suvelavastus

Olavi Ruitlase menuromaanist “Vee peal” saab
Võrus Tamula rannas suveõhuteater

7. juulil esietendub Võrus Tamula järve rannas Olavi Ruitlase romaanil põhinev suvelavastus “Vee peal”. Loo toob publiku ette kahe võro keelt ja kultuuri hindava sõbra Tarmo Tagametsa ja Siim Sareali asutatud MTÜ Müüdud Naer.

Oma värskeimas romaanis “Vee peal” räägib Ruitlane loo oma Võrus ja Tamula järve ääres veedetud lapsepõlvest. See on lihtne ja soe lugu kalapüüki armastavast poisist, kes õpib 1980ndate Eestis tundma elu voorusi ja totrusi. Tema kõrval saadab oma elukest mööda värvikas aguliseltskond (kalamehed ja nende poolikud naised), tööst, armastusest ja tõest nõretavad Papa ja Mamma ning loomulikult spordiväljakult leitud esimene armastus. Seda kõike saadab igapäe vane kalapüük ning küsimus – kellel näkkab paremini?

Kogu “Vee peal” trupi moodustavad Kagu-Eesti taustaga teatritegijad. Idee autoriks on Siim Sareal, lavastaja Tarmo Tagamets (Rakvere teater) ning muusikaline kujundaja Imre Õunapuu (Rakvere teater). Lavastuses mängivad Imre Õunapuu, Kait Kall (Von Krahli teater), Agu Trolla, Siim Sareal, Aira Udras, Silvi Jansons ja Maive Käos.

Loe edasi: Olavi Ruitlase menuromaanist “Vee peal” saab
Võrus Tamula rannas suveõhuteater

Ugala teater alustas põhupakkide kogumise aktsiooni

Ugala suvelavastuse „Vereliin“ peaosalised Meelis Rämmeld ja Rait Õunapuu. Foto Heigo Teder

Ugala teatri tänavune suvelavastus viib publiku uitama tõeotsingu lätetele koos Margus Kasterpalu ja näitetrupiga. Esimest korda Eestis jõuab lavale Iiri näitekirjaniku Mark Doherty ballaadilik lugu „Vereliin“, mis kannab endas arhailist elutunnetust, kus esivanemate lugusid antakse edasi isalt pojale ja suguvõsa säilimisel on mälestused sama olulised kui jätkuv vereliin. Olustvere mõisa reheküüni täidab lavamaagiaga kunstnik Liisa Soolepp.

Tähtis osa „Vereliini“ lavakujunduses on põhupakkidel. Needsamad pallinööriga kokku köidetud põlvekõrgused põhupakid, mõõtudega 35x45x80cm, mis sügiseti Eestimaa põldudel silma hakkavad, on nüüd kevadel täiesti defitsiitseteks osutunud.

Suvelavastuse lavakujundus vajab neid põhupakke aga ligikaudu 400 tükki. Oleksime väga tänulikud igasuguse info eest, mis viiks meid kokku mõne heatahtliku inimesega, kellel sellised põhupakid jõude seisavad ning kes nõustuks sümboolse tasu eest põhupakid teatrikunsti tarbeks Ugala teatrile andma.

Palume ühendust võtta Ugala teatri lavastusala juhi Teet Ehalaga, kontakt e-mailitsi teet@ugala.ee või telefoni teel 520 83 82.

Pole tähtis, mis koguses teil põhupakke leidub, kõik võtame tänulikult vastu, sest nagu ütleb vanasõnagi – kes kõrt ei korja, see koormat ei saa!

Allikas: Ugala Teater

Võru Kandle suvelavastus “Maagiline pildivõru” viib rännakule läbi Võru linna ajaloo

