Silt: tähtpäev

Meeldejääv maagiline päev 10.10.10

Täna on hea päev teha midagi suurt ja meeldejäävat – pärast pole raske meenutada, millal see algus oligi! Pulmade korraldajad on alles ärgates ilmselt pisut hiljaks jäänud, aga näiteks suitsetamise mahajätmiseks või metsajooksuga alustamiseks sobib ju selline päev kenasti. Eriti kui teha seda 10.10.2010 kell 10.10.

Näiteks Haanja kogukond otsustas tänasest alustada ühist traditsiooni ja hakata korraldama perematkasid, mille käigus tekiks võimalus omavahel perekonniti vahetumalt suhelda ning ka oma kodukandiga lähemalt tuttavaks saada. Esimene jalgsimatk korraldatakse Vällämäele, mida rahvasuu kutsub ka pühaks mäeks. Retk algab mäe jalamilt kell 10.

10.10.10 tööpidu üle maailma

Täna toimuvad ka paljudes maailma paikades www.350.org ülemaailmsed tööpeod ehk eestipäraselt talgud kliima ja ühtasi kogu maakera heaks. 171 riigis on registreeritud tuhandeid talguid.

10. oktoobril viiakse igas maailmanurgas ellu mõni tegu, mis aitab leevendada kliimakriisi: küll paigaldatakse ühiskondlikesse aedadesse päikesepaneele, seatakse üles tuuleturbiine või korraldatakse jalgrattaõpitubasid.

Tegu on rohujuuretasandi kampaaniaga, mille ülemaailmseks eesmärgis on peatada halvim kliimamuutustes. Sina võid olla üks tuhandetest inimestest, kes korraldab talgud oma kogukonnas.

Talgud on fokuseeritud 350 ppm CO2-le – see on CO2 miljondikosa ja ühtlasi ohutu ülempiir atmosfääris. 350.org eestvedajad usuvad, et lühend ppm võiks tähendada ka people-powered-movement: liikumist, mis hoiab riikide juhid kursis värskeimate teadusavastustega kliima kohta, et hädavajalikud globaalsed muutused saaksid alata.

Ettevõtmised eakate päeval Võrus

1. oktoobril tähistati ülemaailset eakate päeva. Sel puhul korraldas SA Võru Pensionäride Päevakeskus tervisliku jalutuskäigu pargis ja rannapromenaadil.

Hommikul koguneti parki Kreutzwaldi mälestussamba juurde. Õhutemperatuur näitas 0 kraadi, Lauluisa kuju oli udusse mähkunud. Siiski oli kohale tulnud üle 30 rõõmsameelse pensionäri, peamiselt naised. Tiiu Matsin, kes on varem töötanud Kreutzwaldi muuseumis, kõneles Võru tohtrist Kreutzwaldist ja tema perest. Kreutzwald elas siin ja töötas linnaarstina aastail 1833-1877, Võrus kirjutas ta eepose “Kalevipoeg”.

Päevakeskuses tervitasid saalitäit eakaid pensionäride päevakeskuse nõukogu esinaine Helga Ilves ja klubi Hõbedane Juus president Ere Kungla. Järgnes meeleolukas kontsert. Laulis veteranide meesansambel Heino Pehki juhatusel. Elu läbi huumoriprisma kajastasid sõnalise pila ja lauluga külalised Nursist Tilgu Tilde (Maimu Maran) ja Rohtlätte Roosi (Milvi Alvela).

Liina Valper

Kuressaare sai omavalitsuse 20. aastapäevaks uue linnalipu

Täna, 1. oktoobril tähistab Kuressaare 20 aasta möödumist päevast, mil linn taas omavalitsusüksuse õigustesse astus. Sel puhul sai Kuressaare uue kujundusega linnalipu, mis varahommikul kell 8 linnavalitsuse ees heisati. Uue lipu heiskasid linnapea Urve Tiidus ja volikogu liige Jaan Lember.

Kui varem moodustus Kuressaare linnalipp sinisest lipuväljast, millel valged pakud, siis nüüd asub lipu südapunktis ka Kuressaare vapipilt. Lipu pikkuse ja laiuse vahekord on 11:7 ja selle normaalsuurus on 1650 x 1050 millimeetrit. Valge paku laius on 1/5 ning vapipildi kõrgus 1/2 lipu laiusest.

Lisaks pidulikule lipuheiskamisele on aastapäevale pühendatud sündmusi Kuressaares täna veelgi. Näiteks toimub Raekojas lühikonverents, kus tervituskõnega esineb president Arnold Rüütel, kes 20 aastat tagasi Kuressaarele oluliste sündmuste juures viibis. Ettekandega esinevad veel Saaremaa Muuseumi vanemteadur Priit Kivi, kes räägib Kuressaare omavalitsusest Eesti Vabariigi esimestel kümnenditel ning Tallinna Ülikooli avatud poliitika professor Georg Sootla, kelle teemaks on Eesti kohalik omavalitsus 2018 – stsenaariumid ja perspektiivid. Sõna meenutusteks saavad ka Kuressaare volikogu esimehed ja linnapead aastatest 1990 – 2005.

