Väetoitude sari Sänna kultuurimõisas

Sänna kultuurimõisas toimub juba sel laupäeval, 10. novembril kell 18.00-20.00 väemagustoitude töötuba, mille tasu on 13 eurot.

Juhendaja Eeva Relli-Meldre käe all tehakse koos magustoite pähklitest, marjadest ja muudest tervislikest koostisainetest. Need on magustoidud, mille söömisejärgselt pole vaja muretseda liigsete kalorite ega raske enesetunde pärast. Magustoitude valmistamisel kasutatakse selliseid väetoite nagu toorkakao, spirulina, maca, lucuma, chia seemned jms., mis lisavad veelgi särtsu ja kasulikke toitaineid kehale. Magustoidud valmivad piimatoodete, suhkru, jahu- ja gluteenivabalt.

Väetoite iseloomustab hea imendumisvõime ning jääkainete vähesus. Nad ei kurna meie organismi vaid pakuvad hoopis rikkalikult toitaineid.

Roheline Värav on taas valla

Kodumaiseid keskkonna-ja loodusuudiseid koondav veebiportaal Roheline Värav on taas avatud. Uuenenud veebilehte näeb aadressil www.rohelinevarav.ee.

Rohelise Värava portaalist leiab ülevaate päevakajalistest keskkonna- ja loodusuudistest ning artiklitest, mis pärinevad mitmetelt keskkonnaorganisatsioonidelt, loodus- ja teaduslehekülgedelt, online ajalehtedelt ning valitsusasutustelt.

“Rohelises Väravas on keskkonna- ja loodusvaldkonnas toimuv niiöelda peo peal – kiirelt ja lihtsalt ühest kohast kättesaadav,” selgitas Rohelise Värava eestvedaja Mariliis Tago. “Meie eesmärk on pakkuda loodushuvilisele lugejale sõbralikku keskkonda, kus teda ootavad alati ees teemakohased uudised ning puudub liigne infomüra,” lausus Tago.

“Mul ja ilmselt ka paljudel teistel Eesti keskkonnaajakirjanikel on hea meel selle üle, et Roheline Värav pärast väikest puhkust taas jätkab. Tegemist on portaaliga, kus loodusteemade vastu huvi tundvad inimesed saavad vajaliku info kenasti kätte, ilma et nad peaksid võrguavarustes lõputult ringi kolama,” arvas teadus- ja keskkonnaajakirjanik Sven Paulus. “Olen ikka ja jälle leidnud Rohelisest Väravast väärt infot näiteks ürituste kohta ja samuti häid teemasid, mida laiema publikuga jagada,” lisas Paulus.
Loe edasi: Roheline Värav on taas valla

Elutervet ühiskonda iseloomustab noorte kaasamine

Viljandi maavalitsus ja Viljandimaa Omavalitsuste Liit tunnustavad täna, 8. novembril Viljandis Sakala keskuses peetaval maa- kondlikul noortefoorumil „Koos kujundame Viljandimaad“ tublisid noortetöösse panustajaid.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse innustas kohaletulnuid võtma targalt liidripositsiooni ning otsima headele mõtetele toetajaid. „Haridus ja oskused on selleks, et neid iseenda ja seeläbi maailma parandamiseks kasutada. Täna siin genereeritud head ideed ja mõtted muutuvad samuti tõeliseks väärtuseks alles siis, kui need läbi konkreetsete tegude ellu äratada. Lõpuks hinnatakse meid ikkagi tulemuste järgi.“

Maakondliku Noortekogu tugiisiku Riina Tootsi sõnul peaks ühiskond noortega enam arvestama, sest noored on selleks valmis. “Noored on meie  praegune olevik ja homne tulevik! Läbi tänaste tegude kujundame ka iseenda saatust eakatena. Jagagem siis oma teadmisi, arusaamu ja  kogemusi noortega ja hooligem noorte mõtetest veelgi enam!“

Viljandi maakonnas on noorsoovaldkonna tublisid tegijaid tunnustatud alates 2006. aastast ning selle tava algataja on Viljandi- maa noortekogu.

Alates 2010. aastast on noorsootöö valdkonna tegijaid hakatud tunnustama ka riiklikul tasandil – eesmärgiga tõsta esile valdkonda edendanud inimesi ja organisatsioone ning silmapaistvamaid ja olulisemaid algatusi, millel on oluline mõju kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil. Kõik maavalitsused saavad esitada riiklikuks tunnustamiseks ühe kandidaadi kolmes kategoorias: enim silma paistnud noorsootöötaja; aasta koostöö ja aasta tegu.

Esmaspäevast ei tohi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvedel kala püüda

Foto: Peeter KümmelPõllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas täna käskkirja, millega peatab kutselise kalapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel alates  12. novembrist 2012, kuna nende järvede mitme majanduslikult olulisema kala püügikvoodid on täitumas.