Augustis, Võru linnapäevade raames, etendub Kandle aias neljal korral linna 230. aastapäevale pühendatud suvelavastus “Maagiline pildivõru”.
Võru linna ajalugu kajastav lavastus pajatab lõbusaid linnalegende Ain Saarest, Kai Leetest, tohtritest, papa Kreutzwaldist ja teistest erinevate ajastute linnakodanikest. Heidame pilgu Gaasitehase, Piimakombinaadi, Piiritusevabriku ja Vangimaja tegemistesse. Tumedamast perioodist linna ajaloos meenutame sõda ja Võru põlemist 1944. aastal, mil hävines suur osa ajaloolisest kesklinnast. Vastuoluliste aegade kiuste on Võru siiski pidevalt arenenud.
Lavastuses “Maagiline pildivõru” kerib aeg ennast tänapäevast tagasi algusesse. Stseenide puhul aeg korraks käivitub, et taas liikuda tagasi. Tekib küsimus, kuidas see on võimalik? Võrus elanud üleilmselt kuulus mustkunstnik San Martino de Kastrozza suudab veenvalt juhtida seda nägemust, sest tema vaim pole kuskile kadunud. Võru on maagiline ja ummamuudu liin.
Mida kaugemale me ajas liigume, seda vähem meenuvad inimesed, kes on läinud “teisele poole raudteed”. Ajaloost hakkavad kõnelema vaid vanad majad ja asutuste hooned. Ähmastub reaalsus ja fantaasia piir. Kas kõik nähtu ja kuuldu on ka päriselt nii olnud, jäägu lõpuks vaataja otsustada, sest igaüks näeb Võru linna oma silmadega. Alati jääb siiski alles salapära ja illusioon.
Lavastuses kasutatakse hulgaliselt ajaloolisi fotosid ja filme arhiividest, mis on Võru linna kohta säilinud. Lavastuses teeb kaasa ka praegune Võru linnapea Anti Allas.
Autor: Heiki Kelp
Lavastaja: Kalev Kudu
Näitlejad: Oleg Želudkov (Teater Idee), Mari Anton (Tartu Üliõpilasteater), Kauri Kaljuste (Tartu Üliõpilasteater), Elina Zilmer, Kaspar Kaasla, Sander Lebreht, Airi Pütsep.
Tantsijad: Jandra Hektor, Marie Tulik, Kristin Ireen Kuusk, Pille Kongo, Reijo Mälton, Meelis Sulg, Mihkel Joonas, Oliver Ossip
Tantsujuht: Andre Laine
Muusik: Jaan Randvere (klaver)
Kunstnik: Marika Vaher
Etendused Kandle aias (Liiva 13, Võru) 19., 20., 23. ja 24. augustil kell 21.
Piletid eelmüügis Võru Kandle kassas ja Piletilevis.
Kätlin Hoop

Teater Tõstamaal “Nädal aega kolmekesi”

14. juulil 2013 kell 20 toimub Tõstamaa laululaval Vana Baskini Teatri komöödia Clement Micheli “Nädal aega kolmekesi”.

Piletid on eelmüügis Tõstamaa raamatukogus kuni 13. juulini

Piletite hinnad eelmüügist:
Täispilet 12 eurot
Sooduspilet 10 eurot

Pilet samal õhtul kohapeal:
Täispilet 13 eurot
sooduspilet 11 eurot

Sooduspilet kehtib pensionäridele ja lastele vanuses 7-14 soodustust tõendava dokumendi alusel (vajalik kohapeal).

Kuurort Ruusa avab lisaetendusteks uksed

31. juulil, 1. ja 2. augustil toimuvad Ruusa vanas raudteejaamas suvelavastuse “Kuurort Ruusa” lisaetendused. Etenduste algus on 19.00

Näha saab elu Ruusa külas ja mõisas vanal Võrumaal Räpina kihelkonnas 1930ndate aastate alguses. Kuigi kunagi varem pole siin nii hea elu olnud, hakkavad nüüd siiagi jõudma jutud majanduskriisist. Ja mitte ainult jutud: nii mõnigi külainimene on kaotanud varasema töö ja peab mõtlema, kuidas edasi.

Kuid äkki kõik muutub. Valmis saab Tartu-Petseri raudtee (tööd lõpetatakse Ruusa ja Holvandi jaamade vahel) ja mõisa ning jaama ümbruse ostab ära Eesti rikkaim perekond: Puhkid. Varem veidi uimanegi tundunud külaelu saab nüüd sisse õige hoo. Kõigele lisab hoogu Puhkide idee kujundada Ruusa kandist välja suvitusala – sisemaa kuurort. Inimesed saavad tööd, mõisarahvas toob kaasa uusi suurilmakombeid, on tunda, et Ruusa kanti ootab ees suur tulevik.

