Silt: maraton
Tamsalu-Neeruti maraton lükkub külma tõttu edasi
Sel pühapäeval toimuma pidanud 15. Tamsalu-Neeruti suusamaraton lükkub nädalavahetuseks ennustatavate krõbedate külmakraadide tõttu edasi. Maratoni uueks kuupäevaks on 11. märts.
Maratoni peakorraldaja Vahur Leemetsa sõnul peab suusamaratoni toimumiseks tunnetatavat külma olema miinus 25 kraadist vähem. «Täna hommikul EMHI-lt saadud prognoosi kohaselt on pühapäev erakordselt külm – öine temperatuur langeb miinus 30 kraadini ja päevane maksimum on prognoosi kohaselt miinus 22 kraadi. Lisanduv 2-3 m/s tuul ning üle 80-protsendine õhuniiskus suurendavad külma mõju veelgi. Maratoni korraldusmeeskond otsustas, et sellistes karmides oludes ei ole võimalik suusamaratoni ohutult korraldada ja see tuleb edasi lükata 11. märtsile.»
Järgmine mõõduvõtt Estoloppeti suusamaratonide sarjas toimub 14. Alutaguse Maratonil 11. veebruaril. Estoloppeti suusamaratonidele on võimalik registreeruda veebilehel www.sportinfo.ee. Loe edasi: Tamsalu-Neeruti maraton lükkub külma tõttu edasi
Estoloppet peaks pühapäeval jätkuma teise etapiga
Pühapäeval toimub 15. Tamsalu-Neeruti maraton, mis on ühtlasi Estoloppeti sarja teine etapp. Lähe 46 km pikkusele vabatehnika distantsile antakse kell 11.00. Lühemale ehk 25 km trassile minejad alustavad sõitu 15 minutit hiljem.
Maratoni peakorraldaja Vahur Leemetsa sõnul on võistluse ettevalmistus täies hoos. Kuna selle nädala teises pooles on oodata üsna krõbedaid külmakraade, siis maratoni toimumise lõplik otsus sünnib neljapäeval. Selleks hetkeks on olemas ka nädalavahetuse detailne ametlik ilmaprognoos. Ühtlasi pikendatakse neljapäevani ka eelregistreerimist veebilehel www.sportinfo.e.
Suusamaratoni toimumiseks peab tunnetatavat külma olema miinus 25 kraadist vähem. «Olulisteks teguriteks on tuul ja pilvisus – näiteks on 4 m/s puhuva tuule ja pilvise ilma korral reaalne miinus 17-kraadine temperatuur tunnetatav miinus 26-kraadisena ,» märkis Leemets.
Mullu ületas Tamsalu-Neeruti suusamaratoni pika distantsi finišijoone 635 suusatajat ning lühikese distantsi läbis 205 suusatajat. Estoloppeti suusamaratonidele on võimalik registreeruda veebilehel www.sportinfo.ee.
28. Viru maratoni võitis Even Toomas
Täna Mõedakul peetud 28. Viru maratoni finišijoone ületas esimesena Even Toomas. Mees läbis 42 km ajaga 1:50:06,8. Eveni järel tuli teiseks Siim Ala Elva Suusaklubist ajaga 1:50:53,4. Kolmanda koha saavutas Yuri Myasikov, lõpuaeg 1:51:31,7.
Kiireim naine finišis oli Kadri Lehtla ajaga 2:03:21,4. Kokku registreerus pikale maratonile esialgsetel andmetel 750
suusatajat.
Lühemale 25 km rajale läks esialgsetel andmetel üle 180 suusataja. Esimesena jõudis finišisse CFC Jaak Mae Suusakooli sportlane Alvar Andres Virkus ajaga 1:13:34,1. Kiireim naine Relika Toome läbis distantsi ajaga 1:23:18,6. M-15 klassi parim oli Matthias Kalev tulemusega 1:15:03,7 ning N-15 klassis Mairis Õispuu ajaga 1:25:27,4.
Teami Värska Laht koosseisus sõitnud Even Toomase sõnul tuli võit väga raskelt. Loe edasi: 28. Viru maratoni võitis Even Toomas
Otepääl tulekul kolmas talvine saunamaraton
Otepää kultuurijuhi Sirje Ginteri andmeil osales eelmise aasta Saunamaratonil 65 võistkonda 208 saunalisega. Saunamaratoonareid võttis vastu 18 Otepää sauna. Saunaliselt tunnistasid üksmeelselt parimaks saunaks Sokka suitsusauna.
