Disko algas juba kella kuuest. Suure vägeva alguse tegid sisse tantsutrupid Stella ja Hope.
Peolisi oli kooli aulas igast vanuseastmest ja muusikavalik väga kirev. Stiili seekord ei olnud ja inimesed said ise valida, mis riietuse nad selga panevad. Õhtujuhiks oli Edwin Eylandt, Sindi gümnaasiumi 10. klassi õpilane, kellele ei olnud esimene kord õhtut läbi viia. DJ oli Kaur Kasemaa, Sindi gümnaasiumi 6. klassi õpilane ja teda aitas valgustusega tema klassivend Mattias Buht. Diskol toimus ka mänge ja võistlejatele jagati auhindu. Disko lõppes umbes poole üheksast. Üleüldiselt oli sõbrapäevadisko tegevusi täis.
[pullquote]DJ oli Kaur Kasemaa (paremal), Sindi gümnaasiumi 6. klassi õpilane ja teda aitas valgustusega tema klassivend Mattias Buht. Foto: Urmas Saard →[/pullquote]
Enne päris suurt trallimist õppisid lapsed riigi vanimas järjepidevalt töötavas lasteaias märgviltimist, vaatasid näidendit ja külastasid Punamütsikese kohvikut.
Sõbrapäeva trall Sindi lasteaias. Foto: Urmas Saard
Enne Krõllide, Tibude, Nublude ja Päikesejänkude rühmade laskumist keldrikorrusele olid laste õppeharjutusteks kõik ettevalmistused tehtud. Laudadel suured veega täidetud kausid, seebid ja erinevat värvi villad, mis ootasid laste õpihimulisi käsi. Õpetajate juhendamisel anti villale kuju. Seejärel seebitati nõnda, et mõne käed ei paistnudki seebivahust välja. Valmis tööd asetati alustele kuivama, iga töö külge kinnitati sildike lapse nimega.
Edasi mindi esimesel korrusel asuvasse liikumissaali, kus lapsed kohtusid esmalt Punamütsikesega. Veidi hiljem vaadati tillukest nukuteatrit. Laval arutlesid omavahel lehm, lammas, siga seda ja teist, rääkisid mardi-, sõbra- ja vastlapäevast. Lapsed vaatasid, kuulasid ja elasid kõigele sellele põnevusega kaasa. Etenduse lõppedes ilmusid lava tagant välja nukkude teisikud, ainult palju suuremad ja väga inimestele sarnanevad lehm, lammas, siga. Hüpeldes, tantsides ja lauldes pandi päris sõbrapäeva trall käima, kuni avanesid suured peegeluksed ja lapsed paluti Punamütsikese kohvikusse. Lauast tõustes jätkus trall juba päris lae all.
7. jaanuari õhtupoolikul oli Viimsis asuv Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum avatud mudelisportlaste 2016. a hooaja lõpugalal osalejatele.
Muuseumi erandlikul loal lubati edukad Pärnumaa juhtrajaautomudelismi sportlased Karmen Mets Jõõprest ja Andy Aron Sindist ajaloolisele autole lähemale kui tavaliselt. Foto: Urmas Saard
Pidulikul lõpugalal tunnustati parimaid. Kohal olid lennu- auto- ja laevamudelistid. Kõikidel mudeliliikidel on oma alajaotused, aga kuna meie põhirõhk on automudelismil, siis need jagunevad raadio teel juhitavateks, kiirus- ja juhtrajamudeliteks. Jagati välja mälestusmeened Eesti meistrivõistlustel kolme parema hulka tulnud sportlastele. Lisaks andis Eesti Tehnika ja Spordiliiit (ETSL) välja karikad parimatele alaliikide ja vanusegruppide kaupa. Parimaks juunioriks juhtrajasõidus tunnistati Karmen Mets ja seda kolmandat aastat järjest! 2013 aastal toimunud lõpugalal pälvis Karmen Mets Ilmar Viira nimelise rändkarika.
Sel korral sai Ilmar Viira karika Kaur Erik Tamm Äksist. Rändkarikas antakse noorsportlasele, kes on teinud aasta jooksul kõige suurema arengu. Arvesse võetakse edenemist kõikides klassides kokku, millest noor osa on võtnud. Kaur Erik Tamm võistles klassides: N-14; Open-12ja PR-24.
Galaõhtule lisas erilise tunde muuseum, mille eksponaatide vahel võis jalutada, šampuse klaasidega üksteist tervitada ja vestelda.
Tõmba-Jüri senistest esinemistest kõige suuremal laval musitseerimine toimus mullu suvel Hollandi külas Odoornis, kuhu paigaldatud lava võrreldi samal ajal Pärnu rannaliivale püstitatud Weekend festivali pealavaga.
Esta Ruusmann, Ain Luhtjärv, Jüri Verlin, Ants Tugedam. Foto: Urmas Saard
Eile esines Pärnu aianduse- ja mesinduse seltsi rahvamuusikaansambel Tõmba-Jüri Sindi sotsiaaltöökeskuses vähendatud koosseisuga pisikesele eakate seltskonnale.