Õhtul kell 18 algab Kuressaare kultuurikeskuse saalis kontsertaktus, kus linn annab üle tänukirjad inimestele, kes oma ametipostil või kauaaegse tööga linna haldusaparaadis on andnud suure panuse linna ja omavalitsuse haldusvõimekuse arengusse. Meeleoluka kontserdi sisustavad Kuressaare muusikakollektiivid, külalisena esineb Soome vanim meeskoor, 1878. aastal asutatud Muntra Musikanter. Kontsert on tasuta ja ka linnaelanikud ning külalised on oodatud sellest osa saama.

Juba teisipäevast on kultuurikeskuses avatud aga omavalitsuse sünnipäevale pühendatud näitus, kus eksponeeritakse dokumente, fotosid, esemeid ja meeneid viimasest kahekümnest aastast. Koostöös Saaremaa Muuseumiga saab näha ka linnavalitsemisega seotud eksponaate varasematest aastakümnetest. Näitus jääb avatuks 13. oktoobrini.

Kuressaare on esimene omavalitsus Eestis, mis ENSV Ülemnõukogu otsusel 25. septembrist 1990 taas omavalitsusüksuse õigustesse astus. Sama aasta 1. oktoobril külastas Kuressaaret Ülemnõukogu delegatsioon eesotsas toonase esimehe Arnold Rüütliga, kes andis Raekojas linnavolikogule üle vastava sümboolse tunnistuse ja ühtlasi sai ametiketi kaela tollane linnapea Taivo Lõuk. Arnold Rüütel ja Taivo Lõuk esinesid ka lühikese päevakohase kõnega Raekoja ette kogunenud linnarahvale. Just seda päeva on hakatud pidama Kuressaare kohaliku omavalitsusüksuse sünnipäevaks.

Kuressaare Linnavalitsus
 

Vargamäel tähistatakse homme mihklipäeva

Pühapäeval, 26. septembril algusega kell 15.00 tähistatakse Albu vallas A. H. Tammsaare muuseumis mihklipäeva.

„Külastajad näevad, kuidas villast saab lõng, õpetame mihklipäevale kohaselt ise ilma ennustama, tuletame meelde mihklipäeva kombeid ja mänge ning soovijatel on võimalus maitsta ning kaasa osta kodumaist lambaliha,” ütles muuseumi programmijuht Birgit Itse.

Osalejate soovil korratakse pärtlipäeval esmakordselt toimunud mahe-ja rohevahetust. Toimub ka moosikonkurss ning kõiki moosikeetjad kutsutakse sinna esitama õuna-pohlamoosi, mille hulgast valivad päeva külastajad oma lemmiku.

Foto: tammsaare.albu.ee
Moosikonkursil või mahevahetusel osalejaile on sissepääs tasuta, teistel tuleb lunastada muuseumi pilet.

Mihklipäev oli vanarahva jaoks jõulude, jaanipäeva ja jüripäeva kõrval üks tähtsamaid pühasid. Mihklipäevastele tegemistele ja juhtumistele omistati tähendusi ning mihklipäeval ennustati ilma. Lisaks olid oma mihklipäeva mängud ning kindlasti söödi lambaliha.

Täna algab juutide uus aasta

Täna on juutide uue aasta esimene päev. Algas see juba eile, 8. septembril pärast päikeseloojangut Rosh Hashana tähistamisega. Püha kestab 10. septembrini.

Aastanumber on juutidel tänasest 5771 ja algava kuu nimeks Tishrei. Et juudid kasutavad kuu kalendrit, on nende uus aasta liikuv püha, kuid alati jääb see lääne kalendri järgi septembrisse.

Rosh Hashana tähendab heebrea keelest eesti keelde tõlgituna pead ehk aastapead. Just sel päeva 5771 aastat tagasi loodi esimene inimene Aadam.

Pärimuse järgi on taevas suur raamat, kus on kirjas kõigi inimeste nimed. Jumal märgib uue aasta esimesel päeval kõikide nimede taha, mis seda inimest uuel aastal ootab. Üksteist õnnitlevad juudid lausega: olgu teil kirja pandud ainult head. Sünagoogides puhutakse sel päeval sofaari – kõverat jäärasarve. Sarve tugevad helid kutsuvad kuulajaid võitema kõige kurja vast. Kodusel pidusöögil pakutakse õunu ja mett, et tuleks hea ja magus aasta.

Vaata Ezra Krybuse juutide uue aasta esimeseks päevaks tehtud videot “First” siit.