Käsikirja autor on Jan Rahman, lavastaja Meelis Hansing. Mängivad rahvanäitlejad: Janno Rüütle, Helje Põvvat, Manivald Paulson, Pilar Ots, Taavo Salf, Margus Trumsi, Eduard Paulson, Tõnu Zernask, Sergei Mestiljainen, Sirli Aia, Hedy Liin, Kristiina Petersell, Leena Nargla, Tiia Kokmann, Viktor Lepland, Kaari Kallas ja lõõtsamees Toomas Ojasaar. Külalisena riigipea Pätsi osas INDREK TAALMAA.

Piletid (10 eurot ja 7 eurot) müügil Piletilevis, Ruusa Kultuurimajas ja Räpina Turismiinfos.

Kääpal algab täna “Viru tango” uus suvehooaeg

Alates tänasest, neljapäevast hakkab Kalevipoja suveteater Saare vallas Kääpal mängima komöödiat “Viru tango”, mille teemaks Eesti mehe juhtumised Soomes ja ühtlasi nende soov saada soomlasteks

Kalevipoja suveteatri repertuaaris oli “Viru tango” ka mullusel suvel. “Etenduse populaarsus tõusis just viimaste mängimiskordadega ja nii otsustasime seda mängida ka tänavu,” rääkis SA Kalevipoja Koda juhataja Hannes Soosaar, kes on ühtlasi suveteatri eestvedaja.

Lustakas ja rohkete laulude-tantsudega koguperekomöödia „Viru tango“ räägib Eesti hetkeolukorrast ja ühiskonna probleemidest laiemalt kahe soomlaseks ihkava eesti mehe isikliku elu kaudu. Hoolimata argielu raskustest – tööpuudus, rahapanappus – osatakse siiski leida retsept õnneks ja rahuloluks.

“Ühtlasi vaadatakse värske pilguga üle ka eestlaste-soome-eestlaste-soomlaste suhted läbi ajaloo, võrreldakse ühisjooni ja analüüsitakse erinevusi ning ollakse lõpuks sunnitud tõdema, et vennasrahvus seob meid kokku nii heas kui halvas, ” lisas Soosaar.

Soosaare sõnul on võrreldes eelmise aastataga ka mõndagi muutunud: “Selle suve etenduses on uued tantsijad ja amatöörnäitlejad. Seda silmas pidades võiks 26. juuli etendust nimetada ka esietenduseks. Samas on jälle kolm noort samad, kes eelmiselgi suvel. Suveteatri külastaja leiab kindlasti ka uusi nalju ja huvitavad tantsukavad, mis Kaisa Oja ja Marko Mehise loodud.”

“Viru tangot” mängitakse Kääpal SA Kalevipoja Koda maa-alal 26.-29. juulini ja 31. juulist-5. augustini kokku 10 etendust. “Kedagi väravate taha ei jäeta ja ära ei saadeta. Mahutame kõik inimesed ilusasti ära,” ütles Soosaar istekohtade arvu kohta. Tangole tulijatel on võimalus külastada Kalevipoja muuseumit ja saada eredaid elamusi Krati seikluspargis.

“Viru tango” kirjutas Soome kirjanik Veera Marjamaa, Soomest on ka lavastaja Kankku Kinkkunen. Kandvad rollid on kutselistel näitlejatel. Villut mängib Mart Toome, Matit Saare vallast võrsunud Anti Reinthal ja Kalevipoega Marko Mäesaar. Trupi suurus on 15 inimest. Mitmed harrastusnäitlejad on endale ise ka kostüümid valmistanud.

Kalevipoja suveteater loodi 2009. aastal. Varem on repertuaaris olnud näitemängud: seikluslik komöödia kogu perele “Kalle Blomkvist ja Rasmus” ja muistsetest aegadest jutustav “Välek”.

Jaan Lukas

Kaarel Karmi talus peetakse hullumaja suvepäevi

Homme esietendub Kaarel Karmi talus Rakvere Teatri suvelavastus „Hullumaja suvepäevad Vaino Vahingu ainetel“, mille lavastajaks on Urmas Vadi.