16-aastase Tõmba-Jüri praegune koosseis teeb muusikat kolmandat aastat. Reede õhtul oli seitsmeliikmelisest koosseisust esinemas akordionist Ants Tugedam, kontrabassiga Jüri Verlin ja kitarriga Ain Luhtjärv. Viimased paar aastat juhendab ansamblit Esta Ruusmann. Tema mängis meeste seltsis viiulit. „Jüri ja mina oleme Pärnust. Ülejäänud ei ole. Ats on Arest, Ain Uduverest jne,“ tutvustas Esta. Ta rääkis, et pärast muusikakooli läbimist jäid pillilood kuueteistkümneks aastaks ootele, aga üüd mängib Esta uuesti juba kuusteist aastat.
Esta selgitas, et nende lugude valik ulatub seinast seina. „Mängime pärimusmuusikat, hästi lemmikud on välismaised rahulikud lood. Millegipärast on need põnevamad. Eks seal ole neid minoore rohkem ka. Hoopis teistmoodi. Eesti lood on rohkem positiivsed.“
Jõuluball on Sindi gümnaasiumis kujunemas enne talvist koolivaheaega traditsiooniliseks oodatud sündmuseks.
Jõuluball Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard
See oli seitse aastat tagasi, kui Sindi gümnaasiumi õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerup esmakordselt korraldas Jõuluballi, mis nüüd järjepidevalt igal aastal kordub. Ta teadis lisada, et päris esimest korda see toona siiski ei toimunud, sest Mari Suurväli direktoriks olemise ajal on ühel aastal ka varem Jõuluballi peetud, aga pärast seda tuli vahe sisse. Korraldajaid on vahepealsetel aastatel olnud rohkem kui üks ja iga ball seetõttu eelnevatest veidi omanäolisem. Tänavu oli peakorraldaja kooli huvijuht Eneli Ennok.
Eilse balli õhtujuhiks valiti Ats Tobias Pikk. Tervituslauluga esines Sindi gümnaasiumi õpilane Marion Tõldsepp. Rivo Rehe laulma hakkamine tõi esimese tantsupaari põrandale. Gümnaasiumi direktor Ain Keerup ja Tatjana Grigorjeva-Keerup ei jäänud kauaks üksinda tantsupõrandale. Õige pea liitusid ka järgmised paarid. Tantsiti valsi taktis, aga ka teistes rütmides. Tantsude pausil kutsus huvijuht pidutsejad seltskonnamänge mängima. Kellel soovi oli, käisid kooli stuudios pildistamas. Fotografeeris oma kooli õpilane Eliise Kull.
Jõuluvana Joonatan külastas Sindi eakaid, sotsiaaltöökeskust ja naisliitu.
Jõuluvana Joonatan Sindis. Foto: Urmas Saard
Kuna linnatänavate paljal asfaltil uhke saan ei libise, vahetas jõuluvana Joonatan saani ja seda vedava hobuse lumetee lõppedes veelgi uhkema neljal rattal vurava sõiduki vastu ja jõudis nõnda väga kiiresti juba täna Sindi sotsiaaltöökeskuse maja trepi ette. Sindi sotsiaaltöökeskuses peeti ühiselt naisliidu liikmete, eakate ja keskuse rahvaga jõuluootuse pidu. Autost õuele astudes tõmbas Joonatan aega viitmata lõõtsast lustliku viisijupi välja, astus paraadnast majja ja seadis sammud otseteed kõige lõbusamalt kostvate häälte suunas.
Pika laua taga istus inimesi 30 ja pealegi, paljudel päkapiku mütsid üle kõrvade veetud. Eakate juht Juta Velleste krapsas hoobilt laua tagant püsti ja seisiski kohe abivalmilt jõulutaadi kõrvale. Näis, et jõulumehel aeg piiratud ja nii asus ilma pikema jututa kinke jagama. Juta aitas küll nimesid lugeda, aga iga nimetatu pidi suutma päris iseseisvalt luuletust lugeda, laulda või tantsida. Väga hoogsaks jalgade loopimiseks paraku ülipika laua tõttu ruumi ei jätkunud ja nii pidi mõnigi särtsakam esineja leppima rahulikema liigutusega. Mõned ei pääsenudki laua tagant välja ja jõulutaadi pikk pai jäi saamata, kuigi pikalt ette loetud luuletus väärinuks koguni kolme pikka paid. Kingiks saadud pakid toimetas nobedal käigul kõigile kätte Edvi Kukk, naisliidu juhatuse liige.
Kuigi kadripäev on alles 25. novembril, pidasid hakkajad eakamad daamid juba täna Sindi sotsiaaltöökeskuses maskide taha varjudes kadripäeva pidu.
Ühemehebänd Kalev ja kadripäeva pidulised Sindi sotsiaaltöökeskuses. Foto: Urmas Saard
Rahvakalendri andmeil käinud vaesed saarte ja Läänemaa naised, kellel polnud oma maja, maskeeritult kadripäeval või mõned päevad varem, teinekord ka hiljem, mööda maad ringi. Mõnikord polevat maski kantudki. Kogutud siis endile toitu, villa ja riidekraami. Nõnda toimitud 19. sajandil ja eelmise sajandi alguseski veel.
Sada aastat hiljem on kombed ja tavad palju muutunud. Enamik tänaseid Sindi daame olid riietunud uhketesse valgetesse riietesse, mõned kandsid maske, mõned mitte.
„Kui kadrikamp oli suurem ja kogunes rohkem kraami, siis on mõnigi kord korraldatud külas või töökohas kadripidu, nagu see veel tänagi toimub Kihnu saarel ja mitmel pool mujal,“ kirjutatakse Rahvakalendris. Riidekraami, villa ja toitu Sindi daamid ei kogunud, aga peolaud oli sotsiaaltöömaja saalis kaetud ja pillimeeski kaasa võetud.
