15 jaanuar 2011 Archives

Tulekul konverents “Tee Eesti muuseumini”

Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) toimub 21. jaanuaril konverents sarjast „Tee Eesti muuseumini“. Eesti muuseumide arenguid käsitleval traditsioonilisel aastakonverentsil keskendutakse seekord muuseumide arengutele, valikutele ja võimalustele.

Muuseum on elus kultuuriorganism, mis säilitab küll vana aga peegeldab kaasaega ning vaatab tulevikku. Konverentsi põhiküsimuseks on: kuhu ja kuidas areneb tänapäeva muuseum ja kas muuseumi arengul on ka piire? Kas on ühiskonnas üldse midagi, mis ei ole muuseumi asi?

Konverents on eesti keeles, veebiülekannet konverentsist näeb Eesti Rahva Muuseumi kodulehelt: www.erm.ee.

Avatakse näitus Eesti koolide lõpumärkidest

Esmaspäeval, 17. jaanuaril kell 17 avab Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo harulduste kogu näitusesaalis näituse „Eesti koolide lõpumärgid. Tõnu Lauki kollektsioonist”. Kohal viibib Tõnu Lauk.
Näitusel on koolide lõpumärgid ajavahemikust 1918–1950. Eksponeeritav valik Tõnu Lauki kogust on esmakordne Eesti koolide lõpumärkide esitlus.
Esitatud on kõik koolimärkide tüübid: rinnamärgid, tütarlastekoolide sõled, kaelas kantavad märgid, sõrmused, ripatsmärgid, rombid, käevõrud ja -ketid. Arvukalt on välja pandud koolide (Jakob Westholmi Gümnaasium, tütarlaste erakoolid, Tallinna Reaalkool, Rakvere Õpetajate Seminar jt.) vormimütse. Väljapanekut täiendab valik kirjandust ja fotosid.
Metallikunstnik Tõnu Lauk (s. 1938) on nimekamaid metallikunsti kollektsionääre Eestis.
Näitus jääb avatuks 8. veebruarini.

Vaade aknast

Tapa linnaraamatukogus on välja pandud näitus Peterburi kunstniku Jelena Tšebakova kollaažitehnikas töödest, mis on valminud väga lihtsaid materjale kasutades – vaid värviline paber ja pildid ajakirjadest. Tulemuseks on võrratu koloriidiga jutustavad pildid. Armastus oma kodulinna Peterburi vastu, tähelepanelik silm ja tundlik meel on kunstnikul võimaldanud seda linna jäädvustada kujundlikku keelde kõige kaunimal võimalikul viisil. Näitust saab vaadata 26. veebruarini.

Allikas: tapa.ee

Alanud on registreerimine konkursile “Südamelaul 2011”

19. veebruaril peame Südamelaulu sünnipäeva – Südamelaul saab 10-aastaseks! Laulukonkursse korraldatakse Eestis mitmeid, showlavadel on välja selgitatud oma superstaarid ja laulutähed. Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuse eestvedamisel toimub noorte omaloomingukonkurss alates 2002.a. „Südamelaulu” pikaajaline traditsioon on omaloomingu juurde toonud jätkuvalt hulgaliselt noori inimesi üle Eesti.

Aegade jooksul on konkursil kõlanud üle 200 omaloomingulise eestikeelse laulu. Noored laulavad lihtsas keeles, väljendades omi mõtteid ja tundeid armastusest, kodust, sõprusest, mõistmisest. Konkursi žürii hindab laule järgmistes kategooriates: Isamaa südames, Südamest südamesse, Ajab südame täis ning Südamelt ära. Registreerimine konkursile kuni 10. veebrauarini 2011.

Allikas: jarva.ee

Eesti parim lüpsikari elab Viljandimaal

Ajaleht Sakala annab teada, et Eesti parim piimakari elab Viljandimaal.

Novembri lõpu andmetel oli Eesti parima karja omanik Saarepeedi valla Õunapuu talu.

Õunapuu talu perenaine Lea Puur ütles, et mullu andsid kolm tema karja lehma üle 14 tonni piima. Üks neist oli viiendal piimal mustakirju Ralli, kelle aastatoodang oli 14 384 kilogrammi. Järgnesid punane Riimik 14 346 ja mustakirju Hiire 14 250 kiloga.