“Loodetavasti pole võistlemine ainus eesmärk,” ütles Sirje Ginter. “Otepääl on nii lahedad saunad, tulge ja avastage, saunaomanikud kütavad nad soojaks just sellel päeval just teie jaoks!”
Saunamaratoni start antakse Pühajärve Spa&Puhkekeskusest (Aedlinn, Pühajärve küla) kell 12.00-13.00, finiš avatud samas kohas kuni 18.00. Võistkond on 4-liikmeline. Kes soovib, võib võistelda ka üksinda. Võistkond saab stardipaigas saunade orienteerumiskaardi ja võistlusjuhendi. Kõigil võistkonna liikmetel tuleb saunalaval leili võtta vähemalt 3 minutit. Sauna sisenedes annab iga võistkond saunaomanikule saunakaardi, millele saunast lahkudest annab saunaomanik tõenduse saunas viibimise kohta. Loe edasi: Otepääl tulekul kolmas talvine saunamaraton
Kaheksa meest lähevad sõitma 60. Estolopeti maratoni
Laupäeval lähevad Mõedakul Viru Maratoni starti kaheksa meest, kes on läbinud kõik Estolopeti suusamaratonid.
Oma 60. maratonile läheb talispordifänn Arvo Raja, kes läbis mullu lausa 1176 km jagu suusaradasid. «Kuna lumi tuli sel aastal veidi hiljem, siis alates jaanuarist on mul juba 150 km koos,» peab mees treeningute kohta eraldi päevikut. «Viru maratoni rada on üks huvitavamaid ja seda eelkõige tänu oma mägisele lõpuosale, kus pigistatakse suusatajatest välja viimased jõuvarud. Aga olgu mis on, finiš tuleb ikka,» pole ükski suusamaraton Arvo Rajast veel jagu saanud.
Sarnaselt rahvusvahelise pikamaasuusatajate sarjale Worldloppet on ka Estoloppetil oma pass, kuhu saab koguda templeid läbitud maratonide kohta. Passiomanikud, kes on läbinud sarja pikad maratonid 12-l korral, pärjatakse Estoloppeti meistri nimetuse ja sellega kaasneva medali ning tunnistusega. Kokku on meistritunnistused ette näidata lausa 313 suusasportlasel.
Arvo Raja kontol on ligikaudu 2660 km Estoloppeti sarja radu ning neli meistritunnistust. «Kaks maratoni tuleb veel sõita, nii et saan tänavu ka viienda kätte,» rõõmustab ta. Lisaks Arvole sõidavad oma 60. maratoni Mõedakul Mati Kallemets, Kristjan Lood, Sulev Muru, Indrek Pak, Ulvar Pavlov, Kaarel Toss ja Margus Viisut.
28. Viru Maraton, toimub Lääne-Virumaal Rakvere külje all 28 jaanuaril. Vastavalt võimetele saab valida kas 42 km või 25 km pikkuste radade vahel, kuid eraldi sõidud on ka kõige pisematele. Start maratoni pikaledistantsile antakse kell 11.00.
Estoloppeti suusamaratonidele on võimalik registreeruda veebilehel www.sportinfo.ee. Loe edasi: Kaheksa meest lähevad sõitma 60. Estolopeti maratoni
Ööjooks kogub partnerid suurtoetaja pardale
Viking Line pardal laupäeva hommikul kella kaheksast kuni pärastlõunani peetavad mõttetalgud on korraldajate ütlusel mitteformaalse loomuga, mille põhiline raskuskese asetub senisele turundusstrateegia arutelule ja meediaplaani tutvustusele. Vähemtähtsad pole ka partnerorganisatsioonide esindajatelt vestlusringis välja koorunud uued innovaatilised ideed.
Ööjooksu korraldajad loodavad mõttetalgutelt intensiivset vestlusringi, kuhu saavad panustada enamus lähedasemaid abilisi ja toetajaid. „Korraldusmeeskonnana loodame sellest meeleolukast laupäevast saada kas tuge ja kinnitust valitud teele või uusi võimalusi, suunamuutusi ja täiendusi,“ räägib Marko Torm.
