Loengud viib läbi kogenud pedagoog Heli Kudu. Foto: Kadri AllikmäeMeie lasteaias töötab Heli. Töötab ei ole päris õige sõna, kõik meie kasvatajad lihtsalt ON lasteaias ja loovad laste jaoks ruumi, kus lapsed saavad teha laste kõige tähtsamat tööd – mängida. Kasvatajatel on laste mängu kõrval käed-jalad suurte inimeste toimetusi täis, et lapsed saaksid neid kõrvalt kogeda ja hiljem mängudes jäljendada. Nii on ka Heli: küpsetab ja koristab, õmbleb ja meisterdab, manitseb, lepitab ja silitab. Täpselt nii, nagu teised kasvatajadki.
Ometi valisid Rosma Haridusseltsi õpetajad Aasta Õpetaja kandidaadiks endi seast välja just Heli Kudu. Põhjus on lihtne: kuigi Heli näeb oma nääpsukese keha ja heleblondi peaga päris plikaohtu välja, on ta tegelikult juba küpses keskeas naisterahvas ning tema kogemustepagas nii ema, kooli lapsevanema, õpetaja kui kasvatajana nii suur, et Heli on seda aastaid lahkelt jaganud ka väljapoole. Heli on lapse kasvamise ja kasvatamise tarkust jaganud Rosma lasteaias, Rosma Haridusseltsi Vanemate Koolis, Tartu Waldorfpedagoogika Seminaris, Võrus Terve Pere Kooli loengutel, teistes koolides ja lasteaedades. Ta on kaasa aidanud kasvatajakoolituse organiseerimisel Tartu Ülikooli juures.
Möödunud sügisel Võru algatusgrupiga alanud koostöö oli nii viljakas, et Võrus otsitakse uue waldorflasteaia ruume. See tõestab, et lisaks igapäevatööle oskab Heli oma tööd mõtestada, talle meeldib lugeda ja uurida ning ise edasi mõelda. Jah, mõtted võivad Heli sedavõrd vaimustada, et ta lausa kibeleb neid edasi andma! Loe edasi: Põlvamaa Aasta Õpetaja tiitli pälvis Heli Kudu Rosmalt
Rõuges Rahvamaja esisel platsil toimub laupäeval, 8. septembril algusega kell 9.00 koduaiasaaduste laat, kuhu on oodatud kõik nii ostma kui müüma.
Laadale müüma saavad tulla kõik, põhirõhk on asetatud koduaia saadustele-hoidised, marjad, seened, juurikad jne.Ootame ka koduleiba-saia, küpsetisi, nii magusat kui soolast.Müüja võtab ise kaasa lauakese, kui ilm pole kiita, siis ka varjualuse. Laat toimub seenenädala lõpetuseks (info seenenädala kohta www.viitinalhk.ee). Kohamaksu pole.
Neljapäeval, 30. augustil möödub 20 aastat Rakveres kõigile virumaalastest Vabadussõja ohvritele püstitatud Vabadussõja ausamba taasavamisest. Selle päeva tähistamiseks korraldab Rakvere linn 30. augusti õhtul kell 18.00 Ausambamäel piduliku mälestusmiitingu.
Esinevad Rakvere Linnaorkester ja Kammerkoor Solare, peetakse päevakohased kõned, auvahtkond Kaitseliidu Viru malevalt, aupaugud Kirde Kaitseringkonna ajateenijatelt, pärgade ja lillede asetamine ausamba jalamile.
Lääne-Viru Keskraamatukogus avatakse neljapäeval ausamba taastamise lugu jutustav näitus, kus saab näha ausamba projekti materjale, kohalikke ajalehti, linnavalitsuse protokolle, Memento Rakvere Ühingu asjakohaseid materjale ja muud huvipakkuvat materjali.
Rakvere kesklinnas Ausambamäel asuv Vabadussõja ausammas avati 30. augustil 1925. aastal. Sõjameeste kujude autor on skulptor Amandus Adamson, samba tsementbetoonist aluse projekteeris ehitusinsener F. G. Adoff. Ausammas purustati 21.-22. oktoobril 1940. aastal.
Praegune ausammas on taastatud koopiana, mille tegid kujur Lembit Palm ja arhitekt Kuno Raude. Sammas taasavati 30. augustil 1992. aastal. Mälestusmiitingule on oodatud kõik huvilised.
