb võimalus naastrehvide kasutusaega pikendada, kuid mitte rohkem kui see oli varem lubatud – 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.

Naastudeta talverehvide ehk lamellrehvidega võib Eestis sõita aastaringselt.

Talverehvide kasutamine on seaduses sätestatud ajavahemikul kohustuslik kuni üheksa istekohaga sõiduautodel, kuni 3,5-tonnise registrimassiga veoautodel ja 0,75 kuni 3,5-tonnise registrimassiga haagistel.

 

Loodusesõbrad tähistavad Erik Kumari sajandat sünniaastapäeva

Erik Kumari

7. märtsil möödub 100 aastat legendaarse looduskaitsetegelase Eerik Kumari sünnist. Eerik Kumari (1912-1984) oli ligi 30 aastat Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni esimees, kelle eestvõttel algatati Eesti punase raamatu pidamine. Maailmas teatakse ornitoloogiaprofessor Eerik Kumarit kui Eesti linnuteadusele ja looduskaitsele alusepanijat.  Ta oli eesti ornitoloog ja looduskaitsetegelane, Matsalu looduskaitseala rajaja.

Eerik Kumari püüdlused võtta see märgala kaitse alla kestsid pikki aastaid ja teostusid alles 1957.  Kulus veel palju aastaid, kuni 2004. aastal nimetati Matsalu rahvuspargiks.

Tema töö mälestuseks antakse alates 1989. aastast  Erik Kumari nimelist preemiat looduskaitsealase töö tunnustamiseks. Esimesena pälvis selle loodusejutlustaja Fred Jüssi, mullu sai preemia Looduse omnibusside korraldaja Jaan Riis.

Eesti Looduseuurijate Selts tähistab Erik Kumari 100. sünniaastapäeva 8. märtsil konverentsiga, kuhu on oodatud kõik loodusesõbrad.  Konverentsil peetakse viis ettekannet, milles kõneldakse Erik Kumarist kui teadlasest, looduskaitsjast ja ornitoloogist. Samuti on kõne all Kumari mõju Matsalu rahvuspargi kaitsekorraldamises veel ka tänasel päeval. Ettekanded teevad Linda Kongo, Urmas Tartes, Vilju Lilleleht, Kaja Lotman, Tiit Sillaots.

Konverents algab kell 14 Eesti Looduseuurijate Seltsi majas Tartus Struve tn 2.

 

 

 

Keskkonnaharidus võetakse uurimise alla

Keskkonnaamet alustab uuringutega, mille eesmärgiks on saada põhjalik ülevaade Eesti keskkonnahariduse hetkeseisust ja arenguvõimalustest. Töö aitab välja selgitada õpetajate, õppejõudude ja koolivälise keskkonnahariduse spetsialistide täiendkoolitusvajadust ning õppevahenditega varustatust.

Samuti uuritakse keskkonnahariduse koostöövõrgustikku, kirjeldatakse võrgustikus osalejate rolle, ootusi ja võimalusi.

Uuringut korraldab Keskkonnaameti tellimusel OÜ Cumulus Consulting ja seda rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi (ESF) programmist”Keskkonnahariduse arendamine“. Uuringute tulemustega saab alates augustist tutvuda keskkonnaameti kodulehel.

Haanjamaal leiab aset laulutuba

Teisipäeval, 28. veebruaril algusega kell 18:30 saab Suhka talus (Mäe-Suhka külas Haanjamaal) osaleda laulutoas, kus lauldakse vanu regilaule ja räägitakse juttu. Laule võtavad eest Ivi ja Taisto.

Oodatud on nii suured kui väikesed lauluhuvilised. Tulge sekka, seltsis on segasem!

Suhka talu asukoht!

Registreerimine ja lisainfo: ivirausi@gmail.com

Sündmus toimub Haanimaa pärandkultuuri õpi- ja töötubade programmi raames, mida toetavad Leader-Eesti, Euroopa-Leader ja Haanja vald.

Vaata ka Omkuiom.blogspot.com!

Virumaal alustab ühine häirekeskus

Järgmisest neljapäevast alustab Ida-Virumaal tööd ühine häirekeskus, mis hakkab Virumaal vastama nii hädaabinumbril 112 kui ka politsei lühinumbril 110 tehtud kõnedele.

Aasta alguses korraldati päästeameti halduses olev häirekeskus ümber ja muudatuse kohaselt läheb politsei lühinumbril 110 tehtud kõnede menetlemine häirekeskusele üle järk-järgult 2014. aasta novembriks. Ümberkorraldusest tulenevalt antakse 1. märtsist häirekeskusele üle osa Ida prefektuuri juhtimiskeskuse seniseid toiminguid, nagu politsei lühinumbril 110 vastamine, ohule esmase hinnangu andmine, politseipatrulli väljakutse korral prioriteedi määramine ning saadud teabe sisestamine infosüsteemi.

Põhja ja Lõuna prefektuuri hädaabikõned lähevad häirekeskuse menetlusse alates järgmise aasta 1. märtsist. Lääne prefektuuri kõnedega hakkab häirekeskus tegelema 2014. aasta 1. märtsist.

