mahepõllumajandus

Parim mahetootja 2016 on BioMari

Eesti parim mahetootja 2016 on OÜ BioMari Tartumaalt, mis tegeleb nii marjakasvatuse kui ka toodangu töötlemisega. Parim mahetoode 2016 on Tori Jõesuu Siidri- ja Veinitalu OÜ toodetud “Ökosiider Vintage 2015” Brut.

“Mahepõllumajandusliku maa osakaal on meil kasvanud juba ligi 18 protsendini kogu põllumajanduslikust maast ja mahetootjate arv tõusnud selle aasta seisuga 1740 tootjani,” ütles põllumajandusameti peadirektor Egon Palts. “Sektori edasise arengu seisukohalt on oluline, et üha enam mahetoodangust jõuaks mahedalt töödelduna ja märgistatuna ka turule. Selle üheks eelduseks on mahetootjate ja -töötlejate aktiivsem ühistegevus töötleva tööstuse arendamiseks, et oma toodangut paremini väärindada.”

Vabaõhumuuseumis 18. septembril toimunud leivapäeval anti välja tiitlid “Parim mahetootja 2016” ja “Parim mahetoode 2016”.

“Parim mahetootja 2016” on BioMari OÜ Tartumaalt, mis tegeleb peamiselt vaarika ja mustsõstra, aga ka astelpaju, mustika ja õuna kasvatamise ja töötlemisega. Teise preemia sai piimakarjakasvatusega tegelev perekond Pikkmetsa OÜ Mätiku Talu Pärnumaalt ning kolmanda koha teravilja-, teraviljaseemne- ja lihaveisekasvatusega tegeleva Torben Skovi ettevõte ABL Baltic Seeds AS Võrumaalt.

“BioMari OÜ istandikud on väga hästi hooldatud ja annavad head saaki. Ettevõte väärib tunnustust ka seetõttu, et nad tegelevad lisaks marjakasvatusele ka toodangu väärindamisega ja pakuvad mahetöötlemise teenust teistelegi mahetootjatele. Marjakasvatust plaanitakse laiendada ja ettevalmistused selleks juba käivad,” ütles Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest.

Parimaks mahetooteks valiti Tori Jõesuu Siidri- ja Veinitalu OÜ toodetud “Ökosiider Vintage 2015″ Brut, teise koha pälvis Tammejuure Talu Öko rüpsiõli ning kolmanda koha sai OÜ La Muu Vaarika-proseccosorbett. Leivapäeva külastajate lemmikuks valiti OÜ La Muu karamelli-meresoola jäätis, teise koha sai Must Küüslauk OÜ toodetud Must küüslauk ja kolmanda koha Pajumäe Talu Mahe kohupiimakreem astelpajumoosiga.

Loe edasi: Parim mahetootja 2016 on BioMari

2014. aastal lisandus Eestis 20 uut mahetöötlejat

Sel aastal lisandus 20 uut mahetöötlejat, kellest umbes pooled valmistavad marjadest ja puuviljadest tooteid, aga leidub ka liha- ja pagaritoodete valmistajaid. Mahepõllumajanduslikku maad lisandus 2014. aastal 5000 hektarit, maheteravilja pind kasvas võrreldes möödunud aastaga 18%, ka mahedana kasvatavate loomade arv kasvas.

Mahetootmisest on saanud Eestis põllumajanduse ja toidutootmise arvestatav osa. Turul on mahetooted üha laiemas valikus kättesaadavad. Tootjate sõnul on nõudlus suurem kui jõutakse toota. Toodangumahtude märkimisväärne kasvatamine on keeruline, sest valdavalt on tegu väikeettevõtetega, mis valmistavad käsitöönduslikku toodangut. See on ka põhjus, miks mahetoorainet ostetakse töötlemiseks kokku suhteliselt vähe ning miks mitmed mahetalunikud on rajanud oma tallu töötlemise. Sarnaselt Eestile ostetakse mahetoitu järjest rohkem ka mujal Euroopas ja USAs. Hea näitena võib tuua Rootsi, kus selle aasta esimesel poolaastal suurenes mahetoidu müük lausa 30%.

