Päev: 19. jaanuar 2012

Tuhanded lapsed on oodatud metsa

 Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) korraldab kuni 2. märtsini lasteaia- ja                                                                                                    koolilastele looduskeskustes üle Eesti tasuta loodusõppeprogramme talvisesse metsa. Lastel on võimalik valida 18 RMK looduskeskuses toimuva enam kui 50 erineva loodusõppeprogrammi vahel.

 Põhirõhk talvekampaanial on talvise looduse tutvustamisel. “Klassi- või lasteaiakaaslastega metsa minna ning oma silmaga lindude-loomade toitumis- ja tegutsemisjälgi näha pakub lastele alati rohkem avastamisrõõmu kui pelgalt klassiruumis õpitu või raamatust nähtu,” märkis RMK loodushariduse peaspetsialisti Helen Luks ning lisas, et maha sadanud lumi loob selleks head võimalused. Kindlasti tuleb metsaretkele selga panna ilmastikukindlad riided ja jalanõud.

Mullu tegid RMK looduskeskused 1500 programmi, millel osales ligi 30 000 osavõtjat.

 

Eesti Kunstiakadeemia kutsub avatud uste päevale

Homme toimub  Eesti kunstiakadeemias avatud uste päev, kus tutvustatakse kooli õppimisvõimalusi.

Üliõpilased, kes tulevad Eesti Kunstiakadeemiasse, teavad intuitiivselt, et nende kutsumus on elada loojatena ja elukeskkonna kujundajatena. Nad teavad, et nende käte ja mõistuse koostoimel sünnivad uued elu muutvad ja imelised asjad.

Õpingute ajal juhendavad Sind professorid ja õppejõud, kes hoolivad Su loomingulisest käekäigust ja pööravad Sulle isiklikku tähelepanu; kaastudengid toetavad ja intrigeerivad teisiti mõtlema. Siin kohtud maailma tuntud kunstnike, arhitektide, disainerite ja kriitikutega, kes jagavad oma kogemust. Samuti tutvud vilistlastega, kelle looming on kõnetanud nii Eesti kui välismaa publikut ja innustab Sindki. Pärast ülikooli lõpetamist avastad, et samad inimesed, kellega siin õpingud läbisid, ümbritsevad Sind elu lõpuni.

Ettevõtjana leiad Eesti Kunstiakadeemiast ootamatuid ideid, mis loovad värskeid tooteid või teenuseid Su tooteportfelli ja viivad Su äri hoopis teisele tasemele ning uutele marjamaadele.

Kui soovid tegeleda kunstiga lihtsalt hobina vabadel hetkedel või täiendada kunagi õpitud oskusi, siis ootab Sind Avatud Akadeemia, kus saad valida väga erineva pikkuse ja sisuga loominguliste kursuste ja võimaluste seast. Õhtupoolikutel võid kas või töö ja muu elu kõrvalt omandada uue elukutse.

Lisainfo siit.

Segadused Leisi päästeametiga

Leisi valla hinnangul on päästeameti koostatud Leisi päästekomando analüüsis mitmeid fakti- ning sisulisi vigu. Päästeamet selgitas puudusi pooleliolnud ja täiendamisfaasis oleva dokumendiga, kirjutab MeieMaa.

Leisi vallavolikogu esimees Andrus Kandima väitis Meie Maale, et tal on koos vallavanema Ludvik Mõtlepiga leheküljepikkune nimekiri faktivigadest. “Analüüsi alusel ei ole Leisi tankla enam ohuallikas, samal ajal kui Orissaare vallas on. Lisaks asusid kolm Leisi valla ettevõtet (OÜ Leisi Saekaater, OÜ Karja Pagariäri ja OÜ Oss – toim) analüüsi põhjal hoopis Orissaare vallas,” tõi Kandima mõned näited.

“Kui teistes valdades olid toodud ettevõtted välja, siis Leisi puhul kirjutati – vaata kodulehelt,” ei saanud Kandima taolisest asjast aru. Tema arvates ei ole sellisel analüüsil suurt mõtet. “Kipub sinna kanti minema, et päästeametil on raha nii ja nii palju ning üks komando tuleb ära kustutada,” arvustas volikogu esimees.