18. septembril toimub Avatud Eesti Fondi aasta tippsündmuse ehk XVII Avatud Ühiskonna Foorum, mis võtab fookusesse populismi teema nii Eestis, Euroopas kui ka Venemaal.
Milline on populistlike liikumiste mõju tänasele ja homsele Euroopale? Kuidas kasutavad populistlikku retoorikat demokraatlikult valitud peavooluparteid? Need on vaid mõned küsimused, millele püüame Foorumile kutsutud säravate ekspertide abil vastuseid leida. Et mõttel oleks ruumi lennata üle piiride, on selle aasta Foorum rahvusvaheline nii oma esinejate kui ka kuulajaskonna poolest. Foorum toimub koostöös Vabariigi Presidendi Kantseleiga.
Foorumi programmi ning lisainfo koos viidetega värsketele populismiteemalistele uuringutele leiate AEFi kodulehelt www.oef.org.ee/populism. Töökeeleks on inglise keel ning toimumiskohaks Nordic Hotel Forum.
Palume end kindlasti hiljemalt 7. septembriks registreerida AEFi kodulehel aadressil www.oef.org.ee/register. Lisaküsimuste korral pöörduge palun Mari Kodrese poole (mari@oef.org.ee ; skype mari.kodres).
Karula Rahvuspark. Foto: keskkonnaamet.eeKarula rahvuspargi keskuse aita luuakse etnograafiline ekspositsioon, mille eesmärk on näidata omadele siinse piirkonna eripärasid, tutvustada neid külalisele ja aidata noortel mõista siinset eluolu 20. sajandi alguses.
Näitus räägib tolleaegsest toidust ja selle säilitamise viisidest, naiste käsitööst villa kraasimisest lõnga värvimiseni, talutöödest ja siinsetest kommetest. Ekspositsioon saab valmis aprillis 2013. Soovime, et ekspositsioon saaks võimalikult Karula kihelkonna keskne ja seega on oluline, et võimalikult paljud eksponeeritavad esemed oleksid pärit just meie kihelkonnast.
Kõige selle tutvustamiseks läheb tarvis erinevat vanakraami alates kuusejuurtest punutud jahumatist kuni riidekirstuni, margapuust Wabariigiaegsete kodundusajakirjadeni, käsikraasidest mahlapressini. Kui sul on vanu esemeid, mis olnud kasutusel möödunud sajandi alguses, kuid nüüd kasutuset väljas, siis kaalu palun võimalust anda need ekpositsiooni täiendamise heaks! Samuti oleme väga huvitatud koopiate tegemisest siinse piirkonna vanadest fotodest, millel jäädvustatud talusid, maastikke, inimesi, töötegemist või teisi tegemisi.
Kui sulle tundub, et saad aidata, siis võta palun ühendust: Margus Palolill 5559 7126 palolillele@gmail.com või Mats Meriste 5341 7460 mats@khy.ee
Vivendi koolituskeskus avab septembris teises vahetuses koolis käima hakkavatele algklassilastele hommikuse pikapäevarühma. Pikapäevarühm on avatud igal koolipäeval hommikul 7:30-st kuni 13:00-ni terve 2012/2013 kooliaasta, välja arvatud koolivaheaegadel.
Iga kooliaasta alguses on paljudele kooliteed alustavate või juba teises-kolmandas klassis käivate laste vanematele, kelle lapsed hakkavad koolis käima teises, ehk nn. õhtuses vahetuses, teemaks, kuidas lapsed õigeks ajaks kooli saavad. Vivendi koolituskeskus pakub omapoolse lahendusena just neile lastele ja lapsevanematele välja hommikuse pikapäevarühma. Pikapäevarühm hakkab tööle igal koolipäeval kell 7:30 ja kestab niikaua, kui lastel koolitunnid algavad.