Ööjooks on vabatahtlikkusel ja eestvedaja motivatsioonil baseeruv ettevõtmine, mida toetasid eelmisel aastal 33 erasektori ettevõtet ja avaliku sektori ametiasutust Lääne-Virumaal. Loe edasi: Ööjooks kogub partnerid suurtoetaja pardale
Õige aeg on registreerida ülipopulaarsele
Võhandu maratonile
21. aprilli varahommikul saab stardi üks kauneim ja karmim aerutamismaraton Euroopas – Võrust Tamula järvelt alguse saav VII Võhandu maraton.
Võhandu maraton on suurepärane võimalus aerutamiselamuse hankimiseks Eestis. Läbida tuleb 100 kilomeetrit ühe päevaga huvitaval ja ekstreemseid momente pakkuval Võhandu jõel. See on aukartust äratav väljakutse kõigile aerutamishuvilistele.
Startides Võru linnast Tamula järvelt on jõekaldad esmalt madalad. Pärast mõnetunnist aerutamist muutuvad kaldad järk-järgult kõrgemaks ning jõgi jõuab ürgorgu. Ürgorg on liigendatud paljude lisaorgudega ning ääristatud järskude metsaste kallastega ja arvukate püstloodsete liivakivipaljanditega. Maratoni viimases osas muutuvad jõekaldad taas madalamaks. Jõel sõites avanevad suurepärased vaated põlismetsadele ja niitudele ning liivapaljanditele, mida vanarahvas nimetas müürideks.
Aegade jooksul on jõele ehitatud kokku seitse vesiveskit. Neist mõnedest on jäänud järgi vaid varemed, aga just nende veskitammide läbimine lisab maratonile paraja portsu adrenaliini.
Aeruta osavõtjana või ela omadele kaasa otse jõekaldal – üritus on seda väärt!
Sõitu on võimalik jälgida ka reaalajas internetis.
Täpsem Info ja registreerimine maratonile toimub: www.vohandumaraton.ee
MTÜ Klubi Tartu Maraton saab täna 20aastaseks
10.detsembril möödub 20 aastat päevast, mil Tartus, Kloostri tänaval asutati linna 15 aktiivse sporditegelase poolt firma „Tartu Maraton“. 1991.aasta jõulukuul alustanud ettevõtmise näol oli tegemist esimese professionaalse spordiürituste korraldajaga Eestis, kes koondas Tartu Maratoni, Tartu Rattaralli ja Tartu Sügisjooksu organisaatorid.
Aastate jooksul on klubi roll ja tegevused oluliselt laienenud. Kui alustati kolme rahvaspordiüritusega, siis 1998.aastal lisandus kalendrisse Tartu Rattamaraton ning 2000.aastal sai sügisjooksust kevadine Tartu Jooksumaraton. 2007.aastal toodi kalendrisse uudisena Tartu Rulluisumaraton. Täiendused jätkuvad ning nii taassünnibki 2012. aastal kuuenda klubi poolt organiseeritava üritusena Tartu Sügisjooks ning korraldatakse ka 1. Tartu Linnamaraton. Lisaks saab uuel aastal põnevat täiendust ka veebruarikuine suusamaraton, kui esmakordselt Eestis korraldatakse Klubi Tartu Maratoni nimiürituse raames võistkondlik teatemaraton.
Läbi kahe aastakümne on klubi tüürinud neli juhti. Pikaaegsemad neist on 1990ndatel juhataja ametit pidanud Alar Arukuusk ning alates 1999.aastast vastutusrikast rolli kandev Indrek Kelk. Tänasel päeval on klubi tegevmeeskonnas 10 liiget, keda ürituste läbiviimisel assisteerivad tuhanded abikäed.
Klubi Tartu Maraton
Tartu Rulluisumaratoni rajauuendused peagi valmis
Võrreldes eelnevate maratoniaastatega on mõlemad distantsid 6 km pikemad. Selline uuendus tõstab Tartu Rulluisumaratoni teiste maailmas toimuvate analoogsete ürituste kõrvale. “Pikemat rada on mõnusam sõita ning samas on maraton nüüd võrreldav teiste omataolistega,“ on uuendusega rahul kõigil eelnevatel maratonidel rajal olnud ning eelmise aasta võitja Kert Keskpaik. „Proffidele ongi meele järgi pikem rada. Samas harrastajad, kes kord-kaks nädalas rullid alla panevad, saavad poolmaratoniga kenasti hakkama,“ on Keskpaik kindel ning lisab, et Tartu Rulluisumaraton sobib absoluutselt kõigile, kes vähegi rulluiskudega sinapeal.