Latika ja haugi käesoleval aastal kutseliseks kalapüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatud kalasaagid on ammendunud 90% ulatuses, mis tähendab, et kalapüügiseaduse (§19 lg6) kohaselt tuleb püük peatada. Kolmapäeva, 7. novembri seisuga on käesoleval aastal neist järvedest esitatud püügiandmete kohaselt püütud 565,5 tonni latikat ehk 92,1% lubatud saagist, 145,4 tonni haugi ehk 90,9% lubatud saagist ja 638,4 tonni koha ehk 89,4% lubatud saagist.

Kuna püügikeeld jõustub esmaspäeval, jääb kaluritele terve nädalalõpp, et püünised õigeks ajaks välja võtta.

Lisaks haugi ja latikapüügi peatamisele peatas põllumajandusminister püügi ka kõikide kutselise kalapüügivahenditega, mille kasutamine on praegu  lubatud, kuna neist püügikeelu aluste kalade eluvõimelisena vabastamine ei ole üldjuhul võimalik ning ka mõrrapüügil on küsitav alamõõdulise koha eluvõimelisena vabastamine.
Loe edasi: Esmaspäevast ei tohi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvedel kala püüda

Pääsküla noortekeskuses tegutseb kodanikualgatusel loodud Põnnituba

Selle aasta kevadest tegutseb Pääsküla noortekeskuses (Rännaku pst 1) kord nädalas neljapäeviti kella 10.30-12 kodanikualgatuse korras loodud Põnnituba. Põnnitoa idee autor ja eestvedaja Lilian Kaseväli on kahe väike- lapse emana kogenud, kui vajalik on kas või kord nädalas teiste emade ja lastega kindlas kohas ja hubases atmosfääris kohtuda.

“Kõikjal tegutseb tasulisi beebiringe, kuid need on pisut teise suunitlusega, kitsamalt piiritletud tegevusega, mis teinekord pakubki rohkem emale kui lapsele. Mina nägin Pääsküla noortekeskuse poole pöördudes vajadust sellise tasuta ja omaalgatusliku koosviibimise koha järele, kus just lapsed saaksid üksteisega vabamalt suhelda ja rohkem mängida,” rääkis Lilian Kaseväli.

Praeguseks on Pääsküla kodused emad Põnnitoa üles leidnud, ühiselt veedetakse aega, meisterdatakse, lauldakse ja tantsitakse lastega. Põnnituba pakub noortele emadele vajalikku suhtlemist ja tuge. Tulevikus on siiski plaanis kaasata Põnnituppa ka vabatahtlikke, kes võiks professionaalsemal tasemel teha meisterdamis-, võimlemis- või laulutunde. Selleks on pöördutud ka abisaamiseks Nõmme linnaosa valitsuse poole.
Loe edasi: Pääsküla noortekeskuses tegutseb kodanikualgatusel loodud Põnnituba

Ettelugõmisõ pääväl „Kullõ’, ma loe sullõ!

Ettelugõmisõ pääväl „Kullõ’, ma loe sullõ!“ kolmapäävä, 7. märdikuul Võro latsiraamadukogon sõgluti vällä hää’ võro keelen lugõja’. Ossa võtsõ 22
opilast ütsäst vana Võromaa koolist.

Kõgõ parõmba’ ettelugõja’ omma’

2.-4. klassi vannusõrühmän:

I preemiä – Hellika Otsar (Parksepä keskkuul);
II preemiä – Loren Seim (Oravi põhikuul);
III preemiä – Sirelin Punt (Võro Kreutzwaldi gümnaasium).

5.-7. klassi vannusõrühmän:

I preemiä – Mirjam Vodi (Haani kuul);
II preemiä – Kristjan Leonov (Pikäkannu kuul);
III preemiä – Hipp Saar (Osola põhikuul).

Hää esitüse iist anti 5.-7. klassi vannusõrühmän vällä kolm eripreemiät. Neo saiva’ Mariliis Põder (Krabi põhikuul), Katre Toots (Haani kuul), Karl Jörgen Lööper (Võro Kreutzwaldi gümnaasium).

Hindajidõ kogon olli Võro latsiraamadukogo juhataja Laanpere Helle, Kreutzwaldi-kooli oppaja Linnamäe Helena ja Haani kooli opilanõ Tootsi Johann-Kristjan. Hinnati võro keele välläütlemist, mõistmist kullõjat üten haarda’ ja kimmäst olõkit.

Ettelugõmisõ päiv om üts võro keele nädäli ettevõtmiisi, päivä kõrralè Võro instituut.

Laupäeval on Ruusmäel seikluslik isadepäev

Laupäeval, 10. novembril 2012 algusega kell 12 oodatakse kõiki kogu perega Ruusmäele Rogosi mõisasse seikluslikule isadepäevale.

Kell 12 toimub avalöök rahvamajas, sõnavõtud ja esinevad perekonna kõige pisemad liikmed.

Seejärel ootavad ees põnevad tegevused Rogosi mõisa pargis. Tegevusi võtavad eest Kaitseliidu Võrumaa Maleva naised. Riietuda tuleks vastavalt ilmale!

Kosutust saab kuumast teest ja pirukatest!

Sündmus tasuta!