„Tänaseks oleme olnud Vinnukaga turul pool aastat ning võime öelda, et tarbija on toote hästi vastu võtnud, ka jõulude ajal osutus Vinnukas väga populaarseks kingituseks,“ ütles Lauri Bobrovski OÜ-st Sirloin. „On olnud ülimalt huvitav aasta. Indu annab juurde mahetoodete konkursil saadud tunnustus – Vinnukas kui esimene Eesti maheveiselihast valmistoode. Veelgi rõõmsamaks tegi, et samal konkursil pidas 250 Vinnukat maitsnud inimest meie toodet teise koha vääriliseks. Vinnukas on praegu müügil mahe- ja talupoodides üle Eesti, Talu toidab müügiriiulitel Tallinna Rimides ja neljas Tallinna Selveris. Soovime uuel aastal müügikohtade arvu kindlasti suurendada.“ Loe edasi: 2014. aastal lisandus Eestis 20 uut mahetöötlejat

Selgusid mahepõllumajandusalaste teadustööde stipendiaadid

Eestikeelse populaarteadusliku artikli preemia võtab üle teadlaste kollektiiv. Foto autor: Andres Jalak

Eelmisel reedel premeeris Eesti Maaülikooli Mahekeskus juba kuuendat korda parimaid maaülikooli tudengeid mahepõllumajanduse teemaliste lõputööde ja noorteadlasi publitseeritud teadusartikli eest eraalgatuslikult kogutud rahalise stipendiumiga. 2014. aasta stipendiumikonkursil pälvis parima bakalaureusetöö eest stipendiumi Maario Eeriksoo tööga “Viljelusviisi mõju kultuuride umbrohtumusele”. Juhendajad olid Liina Talgre ja Endla Reintam. Parima magistritöö stipendiumi sai Helena Palmeos töö “Viljelussüsteemide mõju umbrohtumisele külvikorras” eest. Töö juhendajaks oli Liina Talgre.

Publitseeritud teadusartiklite kategoorias premeeriti tänavu kahte noorteadlast. Berit Tein avaldas artikli “Farming systems affect potato (Solanum tuberosum L.) tuber and soil quality“, mis uuris viljelusviisi mõju kartulimugulate ja mulla kvaliteedile. Riina Kaasik avaldas artiklid “The relative attractiveness of Brassica napus, B. rapa, B. juncea and Sinapis alba to pollen beetles“ ja “Meligethes aeneus oviposition preferences, larval parasitism rate and species composition of parasitoids on Brassica nigra, Raphanus sativus and Eruca sativa compared with on Brassica napus”, mis uurisid erinevate taimeliikide potentsiaalset kasutust püüniskultuuri strateegia arenduseks rapsil.

“Kõigi kolme artikli publitseerimine 1.1 ajakirjades ei lase kahelda nende kõrges teaduslikus väärtuses. Mõlema autori uurimistulemused võiksid huvitada taimekasvatajaid, kuid selleks tuleks need artiklid nüüd avaldada ka eesti keeles, tuues välja tööde põhiseisukohad ja rakendusettepanekud,” ütles Elen Peetsmann Eesti Maaülikooli Mahekeskusest.

“Kuna teadusuuringute tulemuste jõudmine praktikasse on väga oluline, siis sellest aastast tunnustatakse stipendiumiga ka EMÜ üliõpilasi/töötjaid, kes avaldavad tulemusi eesti keeles,” sõnas Peetsmann.

Eestikeelse populaarteadusliku artikli preemia läks autorite kollektiivile Marge Starast, Priit Põldma, Eve Veromann, Kadri Karp, Kersti Kahu ja Marika Mänd , kes avaldasid artikli”Keskkonnasäästlikud kasvatustehnoloogiad aianduses”.