Tööd Tartu Rulluisumaratoni raja uuenemise nimel on käinud juba aastaid ning jätkuvad ka pärast seekordse võistluse toimumist. “Tegutseme selle nimel, et võtta kasutusele maratoni põhirada Jõgevalt Tartusse ning poolmaratoni rada Tabiverest Tartusse,” selgitab rajauuenduste tagamaid võistluste direktor Kunnar Karu. “Jõgeva-Tartu maantee on võistluseks väga sobilik. Tasased lõigud vahelduvad tõusude ja langustega, hindamatud on ka sealse looduse lummavad vaatepildid,” põhjendab ta. Võistluseks vajaliku maanteelõigu tööd on tänaseks niikaugel, et järgmisel aastal toimub maraton Jõgeva – Tartu maanteel. Loe edasi: Tartu Rulluisumaratoni rajauuendused peagi valmis
Mulgimaal saab joosta täispikka maratoni
23. juulil oodatakse kõiki jooksuhuvilisi Viljandimaale Mulgi maratonile. Mulgi maraton on Mulgimaa valdasid läbiv jooksumaraton, mille raames toimuvad maratonidistantsi läbivates valdades ja külades erineva pikkusega jooksuvõistlused – lastejooksud, rahvajooksud ja kepikõnnid.
Jooksumaratoni ametlikeks distantsideks on maraton (42,195 km: Mustla – Abja-Paluoja), poolmaraton (21,1 km: Polli – Abja-Paluoja) ja Halliste-Abja jooks (6,5 km: Halliste – Abja-Paluoja). Maratonijooksus selgitatakse ka Viljandimaa meister.
Maratonidistantsi arvestust peetakse seitsmes vanuseklassis (eraldi arvestuses tüdrukud ja poisid ning naised ja mehed). Võistlusklass avatakse ka ühe võistleja korral. Kõikides võistlusklassides peetakse paralleelset arvestust ka võitlusklassi 100+ kohta juhul, kui võistleja registreerub ja kvalifitseerub sellesse võistlusklassi.
Võistlusklassi 100+ saavad kuuluda võistlejad, kes kaaluvad üldjuhul 100 kg või rohkem. Võistlusklassi 100+ avamise ja arvestuse eesmärk on tähelepanu pööramine kaalukamate võistlejate pingutustele ja selle eest nende tunnustamine. Oluline on nende eeskuju vääriv tegevus vastupidavusalaga tegelemisel ja oma tervise eest hoolitsemisel.
Mulgi maraton soovib propageerida tervislikke, karskeid eluviise ja rahva kehalist aktiivsust ning kaasata uusi jooksusõpru tegelema vastupidavusaladega. Lisaks tahetakse pakkuda jooksusõpradele heal tasemel korraldusega maratonil elamusi ja võimalust realiseerida oma sportlikke ambitsioone ning tutvustada spordisõpradele Mulgimaad, kui kaunist ja huvitavat paikkonda läbi sportlike elamuste ja ettevõtmiste
Mulgi maratoni korraldab Mulgimaa Elu Edendamise Keskus koostöös Tarvastu, Karksi, Halliste ja Abja vallaga.
Täpsema info Mulgi maratoni kohta leiab siit.
Algas registreerimine Hiiumaa I Maratonile
Huvilised saavad registreeruda Hiiumaa I Maratonile, mis toimub 4. juunil trassil Kõpu tuletorn – Jõeranna küla – Kõpu tuletorn (rada on mõõdistatud ning omab passi). Registreerida saab täismaratoni 42,2 km ja poolmaratoni 21,1 km jooksule. Samal päeval saab osaleda ka rahvajooksul.
Võistluste peakorraldaja on Kõrgessaare vald, seda korraldatakse koostööd Hiiumaa Spordiliidu, Hiiumaa Kergejõustikuliidu ja Viskoosa Spordiklubiga. Maratoni juhendid asuvad www.hiiumaasport.ee lingi juhendid all.
Täiendav info Anton Kaljula, tel 5055129
30. aprillil toimub Võhandu maraton
30. aprillil toimub Võhandu jõel juba kuues Võhandu maraton, mille jooksul läbivad paatkonnad 100 kilomeetrit kärestikulist jõge.