Lapsevanemad saavad oma lapsed kohale tuua just neile sobivaks kellaajaks. Hommikuses pikapäevarühmas saavad lapsed koolitundideks ette valmistuda, meisterdada ja mängida. Et lapsed tühja kõhuga kooli ei peaks minema, on igal hommikul ka hommikusöök. Pikapäevarühmast viiakse lapsed tundide alguseks koolitranspordiga koolidesse laiali – igaüks oma tundide alguseks. Vivendi koolituskeskuse hommikuse pikapäevarühma eesmärgiks on tagada lastele korrapärane, loominguline, rahulik ja turvaline keskkond, mis toetab nende arengut ja igapäevast kooliteed.
Vivendi koolituskeskus avas oma uksed käesoleva aasta kevadel puidu- ja paberistuudioga, mis viib läbi laste linnalaagreid ja pakub puidutöö ja paberikunsti huviharidust eelkooliealistest täiskasvanuteni. Vivendi koolituskeskuse üldiseks eesmärgiks on laste, noorte ja täiskasvanute käeliste oskuste ning teoreetiliste teadmiste arendamine tervislikuma ja täiuslikuma eluviisi nautimiseks.
Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Hiiumaal esile tõstetud Merike ja Tõnis Niimanni perekonda Käina vallast Kassari külast.
Perekond Niimann pälvis tunnustuse tänu aktiivsele panustamisele kohalikku kultuuriellu. Pereema Merike vedas aastatel 1995-2012 MTÜ Kassari Haridusseltsi, edendades läbi selle kohalikku kultuurielu ja ühistegemisi siiralt ning omakasupüüdmatult. Nende aastate sisse on jäänud palju kohalikule kogukonnale olulisi tegevusi, ettevõtmisi ja muid algatusi, mida on tehtud vabatahtliku tööna ja teisi kaasa lööma motiveerides.
Muuhulgas on kaasa aidatud Kassari rahvamaja renoveerimise korraldamisele ning Lepa Anna Sukasääre alafondi loomisele Eesti Rahvuskultuurifondi juurde, et toetada kohalike noorte hariduse omandamist. Ühiselt on koostatud kohalikku väljaannet „Kassarimaa“, kogutud rahvapärimusi ja mälestusi elust Kassaris, kaasates nii kohalikke lapsi kui täiskasvanuid, samuti korraldatud kohaliku näitetrupi tegevust, organiseeritud näitusi, antud välja raamatuid, peetud külatalguid jpm. Kõik talgusupid ja pirukad ühistegevuste juurde on olnud pereisa Tõnise valmistatud. Merikese ja Tõnise Kassariremli talu oli üks esimesi mahetalusid Kassaris, kus kasvatatakse maasikaid. Tänaseks on enamus Kassari saarest ökoloogiliselt puhta toodanguga. Loe edasi: Hiiumaal tunnustati Merike ja Tõnis Niimanni perekonda
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus esitlesid Praxise teostatud interneti juurdepääsuühenduste uuringut „EstWin 2 ettevalmistamine: turg ja turutõrked“. Uuringust selgub, et vähemalt 40 Mbit/s internetiühendusele puudub juurdepääs enam kui poolel elanikkonnast.
Uuringu eesmärk oli kaardistada piirkonnad Eestis, kus juurdepääs kiirele internetiühendusele puudub ja sideettevõtted ei ole huvitatud majanduslikel põhjustel arendustegevustest, see tähendab – kus eksisteerivad turutõrked.
“Analüüsisime turutõrke piirkondade ulatust ning andsime hinnangu, kus on vajadus uute lairiba juurdepääsuühenduste järele, kuid turutingimustes seda ei rajataks ning seetõttu oleks vajalik sekkumine, ka riigipoolne,” selgitab uuringu üks autoreist, Praxise analüütik Risto Kaarna.
Uuringu tulemused näitavad, et kiirele, üle 40 Mbit/s internetiühendusele puudub juurdepääs hinnanguliselt 55 protsendil elanikkonnast. 70 kohalikku omavalitsust Eestis on täies ulatuses ilma kiire internetita, ehk täielikus turutõrkes, nende omavalitsuste elanike arv on 92 000. Enim sellised kohalikke omavalitsusi asuvad Saaremaal, Tartumaal, Pärnumaal ja Ida-Virumaal. Loe edasi: Üle poole elanikkonnast ei pääse ligi kiirele internetile
Pühapäeval toimus Haanimaal Hartsmäe talus mahetoidu päev, millest võttis osa üle 60 inimese. Kõik huvilised said tutvust teha maheteravilja ja maheköögivilja kasvatamise ning loomakasvatusega. Kohapeal kõneldi ka mahelihast, sai maitsta taluleiba ja suitsusaunas suitsetatud ehedat suitsuliha.