Meeleolu tõstis ühemehebänd Kalev, kodanikunimega Kalev Kalden Are kandist. Pillimehe saatel tantsiti valssi ja keerutati jalga ka teiste tantsude taktis.
Täna peeti Sindi sotsiaaltöökeskuse õuel eakate suve lõpetamise pidu ja tähistati Leida Tantsu sünnipäeva, kellel täitus 3. septembril 90. eluaasta.
Eakate suvelõpu pidu Sindis. Foto: Urmas Saard
Tublisti üle kolme tunni kestnud pidu sisustas valdavalt Jüri Saamel, kes tutvustas ennast siiski rohkem Jürina Rotikülast. Jüri laulis, mängis kitarri ja klahvpilli, taustaks eelnevalt salvestatud meloodiad ja rütmiinstrumendid. Vahelduseks luges naljakaid episoode, esitas viguriga ja vigurita küsimusi. Jüri kõrval proovis laulda ka Juta Velleste, kes on Sindi pensionäride meelelahutuslike kogunemiste peakorraldaja. Tovpeko Maria laulis vene viise.
Murueided tantsisid. Tantsisid ka teised. Tantsudega tehti koguni päris näitemängu sugemetega etteasteid. Tantsiti seltskonnatantse ja liiguti isegi diskorütmis.
Peo teisel poolel tuli toimuvat uudistama ka Ilme Prenge, kellel paluti samuti mõned ea- ja ajakohased laulud laulda. Lauldi ja tantsiti kuni oodatud üllatusesinejate saabumiseni. Üllatasid ansambli Šal-lal-laa naised. Esimesena kõlas Arvo Ratassepa „Saarepiiga laul“. Kuna Šal-lal-laa lauljad laulavad ka Sindi laulukooris, kes sõidavad oktoobris Praha festivalile, siis esitati selleks puhuks õpitavast kavast ühe loo. Lauldi Tšehhi helilooja Bedřich Smetana „Ma hvezda“, mis eesti keeles tähendab ‘minu täht’. Viimase laulu laulmiseks astuti Leidale võimalikult lähedale ja lauldi Miina Härma „Ei saa mitte vaiki olla“. Kristel Reinsalu kinkis lauljate poolt lilled ja ütles südamlikud sõnad. Kui seni oli Leida pidevalt naerusuiselt toimuvale kaasa elanud, siis Šal-lal-laa esinemise ajal võis tema silmist lugeda erilist tänulikkust. Väga tänulik oli muidugi kogu kuulajaskond.
Neljapäeval algava Hiiu Folgi kontserdid toimuvad tänavu 15 erinevas paigas üle kogu Hiiumaa. Laialdane esinemiskohtade valik annab külastajatele võimaluse lisaks pärimusmuusikale, loodusõhtutele ja -matkadele, filmiprogrammile, maitsvale toidule ja folgimelule maksimaalselt osa saada saare võludest ja mitmekesisusest.
Illustratiivne foto Kärdla tänavalt. Foto: Urmas Saard
Kui eelnevate aastate Hiiu Folgid on alguse saanud Kärdla laululavalt, siis 12. Hiiu Folgi avamine toimub hoopistükis Kärdla Villalaos. “Nagu tänavune folgi peateema “Merest mereni” juba vihjab, oleme folgi avamise toonud merele veelgi lähemale,” põhjendab Hiiu Folgi peakorraldaja Astrid Nõlvak folgi avamise asukohta. Et folgi teema fookuses on meri, oli aga selge juba enne merekultuuriaasta avalikustamist. “See on tore kokkusattumus, mille üle on meil ainult hea meel. Kuigi hiidlased on läbinisti mererahvas, ei ole merelähedus teema, mida tasuks peljata või kohalike jaoks liiga tavaliseks pidada,” sõnab Nõlvak.
Avamine pole ainus Kärdla Villalao laval toimuv suursündmus. Nimelt astuvad peale folgi ametlikku algust samas kohas üles Kadri Voorand, Liisi Koikson, Jaak Sooäär ja Paul Daniel kavaga “Mõeldes Tormisele”. Kui Tormise muusikale kummardust tegev kava on pigem rändama viiv kontserdielamus, siis sellele järgnevad esinejad Janne Suits ja Kristi Kool annavad rahvale võimaluse ka tantsu lüüa.
Tänavune Eestimaa võimlemispidu „Hingelind“ toimus 2. juulil Tallinna Kalevi staadionil, kus osales live muusika saatel ümmarguselt 5000 harrastajat. Nende hulgas Sindi Avatud Noortekeskuse võimlemisrühm Stella.
„Laseme kõik koos lendu Hingelinnu, kes nüüd üle Eestimaa tuisates jagab aktiivselt peosõnumit maakonnast maakonda, vallast valda, külast külasse,“ kuulutati enne pidu. „Laskem nüüd samal linnul jätkuvalt lennata ja jutustada kõigest, mis nähtud ja kuuldud,“ ütles täna Sindi noortekeskuse juhataja Helle Vent.