Võhandu jõe ühe korraga läbi sõitmine mõlkus maratoni peakorraldajal Hillar Irvesel mõttes juba 1999. aastal. 2005. sõitsid Hillar Irves ja tänane teine peakorraldaja Sixten Sild jõe ka läbi. Aasta hiljem oli sõitjaid juba 23 alust., kellest lõpuni sõitsid läbi 18 paatkonda. 2010. aastal oli stardis 266st paati. Viie aastaga kokku on maratonil käinud 769 inimest.
Sajakilomeetrise distantsiga Võhandu maratoni eesmärk on võimaldada osalejatel veeta sportlik päev aerutades Euroopa ühel karmimal, ekstreemsemal ja osalejaterohkemal aerutamismaratonil, ent tutvustada ka puutumatu loodusega jõge.
Maratoni starti tulla võib kõigega, mis ujub. Kui kahel esimesel maratonil võisteldi vaid süstade ja kanuudega, siis kolmel viimasel on olnud esindatud ka sõude- ja kummipaadid ning viimasele maratonile julgeti tulla ka haabjatega. 2010. aastal oli stardis ka esimene raftinaiskond. 2011. aasta maratoni kohta levib juba jutt, et starti tuleb ka esimene vesiratas. „ Võistlejatest osa läheb auhindu püüdma, teised naudivad sõprade seltskonda ja kaunist Lõuna-Eesti loodust. „Esimene ots pingutab ikka vere ninast välja, et võidu peale sõita,“ räägib Irves. „Näiteks eelmise maratoni võitnud leedukad ei peatunud üheski kontrollpunktis, et puhata! Kõik punktid, kus tuli süsta ümber tõsta, võeti täistempoga joostes.“ Irves usub, et enamus osalejaid tuleb maratonile, et see läbida, mitte kohta saama. „Selle maratoniga on ilmselt nagu mägironimisega. Tähtis pole, kaua sa ronid, vaid teadmine, kas sa käisid seal üleval või mitte, kas sa oled seda maratoni sõitnud ja lõpetanud.“
Maraton on osalejatele kahtlemata tõsine lahing iseendaga, kus pikkade tundide kaaslasteks saavad valu ja kannatus. Peakorraldaja Irvese hinnangul pole Võhandu jõgi neile, kes maratoni läbinud enam lihtsalt jõgi: “Neile, kes on maratoni sõitnud, pole Võhandu enam kunagi lihtsalt jõgi. Iga sild sellel jõel, mida sa ületad, iga jõekäär, mida märkad kaardil, iga kord, kui kuuled sõna Võhandu, on see sinu jaoks hoopis teise tähendusega.“
Võhandu Maratoni missioon on olla ikooniks aerutamismaratonide seas – suure osalejate arvuga, eelistatud ning hästi tuntud aerutamismaraton Euroopas. Korraldajad soovivad Võhandu Maratoni lülitada nelikürituse Haanja 100 arvestusse. Ka on plaan 2012. aastal saada European Canoe&Kayak Marathon Tour’i – Euroopa suurima aerutamismaratonide sarja – täieõiguslikuks liikmeks.
Turvalisuse mõttes ja atraktiivsemaks jälgimiseks on plaan kõik paadid varustada GPS seadmetega.
Allikas: Lõuna -Eesti Turismi kuukiri märts-aprill
Täna sõidetakse Haanjas maratoni
Täna peetakse Võrumaal 39. Haanja maraton. Stardid antakse Haanja suusastaadionil kell 11 (43 km) ja kell 11.15 (22 km) klassikalises sõiduviisis. Kell 11.30 toimub 500m lastesõit (10aastased ja nooremad vabastiilis).
Kell 11.30–13.30 korraldatakse kõrgeima lumest ehitise tegemise võistlus. Maratonipäeval on võimalus sõita kelgukoertega. Maratoni parimate autasustamine kell 14.30, finiš suletakse Haanja suusastaadionil kell 17.
Haanja suusamaratoni rada asub Eesti kauneima ja liigendatuima maastikuga Haanja Looduspargi piirenguvööndis, osaliselt läbides ka
sihtkaitsevööndit. Seetõttu on suusamaratoni raja laius läbivalt 2 klassikajälge.
Teedeületused avatud rajal turvatud pole. Teedeületused ja head suusavalitsemist nõudvad laskumised on tähistatud hoiatustahvlitega.
Maratoni korraldajad soovitavad punase hüüumärgiga tähistatud laskumistel valida suusataja oskustega kooskõlas oleva laskumiskiiruse.