Lisaks Hartsmäe ökotalu tutvustusele räägiti mahetoidu eelistest, teiste seas rääkis Lõuna-Eesti Toiduvõrgustikust Alt-Lauri talu perenaine Kaja Kesküla, Taarapõllu talu peremees Edgar Kolts, Mooska talu perenaine Eda Veeroja, Kadri Vollmanni Viljandi võrgustikust OTT (Otse Tootjalt Tarbijale), mahetalunik Aare Rätsepp Eesti Biodünaamika Ühingust ja mitmed teised. Mahepõllumajanduse suundumustest kõneles Merit Mikk.
Mahetoidu päeva eesmärk oli tõsta inimeste teadlikkust mahetoidu eelistest nii inimeste tervisele kui loodusele, sest intensiivpõllumajandusega kaasnevatest varjukülgedest palju ei räägita. Ühtlasi on mahetoidu päeval hea võimalus näha vahetult, kuidas töö mahetaludes käib ning miks talunikud on otsustanud just mahepõllumajanduse kasuks.
Võrumaal Haanja vallas tegutsev Hartsmäe mahetalu harib hetkel 110 ha maad, kus kasvab nii maheteravilja kui köögivilja ning osa maad on rohumaadena lihaveiste ning vabapidamisel kodusigade kasutuses. Tegemist on Haanimaa piirkonna suurima mahetaluga. Loe edasi: Mahetoidu päeval Haanjas osales üle 60 inimese
Head lugejad, Pühajärve põhikool ja Pühajärve haridusselts tahaksid teiega jagada oma mõtteid hariduselu uuendustest. Ühtlasi kasutame võimalust, et hõigata: “Oleme uhked oma kooli ja kogukonna üle!” Nimelt jagame teiega oma rõõmu kooli ja kogukonna uuendusmeelsuse üle.
Pühajärve põhikooli ja lasteaia õpetajad, õpilased ja lastevanemad külastasid 21. augustil Tallinnas asuvat Roccal al Mare kooli. Lisaks koolide omavahelisele koostöö tugevdamisele kinnitas kohtumine hariduse sisuliste uuenduste vajalikkust. Muuhulgas tõdeti üheskoos uue õppekava kontekstis sotsiaalsete pädevuste omandamise olulisust. Isiksuse, õpikeskkonna ja väärtuskasvatuse olulisust. Arutati kooli ja kogukonna omavaheliste suhete ning koostöö vajaduste ja võimaluste üle.
Kohtumine andis tublisti motivatsiooni ja indu, eelkõige tänu Roccal al Mare koolipere avatud suhtumisele ning nakatavale entusiasmile. Koostöö kaudu on võimalus jagada kogemusi, viia läbi nii õpetajate kui ka lastevanemate koolitusi ja luua ning kasutada ühiseid õppematerjale.
Pühajärve kooli kõrval tegutsev Pühajärve haridusselts on otsustanud koolile suuremat tuge pakkuda. Seltsi eesmärk on kohaliku kogukonna, õpetajate, lastevanemate arendamine ja koolitamine. Haridusselts korraldab igal aastal väärtuskasvatuse teemalist seminari, lisaks toimuvad koolitused, õppereisid. Seltsi eestvedamisel toetatakse kogukonna majanduslikus kitsikuses olevaid peresid. Uuel õppeaastal püütakse koos kogukonnaga laiendada ka laste huvihariduse võimalusi.
Tähtsaks uudiseks on ka ühine otsus viia avastusõpe Pühajärve põhikooli õppekavasse nii lasteaias kui ka algklassides süsteemselt.
Uurimuslik õpe ehk avastusõpe on võimalus uues riiklikus õppekavas sätestatud ellu rakendada. Avastusõppe kaudu on võimalus suurendada õpilaste motivatsiooni ja huvi. See aitab avardada võimalusi laste mitmekülgseks arenguks. Augustikuu alguses osalesid Pühajärve lapsed Käärikul metsaülikoolis toimunud avastusõppe näidistunnis. Tagasiside nii laste kui ka vanemate poolt on igati positiivne. Ja see innustab kooliperet edasi. Avastusõppe metoodika ja õppematerjalide omandamiseks vajaliku raha leiavad lastevanemad koostöös haridusseltsiga.