Mahestipendiumi fond loodi aastal 2009 Eesti Maaülikooli professor Anne Luige poolt ja stipendiumiraha koguneb üksikisikute ja ettevõtete annetustest. Mahestipendiumi eesmärk on ergutada mahepõllumajanduse teemalist uurimistööd. Stipendiumiraha koguneb üksikisikute ja ettevõtete annetustest. Igaüks saab siin kaasa lüüa, kandes toetussumma SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus arveldusarvele nr EE021700017002007162 Nordea pangas, märksõnaks “ökostipp”. Täname kõiki seniseid stipendiumifondi toetajaid.

Uus konkurss toimub 2015. aasta sügisel.

Laupäeval saab Viljandimaal Säga-Aaviku mahetalus sibulaid puhastada

Kapi Merike mahetoidu päeval 2012 Hartsmäe talus leemekulpi liigutamas. Foto: EMSA

Laupäeval, 6. septembril kell 12.00-16:00 on võimalik kõigil huvilistel Säga-Aavikul näha, kuidas käib elu mahetalus, ning ise käed külge lüüa sibulapuhastamisel. Dagmar Hoder Tipu Looduskoolist avab huvilistele mänguliselt looduse rikkust. Kohal on Enn Onni Rohelise Maja kohvikust, kes räägib elust, mahetoidust ja heast kohvist. Päeva jooksul saab maitsta mahetoitu ning mahetooteid ka kaasa osta.

„Seekordsel mahetoidupäeval on kõigil tulijail võimalus lisaks tavapärasele mahetalu tegemiste jälgimisele ka ise natuke tööd teha – sibulad ootavad puhastamist,“ ütles Merit Mikk Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusest. „Huvitavad tõotavad tulla ka ettekanded. Näiteks Viljandi mahetoidu poe ja kohviku Roheline Maja üks eestvedajaid Enn Onni räägib heast kohvist ja mahetoidust ning nende mõjust elule. Dagmar Hoder õpetab mänguliselt loodust tundma,“ lisas Merit Mikk.

Säga-Aaviku talu (www.aavikutalu.ee) põhitegevus on mahepõllumajanduslik looma- ja taimekasvatus. Talu kasutuses on ligi 100 ha põllumaad, loomakarjas kasvab umbes 80 herefordi ja aberdiin-anguse tõugu lihaveist ning linnukarjas pea 100 sulelist. Kasvatatakse teravilja, kartulit, marju ning puu- ja köögivilju. Talu perenaine Sirje Allik valmistab omakasvatatud toorainest mahlu ja köögiviljanäkse. Talu kuulub ka Viljandimaa Toiduvõrgustikku OTT, mille kaudu saavad tarbijad osta tooteid otse talunikelt.

Talu asub Viljandimaal Võrtsjärve külje all Tarvastu vallas, Tarvastu külas. Kohale tulla saab nii tasuta eribussiga, mis väljub Viljandi bussijaamast Anttila parklast (bussil märksõna MAHETOIDU PÄEV) kell 11:30 kui ka oma transpordiga. Täpne asukoht vt www.aavikutalu.ee/kontakt

Tasuta mahetoidu päevale saab registreeruda:
https://docs.google.com/forms/d/15IukivEspebNOOSesBdkqarVksLzvOtAFYDcLnjnh9Q/edit

Korraldavad Viljandimaa Toiduvõrgustik OTT (viljandiott.blogspot.com) ja Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus koostöös Eesti Biodünaamika Ühinguga, toetab Põllumajandusministeerium turuarendustoetuse raames.
Loe edasi: Laupäeval saab Viljandimaal Säga-Aaviku mahetalus sibulaid puhastada

Valmis Eesti mahepõllumajanduse uus arengukava

Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas Eesti mahepõllumajanduse arengukava aastateks 2014-2020. Senisest enam panustatakse mahepõllumajandusliku töötlemise ja turustamise ning ühistegevuse arendamisse.