Haanja maraton on Estoloppeti suusasarja viimane osavõistlus ja oodata on umbes 1300 suusatajat eri paigust üle Eesti ja üle kogu maailma. Täpsem info siit.
Allikas: Haanja Suusaklubi
Haanja suusamaraton ootab avatud rajale
Haanja suusamaratoni rada valmib pühapäevaks, 27. veebruariks. Täispikk maratoni rada on 43 kilomeetrit, tänavu on uuenduseks Suhka küla läbiv rajalõik. Avatud rajale on kõik suusasõbrad oodatud pühapäeval kell 10.00-17.00.
Avatud Haanja suusamaratoni raja 3.-43. kilomeeter on tähistatud punaste rajalippudega: Tsiamäe, Kurgjärve, Plaani, Suhka ja
Vaskna pikkadel rajalõikudel. Esimesed 3 rajakilomeetrit suusastaadioni ümbruse püsiradadel tähistatud pole, sest mitmed rajalõigud on vastu tavapärast raja kulgemise suunda.
Haanja suusamaratoni rada asub Eesti kauneima ja liigendatuima maastikuga Haanja Looduspargi piirenguvööndis, osaliselt läbides ka
sihtkaitsevööndit. Seetõttu on suusamaratoni raja laius läbivalt 2 klassikajälge.
Teedeületused avatud rajal turvatud pole. Teedeületused ja head suusavalitsemist nõudvad laskumised on tähistatud punase hüüumärgiga hoiatustahvlitega. Maratoni korraldajad soovitavad hüüumärgiga tähistatud laskumistel valida suusataja oskustega kooskõlas oleva laskumiskiiruse.
Haanja 39. Suusamaraton klassikalises sõiduviisis toimub laupäeval, 5. märtsil 2011. Põhidistantsi 43 kilomeetri start antakse kell 11.00, sõidu võitjat oodatakse finišisse alates kella 12.45. Autasustamine on poole kolme paiku. Start on pisut hajutatud, et tagada turvalisus esimestel laskumistel, kuid parimaks turvalahenduseks on õige sõidukiirus.
Kell 11.15 on start lühikesele 22 kilomeetrisele sõidule. Kell 11.30 on kõik kuni kümneaastased lapsed kutsutud maratoni
stardikanga alt startides nautima medali võitmise rõõmu. Pealtvaatajate ergutuste saatel tuleb suusatada 500 meetrit ja tasuks
on šokolaadimedal. Pealtvaatajatele on tänavu meeleolu looma tulnud koerarakendid, millega soovijad saavad ka sõita (tasuline 5-10 €).
Maratonile on tänavu teretulnud kuni 1300 pikamaasuusatajat. Esimeses registreerimisvoorus, mis lõppes 23. veebruaril oli
maratonile registreerunud üle 900 suusataja. Registreerida saab internetis kuni kolmapäeva, 2. märtsini www.sportinfo.ee
Numbreid väljastatakse reedel, 4. märtsil kell 14.00-18.00 ja maratoni hommikul 8.00-10.00 Haanja koolimajas. Parkimiskohad on 300 meetri raadiuses suusastaadioni ümber, kuid kohale soovitavad korraldajad tulla siiski varakult.
Allikas: Eda Veeroja, tel 5032341
Järgmisel nädalavahetusel toimub Haanja maraton
39. Haanja maraton toimub laupäeval, 5. märtsil! Avatud raja sõit aga nädal aega varem pühapäeval, 27. veebruaril! Kui käreda külmaga nii pikka rada sõita ei jaksa, siis on meil ka 2, 3 ja 5 km rajad.
Stardid Haanja suusastaadionil antakse kell 11 (43 km) ja kell 11.15 (22 km) klassikalises sõiduviisis. Kell 11.30 toimub 500m lastesõit (10aastased ja nooremad vabastiilis).
Kell 11.30–13.30 toimub kõrgeima lumest ehitise tegemise võistlus.
Autasustamine kell 14.30.
Finiš Haanja suusastaadionil suletakse kell 17.
Haanja maraton on Estoloppeti suusasarja viimane osavõistlus ja oodata on umbes 1300 suusatajat eri paigust üle Eesti ja üle kogu maailma.
Kõik Haanja valla elanikud, kes soovivad osaleda maratonil palutakse pöörduda Kadri Partsi poole tel 526 7027. Õpilastele on osalemine tasuta.