Allikas: Virumaa Teataja

Eesti tervisesportlased liikusid vabariigi aastapäeval poolteist tiiru ümber maakera

Eile, 24. veebruaril toimus kõigil Eesti terviseradadel sportlik rekordiüritus „Eesti Terviseradadel ümber maailma”, kus kõigi osalejate poolt läbitud kilomeetrite kogusummast saadi kokku enam kui poolteist tiiru ümber maakera ehk 60794 kilomeetrit.

SA Eesti Terviserajad juhataja Jaak Teppani sõnul näitas tänavune üritus, et isegi heitlikule talveilmale vaatamata on eestimaalaste hulgas väga populaarne kasutada vaba aega oma tervisesse investeerimiseks. „Tervisekilomeetreid registreerisid eile 6799 tervisesportlast ja enam kui 80 terviserajal üle-Eesti. Kasvanud osalejate arv võrreldes eelmise pika ja külma talvega on kinnitus sellele, et eestimaalaste huvi värskes õhus sportimise vastu on endiselt tõusuteel,“ sõnas Jaak Teppan.

Teppani sõnul liiguti tänavu keskmiselt 9 kilomeetrit osaleja kohta. Enim liikujaid kogunes terviseradadele Pärnumaal Jõulumäel, maakondadest oldi aktiivsemad Harjumaal, Lääne-Virumaal, Pärnumaal, Võrumaal ja Viljandimaal.

Eesti terviseradade senine liikumisrekord pärineb 2010. aasta talvest, kus ühiselt läbiti kokku 98 268 kilomeetrit ehk tublisti üle kahe ringi ümber maakera. Eelmisel talvel liiguti vabariigi aastapäeval 6119 inimese poolt 62661 tervisekilomeetrit.

Osalejatel tuli omapoolse panuse fikseerimiseks sisestada läbitud kilomeetrid tervisepäevikusse aadressil www.terviserajad.ee. Suuremates keskustes sai läbitud kilomeetrid kirja panna ka kohapeal, mida kasutati väga aktiivselt. Kogutud tervisekilomeetrid summeeriti.

Ühise rekordürituse „Eesti Terviseradadel ümber maailma” eesmärgiks on tutvustada inimestele nende kodukandi looduslike terviseradade suurepäraseid võimalusi ja ärgitada inimesi enam regulaarse tervisespordiga tegelema.

Eesti terviseradade arendusprojekt on Merko Ehituse, Eesti Energia ja Swedbanki algatatud ettevõtmine Eesti terviseradade ja looduslike sportimiskeskuste oluliseks uuendamiseks. Ühisettevõtmise eesmärgiks on toetada Eestimaa terviseradade väljaarendamist, kindlustada aastaringne tasuta liikumisharrastuse võimalus ja kättesaadavus kõigile huviliste. Tervisesportlasi ootavad enam kui 80 terviserada, mis on hästi hooldatud ja suures osas ka valgustatud.

Eesti terviseradade arendamisse on alates 2004. aastast kokku investeeritud üle 22 miljoni euro, kohalike omavalitsuste (7,8 miljonit eurot), Eesti riigi (5,2 miljonit eurot), Euroopa Liidu (6,7 miljonit eurot) ja sihtasutuse Eesti Terviserajad (3 miljonit eurot) vahendeid.

24. veebruaril Eesti terviseradadel tehtud tulemustega saab tutvust teha kodulehel www.terviserajad.ee.

40. Haanja Maratoni võitis Algo Kärp

Võrumaa mägede vahel keerulistes ilmaoludes toimunud 40. Haanja Maratonil võidutses Algo Kärp ajaga 2:09:44,1 ning sai sellega kaela Eesti pikamaasuusatamise meistrikulla. Hõbemedalile tulnud Aivar Rehemaa kaotus Kärbile oli vaid 5,6 sekundit ning kolmandana poodiumile jõudnud Siim Sellis jäi võitjast maha juba 58,2 sekundiga. Naiste arvestuses võidutses väljaspool Eesti meistrivõistluste arvestust võistelnud Silja Suija ajaga 2:30:25,2. Naiste meistriks tuli üldarvestuses kolmandana lõpetanud Keidy Kütt. Pikale distantsile registreerus kokku 748 suusatajat.

Lühemale, 22 km distantsile registreerunud 159 osavõtja seast väljus võitjana kõik startinud mehed seljatanud Piret Pormeister ajaga 1:18:07,4. Teisena lõpetanud Nõmme Spordiklubi noor suusataja Ranel Subka kaotas Pormeistrile 10 sekundiga ja kindlustas sellega endale poiste ehk M-15 klassi parima koha. Tüdrukute ehk N-15 klassis võidutses Liis Jääger ajaga 1:32:45,5.