Sellisel kujul analüüsi ei ole tema meelest mõtet arvesse võtta ja parem oleks võinud päästeamet siis juba kohe kõike huupi teha. Loe edasi: Segadused Leisi päästeametiga

Mida on koolireformil pakkuda?

Arved Breidaks, ajakirjanik

Gümnaasiumivõrgu koondamist planeeriv haridusministeerium on suhtlemisel avalikkusega teinud taktikalise vea, sest kogu tähelepanu on pööratud sellele, mis ära kaob, mitte sellele, mis asemele jääb või ka tuleb.

Nüüd kus õhus on ka pedagoogide streik, on mõistlik arutelu gümnaasiumide ja koolivõrgu tuleviku üle laiemalt, mõnda aega pärsitud. Kuid kiire aeg läheb mööda ja küllap jõutakse ka vajalike arutelude ning otsusteni.

Seni on see kulgenud üsna konarlikku rada pidi: ühel pool seisab minister Jaak Aaviksoo, kes peab ideaaliks, et Eestis oleks pisut üle poolesaja gümnaasiumi ja teisel pool lapsevanemad, pedagoogid ja opositsiooniparteid, kes ministrit sellise jutu eest hurjutavad. Miks selline vastandumine tekkis?

Ministeerium lajatas koolide sulgemisplaaniga inimestele lagipähe, selmet alustada reformi jutuga riigi eesmärgist tagada maal võimalikult tihe algkoolide ja põhikoolide võrgustik. Et väiksed juntsud ei peaks vähemasti esimesel kuuel koolitalvel oma koduvallast kaugemale sõitma, olgu siis ühis- või eratranspordiga.

Pole ju uudis, et kui põhikooli pidamisega tuleb omavalitsus enam-vähem toime, siis puudujäägi tekitavad eelarves just gümnaasiumiklassid, kuhu lapsi enam piisavalt ei jätku. Teisalt tagab gümnaasiumiaste paljudes koolides pedagoogidele piisava koormuse, mis üksnes põhiastmes töötades jääks saavutamata.

Teiseks ei ole ministeerium kuuldavalt välja pakkunud kompensatsioonimehhanisme neile, keda gümnaasiumide sulgemine otseselt puudutab. Ühes koolide sulgemisplaanidega tuleb ministeeriumil rääkida ka ühistranspordi ümberkorraldamisest, et lapsed saaks tasuta bussisõidu lähimasse gümnaasiumi, uutest õpilaskodudest ja parematest võimalustest lüüa kaasa huviringides.

Gümnaasiumivõrgu koondamisele tuleks läheneda kompleksselt ja kui seda tehakse, siis sellest ka häälekalt teada anda, mitte keskenduda vaid negatiivsele.

Jõgevamaa Omavalitsuste Liit taunib päästekomando sulgemist Palamusel

Päästeameti esindajate, maavanema ja Jõgevamaa omavalitsusjuhtide kokkusaamisel Palamusel, teatas Päästeameti peadirektori asetäitja Kuno Tammearu kavatsusest sulgeda 2012. aasta mais Palamuse päästekomando.

Palamuse päästekomando

Jõgevamaa Omavalitsuste Liit ja maavanem taunivad Päästeameti säärast otsust ja peavad seda Eesti tasakaalustatud regionaalarengu seisukohalt ohtlikuks, teatab pressiteade. Juba täna on mitmed Palamuse piirkonna ettevõtjad avaldanud hämmingut Päästeameti otsuse üle. Ettevõtjate jaoks tähendab see turvatunde kadumist ja suuremaid kulusid kindlustusmaksetele. Ebakindel ja ebaturvaline keskkond võib tulevikus viia nii mõnegi ettevõtte piirkonnast minema ja pärsib uute investeeringute tegemist.

Päästekomando kaotamine suurendab Palamuse ja seda ümbritsevate valdade turvariske. Sellega halveneb mitmete piirkondade võimekus tulla toime õnnetustega ning nõrgeneb maakonna keskusest kaugemal elavate inimeste kindlustunne. Lisaks halveneb omavalitsuse võimalus pakkuda turvalist elukeskkonda neile, kes sooviksid tulla maale elama.