Etenduva loo keskmes on psühhiaater Johannes, kes otsustab jätta olmelise argielu ja kõik sellega seonduva, et alustada paksu metsa rüpes asuvas mahajäetud majas oma erapraksisega. Johannese erakuplaan aga rikutakse tema loomeinimestest sõprade poolt, kes tema patsientideks trügivad. Kõigest sellest areneb eksperimenteeriv inimkooslus, läbi mille võib lavastuses kogeda tugevat kultuuriloolist samastust 70-te teatriuuendajate kui kaasaega puudutavate
paradokside ja hingehädadega.

Lavastaja Urmas Vadi sõnul on lavastuse toimumispaik “Hullumaja suvepäevade” puhul märksa olulisem kui mõne teise lavastuse puhul. “Kogu see paik, see mets ja loodus, mis meie lavastuse juures on oluline, on seal jõuliselt olemas, ja metsa sees ka üks küün, mida üks psühhiaater ja kõik teised selles loos vajavad.,” rääkis Vadi.

Vaino Vahingu kiri Urmas Vadile 10. veebruaril 2006 pärast näidendi lugemist: Hommikust! Minu arvates hea kontsentraat tolleaegsest teatritegemisest. Ja see mängiva inimese kontseptsioon on huvitavasse kujundisse valatud. Tegelased on ära tuntavad, aga mis sellest – nii mõnigi neist on juba sealpoolsuses. Jõudu! Vaino.

Jan Rahman veab Võru näitlejad haiglasse

25. juulil esietendab Võru linnateater Võrus vana haigla hoovis (Karja 17, Võru) Jan Rahmani ja Tarmo Tagametsa suvekomöödiat “Haigemaja”.

Võru Linnateatri suvelavastust “Haigemaja” mängitakse juuli lõpus ja augusti alguses kuuel korral. Jan Rahmani kirjutatud humoorikas lugu on fiktsioon Nõukogude aja haiglaelu argipäevast, mida toetab vana haiglahoone visuaalselt nii oma keskkonna kui ka miljööga. Pärimuslikult elustub vana haigemaja võrulaste mäludes uskumatult erksalt. Kuna tegemist on Võrumaa haiglaga, on igal võrumaalasel vana haiglaga seoses rääkida oma lugu. “Minu lapsed on seal sündinud, mina olen ise ka seal sündinud, minu vanemad…” jne on esimesed reaktsioonid, mida enamik võrukaid kohe pajatama hakkab.

Autor: Jan Rahman
Idee autor ja produtsent: Heiki Kelp
Lavastaja: Tarmo Tagamets
Muusikaline assistent: Silja Otsar
Mängivad: Marje Metsur, Heli Teidla, Silvi Jansons, Maive Käos, Gertrud Kinna, Kait Kall (Von Krahli teater), Madis Mäeorg (Von Krahli teater), Martin Liira, Tarmo Tagamets, Siim Sareal, Jüri Kaver ning Võru VI draamastuudio noored.

Lavastusega “Haigemaja” tähistatakse ühtlasi Võru haigla 185. aastapäeva.

Etendused vana Võru haigla hoovis:
25. juulil kell 20
26. juulil kell 20
31. juulil kell 20
1. augustil kell 20
2. augustil kell 14 ja 20

Piletid hinnaga 11 ja 8 eurot on eelmüügis Võru Kandle kassas (tel. 7868 676) ja Piletilevis.
www.vorukannel.ee

Ruusa vanas raudteejaamas etendub
suvelavastus “Kuurort Ruusa”

22.-27. juunini mängitakse Ruusa vanas raudteejaamas suvelavastust “Kuurort Ruusa”.

Käsikirja autoriks on Jan Rahman, lavastajaks Meelis Hansing.

Mängivad rahvanäitlejad Janno Rüütle, Helje Põvvat, Manivald Paulson, Pilar Ots, Taavo Salf, Margus Trumsi, Eduard Paulson, Tõnu Zirnask, Sergei Mestiljainen, Sirli Aia, Hedy Liin, Kristiina Petersell, Leena Nargla, Tiia Kokmann, Viktor Lepland, Sander Mahlakas ja lõõtsamees Toomas Ojasaar. Külalisena riigipea Pätsi osas Indrek Taalmaa.

Kunstnikutööd teostavad Kerttu Murumets ja Marika Lukk.

