Päev: 1. oktoober 2010

Lehepillerkaar täna Ristna looduskeskuses

RMK Ristna looduskeskus ootab laupäeval, 2. oktoobril kõiki huvilisi pillerkaaritama sügisese looduse keskele. Naudime sügise värvirikkust, kuniks seda veel jätkub.

Päeva teemaks puulehed. Kellel huvi on saab teada, mis puulehtedest edasi saab, kas neid võiks kuidagi kasutada ja kellel neist kasu on. Ehk on põnev proovida „ lehekasukat“ või osavnäppudel meisterdada lehekübarat. Lastele lehepildi töötuba ja kõigile võimalus panna proovile nii teadmised kui osavus. Pillerkaar kestab kl 12.00-15.00.

Looduskeskus asub Kõpu-Ristna tee ääres, Kõpust 8 km Ristna poole. Looduskeskuse ees on Metsavahi bussipeatus.

Allikas: RMK

Tasuta loengusari “Ettevõtja õhtukool” Hiiumaal

Sihtasutus Tuuru koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega korraldavad tegutsevatele ettevõtjatele ja ettevõtlusest huvitatud inimestele loengusarja “Ettevõtja õhtukool”.

Projekti eesmärgiks on Hiiumaa töötavate inimeste ja õpilaste suurem ettevõtlusteadlikkus. Koolitusele on oodatud tegutsevad ettevõtjad, ettevõtlusest huvitatud töötavad inimesed ja gümnaasiumi õpilased.
Loengud katavad peamised ettevõtlusega seotud valdkonnad:

  • Ettevõtte arendustegevus
  • Personal
  • Planeerimine
  • Muudatuste juhtimine
  • Kvaliteedi juhtimine
  • Ühisturundus
  • Finantsjuhtimine
  • Auditeerimine

Koolituse viivad läbi oma ala tegutsevad spetsialistid ja Hiiumaal tegutsevate ettevõtete juhid või töötajad, samuti on kaasatud Eesti kõrgkoolide õppejõude.

Koolitus toimub neljapäeviti alates 7. oktoobrist 2010 kuni aprillini 2011 kell 17.30-20.00 Tuuru majas, Vabrikuväljak 1, Kärdla.

Koolitus on kõigile tasuta, kuid eeldab registreerimist.

Täiendav info ja registreerimine: e-post inga@tuuru.edu.ee, telefon 4622809 või 4622800

Lähiajal toimuvad loengud:

  • 7. oktoober
    Ette võtmisest: Hiiumaa võimalustest ja väljakutsetest, uustulnuka pilgu läbi – Rainer Nõlvak
  • 14. oktoober
    Eesti majanduse arengusuunad – Andres Arrak
  • 21. oktoober
    Ettevõtlus ja ettevõtte arengutsükkel – Arvi Kuura
  • 28. oktoober
    Finantsjuhtimine väikeettevõtjale – Saima Mänd

Ettevõtja õhtukooli rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Mäos avati Kesk-Eesti tähtsaim liiklussõlm

Täna, 1. oktoobril avati Mäos Kesk-Eesti tähtsaim liiklussõlm – Mäo möödasõit -, mille ehitus koos järelevalvega läks maksma ligi 493,4 miljonit krooni. 79% sellest rahast tuli Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

„Teedeehituslikus mõttes pole Mäo möödasõit mitte ainult Kesk-Eesti tähtsaim liiklussõlm, vaid oluline tugipunkt, kust kaasaegset maanteevõrku edasi arendada,“ ütles Maanteeameti peadirektor Tamur Tsäkko pidulikul avamisel.

Vastavalt Mäo möödasõidu projekteerimis- ja ehituse töövõtulepingule ehitati Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee lõik 85. ja 91. kilomeetri vahel uuele trassile, millega Tallinna ja Tartu vaheline tee vähenes 0,7 kilomeetri ja sõiduaeg 1,5 minuti võrra. Uus 6,2-kilomeetrine teelõik ehitati neljarajaliseks I klassi maanteeks koos eraldusribaga.

