Pärnus peetakse lipu sünnipäeval üleriigilist naiste laulupäeva „Üle Maarjamaa“

Eesti naislaulu selts koostöös Eesti lipu seltsiga ühildavad 4. juunil tähistatava lipu päeva Pärnus üleriigilise nais- ja neidudekooride laulupäevaga „Üle Maarjamaa“, mille kontsertlavastuse ettevalmistamiseks tehti täna Vallikäärus suuri ettevalmistusi. Täna keskpäeval rääkis eelseisvast suurpeost pealavastaja Kaili Viidas.

Kaili Viidas, üleriigilise naiste laulupeo pealavastaja Foto Urmas Saard
Kaili Viidas, üleriigilise naiste laulupeo pealavastaja. Foto: Urmas Saard

„Üle riigi tulevad kokku 1700 Eesti naist, 80 koori, kes kõik hakkavad homme õhtul Vallikäärus laulma,“ teatas Viidas. Päevakava saab alguse kell 17.00 Rüütli platsil toimuva Eesti lipu päeva tähistava kogunemisega. Kogu laulupäev on samuti pühendatud Eesti lipule, millega tähistatakse 132 aasta möödumist sinimustvalge lipu sünnist. Järgneb rongkäik mööda Rüütli tänavat Vallikääru, kus kell 18.00 alustatakse kontsertetendusega. „Mis on ilusam kui Eesti lipp ja naised. See temaatika seati ilusasti kokku kõlama. Üle Maarjamaa on tulnud kokku naised, et anda võimalus tõsta ka Eesti naine kõrgele pjedestaalile. Esile tõstmise eesmärgiks on mitte vahet tegemine vanuseliselt. Esile tõstmist väärivad ühtviisi nii pisike tüdruk kui kõrges eas vanaema.“

Viidase sõnul toimub terve pidu koduses pidulikus võtmes. Lavaline kontseptsioon on selline, et kõik Eesti naised tulevad külla kogu Eesti suurperele, õue peale pidu pidama. Kujunduski saab olema Eesti taluhoovi meenutav, kus peetakse maha suur laulupidu. „Toomas Voll, kunstilise juhina, on öelnud, et naiste koorilaulu mapp ei ole repertuaari osas väga paks, aga palju on uusloomingut. Kuid on ka n.ö. vanu häid laule. Maitset peaks jätkuma nii vanematele kui noorematele. Näiteks, ühe pala on loonud Rolf Roosalu. Mari Holm tuleb oma lauluga „Mari oli Maias“. On ka klassikalisi lugusid, nagu Anna Haava „Ei saa mitte vaiki olla“ jt.“

[pullquote]

 

Kunstnik Piret Bergmann, kunstnikunimega Pusa, on väga ilusasti lipu värvidega mänginud. Kuna Vallikääru põrandki on kohati sinistes ja valgetes toonides, siis on see üllatavalt tore kokkulangevus.

[/pullquote]Viidas leiab, et Eesti lipp on hästi ilus ja sellest saigi siis ka kogu eelseisva peo sümboolika. „Meie Maarjamaa õied on samamoodi kujundatud lipusinistes toonides. Kunstnik Piret Bergmann, kunstnikunimega Pusa, on väga ilusasti lipu värvidega mänginud. Kuna Vallikääru põrandki on kohati sinistes ja valgetes toonides, siis on see üllatavalt tore kokkulangevus. Loomulikult ärgitame kõiki kaasa võtma oma väikesi käsilipukesi. Seda uhkem saab meie laulupäev olema, kui lehvitatakse paljude sinimustvalgete lipukestega.“

Veel rääkis Viidas, et laulupeol on oma väike kodune saateansambel, kus mängib 2 kitarri, klaver ja trummid. Lisandub veel Kristel Laas akordionil, Elo Kalda mängib kannelt, veel on keelpilli kvartett. Kaasatud on ka võimlejaid ja tantsijaid. Rahvatantsuansambel Kajakas ja Kai Esna võimlemisklubi Rüht. Pika kontserdi puhul on oluline vahelduslikkus. Publikul on võimalus kaasa laulda ja ka silmailu nautida.

„Kindlasti soovitan tulla jalgsi või rattaga, sest autosid Vallikääru ümbrusesse palju ei mahu. Istekohti peaks minu teadmisel olema umbes 1500, aga vallilgi ja rohelistel nõlvadel on piisavalt ruumi. Pidu on tõenäoliselt pikk, kindlasti üle kahe tunni. Sissepääs prii,“ rõhutas Viidas ettevalmistuste tööde kolina ja müdistamise taustal. Viimased viimistlevad harjutused algasid täna õhtul Vallikäärus ja jätkuvad hommiku saabudes, et olla homme õhtuks täiesti valmis.

Urmas Saard