Sügaval, sügaval kehas elab hing. Keegi pole teda veel näinud, aga kõik teavad, et ta on olemas. Hinge sees, tema keskel, seisab ühel jalal lind…
„Oleme võimlemispeolt tervetena tagasi, aga Hingelind hoiab meid endistviisi selle võimsa tunde all, mida 5000 esineja ja 25 000 pealtvaatajaga suursündmus pakkus. Meie rühm Stella esines Hingepuhtuse laekas koos 250 gümnasisti ja tudengiga. Kava autor ja lavastaja oli Marju Asarov, kellelt saime ka facebookis eraldi tänu tubliduse eest,“ rääkis Vent.
Sindi linna noortevolikogu algatusrühma eestvedamisel avati täna Supluse tänava lõpus asuva väliujula suplushooaeg rõhutatud pidulikkuse ja paljude sportlike tegevustega.
Sindi ujulas. Foto: Urmas Saard
Pärnu Postimehe veebilehe hinnangul kogunes päevasündmust uudistama sadu sintlasi ühes peredega. Avatseremooniaga alustati kell 16.00. Külauudiste reporteri kohale jõudes olid kella osutid sellest hetkest tublisti tunnijagu edasi liikunud ja hilinenud uudishimulikel silmadel mõndagi nägemata jäänud. Vetelpääste hoone kõrval oli harkjalgadele asetatud võimas binokkel ja lapsed vaatasid pika toru mõlemast otsast sisse.
Parajasti võttis sõna Eedi Lelov, Sindi gümnaasiumi bioloogia õpetaja ja linnuvaatleja. Jutuks oli kaks küsimust: kuidas mõjub kasele tohu koorimine ja kui kahjulik on talvine partide ning luikede söötmine? „Kui kase koorimist teha meisterlikult, ega see siis puu elujõudu maha ei võta. Umbes 7 aastaga on uus toht jälle peal,“ selgitas Lelov, kes siiski peab tegevust natuke inetuks. Luikede ja partide söötmisel peaks inimene mõtlema sellele, et veelindudel oleks parim viis toimida ikkagi vastavalt oma aastatuhandete kestel väljakujunenud looduslikele harjumustele. Instinkt käseb veelinde ilmade külmenedes ja söögi kättesaadavuse raskemaks muutumise korral lennata sobivamatele veekogudele talvituma.
Kellel Sindi inimestest jaanilaupäeva pidutsemisest väheks jäi või sooviti pereringist suurema hulga rahva sekka tulla, need seadsid eile sammud Karja kodumajutuse avarale õuele. Kohta, mida rahvasuus tuntakse ammusest ajast saadik palju paremini ikka Karja kõrtsina.
Kiituskirjad Jaanidele. Foto: Urmas Saard
Majaperemees Raigo Paulberg ise pidu ei pidanud. Jaaniaeg paneb käed-jalad tööd täis. Seal ta astuski jälle kiirel pikal sammul üle õuemuru, kaks tulekustutit teineteises käes. Igaks juhuks, mine sa tea…! Tervitas esimesi jaanipäevalisi kättpidi. Kui jaanikule saabujate arv kippus juba sadadesse tõusma, siis kõigile enam käepigistuseks mahti ei jätkunud.
Õueköögis vajasid tulekolded küttepuid ja kartulid, liha, vorstid hoolsat jälgimist, et midagi liiga ära ei küpseks. Lisaks sellele oli peremehel veel tuhat muudki tegemist. Pidi isegi ilmal silma peal hoidma ja valvama nagu väikest last, et jaanipäeval mõne pöörase koerustükiga hakkama ei saaks. Aga jõuad siis tuulega võidu joosta. Nii lendaski ootamatult kerge telk üle kõrge plangu naabrite aeda. Peremees on mõistlik mees ja ei hakanud tuulega tühja jõudu proovima. Telk klapiti kokku ja enne kui hüppekangas oleks samuti lendavataldriku liueldes linna kohale hõljuma lennelnud, tõstsid peremees ja abiline selle tuule meeleolude eest varjule.
Pärimuspidu Baltica eestvedamisel toimub jaaniajal Pärnumaal lausa viis rahvalikul kombel läbiviidavat jaaniõhtut.
Alpisarved. Foto: erakogust
„Suur rõõm teada, et Pärnumaa on meie Eestimaa jaaniõhtute pundis kõige rohkemalt esindatud,“ kinnitab Eesti Folkloorinõukogu nimel Kristin Viljamaa.
Pärimuspidu Baltica on kätte jõudval suvel Balti riikide ühine rahvakultuurisündmus. Üle kolme aasta taas Eestis toimuval folklooripeol leiab olulise koha eelkõige peo pidamise kunst ja rahvakalendri pühade väärtustamine. Pärimusmuusika pidu peetakse kaunil suveaja pühal – jaaniajal.
Folkloorinõukogu pöörab sel korral oma pilgu rohkem maale ja looduse rüppe, kogukondade ja ühistegevuste keskmesse. Varajasemate linna- ja maapäevade asemel leiavad aset suured peopäevad Moostes ja Vanamõisas, väiksemad kohalikud peod külaplatsidel. Tänu innukatele külavanematele, kultuuritöötajatele ja folkloorirühmadele jõuab pärimuspidu toredatesse taludesse, küladesse, parkidesse. Balticaga on liitunud 36 eriilmelist jaanipidu kõigist maakondadest.
Eesti lipu päeval Pärnu Vallikäärus toimunud laulupäeva repertuaar, lavastus ja kujundus sobitati kokku Eesti lippude ja lipuvärvidega.