Samuti rekonstrueeriti valminud teelõiguga ristuva Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee 2,6 km pikkune teelõik, millest 1,4 km ehitatakse I klassi ja 0,9 km III klassi maanteeks. Ristmikud muudeti eritasandiliseks nelja viadukti abil. Lisaks sellele ehitati veel 23,2 m pikkune sild üle Vodja jõe, jalakäijatele ja jalgratturitele 4,5 km kergliiklusteid, rajati 2,4 km müratõkkeid ning paigaldati 11,8 km ulatuses maanteevalgustust. Kohaliku liikluse eraldamiseks Tallinna-Tartu maanteest jääb kasutusse ka 4,1-kilomeetrine säilitatav teelõik vanal trassil.

Möödasõidu ehituse peatöövõtja oli Nordecon Infra AS ja järelevalvet teostasid äriühingud Ramboll Eesti AS, Ramboll Finland OY ja Finnroad OY. Objekti garantiiperiood on viis aastat.

Allikas: Maanteeamet

Türil alustas tööd uus noortekeskus

Täna, 1. oktoobril, kell 15.00 avati Türi kesklinnas asuv noortekeskus noortepärase programmiga.

Eelmise aasta oktoobris alustas ehitaja Paide MEK Türi kesklinnas asuva endise katlamaja administratiivhoone renoveerimist avatud noortekeskuseks. Tänaseks on tööd valmis ja noortekeskuse juhataja Sulo Särkinen kutsus kõiki lapsi ja lapsevanemaid kell 15 algavatele avamise ettevõtmistele. Ta lubas, et tegevust jagub kõigile.

Noortekeskuse valmimisega on Türi kesklinna kujundatud noorteala, kus lisaks avatud noortekeskusele on toimiv rulakeskus, noortepark, noorteühenduste, noorte ja lapsevanemate kooskäimisoht. Noortekeskus on sisustada kaasaegselt ning noortepäraselt ja uuendatud ka hoone ümbruse haljastus.

Noortekeskuse renoveerimist toetas Sihatasutus Innove. Objekti kogumaksumuseks koos Türi valla osalusega oli üle 6,6 miljoni krooni.

Lisateave: Sulo Särkinen, Türi Noortekeskuse juhataja, tel 53088495

2. ja 3. oktoober on rahvusvahelised linnuvaatluspäevad

2. ja 3. oktoober on traditsioonilised rahvusvahelised linnuvaatluspäevad Birdwatch 2010. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub neil päevil kõiki huvilisi minema õue ja meie sulelistele naabritele tähelepanu pöörama. Seda võib teha nii omal käel kui ühineda mõne korraldatud linnuretkega. Oma vaatlused palutakse edastada ka ühingusse.

Rahvusvahelisi linnuvaatluspäevi korraldab maailma linnukaitseorganisatsioonide ühendus BirdLife International iga sügise oktoobri esimesel nädalavahetusel juba alates 1993. aastast. Eestis koordineerib tegevust Eesti Ornitoloogiaühing.

Kuidas osaleda:

   1. Mine 2. või 3. oktoobril õue ja vaata niisama linde, tee väike linnuretk või osale mõnel korraldatud üritusel. Ürituste kohta leiab teavet Eesti Ornitoloogiaühingu veebilehelt http://www.eoy.ee/.

   2. Püüa kõik nähtud ja sulle tuntud linnuliigid ja nende ligikaudne arv ka kirja panna. Abiks on ühingu veebilehel olev ankeet.

   3. Kiirinfos osalemiseks saada enda vaatlused ornitoloogiaühingule juba pühapäeval hiljemalt kell 15.00, muul juhul 10. oktoobriks. Vajalikud kontaktid leiad samuti ühingu veebilehelt.

Osalemiseks mine neil päevil õue ja vaata, mis parasjagu linnuelus toimub. See võib olla lihtsalt väike jalutuskäik või ka pikem linnurekt. Oleme tänulikud, kui lisaks saadud elamusele paned kõik nähtud ja kuuldud linnuliigid ka kirja ning püüad ligikaudugi hinnata, mitut lindu igast liigist kohtasid. Kirja pane ikka ainult need liigid, keda tunned. Vaatluste märkimiseks soovitavad korraldajad kasutada ornitoloogiaühingu veebilehel olevat ankeeti. Andmed saada Eesti Ornitoloogiaühingule.