Pilet 10 eur, sooduspilet 7 eur. Piletid müügil Piletilevis, Ruusa kultuurimajas

Etenduste algus on kell 19.

23. juuni etendus algab kell 11.

IN Teatri suvelavastus “Valge laev” esietendub Suure Munamäe vabaõhulaval

Reedel, 12. augustil 2011 esietendub Suure Munamäe vabaõhulaval Viktor Siilatsi muusikaline fantaasia „Valge laev“. Autor on kandnud seda materjali endaga juba viimased viis aastat, mis nüüd IN Teatri eestvadamisel lavavalgust näeb. „Valge laev“ kõneleb soovide täitumisest ja luhtumisest läbi Eesti lähiajaloo. Lavastus on pühendatud Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 20. aastapäevale.

Valge Laev on vabaduse sümbol – Eesti rahva lootus, soov vabana oma uut elu alustada. Aga kui enam ei ole Vene impeeriumi ega ka sakste orjust, kas sellist Eestit me ootasimegi? Kas väljarändamise asemel oleks igaühel võimalus ka kodus oma elu paremaks muuta või peabki jääma Valget Laeva ootama ja kas valge laeva lastiks on kaua oodatud õnn või midagi muud?

Etendused 12. ja 14. augustil kell 20 Suurel Munamäel,
19. ja 21. augustil kell 19 Tallinnas Eesti Nuku- ja Noorsooteatri suurel laval.

Peaosades Rosanna Lints ja Sepo Seeman. Kaasa teevad Maria Soomets, Kaire Vilgats, Katrin Valkna, Päär Pärenson, Lauri Kink, Tarvo Krall, Sten Karpov, Mait Trink jt. Autor Viktor Siilats, aranžeerija ja muusikajuht Andrus Rannaääre, lavastaja Priit Valkna, kunstnik Mae Kiviloo, liikumine Janek Savolainen, video Laura Romanova (RGB Baltic), konsultant Villu Kangur, muusikat teevad ansambel KALA, The Blinking Lights ja segakoor Anu Lõhmuse (Meero Muusik) juhtimisel.

Korraldab: IN Teater, inteater@gmail.com, tel +372 505 8876

Vaata ka sündmuse Facebooki lehte!

Jaan Pehk mängib peaosa Võru Linnateatri suvelavastuses

Võru Linnateater toob alates 10. augustist vaatajate ette Oskar Lutsu naljamängu „Kapsapea“. Lavastab külalisena Alex-Sander Kasak ning peaosas on multitalent Jaan Pehk, kes on ühtlasi ka lavastuse muusikaline kujundaja. „Kapsapead“ mängitakse vaid kuuel korral Dr. Fr. R Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi sisehoovis Võrus.

Alex-Sander Kasak, oled laiemale üldsusele tundmatu lavastaja, miks just Võru ja miks selline materjal?
„Tekkis tahtmine teha midagi lõbusat ja kerget, teisisõnu tahaks toredale materjalile päkad silma ajada. Kuna Jaan Pehk on piisavalt Samuel Pliuhkam, siis tuligi selline materjal.“

Lavastuse tegevus on toodud tänapäeva. Kes on need praegused meediakangelased, kes on tegelaste aluseks võetud?
A. Kasak: „Oleme püüdnud kaasata eestimaalasi, kes on üle maailma tuntud ja samas ka eestlasi, kes on tuntud ainult Võrumaal. Võitlus käib nii sumoringis kui ka Võrumaa kultuurimaastikul. Vihjame meie juhtidele, sportlastele ja kultuuritegelastele ehk tsiteerime laval elu ennast. Seekord ei tehta kurvastamise pärast midagi, eesmärgiks on ainult rahva rõõmustamine. Olge rõõmsad ja terved inimesed!“

Jaan Pehk, oled üldsusele tuntud kui muusik ja helilooja. Kas tunned end teatrirollis mugavalt?
Teatrirollis tunnen end hästi ja kindlalt. Selles kõiges on süüdi Võru Linnateatri aus, rõõmsameelne ja südamlik kollektiiv.