Õunapuu talu lehmad püsivad ka kaua karjas: mullustel andmetel oli piimalehma keskmine iga 7,6 laktatsiooni. Üks vanemaid on 11-aastane maatõugu Mari, kes on kolmekordne vissi tiitli omanik, ja vanim 12-aastane Kanni. Tema aastane piimatoodang on 13 tonni piires.

Allikas: sakala.ajaleht.ee

Avatud lõõtsade päev annab võimaluse näha ja kuulda, mis toimub lõõtsa sees

polva — Pilt lõõtsameeste fotoarhiivist. Paremalt teine on Heino Tartes, kes Põlvamaal lõõtsapillikultuuri taaselustas.

Täna, 15. jaanuaril toimub Põlvas avatud lõõtsade päev kõigile huvilistele. Ürituse korraldavad Põlvamaal lõõtspillitraditsiooni taaselustanud pillimees Heino Tartes, muusikakooli õpetaja Mare Põllu ning Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse Põlvamaa peaspetsialist Kati Taal.
Kontserdi annavad Juhan Uppin ja Siim Rikker, ansambel Lõõtspillipoisid ning noored lõõtsavirtuoosid Toomas Ojasaar, Henrik Hinrikus ja Kristi Kool. Laval on ka Lõõtpillikooli IV lennu pillimängijad. Lisaks saab tutvuda lõõtspilli ehitusega ning vaadata haruldasi videosid Põlvamaa lõõtspillimängijatest.
Põlva Muusikakooli juures tegev nn Heino Tartese lõõtsakool on tänavu kasvanud 48-liikmeliseks. Lõõtsapäev on mõeldud kõigile huvilistele, kellele see huvitav ja unikaalne pill – lõõts – huvi võiks pakkuda. Lõõtsa näeb nii seest kui väljast ning loodetavasti tekitab see koguni nii suurt huvi, et ise pillimängu juurde asuda. Seda saab kursuse korras teha Põlva muusikakoolis.

Allikas: põlvamaa.ee

Saarlane Marie Väli saab täna 100-aastaseks

sada — Vallavanem õnnitleb saja-aastaseks saanud vallakodanikku. Foto: Veljo Kuivjõgi

Täna tähistab oma sajandat sünnipäeva Saare maakonna kuues vähemalt sajandivanune inimene – Marie Väli Valjalast.

Eile käisid Valjala vallavalitsuse töötajad juubilari juba õnnitlemas. Vallavanem Kaido Kaasik rõõmustas, et tal on õnn õnnitleda oma ametiaja jooksul juba teist saja-aastast valla elanikku.
Juubilar on küll sisse kirjutatud Valjala valda Kogula külla, kuid 1974. aastast elab ta Valjala alevikus oma tütre Valve juures. Sügisel sorteeris ta hoolsasti kartuleid, nüüd talvel libedaga välja ei kipu, aga toas liigub vabalt ringi.

Allikas: meiemaa.ee

Aasta konservaatoriks kuulutati Kihelkonnalt pärit Jolana Laidma

Eesti muuseumide aastaauhindade konkursil valiti seitsme kandidaadi hulgast aasta konservaatoriks 2010 ning ühtlasi aunime esimesena kandma Saaremaalt Kihelkonnalt pärit Jolana Laidma. Jolana sai preemia Eesti Ajaloomuuseumi eksponaadi – Egiptuse kassimuumia sarkofaagi konserveerimise eest ennistuskojas Kanut.
Muuseumide aastaauhindade kogumis- ja säilitustöö komisjoni esimees, ennistuskoja Kanut endine direktor, praegu Rootsi Rahvusmuuseumi säilitusosakonna juhataja Kriste Sibul ütles Meie Maale, et Jolana Laidma pälvis kuue kandidaadi ees tunnustuse hea idee eest konserveerimises. “Oluliseks pidasime tema idee uuenduslikkust ja teostuse keskkonna- ning ressursisäästlikkust,” põhjendas Sibul.
Allikas: meiemaa.ee

Täna läksid loodusesõbrad Soomaal räätsamatkale

Kuigi lumehanged on väiksemaks kahanenud, ei ole meie looduses matkamine vähenenud. Haarame aga kaasa vanad head abimehed räätsad ning läheme metsade vahele ja mööda rabasid seiklema. Sattuda räätsamatkal olles kohtadesse, kuhu suvel ei satu, on lausa lust ja rõõm. Täna, 15. jaanuari hommikul, oodati Soomaal kõiki matkasõpru liituma räätsamatkaga. Giidiks on kaasas Indrek Hein.
Allikas: soomaa.com

Audru vallas õpetatakse räätsade valmistamist

Pärnumaal Audru vallas tegutsevas Pihlaka talus õpetatakse, kuidas valmistada räätsasid, millega saab hõlpsalt lumes käia.