Vaatluspäevade esmased tulemused võetakse kokku juba pühapäeval, 3. oktoobril. Seetõttu palutaksegi võimaluse korral oma vaatlused saata juba pühapäeval hiljemalt kell 15.00 e-postiga aadressile linnuvaatlus@eoy.ee.

Neil, kes andmete kiirkogumises ei saa osaleda, palutakse oma vaatlused saata hiljemalt 10. oktoobriks e-postiga aadressil linnuvaatlus@eoy.ee, postiga aadressil Veski 4, 51005 Tartu või faksida numbril 742 2180.

Lähemat teavet linnuvaatluspäevade kohta saab telefonil 508 6690.

Kuressaare sai omavalitsuse 20. aastapäevaks uue linnalipu

Täna, 1. oktoobril tähistab Kuressaare 20 aasta möödumist päevast, mil linn taas omavalitsusüksuse õigustesse astus. Sel puhul sai Kuressaare uue kujundusega linnalipu, mis varahommikul kell 8 linnavalitsuse ees heisati. Uue lipu heiskasid linnapea Urve Tiidus ja volikogu liige Jaan Lember.

Kui varem moodustus Kuressaare linnalipp sinisest lipuväljast, millel valged pakud, siis nüüd asub lipu südapunktis ka Kuressaare vapipilt. Lipu pikkuse ja laiuse vahekord on 11:7 ja selle normaalsuurus on 1650 x 1050 millimeetrit. Valge paku laius on 1/5 ning vapipildi kõrgus 1/2 lipu laiusest.

Lisaks pidulikule lipuheiskamisele on aastapäevale pühendatud sündmusi Kuressaares täna veelgi. Näiteks toimub Raekojas lühikonverents, kus tervituskõnega esineb president Arnold Rüütel, kes 20 aastat tagasi Kuressaarele oluliste sündmuste juures viibis. Ettekandega esinevad veel Saaremaa Muuseumi vanemteadur Priit Kivi, kes räägib Kuressaare omavalitsusest Eesti Vabariigi esimestel kümnenditel ning Tallinna Ülikooli avatud poliitika professor Georg Sootla, kelle teemaks on Eesti kohalik omavalitsus 2018 – stsenaariumid ja perspektiivid. Sõna meenutusteks saavad ka Kuressaare volikogu esimehed ja linnapead aastatest 1990 – 2005.

Õhtul kell 18 algab Kuressaare kultuurikeskuse saalis kontsertaktus, kus linn annab üle tänukirjad inimestele, kes oma ametipostil või kauaaegse tööga linna haldusaparaadis on andnud suure panuse linna ja omavalitsuse haldusvõimekuse arengusse. Meeleoluka kontserdi sisustavad Kuressaare muusikakollektiivid, külalisena esineb Soome vanim meeskoor, 1878. aastal asutatud Muntra Musikanter. Kontsert on tasuta ja ka linnaelanikud ning külalised on oodatud sellest osa saama.

Juba teisipäevast on kultuurikeskuses avatud aga omavalitsuse sünnipäevale pühendatud näitus, kus eksponeeritakse dokumente, fotosid, esemeid ja meeneid viimasest kahekümnest aastast. Koostöös Saaremaa Muuseumiga saab näha ka linnavalitsemisega seotud eksponaate varasematest aastakümnetest. Näitus jääb avatuks 13. oktoobrini.

Kuressaare on esimene omavalitsus Eestis, mis ENSV Ülemnõukogu otsusel 25. septembrist 1990 taas omavalitsusüksuse õigustesse astus. Sama aasta 1. oktoobril külastas Kuressaaret Ülemnõukogu delegatsioon eesotsas toonase esimehe Arnold Rüütliga, kes andis Raekojas linnavolikogule üle vastava sümboolse tunnistuse ja ühtlasi sai ametiketi kaela tollane linnapea Taivo Lõuk. Arnold Rüütel ja Taivo Lõuk esinesid ka lühikese päevakohase kõnega Raekoja ette kogunenud linnarahvale. Just seda päeva on hakatud pidama Kuressaare kohaliku omavalitsusüksuse sünnipäevaks.

