Eile, 12, augustil toimus SEB 6. Tartu Rulluisumaraton, mis läheb ajalukku sellega, et esmakordselt toimus rulluisumaraton marsruudil Jõgeva-Tartu, mis tähendas seda, et iga kilomeeter rajal oli osavõtjatele ainulaadne, seisab Klubi Tartu Maraton pressiteates.
Kui enne starti olid võistlejad uue raja suhtes üsna vastakatel arvamustel, siis finišis olid nii eliit- kui rahvasportlased uue rajaga rahul: „Osalejate tagasiside ütleb, et kõige enam kardeti Lähte tõuse-laskumisi, kuid maratonirajal sai selgeks, et olukord polnud nii hull,“ lisas võistluste direktor Kunnar Karu. „Lisaks muudab SEB Tartu Rulluisumaratoni eriliseks see, et meie rada on maailmas üks vähestest, mis sõidetakse nii vaheldusrikkal maastikul,“ sõnas Karu.
Kokku osales 2012. aasta rulluisumaratoni programmilistel üritustel 1531 rulluisutajat. Põhidistantsid lõpetas kokku 1075 rulluisutajat, kellest 696 alistasid 48 km pikkuse distantsi ning 379 said aja kirja 19 km pikkusel distantsil. Lastesõitudel osales kokku 310 last, 98 osales TILLUsõidul, 212 MINImaratonil. Tartu Rulluisusprindil astus võistlustulle kokku 48 rulluisutajat ning ühistreeningul osales kokku 98 huvilist. Loe edasi: SEB 6. Tartu Rulluisumaraton tõi esmakordselt rulluisutajad Jõgevalt Tartusse
Mälestuspinki Haapsalus on võimalik tellida Haapsalu linnavalitsusest.
Pingi hind on 200€ ning see sisaldab avalikuks kasutamiseks mõeldud pargipinki koos graveeritud tahvliga. Pink paigaldatakse isiku poolt soovitud asukohta vähemalt viieks aastaks.
Haapsalu linn vastutab mälestuspinkide hoolduse ja heakorra eest.
Lisainfo:
Tõnu Parbus
Haapsalu linna avalike suhete spetsialist
53000042
tonu.parbus@haapsalulv.ee
14.-20. augustini mängitakse Tartus Raadi vanal lennuväljal Ivar Põllu lavastust „Naised valitsevad maailma ehk Opus Geographicum”. 
Teatrikunstniku Kristiina Põllu ja looduse koostöös on Raadile valminud looduskaunis koht. Muidu kõleda ja tühja lennuvälja üks kaponiir on saanud täiesti uue näo. Sinna on kerkinud Kristiina Põllu idee järgi väga erakordne etenduspaik. Koostöös loodusega on tehtud mahajäetud paika looduskaunis koht. Seal voolab vesi, kasvab muru, laulavad linnud. Lisaks on sellese omapärasesse naiste külla kerkinud ka savikrohvitud saunake ning okstest ning samblast ehitatud onnid nii maa peale kui ka puu otsa. Kõik on naturaalne.
Raadi lennuväli on aastakümnete jooksul läbi elanud väga erinevaid ja enamasti raskeid perioode. Alles hiljuti tegeleti seal veel aastatega tekitatud lennundussaaste eemaldamisega. Nõukogude Liidu võimu ajal aeti ära sealt kõik tsiviilisikud, lõhuti majad, kuna lennuvälja laiendati kokku ligi 750 hektarile. Anto Raukas raamatus „Raadi raamat: pildid sündinud asjadest” avaldab lootust, et nüüd, kui vana lennuvälja maad on enamasti jõudnud taas vanade omanike valdusesse, kerkib sinna tulevikus kaunis linnaosa. See ei pruugigi vaid unistuseks jääda. Praeguseks on seal üks kaunis naiste külake, kus tegutsevad seitse vapustavat naist – Ragne Pekarev, Maria Soomets, Malle Pärn, Katrin Pärn, Piret Simson, Kristel Leesmend, Maarja Jakobson ja viis meeletut meest – Madis Kalmet, Evald Aavik, Robert Annus, Helgur Rosenthal ja Janek Joost.
Lavastaja Ivar Põllu, muusika Tauno Aints, kunstnik Kristiina Põllu.
Lavastus on valminud Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Uue Teatri koostöös.
Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsi juhatuse liikmete kolonel Henn Karitsa ja Aadu Jõgiaasa kirjutatud raamat „Leegitseval piiril” käsitleb detailselt Eesti taasiseseisvumisele eelnenud sündmusi ajavahemikul mai 1990 – august 1991. Teoses kirjeldatakse Eesti Kodukaitse loomist ja Eesti piirivalve taasloomist. Tuletatakse meelde 1991. aasta jaanuarikriisi ja Eesti riigi ning Toompea kindlustamist, Eesti Vabariigi valitsuse salajast sidealast tegevust. Eraldi peatükk kirjeldab Eesti elektroonilist sõda Nõukogude armee vastu kui Pihkva Dessantdiviis koos eriüksusega asus hõivama Tallinna Teletorni. Need olid keerulised ja ohtlikud ajad, mil valmistuti otsusekindlalt Eestit kaitsma.