Muinastulede ööl süüdati üle tuhande lõkke

Muinastulede öö toimkonna hinnangul süüdati eile õhtul mere ääres tuhatkond lõket, lõkkelisi oli nende juures ligi 40 000.

Täna hommikuks kella 9ks laekus toimkonnale tagasisidet 289 seltskonnalt, kes teatasid 410 lõkke süütamisest. Lõkkelisi oli nende juurde kutsutud 15 339.

Praeguseks on toimkond saanud teateid ka sellest, et lõkete juurde saabus rohkem inimesi kui kutsuti ja suur hulk inimesi läks mere äärde lihtsalt küünlaid süütama või teiste tulesid vaatama.

„Mõistagi enamik inimesi toimkonnale oma lõkkest ei teatanud ja tagasisidet ei saatnud,” ütles ürituse eestvedaja Mairold Vaik veebiportaalist Mereblog. „Muud tagasisidet arvestades saab öelda, et lõkkesüütajaid oli kolm korda rohkem ja mere ääres oli vähemalt 40 000 inimest.”

Muinastulede öö Eesti veebikaarti on külastatud juba üle
115 000 korra. Sinna saabus teateid lõkete kohta ka naaberriikidest. Soomes, kus muinastulede traditsioon on meist tugevam ja osalisi kindlasti palju rohkem, saabus muinastulede veebilehele viis teadet.

Teateid saabus ka Lätist, Rootsist ja Norrast, Šotimaalt teatati, et kohalikud eestlased süütasid lõkke, mõeldes kodule.

Kuremäel ja Petseris tähistati jumalaema uinumise püha

Ida-Virumaal Kuremäe ehk Pühtitsa kloostris tähistasid tuhanded inimesed eile jumalaema uinumise püha, mis on ühtlasi ka nunnakloostri nimepäev.

Kuremäe kloostrisse sõideti kokku üle Eesti. Kloostris pühast osa saada tahtjaid oli Lätist, Venemaalt, Ukrainast ja mujalt. Kohalike elanike sõnul pole nii palju rahvast Kuremäe kloostris juba ammu nähtud, edastas ERR.

Jumalaema uinumise püha tähistati suurejooneliselt ka Petseri kloostris.

Kanepi kiriku pühitsemisest möödub 200 aastat

Põlvamaal Kanepis on selle nädala kolmapäevast alates tähistatud Kanepi kiriku sisseõnnistamise 200. aastapäeva. Üritused kulmineeruvad homme, 29. augustil kell 10.30 piduliku jumalateenistusega, kus teenib teenib peapiiskop emeritus Kuno Pajula. Ühtlasi pühitsetakse ka Kanepi koguduse lipp.

Esimene väike puukirik ehitati Kanepisse 17. sajandi lõpus. Praegusele kivikirikule asetati nurgakivi 9. juulil 1804 ning ehitustööd kestsid 1808. aastani, kirik pühitseti 28. augustil 1810. Kanepi pühakoda on Eestis ainus, mille tornitippu ehib hommikutäht.

Täna õhtul süttib Eesti randades sadu muinastulesid

Täna, augustikuu viimasel laupäeval, süttivad randades lõkked, millega tähistatakse Muinastulede ööd. Kõiki oodatakse randadesse, et süüdata oma lõke või küünal. Nii nagu muistsel ajal, kui lõkkeid kasutati sõnumite edastamiseks, püütakse ka seekord täita rand tuledega nii, et igast kohast oleks näha vähemalt ka kahte teist. 

Eileõhtuse seisuga on muinastuled.ee lehel registreeritud 221 lõket, mille süütamisest võtab osa 12 300 inimest. Lõkketeateid on tulnud kõikidest mereäärsetest maakondadest. Huvi muinastulede öö ürituse vastu on sel aastal suurem kui aastal 2009, mida näitab ka veebikülastuste statistika. Teemaga seotud veebilehti on külastatud kümneid tuhandeid kordi.

Tihedamalt süttib muinastulesid Harjumaal ja Pärnu maakonnas, eriti tihedalt lõõmavad lõkked Treimani külas, Kolga-Aablas ja Vihterpalus. Saartest on teated tulnud näiteks Pringilt, Pranglilt, Aegnalt, Pedassaarest, Rammu saarelt, Naissaarelt ja Kerilt. Muinastuled süttivad ka sisemaal, näiteks Kallastel, Põlvas, Elvas ja Otepääl. Paljudes asulates organiseeritakse suuremaid üritusi ja külasimmaneid. Sel aastal on tagasisidet tulnud ka Soomest, Rootsist, Norrast ja isegi Šotimaalt.
 