Kuressaare Linnavalitsus
 

Pühapäeval Lasva rahvamajas mõttekoda

Lasva rahvamaja
Pühapäeval, 3. oktoobril Kell 10.30-13.30 korraldatakse Lasva rahvamajas mõttekoda teemal “Kuidas tõsta küla tuntust uue meedia abil”.

Räägitakse küla nähtavuse parandamisest ning interneti rollist selles. Teemadeks: Kas teha külale ajaveeb, kodulehekülg või Facebooki fännileht? Kas Youtube võiks olla koht, kus läbimõeldult oma küla reklaamida? Milliseid võimalusi ja ohte sisaldab endas internetisuhtlus kogukonnas?

Neile ja ka teistele küsimustele otsivad koos teiega vastuseid Kati ning Ingmar Orav Kääpa külast. Oodatud on kõik aktiivsed külaedendajad üle Võrumaa. Kohtumine on kõigile tasuta ning sisaldab ka turgutavat kohvipausi.

Ettevõtmist toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm.
Päeva viib läbi MTÜ KATING NOORED.

Täna algab hea õpetaja kuu

Täna algab hea õpetaja kuu, mille eesmärk on tähtsustada õpetaja rolli Eesti ühiskonnas. Nelja nädala jooksul vaadatakse haridust nii õpilaste kui ka lastevanemate ja õpetajakoolituse tudengite vaatenurgast.

Hea õpetaja kuu avalöök toimus täna kell 10 Eesti muusika- ja teatriakadeemias (Rävala pst 16). Sõna võtsid haridusminister Tõnis Lukas ning õpetajakuu korraldajad. Hirvo Surva
taktikepi all toimub riigikogu liikmete, tudengite ja põhikooliõpilaste ühine muusikatund.

“Eesti ühiskond on küps õpetajat uuesti aujärjele tõstma,” ütles haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Just seda näitab ka teist korda tähistatav hea õpetaja kuu, lisas ta.

Hea õpetaja kuu eesmärgiks on väärtustada Eesti õpetajaid, tõsta õpetajate mainet ühiskonnas, edendada õpetajaharidust ja tuua rohkem helgeid päid õpetajaks õppima. Sel aastal on teemaks “Õppimine seob põlvkondi” ning seda vaadatakse nelja teemanädala kaudu.

Mullu osales Hea õpetaja kuu tegevustes kokku 239 kooli ja lasteaaeda enam kui 62 000 õpilasega.

Hea õpetaja kuu suuremateks veduriteks on SA Archimedes, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Pedagoogiline Seminar, SA Noored Kooli, ETKA ANDRAS, Eesti Õpilasesinduste Liit ja teised. Sündmuste põhikorraldajateks on aga koolid ja lasteaiad ise. Hea õpetaja saab teoks Euroopa sotsiaalfondi programmi Eduko toel.

Õpetajakuu veebileht asub aadressil: www.opetajakuu.ee.

Lastekirjanduse keskus ja kirjastus Tänapäev
otsivad uusi noortekirjanikke

Eesti Lastekirjanduse Keskus ja kirjastus Tänapäev kuulutavad välja algupärase noorteromaani võistluse.

Noorteromaani sihtgrupp on 14–18-aastased noored.

Romaani pikkus on kuni 10 autoripoognat (400 000 tähemärki), minimaalselt viis autoripoognat (200 000 tähemärki).

Iga võistlusele toodud käsikiri peab olema kolmes eksemplaris, varustatud märgusõnaga ning lisatud kinnine ümbrik, milles on autori nimi ja kontaktandmed. Märgusõna tuleb märkida ka ümbrikule.

Võistlustöid oodatakse 1. märtsiks 2011.
Võitjad kuulutatakse välja 2011. aasta kevadsuvel.

Käsikirjad palutakse saata või tuua Tänapäeva kirjastusse aadressil Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn.

Lisainfo: Eesti Lastekirjanduse Keskus, kontaktisik: Anne Rande, tel: 6177 231 ja kirjastus Tänapäev, kontaktisik: Tauno Vahter, tel: 6691 894.

Tartu ülikool ootab kandidaate rahvusmõtte auhinnale

Kuni 1. novembrini 2010 saab taas esitada kandidaate TÜ rahvusmõtte auhinnale. Rahvusmõtte auhinnaga tunnustab ülikool isikuid, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust.