Taunimisväärne on seegi, et Päästeamet ei ole Palamuse vallavalitsust informeerinud aegsasti oma kavatsusest. Kuigi päästekomandode võrgustikku asuti reformima juba 2011. aasta esimesel poolel, avalikustati plaan Palamuse komando võimalikku sulgemist alles nüüd, mõni kuu enne otsuse täideviimist.

Jõgevamaa Omavalitsuste Liit ja maavanem soovitavad Päästeametil lükata edasi Palamuse päästekomando sulgemine. Selle asemel, et panna vald päästekomando sulgemisega otsusega sundvaliku ette, soovitab omavalitsuste liit ja maavalitsus Päästeametil asuda kohaliku omavalitsusega läbirääkimistesse ja kaaluda erinevate arengustsenaariumide mõjusid kohaliku elu arengule või halvimal juhul taandarengule.

Riigiametite otsused, mis mõjutavad oluliselt kohalikku elu ja tõenäoliselt nõuavad KOV-i rahalisi ressursse, peavad olema teada vähemalt pool aastat enne aastavahetust, ehk järgneva aasta eelarve moodustamise käigus. Siis on võimalik kavandada ka omavalitsuse vahendeid.

Tähistatakse ülemaailmset lumepäeva

22. jaanuaril tähistatakse üleilmset lumepäeva “World Snow Day”, mis on Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) poolt algatatud projekt tähistamaks talve
ja lume olemasolu. Eestis saab lumepäevast osa võtta 13 maakonnas kokku 32 erineval terviserajal.
SA Eesti Terviserajad koostöös Eesti Suusaliiduga korraldavad sellel päeval hulgaliselt väikeseid lumepäevi üle Eesti. „Meie eesmärk on meelitada
loodusesse kõiki tervisesõpru ja pakkuda neile meeldejääv päev lumes ja lumega terviseradadel üle Eesti,“ sõnas Eesti Terviseradade juht Jaak
Teppan.
Rahvusvahelise lumepäeva motoks (Explore, Enjoy, Experience) on avastada midagi uut, nautida lume võlusid ja ammutada lumest indu. Lumepäeva tähistatakse kõikidel kontinentidel, kokku 39 riigis ja 225 paigas.
Erinevate terviseradade lumepäeva kava varieerub – saab kelgutada ja liugu lasta, aga ka suuskadel liigelda ning fotosid jahtida.
Nimeki lumepäeva tähistavate terviseradadest:

Harjumaa – Aegviidu, Keila, Kolgaküla, Kõrvemaa, Tallinnas Järve ja Pirita terviserajad;

Ida-Virumaa – Pähklimäe terviserada Narvas;

Järvamaa – Valgehobusemäe terviserada;

Läänemaa – Palivere terviserada;

Lääne-Virumaa – Ebavere, Mõedaku, Tamsalu, Tapa, Rakke terviserajad ja Rakveres Palermo terviserada;

Põlvamaa – Mammaste terviserada;

Pärnumaa – Raeküla-Reiu terviserada Pärnus;

Raplamaa – Kaiu terviserada;

Saaremaa – Kuressaare terviserada;

Tartumaa – Lähte terviserada, Tartumaa Tervisespordikeskus Elvas ja Tähtvere Spordipark Tartus;

Valgamaa – Karula-Lüllemäe, Tõrva ja Kääriku ning Tehvandi terviserajad;

Viljandimaa – Viljandi ja Karksi-Nuia terviserajad;

Võrumaa – Vastseliina, Haanja, Kubija ja Metsavenna talu terviserajad.

Infot konkreetsete terviseradade lumepäeva kohta saab Eesti Terviserajad koduleheküljel (http://www.terviserajad.ee/lumi/), terviseradadel kohapeal ning www.world-snow-day.com ja Eesti Terviserajad Facebooki lehekülje kaudu, kus on avatud ka lumepäeva auhinnamäng.