Suidsusannapäiv Ruusa rahvamajas

Savvusanna kuuntüükogo kuts Sinno savvusannapääväle kullõma ja üten kõnõlõma!

Savvusannapäiv om 22. märdikuul (22.11) 2012.

Kokko tuldas seo kõrd Räpinä kihlkunda Ruusalõ. Rahvamaja tarõ om lämmi ja uut Sinno. Õdagu saava tahtja kävvü Ruusa lähiksel suidsusannan. Näemi savvusannapääväl!

  • Kõrraldaja pallõsõ tulõkist ette teedä anda ildamba 20. novembris.
  • Kimmäle anna ette teedä, kas tahat süvvä lõunasüüki (2 eurot) ja kas olõt õdagu sannaline.
  • Tulõja või üten võtta esitettüt söögikraami, miä passis tiilavva pääle.

SAVVUSANNAPÄÄVÄ KAVA

Loe edasi: Suidsusannapäiv Ruusa rahvamajas

Aadu Luukase Missioonipreemiale esitati 44 kandidaati

Missioonipreemiale laekus tänavu 44 kandidaaditaotlust, kelle hulgast Aadu Luukase Sihtasutuse nõukogu valib novembri teisel poolel välja kuus rahalisele preemiale esitatavat nominenti. Laureaat, kes pälvib preemiasummast pool ehk 32 000 eurot, selgub detsembri alguses toimuval pidulikul tseremoonial.

„Tänavu esitatud kandidaatide hulk oli tavapärasest mõnevõrra suurem – ilmselt motiveeris raha jagunemisel tehtud muudatus inimesi enam seda väikest pingutust tegema ja tublisid inimesi ja organisatsioone üles andma,“ rääkis Aadu Luukase Sihtasutuse nõukogu esimees Indrek Luukas. „Nimelt saavad sel aastal esmakordselt preemiast osa kõik nominendid – laureaati tunnustatakse 32 000 euroga ning ülejäänud viit nominenti 6400 euroga.“

„Praegu võib öelda, et esitatud kandidaadid on äärmiselt erinevatest eluvaldkondadest ja on nii üldtuntud kui väikestest kohtadest pärit väiksema tuntusega isikuid ja organisatsioone. Enim paistavad silma siiski heategevuse ning kultuuriga seotud tegelased,“ märkis Indrek Luukas.
Loe edasi: Aadu Luukase Missioonipreemiale esitati 44 kandidaati

Rakvere haridusjuhid tutvuvad Cēsise linna hariduseluga

Rakvere linna haridusjuhtide delegatsioon eesotsas abilinnapea Sven Kesleriga viibib 9.-10.novembril kahepäevasel õppevisiidil Rakvere sõpruslinnas Cēsises eesmärgiga tutvuda Cēsise linna üldise hariduskorraldusega ning süvitsi alushariduse valdkonnaga. Samuti on planeeritud kohtumised ja arutelu Cēsise linnajuhtidega. Rakvere haridusjuhid annavad ülevaate munitsipaal-, era- ja erilasteaia toimimisest Rakvere linnas.

Cēsise ja Rakvere sõprus ulatub aastasse 2005, mil sõlmiti koostööleping omavalitsuse kui ka organisatsioonide ja kodanike vahel, vahendades kontakte ning püüdes leida ühiseid projekte turismi, hariduse, kultuuri, noorsootöö, spordi, sotsiaal- hoolekande, keskkonna jms vallas. Sõpruslepingut uuendati 2011. aastal Rakveres.

Info Sven Kesler, tel 32 25 822

Jõgevamaa Koostöökoja liikmed vaagisid Lustiveres koostöövõimalusi uuel rahastusperioodil

Foto Jõgevamaa KoostöökodaLustivere kultuurimajas peetud Jõgevamaa Koostöökoja seminaril arutati, millised ettevõtete, mittetulundusühingute ja omavalitsuste vahelised koostööviisid peaksid kajastuma tegevuspiirkonna tulevases strateegias. Oluliseks peeti ühist tegutsemist laste-ja noortetöö korraldamisel ning Jõgevamaa kui turismipiirkonna tutvustamisel.

Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm märkis, et uuel rahastamisperioodil on kõikidele liikmesriikidele kohustuslik jagada vähemalt viis protsenti maaelu arengukava vahenditest  läbi Leader meetme. “Põhimõtteliselt võiks aga Leader lähenemist rakendada ka teiste struktuurifondide vahendite jagamiseks. Praegu ei tea kõiki eesootavaid rahastamisvõimalusi, kuid me saame vestlusringis arutada  selle üle, millised valdkonnad vajavad paremaks muutmist ning millised probleemid meie tegevuspiirkonnas lahendamist.”

Tamme sõnul toimusid teemakohased ajurünnakuid juba  Mustvee, Põltsamaa ja Vooremaa piirkonnas ja kokku laekus sealt üle 150 idee piirkonna elu parandamiseks.
Loe edasi: Jõgevamaa Koostöökoja liikmed vaagisid Lustiveres koostöövõimalusi uuel rahastusperioodil