TÜ annab rahvusmõtte auhinda välja juba seitsmendat korda ning sellele saavad kandidaate esitada TÜ nõukogu liikmed, teaduskondade ja asutuste nõukogud ning Eestis registreeritud juriidilised isikud. Kandidaatide nimed koos põhjendusega tuleb saata TÜ rektori nimele aadressil Ülikooli 18, 50090 Tartu või e-postiga rektor@ut.ee.

Auhinna saaja valib välja 11liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad TÜ rektor, eelnenud aastal auhinna saanu, neli liiget ülikoolist ja viis liiget väljastpoolt ülikooli. Eelmistel aastatel esitatud isikuid ei arvata automaatselt auhinna saaja kandidaatide hulka, küll aga on sama isikut lubatud esitada korduvalt.

Rahvusmõtte auhinna saajale antakse Ilmamaa kirjastuse “Eesti mõtteloo” sarja 50 köidet ning klaasikunstnik Toomas Riisalu klaasist taies pidulikult üle rahvusülikooli 91. aastapäeval 1. detsembril ülikooli aulas.
Eelnevatel aastatel on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep ning etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires.

Täna tähistatakse rahvusvahelist muusikapäeva

Igal aastal 1. oktoobril tähistatakse ülemaailmselt rahvusvahelist muusikapäeva. Traditsioon algatati 1975. aastal rahvusvahelise muusikanõukogu tollase presidendi, legendaarse viiuldaja Yehudi Menuhini eestvõtmisel. Eestis toimuvad sel puhul mitmed kontsertid ja Eesti televisoon kannab üle muusikapreemiate kätteandmise tseremoonia.

Teist aastat annavad Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital sel päeval üle muusikapreemiad. Eesti Muusikanõukogu, mis katusena ühendab meil tegutsevaid muusikainstitutsioone, pärjab kaheksandat aastat järjest muusikapreemiatega eesti muusikuid. Sel aastal antakse välja ka kolm preemiat meie silmapaistvatele muusikutele kogu senise muusikalise tegevuse eest. Eesti Kultuurkapitali helikunsti Sihtkapital annab üle üheksa preemiat lõppenud hooajal enim silmapaistnud muusikategelastele. Esinevad praegused ja tulevased tähed, muusikakeskkooli sümfooniaorkestrit juhatab Eri Klas. Õhtut juhivad Blacky ja Aarne Saluveer. Otseülekanne ETVs algab kell 19.

Rahvusooper Estonia korraldamisel toimub ooperigala “Generatsioon XXXL”. Täna Pärnu kontserdimajas ja 2. oktoobril Estonia kontserdisaalis kell 19.
Ettekandele tulevad katkendid Mozarti, Bizet’, Puccini, Verdi, Händeli, Mascagni jt ooperitest. Õhtut juhib Chalice, kes kuulajate rõõmuks ka ise Verdi “La traviatast” pärit Alfredo aariaga üles astub. Dirigent Carlos Spierer (Saksamaa).

Eesti Kontsert tähistab rahvusvahelist muusikapäeva Wolfgang Amadeus Mozarti laulumänguga “Bastien ja Bastienne. Täna, 1. oktoobril kell 16 Estonia kontserdisaalis ja 2. oktoobril kell 17 Jõhvi kontserdimajas.

www.teater.ee

Sänna kultuurimõisas õpetatakse kangastelgedel kudumist

Järgmisel nädalavahetusel, 9. ja 10. oktoobril toimuvad Sänna Kultuurimõisas kangastelgede õpitoad. Laupäeval, 9. oktoobril on kangastelgede ülespanek ja 10. oktoobril vaibakudumine. Mõlemal päeval algavad õpitoad kell 11 Sänna Kultuurimõisa II korrusel. Õpitubasid juhendab Lya Veski.

Pühapäeval saab peale vaibakudumise ka siidimaali tegemist õppida. Siidimaali õpituba juhendab Lea Visnap. Õpitubasid toetab Eesti Kultuurkapital ja EAS.

Kõik õpitoad on tasuta. Kuna kohtade arv on piiratud, siis palutakse eelnevalt registreerida: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 5558 8929.