Andrus Siimoni juhatamisel kõlab ühendkoori estuses Eesti lipp, Enn Võrk/Martin Lipp. Foto: Urmas Saard
Esines 84 neidude- ja naiskoori umbes 1700 lauljaga. Kõige arvukamalt oli esindatud Tallinn ja Harjumaa, 31 kooriga. Poole vähem oli Tartust ja Tartumaalt, aga võrreldes ülejäänud maakondadega ikkagi muljetavaldavalt palju. Pärnumaad esindas 9 koori, mujalt oluliselt vähem.
Laulupäeva kandev teema oli naine kui elu andja, kodu looja, hoidja. Maarjamaa on kui kodu, kui aken maailma, aken mehe südamesse, aken, mis ootab, et lapsed alati koju tagasi tuleksid. Naine on tugev igas olukorras, ka siis, kui mehi enam kõrval pole, naine on tubli igas olukorras, saab kõigega hakkama. Neidudekoori laulud kandsid endas naiseks kasvamise, armumise, armastuse, uue põlvkonna ja kodu loomise sõnumit.
Peo kunstiline juht oli Toomas Vool, lavastaja Kaili Viidas, kunstnik Piret Bergmann, tekstid Helle Kirsilt, kontserti juhtis Märt Avandi.
Eilsel Eesti lipu päeval kogunes enneolematu hulk rahvast Pärnusse Rüütli platsile, kus Eesti lipu selts tähistas ühiselt Eesti naiste laulupeoliste, linnakodanike ja teiste külalistega sinimustvalge lipu sünnipäeva.
Riigikogu juhatuse ja Eesti lipu seltsi poolt kingiti Eesti naislaulu seltsile, tublidele töökatele naistele sinimustvalge esinduslipp. Lippu hoiab seltsi esinaine Margit Võsa. Foto: Urmas Saard
Rüütli platsil lehvisid kümned sinimustvalged lipud. Mängis kaks koosseisu puhkpilliorkestreid: Saxon Kaido Kivi dirigeerimisel ja Pärnu noorte puhkpillorkester Rein Vendla dirigeerimisel.
Detsembris 2014 kuulutas ajakiri Täheke koostöös riigikantseleiga välja täiskasvanute luulevõistluse „Meie oma Eesti lipp“. Jõõpre Kooli eesti keele ja inimeseõpetuse õpetaja Helle Kirsi sai auhinna luuletuse „Tähtis töö“ eest. Eile luges sama, üht parimat, lipuluuletust Emilie Kirsi:
Vaata, kuidas meie lipp tuules uhkelt siputab! Küll on kurb, kui mõni maja pühadel on liputa.
Püüa aru saada sellest- lipu töö ei edene, kui ta kurvalt konutades kapi põhjas vedeleb.
Lase kaunil Eesti lipul ikka mastis lehvida, sest et meie lipu töö on Eesti kodu ehtida.
Täna keskpäeval kogunesid Sindi inimesed kodulinna raekoja juurde pidulikule lipurivistusele, et tähistada sinimustvalge lipu 132. sünnipäeva. Juba veerand tundi enne pidulikku algust mängis Pärnu noorte puhkpilliorkester Rein Vendla juhatamisel meelolukaid lugusid.
Lipu päeva pidu Sindi gümnaasiumi õuel. Foto: Urmas Saard
Lipu sünnipäeval tervitasid kodanikke Sindi linnapea Marko Šorin, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste ja riigikogu aseesimees Jüri Ratas.
„Mul on hea meel, et sintlased peavad Eesti Vabariigi sündmuste tähtpäevade tähistamist oluliseks,“ ütles pidupäevalisi tervitanud Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, kes osales Sindis mõned kuud tagasi ka riigi 98 sünnipäeva tähistamisel. Eriti rõõmustab maavanemat teadmine, et nendest üritustest võtavad osa väga paljud kohaliku lasteaia mudilased ja gümnaasiumi algklasside õpilased. „Sellel isamaalisel kasvatusel, mida tehakse Sindis, on meie riigi jätkusuutlikkusele väga oluline panus! Me võime olla kindlad, et need noored kaitsevad meie riigiaateid ka tulevikus!“ Maavanem kinnitas, et sinimustvalge lipp on andnud Eesti rahvale meelekindlust ja julgust. „Vaadates täna siin Sindis sinimustvalgete lippude merd, on mul siiras rõõm, et me peame oma riiki ja lippu kalliks. Ühendagu sinimustvalge lipp meid kõiki ja alati – meid kellele Eesti Vabariik on südames ja kallis!“
Eesti naislaulu selts koostöös Eesti lipu seltsiga ühildavad 4. juunil tähistatava lipu päeva Pärnus üleriigilise nais- ja neidudekooride laulupäevaga „Üle Maarjamaa“, mille kontsertlavastuse ettevalmistamiseks tehti täna Vallikäärus suuri ettevalmistusi. Täna keskpäeval rääkis eelseisvast suurpeost pealavastaja Kaili Viidas.