Paljud endised kodukaitsjad, piirivalvurid, kaitseväelased, politseinikud jt taasiseseisvumise sündmustes osalenud leiavad ennast selle raamatu
kaante vahelt. Teoses esineb ligi 5000 isiku nimi ja ca 150 ajaloolist fotot.
Raamatu esitlus toimub 20. augustil 2012.a. kell 14:00 Tallinna Linnamuuseumis, Vene tn 17.
Peipsi koostöö keskus korraldab juba seitsmendat korda piiriülest koostööd käsitleva suvekooli, mille teemaks sel aastal on piirialade areng haridus-, keskkonna- ja kohaliku ettevõtluse koostöö kaudu.
Suvekool toimub 13.-17. augustil Tartus koos väljasõitudega Eesti-Vene piiriala erinevatesse linnadesse ja küladesse ning toob kokku ligi 25 piiriülese koostöö teemadega tegelevat spetsialisti Eesti, Venemaa, Soome, Norra, Leedu ja Ukraina ülikoolidest, MTÜdest, kohalikest omavalitsustest.
Suvekoolis esitletakse näiteks Kirkenesi-Murmanski (Norra-Venemaa), Karjala piirkonna (Soome-Venemaa), Narva-Ivangorodi ja Ukraina piirialade koostöökogemusi ja konkreetseid edulugusid-probleemvaldkondi.
Üldistatult võib öelda, et kui perifeersete piirialade arengu tagajaks on oma eripära leidmine, selle oskuslik ärakasutamine ja koostöö üle piiri, siis probleemideks on kaugus teadus-, majandus-, haldus- jm keskustest, majanduse monfounktsionaalsus jm.
Suvekool annab nii teoreetilisi teadmisi kui ka võimaluse õppida sarnaste piirkondade kogemusest ning sõlmida koostöösidemeid tulevikuprojektideks.
Projekti toetavad Põhjamaade ministrite nõukogu, välisministeeriumi arengukoostöö programm ja hasartmängumaksu nõukogu
Pühapäeval, 19. augustil kell 12 avatakse Põlvamaal Ihamaru külas ajaloolise Postitee tunnusfiguur “Rändaja”.
“Rändaja” kujutab tõttavat meest, kel seljas postipaun ja käes tugev rännukepp. Kolme meetri kõrgune kuju koosneb metallplaatidest paksusega 3–5 mm, mis on tahkude kaupa vastavalt vormile kokku keevitatud. Skulptuuri autoriks on kunstnik Mati Karmin.
“Metall on tänuväärne asi, teda on Eestis aga siiani vähe kasutatud,” põhjendab Karmin pressiteates, miks ta jäi kuju kavandades pidama musta metalli juurde. Kunstnik tunnistab, et ta pole varem sellist, tahkudest kokku sobitatavat skulptuuri oma enam kui veerandsaja aastases loomeajas veel teinud. Samas oli eksperimenteerida tema sõnul igati põnev.
Tänavu möödus 150 aastat Tartu-Võru postitee ning ka Varbuse postijaama avamisest. Viimases tegutseb praegu Eesti Maanteemuuseum. Idee rajada Postitee piirkonda seda iseloomustav ning sellega seonduv kuju sai algtõuke asjaolust, et 1950. aastatel ehtisid ristmikke ja teeääri paljudes kohtades üle Eesti betoonkujud. Need kujutasid hirvi, karusid, pioneere jms. Postitee piirkonnaski asusid toona hirve- ja pioneerikujud. Need olid kohad, mis pildistamise kõrval pakkusid ainest ka rahvajuttudeks. Mälestused neist teekaunistustest on siiani paljude meeltes nostalgiat pakkuvad.
“Leidsime Postitee asjaliste ringis, et pole mõtet toona Ukrainas masstoodanguna valmistatud skulptuure üks-ühele taastada, vaid pigem luua juba täiesti uus, sümboolset tähendust ja kunstiväärtust kandev kuju. Sama meelt olid ka ajaloolased,” selgitab MTÜ Postitee juhatuse liige Reeli Kork.
Kork usub, et Postitee tunnusfiguur “Rändaja” tugevdab piirkonna atraktiivust ja ka tuntust. Samuti võiks sellest saada inspiratsiooniallikas suveniirimeistritele.
“Ühtlasi on tegemist Eesti esimese maanteele ja rändamisele pühendatud skulptuuriga,” lisas Kork.
“Rändaja” kuju avatakse pidulikult 19. augustil Ihamarus ajaloolise Tartu–Võru postitee ja Põlva–Saverna tee ristmiku juures Põlvamaa ökofestivali raames.
Kala om? Suvine järv 2000 m kõrgusel. Slovakkia, Kõrg-Tatrad. Foto: Silver Kommusaar/Ilmaruum.ee