„Eestis on mahepõllumajandusmaa viimase kümnendiga neljakordistunud, k

uid kodumaist mahetoodangut võiks näha poelettidel ja söögikohtades sagedamini. Praegu müüakse veel liiga palju mahetoodangut tavatoodanguna,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Euroopa maheturu maht on hinnanguliselt 23 miljardit eurot. See näitab, et lisaks kodumaistele arenguvõimalustele on Eesti mahetoodangul olemas ka tugev ekspordipotentsiaal.“

Arengukava seab eesmärgiks mahepõllumajanduse konkurentsivõime parandamise ja kohaliku mahetoidu tarbimise suurendamise. Selleks nähakse ette meetmeid eelkõige mahetöötlemisvõimaluste ja –mahtude suurendamiseks, tootjatevahelise koostöö tugevdamiseks, aga ka töödeldud mahetoodangu ekspordi suurendamiseks.

Mahepõllumajanduse arengukava koostamises osales üle 20 organisatsiooni: TÜ Eesti Mahe, Eesti Mahepõllumajanduse SA, MTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Eesti Biodünaamika Ühing, Läänemaa Mahetootjate Selts, MTÜ Saare Mahe, MTÜ Hiiumahe, SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Eesti Maaülikool, Harju Mahetootjate Ühing, Wiru Vili TÜ, Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik TÜ, MTÜ Virumaa Mahetootjad, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Eesti Põllumeeste Keskliit, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Aiandusliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Põllumajandusamet, Veterinaar- ja Toiduamet, MTÜ Eesti Noortalunikud, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning PRIA.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Tulekul põnev loeng “Kosmose botaanika”

Uuringute kohaselt on mahetootmise energiakulu keskmiselt 50% väiksem kui intensiivpõllumajanduses.

Kas oled taevast, kuud, tähti, päikesetõusu ja -loojangut silmitsedes mõelnud sellele, et miks kogu see taevane ilu nii kõrgel on ja kaugeks jääb? Tulekul on põnev loeng, mis käsitleb, kuidas peegeldavad taimed planeetide loovat mõju planeedil Maa. Loengu “Kosmose botaanika” peab Eestisse külla tulev Geoffrey Burt – Inglise päritolu Rootsi talupidaja, kes on tegelenud aastast 1975 biodünaamilise põllumajanduse ja loomuliku toidu temaatikaga.

Taimedest sõltub meie eksistents väga erinevatel viisidel. Taimed on seotud inimkonnaga ajaloo aegade algusest. Taimedes avalduvad kosmilised mõjud. Heategevuslikus loengus tutvustatakse seni kästlematul moel kuidas kosmiline toime avaldub keerukalt põimudes nii inimelus, taimedes kui ka kõigis kuju loovais vormides.

Geoffrey Burt: „Võib öelda, et läbi teiste maailmade peegelduse tajumise osaleb inimhing loomises eneses…“

Geoffrey Burti näol on tegemist biodünaamikuga, kes on tegelenud mahepõllumajandusega 1975. aastast. Ta on olnud õpetaja waldorfkoolides, elanud mitmes paigas Euroopas, muuhulgas ka mõned aastad Eestis, nüüdseks peab talu Rootsis. Eelmisel aastal pidas kolmes paigas positiivset tagasisidet saanud loengut toidust ja selle mõjude põhjus-tagajärg seostest, põllumajanduse ajaloolise arengu taustal. Ka seekordne loeng käsitleb meid ümbritsevat vaatenurgast, mis meid saab üllatama. Loe edasi: Tulekul põnev loeng “Kosmose botaanika”

Mahepõllumajandusmaa suurenes 153 000 hektarini

2013. aasta oli Eesti mahepõllumajandusele edukas, aastaga kasvasid toodangu maht ja mahetootjate arv ning turule tuli uusi mahetöötlejaid. Eestis tegutseb praegu 1553 mahetootjat, mis on mullusega võrreldes 5 protsenti enam, juurde on tulnud eelkõige loomakasvatajaid.