Kaili Viidas, üleriigilise naiste laulupeo pealavastaja. Foto: Urmas Saard
„Üle riigi tulevad kokku 1700 Eesti naist, 80 koori, kes kõik hakkavad homme õhtul Vallikäärus laulma,“ teatas Viidas. Päevakava saab alguse kell 17.00 Rüütli platsil toimuva Eesti lipu päeva tähistava kogunemisega. Kogu laulupäev on samuti pühendatud Eesti lipule, millega tähistatakse 132 aasta möödumist sinimustvalge lipu sünnist. Järgneb rongkäik mööda Rüütli tänavat Vallikääru, kus kell 18.00 alustatakse kontsertetendusega. „Mis on ilusam kui Eesti lipp ja naised. See temaatika seati ilusasti kokku kõlama. Üle Maarjamaa on tulnud kokku naised, et anda võimalus tõsta ka Eesti naine kõrgele pjedestaalile. Esile tõstmise eesmärgiks on mitte vahet tegemine vanuseliselt. Esile tõstmist väärivad ühtviisi nii pisike tüdruk kui kõrges eas vanaema.“
Viidase sõnul toimub terve pidu koduses pidulikus võtmes. Lavaline kontseptsioon on selline, et kõik Eesti naised tulevad külla kogu Eesti suurperele, õue peale pidu pidama. Kujunduski saab olema Eesti taluhoovi meenutav, kus peetakse maha suur laulupidu. „Toomas Voll, kunstilise juhina, on öelnud, et naiste koorilaulu mapp ei ole repertuaari osas väga paks, aga palju on uusloomingut. Kuid on ka n.ö. vanu häid laule. Maitset peaks jätkuma nii vanematele kui noorematele. Näiteks, ühe pala on loonud Rolf Roosalu. Mari Holm tuleb oma lauluga „Mari oli Maias“. On ka klassikalisi lugusid, nagu Anna Haava „Ei saa mitte vaiki olla“ jt.“
Pühapäeval Pärnu Vallikäärus peetud Pärnumaa eakate suvepeol „Meri, maa ja päike“ osales ühtekokku pooltuhat tantsijat, lauljat ja muusikut.
Pärnumaa eakate suvepidu “Meri, maa ja päike”. Foto: Urmas Saard
Suvepeo ellu kutsuja Sirje Osipovi kanda oli kontsertetenduse heaks kordaminekuks mitmekordne vastutus. Lisaks üldjuhi ülesannetele tegeles ta ühtlasi tantsuosade kokkuseadega. Muusikalise osa juht Priit Kask moodustas orkestri, milles ka ise mängis. Temaga samasse koosseisu kuulusid veel Õnnela Teearu, Esta Ruusmann ja Jüri Verlin. Suvepeo projektijuht Aire Koop, Rahvakultuuri keskuse rahvakultuurispetsialist ütles, et Vallikääru suurel sõõrikujulisel põrandal esines 26 eakate tantsurühma. Ühendkoor moodustati 16 laulukollektiivi liitmisel ja neil tuli ära õppida 13 uut laulu.
Suvepeo pealkiri „Meri, maa ja päike“ sisaldas kontserdi kolme osa alapealkirjasid. Esimeses blokis lauldi ja tantsiti merest ning merele. Nagu heal rahvapeol ikka, kaasati ka publik ühislauluks. Rahvas tõusis püsti, ühendati käed ja hääled, kui Helle Kullamaa pöördus publiku poole ja väekalt pääses kõlama “Läänemere lained”.
Täna õhtul kogunesid Sindi taidlejad seltsimaja väikesesse saali traditsioonilisele hooaja lõpupeole, kus istuti seltskondlikult pidulaudades, kuulati ja vaadati üksteise etteasteid. Peoõhtu teises osas musitseeris tantsuks Viljo Tamm Bänd.
Sindi laulukoori tervitus Allar Rajale. Foto: Urmas Saard
Õhtujuhi pidupäev kujunes vist kõige pikemaks ja jätkub täie hooga juba järgmise päeva hommikul. Tuli ta keskpäevaselt Põlendmaa külapäevalt naabervallast Paikuselt ja pühapäev algab varakult Pärnu Vallikäärus maakonna eakate suvepeo “Meri, maa ja päike” viimaste ettevalmistustega, et päeva lõpuks seegi ettevõtmine saaks kordaläinuks lugeda. Alati abivalmis Priit Kask ei vaja pikemat tutvustust. Ütles: „Näe, pisteti kava pihku. Maha lugeda oli väga vähe. Enamik jutt pidi ikka omast peast tulema.“ Ja jutt veereski hästi.
Mina jõudsin pidulauda väikese hilinemisega, parajasti kantritantsijate esinemise hetkel. Nende järel tulid põranda keskele Omasoodu ja Murueided.
Siis sättis hulk lauljaid endid poodiumi ette ühte viirgu rivisse ja Kristel Reinsalu uuris kas keegi näeb kusagil Allar Raja. Ei näinud. Küsis Allari naabrite järele, aga neidki polnud. Mina elan küll tema naabertänavas, aga vahemaa siiski sedavõrd suur, et ei julenud ennast tema naabriks arvata. Aga mis sest, et Allarit ega naabreid kohal polnud.
Täna toimus MTÜ Võimlemisklubi Rüht korraldamisel Pärnu Vallikäärus Pärnumaa teine võimlemispidu „Meremuinasjutt“.
Pärnumaa teine võimlemispidu “Meremuinasjutt”. Foto: Urmas Saard
Tänavune merekultuuriaasta andiski võimlemispeo nimetuseks “Meremuinasjutt”. „Meri liidab ja meri lahutab, meri kutsub ning saadab teele, meri annab ja meri võtab. Meri on ootus ja lootus, meres on omamoodi huvitav elu,“ selgitasid korraldajad. Sellel aastal oli võimlemisklubi Rüht ootus ja lootus tuua rahvani suurejooneline võimlemisetendus, milles võimlemiskavad tõid vaatajateni mere elu ja võlu.