Esimene proovinädal on möödas. Kuidas hindate senist tööde käiku?
A. Kasak: „Kui näitlejad tekstid pähe saavad, saab mängima hakata, kuid praegu hirmu ei ole. Eks muuseumihoov annab palju mänguvõimalusi juurde.“
J. Pehk: „Endale annan viiepallisüsteemis hindeks kolme, teistele trupiliikmetele jagan maksimumhinded.“

Veidi enne esietendust, 7. augusti õhtul kell 19 esineb Jaan Pehk muusikalise lühikavaga Tamula rannabangalos. Külalistel on võimalik bangalost osta ka etenduse sooduspileteid ning osaleda loosimises, mille auhinnaks on 40 € väärtuses paadisõitu Tamula järvel. Pealtvaatajatele on kontsert tasuta.

„Kapsapea“ etendub 10; 11; 16; 18; 19 ja 20. augustil kell 19 Dr. Fr. R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi sisehoovis. Piletid Piletilevist ja kohapealt.

Lavastaja: Alex-Sander Kasak
Mängivad: Jaan Pehk, Helgur Rosental, Maive Käos, Mairi Jõgi, Marianne Kütt ja Gertrud Kinna.
Muusikaline kujundaja: Jaan Pehk

Alanud on Setomaa uue suvelavastuse „Maratsäuk“ (`marjakobar´) proovid

Menuka teatritüki „Taarka“ ajendil loodud MTÜ Taarka Pärimusteater toob lavale Kauksi Ülle uue näidendi, mis põhineb kolmel seto muinasjutul ning viib vaataja 1000 aastat tagasi viikingiaegsele Setomaale.

Näitemängu peategevus käsitleb jõuka Kaomäe pere saatust – kuna kommetest ja uskumustest täpselt kinni ei peeta, hakkab kolme õe ja kolme vennaga juhtuma imelikke asju. Ettevaatamatult pillatud sõnadest hakkab hargnema Kaomäe pere lugu, kus igapäevane külaelu põimub imetabasega ning kujutlusest võib kergesti saada päriselu.

Lavastajaks on Merle Jääger ning lavastaja abiks Tanel Jonas, kes mõlemad on Taarka Pärimusteatri noortele õpetanud näitekunsti nelja talve jooksul. Kunstnik ja kujundaja on Epp Margna. Peaosades astuvad üles Marje Metsur, Riho Kütsar, Tanel Jonas ja Markus Luik. Lisaks löövad etenduses kaasa Taarka Pärimusteatri noortestuudio liikmed ja kohalikud näitlejad ning lauljad. Seto laule õpetavad leelokoori „Tsibihärblase“ liikmed Maarja Hõrn ja Riin Tammiste. Etendus on setokeelne ja näha saab riideid, mille taolisi eeldatavalt kanti umbes 1000 aastat tagasi. Loe edasi: Alanud on Setomaa uue suvelavastuse „Maratsäuk“ (`marjakobar´) proovid

Suvelavastus “Peiarite õhtunäitus” Kiisatamme Kultuuritalus

Teatrikool TeatriPolygoni suvelavastus Madis Kõivu “Peiarite õhtunäitus” näeb õhtuvalgust Otepää looduspargis.

Üks pulm- ja kolm matust. Pulma tullakse, kuid matused jäävad pidamata. Pealt ei vaata ja kõrvalseisjaks ei jää. Vaid väheseid kordi eesti teatrilavale jõudnud kõivuliku maailmaüldistusega nähtud noortelugu haarab oma elujanus kaasa east vaatamata ja kindlasti annab loole oma jõu Kiisatamme 300-aastane tamm- kes ümber enda näinud just niisama noori just selsamal ajal- sajandivahetusel Vene-Jaapani sõja aegadel.

“Peiarite õhtunäitust” näevad ja näitavad sel moel teatrikooli TeatriPolygon stuudiolased, teatrimalev ja kohalikud rahvanäitlejad. Etendus ja simman toimub Kiisatamme Kultuuritalus, mida sedapuhku pööritavad Juhan Uppin, Margus Möll, Tuuli Merimaa, Eneli Rüütli ja Hellar Bergmann. Lavastaja Tamur Tohver.

Etendused toimuvad 22. ja 23. juulil algusega kell 20.30 Kiisatamme Kultuuritalus (Restu küla, Sangaste vald).

Loe lisa!
Kuidas tulla?