Ligi meetrise lumekihi all on metsades abivahenditeta liikumine võimatu. Kui aga räätsad alla panna, on lumme uppumine välistatud. Kui poes maksavad plastist ja metallist valmistatud räätsad saja euro kandis, siis isetehtuna ei pea nende eest sentigi maksma.

Räätsade valmistamiseks ei ole vaja muud kui sobivaid oksi ja tugevat sidumismaterjali. Oksi saab kraaviäärsest pajuvõsast.

Allikas: parnupostimees.ee

Euroopa Parlamendi ajakirjandusauhinna konkurss 2011

Euroopa Parlament annab tänavu neljandat korda välja auhinna ajakirjanikele, kes on märkimisväärselt kaasa aidanud Euroopa tasandi küsimuste selgitamisele või edendanud Euroopa Liidu institutsioonide või poliitika paremat mõistmist. Ajakirjanikud saavad oma töid konkursile esitada alates tänasest ehk 15. jaanuarist.

Auhind antakse välja neljas kategoorias: trükimeedia, raadio, televisioon ja internet. Iga kategooria võitja saab auhinnaks 5000 eurot.

Ajakirjandusauhinna konkursile saab töid esitada alates 15. jaanuarist kuni 31. märtsini 2011. Autoriteks võivad olla üksikisikud või kuni viiest inimesest koosnevad meeskonnad. Kandideerimiseks esitatavad tööd peavad olema avaldatud või eetris olnud ajavahemikus 1. aprill 2010 kuni 31. märts 2011, ning peavad olema ühes Euroopa Liidu ametlikest keeltest. Kõik kandidaadid peavad olema Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud või alalised elanikud, ja peavad olema registreeritud ajakirjanikud.

Konkursil on kaks vooru. Kõigepealt valib kohalik žürii igas liikmesriigis välja iga kategooria rahvuslikud võitjad. Seejärel valib üldžürii, kuhu kuulutab ka Euroopa Parlamendi asepresident, välja neli üldvõitjat, kellele antakse auhind üle oktoobris toimuval auhinnatseremoonial.

2010. aasta Euroopa Parlamendi ajakirjandusauhinna võitjad olid pärit Ungarist, Poolast, Rootsist ja Ühendkuningriigist.

Ajakirjandusauhinna veebileht http://www.eppj.eu/view/et/introduction.html

Vabariigi aastapäeva puhul toimuvad seekord ka teistmoodi vastuvõtud tublidele inimestele

23. veebruaril 2011 korraldatakse kodanikualgatusena üheksa Eesti linna kümnes saalis Eesti kodanikele Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud vastuvõtt. Eesrindlikke kodanikke tervitab Kalevipoeg, kes pole unustanud oma rahva paremaid poegi. Vastuvõtul esinevad tuntud Eesti solistid. Järgnevad suupisted ja joogid. Vastuvõtust Eesti Nukuteatris teeb otseülekande Kanal 2.

Kuna Eestimaa peosaalid ei mahuta lõputult tublisid inimesi, siis annavad korraldajad kodanikule kutse saamiseks ka väikese ülesande. “Vaadake ringi enda ümber, et mida teie või teie ümber inimesed on teinud oma kodumaa jaoks. Ära küsi, mida riik saab sinu jaoks teha, vaid mida sina saad riigi heaks teha. Mida sina oled teinud, et meie elu siin väiksel maalapil oleks parem,” ütlevad nad koos viitega, et kodulehel www.kodanikud.ee on igal soovijal võimalik täita vorm, mille olulisim osa on teada anda heast teost, mida tema poolt soovitatud isik on teinud oma riigi ja ühiskonna jaoks. Iga heateotegija saab posti teel kutse kahele. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2011. Loe edasi: Vabariigi aastapäeva puhul toimuvad seekord ka teistmoodi vastuvõtud tublidele inimestele