Võimlemispeo sihtrühma moodustasid Pärnu ja Pärnumaa lasteaialapsed, koolinoored, täiskasvanud. Esmakordselt võimlesid peol ka väikesed beebid ühes oma emadega. Tantsisid rahvatantsuansambel Tuurit-Tuurit ja Upsar, külalistena osalesid Tartu daamid võimlemisklubist Rütmika. Pealavastaja oli võimlemisklubi Rüht juhataja-treener Kai Esna.
Pidu oli kõigile, nii osalejatele kui vaatajatele, tasuta juba varajasest hommikust alates. Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja ütles, et nende võimlemisringi Stella ja Täheratas iluvõimlejad tulid Vallikääru juba peale kaheksat. Enne etenduse algust harjutati ühist esinemist mitmeid kordi ja mitutpidi läbi.
Eelseisval pühapäeval peetakse Pärnumaa rahvakultuuri keskseltsi eestvedamisel Pärnu Vallikäärus maakonna eakate suvepidu “Meri, maa ja päike”. Pooletuhande esineja hulgas tulevad lavale ühendkoor ja tantsurühmad, vahetekste esitab Feliks Kark.
Memme-taadi suvepidu Tootsis aastal 2009. Foto: Urmas Saard
Kontserdi projektijuht on Aire Koop, aga suvepeo mõtteline algataja ja üldjuht Sirje Osipov, kelle eelistused kuuluvad folkloorile ning rahvatantsule. Vokaalse ja instrumentaalse muusika poolel kannab hoolt hea kordamineku eest suurte kogemustega Priit Kask, kes musitseerib kontserdi kestel korduvalt ka ise.
Kask selgitas, et ühendkoor moodustati paljudest maakonna ansamblite lauljatest: Kilingi-Nõmmest, Pärnu-Jaagupist, Paikuselt, Treimanist jm. Kavasse võeti 13 laulu, mis on lauljate jaoks päris uued. Kask ütles, et seni on ühiselt proovitud kokku laulda vaid ühel kogunemisel. Laulud õpiti ära väiksemates gruppides. Ühendkoori juhatavad Helle Kullamaa, Evi Kullam Pärnust ning Jakob Kaunissaar Pärnu-Jaagupist. Solistina laulab Maidu Maamees, samuti esineb Treimani trio. Viiulit mängib Esta Ruusmann, akordionit Õnnela Teearu, Kontrabassi Jüri Verlin. Priit Kask mängib kontserdil elekriakordionit. „Otsustasime, et laule saadame elava muusikaga ja fonogramme ei kasuta,“ rääkis Kask. „Tantse saatev muusika tuleb siiski fonogrammilt“.
Iga kahe aasta tagant aset leidev Jänesselja lasteaia laulu- ja tantsupidu peetakse tänavu kolmandat korda 31. mail.
Lipu päeva tähistav Jänesselja lasteia rongkäik aastal 2013, pildi keskel Jänesselja lasteaia direktor Aina Alunurm. Foto: Urmas Saard
Merekultuuri aastale ning Jänesselja lasteaia 40. tegutsemisaastale pühendatud laulu- ja tantsupidu kannab pealkirja „Koduõuest mereni“.
Jänesselja lasteaia direktor Aina Alunurm räägib peokava tutvustades sellest, kuidas vanaema ja lapselapse mõtted ja arutelud viivad meid rännakule koduõuest oja kaldale, jõe veerele ning lõpuks avara ja lõpmatu mere rannale. Meremüha, kajakate kisa, muul keset loksuvaid laineid ning lapse kõnelus merega: „Meri, meri, kas sa vastad, kui ma sulle hüüan?“ – see on peo lõppvaatus, mis iseloomustab meid kui rannarahvast, kelle jaoks meri, ääretu ja mõõtmatu, on olnud püha. Temalt paluti leivakõrvast, meri andis tööd.
Laulu- ja tantsupeo kavas on nii rahva- ja lastelaule, loits, ütlemisi, tantse, liikumisi, muusikalisi hetki ja vahepalasid kui ka kandle- ja parmupillilugu. Etteasteid on nii väikestelt kui suurematelt lastelt, ansamblis laulvatelt lastelt kui õpetajatelt. Üheskoos moodustub peost tervik. Ei jää saabumata ka valge laev, kahemastiline!
Sindi pensionäride aktiiv ja naisliit tähistasid täna ühiselt Sindi sotsiaaltöökeskuse 17. asutamise aastapäeva ja viibisid peatselt saabuva emadepäeva mõtetes, mille muutsid eriliselt kauniks Sindi lasteaia koolieelsete rühmade laululapsed.
Ema ja tütar – noor pensionär Juta Velleste, Sindi pensionäride eestvedaja ja Sindi linnavalitsuse sotsiaalnõunik Helga Isand. Foto: Urmas Saard
Sotsiaaltöökeskuse kestvalt heale koostööle linnavalitsusega annab tunnistust linnapea Marko Šorini külaskäik ja kingituste pakk. Temaga olid ühes ka sotsiaalnõunik Helga Isand ja lastekaitsespetsialist Natalja Zadunaiskaja-Kiviselg, et oma silmaga taaskordselt veenduda linna eakama seltskonna elujõus, näha esinemas lasteaia mudilasi, kes on olnud korduvalt varemgi oodatud.