Lisateave kohast ja tegemistest:
Tuuli Merimaa tel +372 507 4718

Peko – naljakas, ent mõtlemapanev

On mitu asja, millele tuleb suveetendusele minnes mõelda. Piletid, need kipuvad olema kallid, kuid see, kes armastab kultuuri ja teatrit, ei hooli sellest eriti. Ilm, sellega võib kord vedada, kord mitte. 7. juuli õhtul vedas, Peko etenduse alguses pidi käe panema päikesevarjuks, et lava näha. Kui etenduse asemel oleks taibanud vaadata taamal olevat päikseloojangut, küllap oleks sedagi näinud, aga etendus köitis rohkem. Sääsed, neid kardeti, seda oli inimeste riietusest näha, kuid tegelikkuses ei domineerinud sääsed üldse, või oli jälle etendus see, mis suutis tähelepanu sääskedelt eemale viia. Nüüd siis etendusest endast.

Lavast on juba ajakirjandusest palju juttu olnud. 800 ruummeetrit lõhutud küttepuid Iir Hermeliini kujunduses olid osavalt paigutatud ning täitsid oma ülesannet väga hästi, olgu selleks siis venelaste auto peatamine või Petseri kloostri seinteks olemine. Puud liikusid rööbastel ja puud suitsesid, puid loobiti riidast välja ja laoti uuesti riita. Loomulikult olid puud ka need, mille kohal ilmutas end vägev Jumal Essu (Juss Haasma). Loe edasi: Peko – naljakas, ent mõtlemapanev

Vargamäel valmistutakse 15. teatrisuveks

Sel suvel etendatakse Vargamäel Urmas Lennuki uuslavastust „Vargamäe voonake”; samas mängitakse eelmisel aastal suure publikumenu saavutanud ja mitmes kategoorias teatriaasta auhindadele kandideerivat lavastust „Vargamäe varjus”, vahendab Järvamaa infoportaal.

„Vargamäe voonake” on katse jõuda Tammsaare „Tõe ja õiguse” II, IV ja V osa kaudu lähemale eestluse elu- ja kultuurimõttele või nagu lavastaja ise ütleb: „Meil on üpris palju musta, üsna palju valget, aga liiga vähe sinist.”  Seekord otsib Lennuk pidet A. H. Tammsaare isiksusest ja lähikondlaste mõjudest autori loomingus, laiendades seda suhestumist eestlusega üldisemalt. „Kui palju on Indrekus, Andreses, Tiinas ja Karinis Tammsaaret ennast kui kirjanikku/inimest. Kui palju on seal tema lähikondseid: sugulasi, tuttavaid, eestlasi laiemalt. Milline on Tammsaare suhtumine looja vastutusse oma loomingu suhtes ja kui palju on selles kõiges eestlast?”

Esietendus on 28. juulil A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel saunikute juures. Edasi mängitakse 29., 30., 31. juuli ja 12., 13., 14., 18., 19., 20., 21. augustil, kokku üheteistkümnel õhtul.

Taas mängitakse A. H. Tammsaare muuseumi rehetares ka Lennuki „Vargamäe varjus”, mille publik eelmisel aastal väga soojalt vastu võttis. Sel suvel mängitakse etendust ajavahemikul 4. – 11. augustini kokku kaheksal õhtul.
„Lavastus „Vargamäe varjus“ kõneleb loo sellest, kuis armastus Vargamäelt mõneks ajaks varvast viskas. Ometi pole see lugu üdini traagiline ega ka lootusetu masenduse buldooser. Selles on ka siirust ja armastust, on rammusat maakeelt, milles mehed oma pentsikuid õigusi taga jahivad.  

Anijal otsitakse suveetenduseks näitlejaid

Sihtasutus Anija Mõisa Haldus kavandab suveks vabaõhulavastust Eduard Vilde romaani alusel „Kui Anija mehed Tallinnas käisid”.

Esietendus peaks toimuma mais-juunis 2011, lavastuses osaleb kuni 40 inimest. Lavastaja on Allan Kress, kunstnik Hardi Volmer, kostüümikunstnik Jana Wolke.

Kõigil, kes tahavad kaasa lüüa (nii kutselised näitlejad kui ka harrastajad), palutakse 26. novembrini ühendust võtta.

Kontakt ja lisainfo telefonil 502 1160, e-postil: anijamois@gmail.com