Valga mihkliturg ja pidu eeloleval laupäeval

Valga Linnavalitsus, Valga Muuseum, Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus, MTÜd segakoor Rõõm ja Valga Käsitöökelder kutsuvad kõiki huvilisi, kauplejaid, aiasaaduste ja loomade kasvatajaid, leivaküpsetajaid, hoidiste, koduveinide valmistajaid 2. oktoobril kell 9.00-15.00 MIHKLITURULE JA PEOLE Valga kesklinna.

02. oktoobril 2010 Valga kesklinnas toimuva MIHKLITURU JA PEO AJAKAVA
Registreerimine kauplemiseks MIHKLITURUL (müügiplats tasuta), koduleiva küpsetamise konkursile ja konkurss-näitusele “Sügis aias, metsas ja purgis” telefonil 5591 5446, e-post: mainorman@hot.ee.
Koduveinide konkursil osalemiseks registreerida telefonil 564 679 46.

Ilmus “Lavakooliraamat 2”

EMTA Lavakunstikooli ja Eesti Teatriliidu koostöös ilmus “Lavakooliraamat 2”, mis koosneb intervjuudest lavakooli õppejõududega. 2. köites vastavad  küsimustele Laine Mägi, Peeter Tammearu, Anne Türnpu, Elmo Nüganen, Hendrik Toompere, Kärt Tomingas, Jaanus Rohumaa, Katri Aaslav-Tepandi, Indrek Sammul, Peeter Raudsepp, Tiit Ojasoo ja Mart Koldits.

2. köite koostaja Kalju Orro, toimetajad Reet Neimar ja Piret Kruuspere. Kujundaja Kersti Tormis, tehniline toimetaja Anne Saagpakk, nimeregistri koostaja Heidi Aadma. Trükk – Tallinna Raamatutrükikoda.

Ühtlasi ilmub kordustrükina “Lavakooliraamat 1” (esmatrükk 2007, toimetaja Reet Neimar). Raamatute väljaandmist toetas Kultuurkapitali Näitekunsti sihtkapital.

“Lavakooliraamatu” kaks köidet keskenduvad teatrikooli töisele poolele, koondades 28 (16+12) intervjuud/vestlust teatripraktikutega, kes on ise lavakoolis õppinud ja hiljem seal õpetama asunud (kahe erandiga – GITISe haridusega Ingo Normet ja Kaarin Raid). Vestluste aluseks on ühine küsimustik, mille põhiskeemi koostasid Ingo Normet ja Kalju Orro. “Lavakooliraamatu” põhimõtteline eelkäija on intervjuude-põhine “Lavastajaraamat” (Tallinn 2001).

“Lavakooliraamatut” võib nimetada ka õpetaja-raamatuks, kuna puudutatakse teatrikoolituseküsimusi nii kooli kontekstis kui ka laiemalt. Samas on tegemist läbilõikelise jäädvustusega eesti teatri- ja kultuurielust, omamoodi ajakajastusega. Raamat on varustatud ka rohkete kultuurilooliselt kõnekate fotodega.

“Lavakooliraamatu” 1. köites saavad sõna Aarne Üksküla, Meeli Sööt, Rudolf Allabert, Kalju Komissarov, Jaan Tooming, Andres Ots, Tõnu Tepandi, Martin Veinmann, Kaie Mihkelson, Lembit Peterson, Priit Pedajas, Merle Karusoo, Kaarin Raid, Maret Mursa, Anu Lamp ja Ingo Normet.

Täna avatakse Kuressaares Ristiku lasteaed

Täna kell 12 avatakse Kuressaares värskelt rekonstrueeritud Ristiku lasteaed (endine Kuressaare 5. lasteaed).

Rekonstrueerimistööde käigus ehitati lasteaed täielikult uuesti üles, kogu lasteaia territoorium sai heakorrastatud ning erilist rõhku pandi erinevatele atraktsioonidele, mis on mõeldud lastele kõige nooremast vanuserühmast eelkooliealisteni välja.

Lasteaia ehitustööd läksid maksma 30 miljonit krooni. Linna omafinatseeringuks kujunes 4,5 miljonit krooni. 25 miljonit krooni lisandus EASi kaudu regionaalarengu fondi “Kohalike avalike teenuste arendamise” meetmest. Ristiku lasteaia ehitustöid teostas AS Koger & Partnerid.