Maratonipäeval on vapustav võimalus sõita kelgukoertega.
Täpsem info Haanja Suusaklubi kodulehelt!
Tulge Haanjamaa loodust nautima!
Saunamaratoni võitis võistkond Lambakesed Otepäält
Kiireimad saunamaratoonlased olid üldarvestuses võistkond Lambakesed Otepäält koosseisus Martin Meema, Karl Iodsche, Kristjan Kukk, Urmo Pants, kes jõudsid kõik 18 sauna läbida ajaga 3 tundi 17 min. Neile pani auhinna välja Pühajärve Spa & Puhkekeskus.
Teise koha sai võistkond Purõja Pini koosseisus Taago Taaber, Hillar Ilves, Martin Roots, Joel Põhja ajaga 3 tundi 24 min, kellele pani auhinna välja Sokka Puhkekeskus. Nemad said ka kõige meeldejäävama võistkonna eriauhinna Väike-Trommi turismitalu poolt.
Kolmas koht läks neidude võistkonnale Vigased Nõiad koosseisus Kadi Täär, Liisi Orav, Josepha-Kadri Vahtel 3 tundi 31 min, kes olid ka parimad naiste võistkondade arvestuses. Kolmanda koha auhinna pani välja Andu Puhkekeskus, võistkond sai ka eriauhinna Karupesa Hotelli poolt. Loe edasi: Saunamaratoni võitis võistkond Lambakesed Otepäält
Tartu Maraton siiski toimub
Täna kogunes 40. Tartu Maratoni korraldustoimkond, et otsustada sündmuse saatus. Peale erinevate ilmaprognooside üle vaatamist ja korraldustoimkondade ülemate arvamusavalduste kuulamist kinnitati maratoni toimumine. Küll aga võivad sõltuvalt ilmaprognoosidest muutuda stardiajad tunni võrra hilisemaks. Viimaste kohta tehakse otsus neljapäeva keskpäevaks.
„Erinevalt harjumuspärasest suusamaratonieelsest rutiinist ei olnud tänase koosoleku peamine teema lumi ja rada. Sellega on kõik kõige paremas korras. Põhiküsimuseks on hoopis külmakraadid, mida ennustatakse tänase seisuga maratoniks ligi -20,“ räägib Kelk. Tema sõnul satub sündmuse toimumine rahvusvahelistest reeglitest lähtudes ohtu kui õhutemperatuur raja enamikus osas on alla -25C. „Praegused ilmaennustused lubavad õnneks mõnevõrra mõistlikumat temperatuuri,“ lisab Kelk. Samas tuleb ilmaoludesse väga tõsiselt suhtuda. Kui miinuskraade on alla 15, avaldab see arvestatavat mõju kõigile osalejatele. Just seetõttu võib hilisemaks lükkuda ka stardiaeg. „Hilisem lähe võimaldab seda teha mõnevõrra pehmemas õhus. Vastavad otsused tehakse neljapäeval,“ lõpetab Kelk. Samal päeval saab selgeks ka lasteürituste toimumine või edasilükkumine.
Alates täna õhtust on Klubi Tartu Maratoni kodulehelt leitav värske ilmainfo, mida igapäevaselt uuendatakse ning soovitused riietumiseks ja käitumiseks ekstreemsetes ilmastikuoludes. Korraldajad paluvad kõigil sellele teemale põhjalikku tähelepanu pöörata ning vastavad ettevalmistused teha.
Tänaseks on Ida-Euroopa suurimale suusamaratonile ja suuruselt maailma 5 klassikamaratonile ennast kirja pannud 8187 inimest 31 riigist. Viimane number tähistab ka läbi aegade parimat tulemust. Eelmisel aastal oli samaks ajaks registreerunud 6502 suusasõpra.
20. veebruaril toimuv Tartu Maraton on Eesti suurim talispordisündmus, mida korraldab MTÜ Klubi Tartu Maraton. Mainitud võistlus kuulub maailma parimate suusatajate jaoks tähtsaimasse maratonisarja FIS Marathon Cup ning maailma suurimaid suusamaratone ühendavasse sarja Worldloppet. Tartu Maratoni sõidetakse tänavu juba 40. korda.
Kuulus Võhandu maraton tuleb taas
30. aprillil 2011 saab stardi järjekordne Võhandu maraton. Järjekorras kuues maraton toob sellelgi aastal Võhandu jõele sadu paate, kõigil eesmärgiks läbida Euroopa üks pikim ja karmim aerutamismaraton.