Oluliseks avastusõppe ellurakendamisel on lastevanemate teavitamine, kaasamine, koolitamine, et veelgi tõhusamalt lapsi toetada, julgustada ja motiveerida. Tihedat koostööd planeeritakse ka Tartu katoliku kooliga, kus juba aastaid on avastusõpet süsteemiselt ja järjepidevalt edukalt praktiseeritud.
Head lugejad, kooliga vähem või rohkem seotud inimesed! Tulge lööge ka kampa! Õpime ja areneme üheskoos. Püüame panustada aega, mõtteid ja tegusid, et aidata luua soodne ning innustav keskkond arenemiseks, õppimiseks nii koolis kui kodus. Mõtleme, mida saame ette võtta ja ära teha, et meie lastes oleks rohkem rõõmu ja huvi õppimise suhtes. Loome üheskoos areneva ja hooliva kogukonna, mis aitab kaasa tõhusamale kooli ja kodu koostööle ning loob tingimused vastastikkuseks õppimiseks ja
innovatsiooniks.
Eesti Maaülikool kutsub kolmapäeval, 29. augustil kõiki huvilisi Mahekeskusesse Tõnissoni aeda mahepäevale. Arutletakse kuidas hoida keskkonda ja oma tervist ning luua elujõulist kohalikku toidukogukonda. Tutvuda saab Maaülikoolis läbiviidavate maheteadusuuringutega, kust saab kasulikke nippe mahetoidu tootmiseks.
Kohapeal saab osta Lõuna-Eesti toiduvõrgustiku talunike tooteid. Orienteeruv päevakava:
15.00 Kogunemine ja kehakinnitus
15.15 Miks meile kohalik mahetoit? – prof Anne Luik, EMÜ teadusprorektor
15.45 Mahekeskus ja keskkonnaharidus – Elen Peetsmann, Mahekeskuse juhataja
16.00 Lõuna-Eesti Toiduvõrgustiku tegemistest – Kaja Kesküla, tegevjuht
16.15 Nipid mahepuuviljanduses – prof Kadri Karp, EMÜ aianduse osakonna juhataja
16.45 Kuidas hoida mulla- ja taimetervist? – Anne Luik
Tõnissoni maja asub Viljandi ringil Eerikal EMÜ õppehoone kõrval pargi sees (pärast linnapiiri). Kohale saab liinibussiga nr 7, peatus Eerika. Asukohakaart: http://mahekeskus.emu.ee/uldinfo/kontakt/. Mahepäev toimub jätkusuutliku toidukogukonna arendamise rahvusvahelise projekti (BERAS Implementation) raames.
Lisainformatsioon: Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Elen Peetsmann, elen.peetsmann@emu.ee, tel: 53044003
Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas eile koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames Raplamaal esile tõstetud Urve ja Valter Uusbergi perekonda Rapla vallast.
Urve ja Valter Uusbergi perekond pälvis tunnustuse tänu pikaajalisele panustamisele kogukonna kultuuriellu ning noorte innustamisele tegelema teatri ja muusikaga. Uusbergide peres on üles kasvanud kolm last, kes on kõik sarnaselt oma vanematele aktiivsed ühiskonnaliikmed. Pereema Urve on Rapla usaldustelefoni algataja, Riinimanda kooride looja, psühholoog ja muusikaõpetaja. Pereisa Valter on aastaid vedanud Rapla teatrielu. Poeg Uku on lavastaja ja näitleja, Pärt väga omanäoline helilooja ja koorijuht (kammerkoor Head Ööd Vend) ning Andero psühholoog ja õppejõud Tartu Ülikoolis.
Pere tegevus on Raplas olnud tuntav ja teatud aastakümneid ning väikese kogukonna jaoks hindamatu. Uusbergide juhendatud laulukoorides on suureks kasvanud põlvkonnajagu muusikat armastavaid ja musitseerivaid noori.
Eesti külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et konkursi “Kogukonna pärl” eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaate esitati palju ja tunnustamist väärivad kõik, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.