Lasteaia laululapsed laulsid muusikaõpetaja Ülle Jantsoni akordioni helide saatel laule, mis olid nii vahvad, et väärivad üksikasjalikku kirjeldust.
Helve Mikussaare “Köögitädi” sobis hästi sotsiaaltöökeskuse kokk-juhataja Viive Sepiku ja teiste töökate abiliste tervitamiseks. Köögitädi on üks väga tore tädi. Laua peal on leivatorn, tädi pole iial morn. Ainult kui on palav pliit ütleb – “Minge jalust siit!”
“Salamahti”, Airi Liiva. Ma teen süüa, väga tihti, enamasti salamahti. Ja kui emme mind ei näe, pistan piima/jahu sisse oma käed. Ma loon korda väga tihti; enamasti salamahti. Kallan põrandale ämbritäie vett, ma ei valeta, vaid räägin sulatõtt. Ma teen kalli, väga tihti, enamasti salamahti. Ja kui emme mind ei näe, talle kaela ümber panen oma käed.
Kevadpühal tähistatava Sindi sünnipäeva keskseks osaks on laadapäeva toimumine. Müügi ja ostlemise võimaluste kõrval pakuvad korraldajad ka mitmekesist meelelahutuslikku laadamelu. Lastele teeb rändnäitleja Heino Seljamaa näitemänge eesti ja vene keeles. Tantsudele, laadamängudele ja muule põnevale asetab lõppakordi segakoor Suur Terts.
Kadri Kärg-Varris varajasel hommiktunnil Sindi laadaplatsi üle vaatamas. Foto: Urmas Saard
Päeva peakorraldaja MTÜ Tuhk ja Tolm juhatuse liige Kadri Kärg-Varris nimetab laadapäeva läbiva teemana Sindi tekstiilivabriku ajalugu, mis võimaldab laadakülastajatel ajas tagasi vaadata. Retrofoto telgis saab ennast Singeri maksuta kursusel osalejaks kehastunult pildistada. Koostöös Sindi muuseumi ja ajalooklubiga tutvustatakse tekstiilitööstuse arengulugu Eestis. Võib soetada Sindi linna ja vabriku teemalisi meeneid. Elevust tekitavad taidlejad ja laadamängud. Esinevad JJ Street, Murueided, Meelelahutusklubi Kuu segarühm, naisrühm ja Ruubensi tüdrukud. Oodatakse üllatusi. Oma tegevust tutvustavad MTÜ Sindi Tuletõrjujate Selts, Pärnumaa kaitseliit ja naiskodukaitsjad. Uudne on laadal orienteerumine.
Ajalugu üritatakse teha kell 13.00 asetleidva linnaelanike ühispildistamisega. Mullu naljahammaste poolt kahurimäeks kutsutud künka veerule kutsutakse võimalikult palju rahvast, keda asub pildistama Haide Rannakivi.
Audru laste folkloori ringi juhendajad Evi Vaher ja Anneli Kala tutvustavad möödunud aastatel pildistatud väikese valiku fotode abil pärimuspidu “Karjapoiss on kuningas”, mida on peetud igal kevadel nüüdseks juba üle 10 korra.
Audru Männituka lasteaia pärimuspidu “Karjapoiss on kuningas”. Foto: erakogust
Nad ütlevad, et koos nendega on samuti pidutsenud nii Hoiuspuu naisrühm kui ka Hoiuspuu Memmed ning terve lasteaiapere. Külalisi on käinud esinemas ja ühiselt lustimas Aruvälja lasteaiast, Kilingi-Nõmme folklooriringist ja mujalt. „Kõigil aastatel esineme Audru vallapäevadel ja teistel valla üritustel. Traditsiooniks on saanud koostegemised vanematega – kas toomapäev või kolmekuningapäev. Samuti tähistame ja räägime lähemalt rahvalikest pühadest.“
Lastele meeldivad väga korra igal aastaajal külla tulevad Hoiuspuu Memmed, kes räägivad oma lapsepõlvest ja mängivad nendega mõne mängu või õpetavad tantsusid.
„Oleme teinud väljasõite Kurgjale, kus lapsed saavad näha loomi ja tutvuda erinevate tööriistadega. Tihedalt oleme koostöös oma valla muuseumiga. Püüame hoida elus oma kodukandi pärandit ja süstida lastele armastust ning huvi selle vastu. Tänu lastele on hakanud huvi tundma oma pärimuse vastu ka vanemad.“
Peolisi oli kooli aulas igast vanuseastmest ja muusikavalik väga kirev. Stiili seekord ei olnud ja inimesed said ise valida, mis riietuse nad selga panevad. Õhtujuhiks oli Edwin Eylandt, Sindi gümnaasiumi 10. klassi õpilane, kellele ei olnud esimene kord õhtut läbi viia. DJ oli Kaur Kasemaa, Sindi gümnaasiumi 6. klassi õpilane ja teda aitas valgustusega tema klassivend Mattias Buht. Diskol toimus ka mänge ja võistlejatele jagati auhindu. Disko lõppes umbes poole üheksast. Üleüldiselt oli sõbrapäevadisko tegevusi täis.