Haanja Maratonil oma neljanda võidu võtnud Algo Kärbi sõnul on iga kord Haanjas võitmine olnud raske ja nii ka seegi kord. „Eest ära sõita ei olnud võimalik, sest tagumistel meestel libises jäljes suusk palju paremini. Aga neli-viis kilomeetrit enne lõppu ühel tõusul ründasin, Siim Sellis jäi maha ning Aivariga sain ka vahe jätta. Hoidsin lõpus tempot üleval ja ründasin korra veel,“ kirjeldas Kärp sõidu  otsustavaid hetki. „Tean selle raja igat kilomeetrit ja eks ka see mulle väikese eelise andis. Järgmisel pühapäeval on Vasaloppet ja tahaks seal korraliku sõidu teha, veel parema kui täna.“

Silja Suija on nüüd kodusel Haanja Maratonil võidutsenud viiel korral. „Ega ma enne sõitu ei uskunud, et võin siin veel esimesena lõpetada. Läksin tegema oma sõitu ja üritasin meeste selja taga oma rütmi ja taktikat leida,“ sõnas Suija pärast sõitu. „Tänase keerulise ilmaga tuli leida õige libisemine ja eks nii mõnigi läks sellega alt, aga mul sellega täna klappis.“

Selle hooaja Estoppeti sarja eelviimane etapp, 14. Tallinna Suusamaraton toimub juba nädala pärast kui Kõrvemaa Matka-ja Suusakeskuses selgitatakse vabatehnikas parimad 42 km ja 21 km distantsil. Estoloppeti sarja lõpetab 11. märtsil toimuv 15. Tamsalu-Neeruti Maraton, mis algselt pidi toimuma veebruari algul, ent siis krõbeda külma tõttu ära jäeti.

Estoloppeti maratornidesarja pilte saab vaadata fotograafi Tarmo Haud kodulehelt.

Maratonid Estoloppeti sarjas 2012:
28.01.2012 – 28. Viru Maraton
11.02.2012 – 14. Alutaguse Maraton
19.02.2012 – 41. Tartu Maraton
25.02.2012 – 40. Haanja Maraton
04.03.2012 – 14. Tallinna Suusamaraton
11.03.2012 – 15. Tamsalu-Neeruti Maraton

Estoloppeti suusamaratonidele on võimalik registreeruda Sportinfo veebilehel. Infot ja tulemusi Estoloppeti maratonide kohta leiab siit.

Allikas: Suusamaraton Estoloppet

Iisaku muuseum palub abi

Iisaku muuseumis on koostamisel näitus “Talumatsist härrasmeheks”. Näitus jutustab lugu eesti mehe kujunemisest alates ärkamisajast kuni 1940. aastani.

Muuseum palub abi nimetatud ajavahemikust pärit esemete, dokumentide, vastavasisuliste väljaannete ja fotode osas, mis aitaksid seda lugu jutustada ja illustreerida (riietusesemed, peakatted, jalanõud, habemeajamistarbed, suitsetamistarbed, erinevad aksessuaarid – lipsud, mansetid-maniskid, mansetinööbid, lipsunõelad, rahataskud, traksid, sokid, sokitripid jne). Eriti huvitav oleks, kui esemete kohta on teada nende lugu.

Kui teie valduses on midagi, mis näituse konteksti võiks sobida, oleme väga tänulikud. Esemeid ja fotosid, millest ei raatsita päriselt loobuda, saab muuseumile näituse ajaks deponeerida ja need tagastame.

Esemete kogumise tähtaeg on 1. aprill 2012. Info tel +372 339 3006 ja +372 339 3036.

Iisaku Muuseum

Padise vald pälvis läbipaistvaima omavalitsuse tiitli

Kõigi Eesti omavalitsusasutuste veebilehtede seast peab Andmekaitse Inspektsioon parimaks Padise valla kodulehte.

Andmekaitse Inspektsioon, olles seiranud kõiki Eesti kohalike omavalitsuste- ja avaliku sektori asutuste veebilehti, tunnustas kõige läbipaistvamaid. Eesti läbipaisvusmeelseim riigiasutus on Veterinaar- ja Toiduamet ning läbiapistvaim kohaliku omavalitsusasutus on Padise vald.

Auhinna pälvinutele lisaks soovib Andmekaitse Inspektsioon tuua välja asutusi, kes teevad head tööd avaliku teabe avaldamisega oma võrgulahel: avaliku sektori asutuste kategoorias järgnesid Veterinaar- ja Toiduametile Riigikantselei, Õiguskantsler, Siseministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium. Kohalike omavalitsusasutuste kategoorias olid Padise valla järel esirinnas Vastseliina vald, Audru vald, Tallinna Linnavalitsus ja Lihula vald.

Eilsel tunnustamisüritusel sõnas Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Viljar Peep: „Hea meel on näha, et ametnike mõtlemises on toimunud muutus: saadakse aru, et veebilehe pidamine ei ole tingimata kohustus, vaid see on heaks tööriistaks ja suhtluskanaliks kodanikega.”

Tunnustuse aluseks on asutuste võrgulehtedel olev teave ja selle esitamise viis. Läbiviidud seire eel sai sõnastatud kriteeriumid, mis teevad ühest asutusest läbipaistva asutuse. Suuresti on need kriteeriumid seotud avaliku teabe seaduse nõuetega, kuid sisaldavad lisaks kvaliteete, mida otseselt seadus ei nõua, aga on suunatud kodaniku võimalikult heale teenindamisele – see ongi läbipaistvusmeelsus.

Allikas: Padise vald