„Muinastulede öö näol on tegemist hea traditsiooniga tulla augustikuu viimasel laupäeval mere äärde, süüdata tuli ja vaadata iseendasse. Tunnetada ühtsust kõikide teiste kaugete tulede ääres viibijatega ja mõelda koos häid ja positiivseid mõtteid,” ütles mere äärde kutsumise eestvedaja Mairold Vaik veebiportaalist Mereblog.

Muinastulede öö on lõkete süütamise üritus augustikuu viimase laupäeva õhtul, mis sai alguse 1992. aastal Soomest ning nüüd on kõigi Läänemere-äärsete riikide elanike poolt järgitud traditsioon. 


Vaata Muinastulede öö / Night of Ancient Lights 2010 suuremat kaarti!

Kareda vallas tähistatakse homme Vabadusristi päeva

Homme, 28. augustil kell 10 asetatakse Järvamaal Kareda vallas pärjad Müüsleri lahingupaika. Seejärel siirdutakse Järva-Peetri kiriku juurde, kus asetseb kõigis sõdades langenud Eesti sõjameeste mälestusmärk. Kell 11.10 avatakse Kareda külas kahekordsele Vabadusristi kavalerile Jakob Vendele mälestuskivi. Vabadusristi päev lõppeb Esna küla keskväljakul piduliku koosviibimisega.



Enne II maailmasõda oli Vabadusristi päev traditsiooniline tähtpäev, mil austati Vabadussõja veterane ja Vabadusristi kavalere. Ürituste korraldamise kohaks on alati olnud Vabadussõja lahingutega seotud paigad. Tänavuses tähistamispaigas toimus Järvamaa saatust otsustav Vabadussõja lahing.

28. augustil süüdatakse mere ääres taas muinastuled

Veebiportaal Mereblog.com koos Rannarahva kojaga kutsuvad 28. augustil kõiki taas mere äärde, lihtsalt randa või sadamasse, et süüdata lõke või küünal ja osa võtta traditsioonilisest muinastulede ööst.

Meie esivanemad on Läänemere ääres elanud mitu tuhat aastat, vajadusel andsid nad lõketega märku oma naabritele ja meresõitjatele. Selle meenutamiseks kogunevad tuhanded inimesed igal aastal augusti viimasel laupäeval kell pool kümme õhtul randadesse, et süüdata tuled ja tähistada muinastulede ööd.

Kogunemiskohtade ja tulede süütajate kohta oodatakse infot veebilehel Muinastuled.ee.

Eelmisel aastal teatas Eestis 285 seltskonda, et süütavad muinastulede ööl lõkke, tulesid süüdati üle tuhande ja mere ääres viibis üle 20 000 inimese.

Lisainfo

Setud tähistasid Obinitsas paasapäeva

Obinitsa paasapäevale olid eile kokku tulnud hõimuvelled ja -sõsarad üle Eesti, et saada osa setude ühest kõige olulisemast kirikupühast ning mälestada omakseid. Paasapäev on Obinitsa rahva jaoks midagi enamat kui kõige olulisem kirikupüha. Sel päeval sõidavad Obinitsa kokku ka kõik need, kel on siinkandis juured või maetud mõni lähedane inimene, vahendas „Aktuaalne kaamera”. 

Kirik on puupüsti täis, sest teenistusele ja ristikäigule tulevad ka need, keda terve aasta jooksul kordagi ei kohtagi. Paduvihma tõttu jäi paraku üleeile õhtul ära traditsiooniline ristikäik Obinitsa järve äärde, mida valvab lauluema kuju. Eilseks taevataat siiski halastas ning lasi vihmavarjude ja keepide saatel setudel oma püha korralikult ära pidada.

Allikas: ERR

Foto: Merlin Lõiv

Sirtsusirinapäev Pokumaal

Neljapäeval, 19. augustil toimub Pokumaal järjekordne traditsioonilise pokukalendri tähtpäeva üritus — sirtsusirinapäeva tähistamine. Lapsed kohtuvad Puukoga, tantsitakse, lauldakse ning meisterdatakse tähtpäevaga seotud meeneid. Oodatud on lastegrupid ja pered.

Üritus toimub kell 11, 12.30 ja 14, pilet on 50 kr. Korraldajad paluvad eelnevalt registreeruda telefonil 5342 5054 või e-posti aadressil info@pokumaa.ee.

Rõuge kiriku 280. aastapäev

Rõuge kirikus toimus pühapäeval, 15. augustil kiriku 280. aastapäevale ja oreli 80. aastapäevale pühendatud pidulik jumalateenistus, mille viis läbi peapiiskop Andres Põder.

Kirikus kanti ette Urmas Sisaski vokaattsükkel „Me sõna on armastus” Toivo Tuberiku tekstile, esitasid Karmen Puis, Jaan-Willem Sibul, Igor Garšnek süntesaatoril ja Tobiase-nimeline keelpillikvartett.