Start maratonile antakse kell 7 hommikul Võrus Tamula järvelt. Oodatud on nii kanuud, süstad, aerupaadid kui ka kummipaadid.
Süstad ja kanuud peavad esmalt tegema 5 km pikkuse ringi järvel. Kummi- ja aerupaadid pääsevad otse jõele. Finiš asub Võõpsu paadisadamas.
Rajal on mitu kontrollpunkti, kahes neist saab süüa ja kõigis punktides on olemas joogivesi. Samuti on raja ohtlikumatesse kohtadesse püstitatud soojendustelgid, kus on võimalik ennast kuivatada ja riideid vahetada.
Tee oma sõbrale sportlikku motivatsiooni pakkuv ettepanek ning kutsu ta endaga maratoni sõitma. Ütle talle, et mitte distants ei tapa, vaid tempo tapab, et võtate sõitu rahulikult ning naudite iga hetke sellel maratonil.
Stardinimekirjas on juba eelmise aasta maratoni võitnud leedukad, kes üllatasid rajarekordiga. Neil kulus 100 km läbimiseks aega vaid alla kaheksa tunni. Tänavu on mehed kahekohase süsta vahetanud ühekohase süsta vastu. Neile on konkurentsi pakkumas maratoni kahekordsed võitjad Uko Kõrge ja Koit Põder.
Täpsem info ja registreerimine maratonile toimub: www.vohandumaraton.ee
Hillar Irves, maratoni korraldaja, tel 521 3130, vohandumaraton@gmail.com.
Talvepealinn korraldab Euroopa saunamaratoni
13. veebruaril peetakse talvepealinnas Otepääl Euroopa saunamaratoni. Start antakse kella 12-14 Pühajärve Spa & Puhkekeskusest. Finiš on avatud samas kohas kella 16-18. Võistkonnas võib olla kuni neli liiget.
Otepää valla kultuurijuhi Sirje Ginteri sõnul korraldatakse saunamaratoni juba teist korda. Eelmisel aastal toimus saunamaraton talvefestivali raames ja sai suure menu osaliseks.
“Võistlejad saavad stradipaigas saunade orienteerumiskaardid, mille järgi orienteeruda, ja võistlusjuhendi,” selgitas Sirje Ginter. “Kõigil võistkonnaliikmetel tuleb saunalaval leili võtta vähemalt kolm minutit, lisaboonust annab saunalistele jääaukudes, kümblustünnides ja muu saunaomanike poolt välja pakutud atraktsioonides ja meelelahutuses osalemine.”
Saunalised saavad saunaomaniku poolt saunakaardile kinnituse, et nad saunas on käinud, leili võtnud jne. Alkoholi kuritarvitanud saunalisi leili võtma ei lubata.
Osavõtt saunamaratonist on kõigile tasuta. Loe edasi: Talvepealinn korraldab Euroopa saunamaratoni
Veel saab registreeruda Tartu Maratonile
Tartu Maratonile on peale esimest registreerimisvooru kirjas 5840 inimest 24 riigist. See on ligi 2000 inimest enam kui eelmisel aastal samal ajal.
Võistluste peakorraldaja Indrek Kelgu sõnul ületas see tulemus igasugused ootused. „Eelmisel aastal jõudsime me näiteks 5400 registreerunud osalejani alles 3. veebruariks,“ räägib Kelk. Kui varem oli planeeritud kokku 7500 stardikohta, siis senine ülisuur huvi maratonisõitmise vastu näitas, et sellest võib taas väheks jääda.
Üleeile esmakordselt suures koosseisus koos istunud 40. Tartu Maratoni nõukogu- ja korralduskomitee tegi peale põhjalikku kaalumist otsuse tõsta maksimaalset osavõtupiiri 1000 koha võrra ehk 8500 osalejani. Nii 31km kui 63km distantsile tähendab see 500 täiendavat stardikohta. Lõplikud piirnumbrid on 6000 stardikohta 63 km distantsil ja 2500 kohta 31 km distantsil.
20. veebruaril toimuvale 40. Tartu Maratoni pikemale 63km rajale on tänasega veel ligi 1200 vaba stardinumbrit ja lühikesele 31km distantsile 1400. Rohkem nimetatud arve ei suurendata ning stardikohtade lõppemisega suletakse ka registreerumine.