“Ehitustööde käigus Facio välja vahetanud firma Koger & Partnerid suutis hoolimata lühikeseks jäänud ehitusajast ja muutunud konjunktuurist ehitusturul rajada kvaliteetse hoone Kuressaare lastele. Jagan nii mõnegi lasteaeda külastanud täiskasvanu arvamust: lausa kahju, et ei pea enam ise lasteaias käima, nii rõõmus ja värviline on see maja,” sõnas Kuressaare linnapea Urve Tiidus. “Ristiku lasteaed on alati hiilanud oma hoolitsetud õuealaga, nüüd on see täitunud suure hulga uute mänguobjektidega ja usun, et järgmiseks kevadeks särab aed jälle täies ilus,” lisas linnapea Urve Tiidus.

Viimane uus lasteaed valmis Kuressaares 20 aastat tagasi Tuulte Roosi linnaosas. Kuressaare linn on pidanud oluliseks rahuldada võimalikult paindlikult kõigi lasteaeda soovijate avaldused, sealhulgas pakkuda lasteaiateenust ka naabervaldade lastele. Kokku
on Kuressaares viis munitsipaal- ja kaks eralasteaeda.

Ristiku lasteaed on Kuressaares neljas tänavu Euroopa Liidu rahade toel valminud suurem investeeringuobjekt. Raekoja esimene korrus renoveeriti turismiinfopunkti jaoks, suve hakul avati uus rannahoone koos uuendatud rannaalaga ning kooliaasta alguseks sai valmis renoveeritud Kuressaare muusikakool. Nelja suuremasse objekti on Kuressaares sel aastal investeeringuid tehtud üle 50 miljoni krooni ehk peaaegu 4000 krooni iga linnaelaniku kohta.

Silver Saluri

Võrumaal jagati taas Uma Meki kaubamärke

Eile, 30. septembril kogunes Võrus teist korda Uma Meki kaubamärgi komisjon, et jagada järjekordsetele omatoodetele märgid.

Seekord omistati kohaliku toidu märk mahedatele kõrvitsasortidele: „Big Mac” ja „ Talvine Magus”. Neid kasvatab Vastseliina vallas FIE Reeno Sikk.

Märgi said ka Lasva valla Tammiku talu kõrvitsapüreesupp, sibulapirukas ning rukkileib, need esindavad esimestena Võrumaal turismiettevõtja poolt pakutavat.

“Järgmine komisjoni kokkusaamine on oktoobri lõpus,” ütles Uma Meki projektijuht Ave Tamra. “Ettevõtjad, ootame uusi ja maitsvaid tooteid!”

Tähtvere päevad

29. septembrist 2. oktoobrini toimuvatel Tähtvere päevadel on tartlastel taas hea võimalus tutvuda selle linnaosa asutustega ja lüüa kaasa erinevatel üritustel.

Kunstihuvilistel tasub Tähtvere päevade ajal sisse astuda Karl Ristikivi muuseumisse, Endel Taniloo ateljeemuuseumisse, Tartu Lastekunstikooli Jakobi mäe hoonesse ja Jakobi Mäe Kultuurikotta. Kultuuriajaloo huvilistele on vaadata põnev näitus Eesti ja Saksa ühisest ajaloost Tartu Saksa Kultuuri Instituudis.

Laululava korraldab aardejahi ja laululava saalis astuvad üles erinevad tantsutrupid. Tantsurõõmust ja liikumislustist on võimalik osa saada ka linnaosa kahes uuemas asutuses – Eesti Maaülikooli spordihoones ja Tähtvere Tantsukeskuses.

Neljapäeval võetakse Tähtvere lasteaia õues vastu tammetõrusid, mis antakse üle Elistvere Loomapargile. Parimaid tõrude korjajaid tänatakse reedel laululava kohvikus.
Tähtvere päevad lõpevad laupäeval Katoliku kooli ja Jakobi Mäe Kultuurikoja hoovis toimuva Mihklilaadaga.

Kõik pakutav on osavõtumaksuta ja pääsmevaba.

Ajakava: http://kultuuriaken.tartu.ee

Lisainfo: Tiina Konsen, Tiigi seltsimaja projektijuht, tel 7361562, Tiina.Konsen@raad.tartu.ee