Kuigi jätkuvalt on probleemiks töödeldud mahetoodangu väikesed mahud, näitas 2013. aasta kasvu ka selles vallas. 2013. aastal tuli juurde 21 mahetöötlejat, millest 6 on mahetalud, mis töötlemise kaudu oma toodangut väärindavad. Ka tootevalik on laienenud. Müügil on teraviljatooted, pagaritooted, aedviljahoidised, maiustused, lihatooted, jäätis jm.

2012. aasta lõpus turule tulnud ökojäätisi valmistava La Muu tegevjuhi Rasmus Raski sõnul julgustas neid ökojäätist tootma tõsiasi, et mahetoodete turg kasvab kiiremini kui toiduainetetööstus keskmiselt. „Näeme oma klientide juures, et ökojäätist söövad ka need, kes varem jäätist üldse ei söönud, mistõttu võib öelda, et me ei konkureeri tavatööstusega, vaid toome kliente juurde,” sõnas Rasmus Rask.

Selle aasta üks olulisemaid sündmusi oli mahetootjate ühistu Wiru Vili maheteraviljaterminali avamine. TÜ Wiru Vili juhatuse liikme Mai Toominga sõnul oli terminali avamine strateegilises plaanis väga tähtis, sest mahevilja kuivatamise ja ladustamise võimsuse nappuse tõttu müüdi varem osa mahevilja tavaviljana. „Terminali esimese etapi avamine annab Eesti maheviljakasvatajatele võimaluse suurendada maheteravilja kasvatusmahtusid, parandada kuivatus- ja säilitustingimusi ning vilja seeläbi eriti just eksporditurgudele paremini müüa,” lisas Mai Tooming.

Järjest paremini läheb mahetoodangul ka kodumaisel turul. Tiitliga „Parim mahetootja 2013“ tunnustatud köögiviljakasvataja Margus Lille sõnul on nõudlus mahetoodete järele kiiresti suurenenud. „Viimase paari aasta jooksul on meie müügimahud kahekordistunud ja kui varem müüsime köögivilja peamiselt kauplustele, siis nüüd on klientide seas ka valmistoite valmistavaid suurkööke ja lasteasutusi“, rääkis Margus Lille.

Rimi kauplusketi neljas kaupluses kodumaist mahe- ja talutoitu müüvate Talu toidab müügialade juhataja Jaanika Pajumaa sõnul on viimase aasta arengu üle põhjust rõõmustada. „Mahetoodete valik on tänavu tublisti laienenud ning tarbijate huvi kasvab. Oleme saanud ostjatelt palju positiivset tagasisidet. Kindlasti on siin ka arenguruumi, turule oodatakse näiteks mahedaid lihatooteid, lastetoite ja suuremat valikut hoidiseid,“ rääkis Jaanika Pajumaa.

Allikas: Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus

Mahepõllumajandusel hea aasta

Käesolev aasta oli Eesti mahepõllumajandusele edukas, aastaga kasvasid toodangu maht ja mahetootjate arv ning turule tuli uusi mahetöötlejaid.

Eestis tegutseb praegu 1553 mahetootjat, mis on mullusega võrreldes 5 protsenti enam, juurde on tulnud eelkõige loomakasvatajaid.

Kuigi jätkuvalt on probleemiks töödeldud mahetoodangu väikesed mahud, näitas 2013. aasta kasvu ka selles vallas. 2013. aastal tuli juurde 21 mahetöötlejat, millest 6 on mahetalud, mis töötlemise kaudu oma toodangut väärindavad. Ka tootevalik on laienenud – müügil on teraviljatooted, pagaritooted, aedviljahoidised, maiustused, lihatooted, jäätis jm.

2012. aasta lõpus turule tulnud ökojäätisi valmistava La Muu tegevjuhi Rasmus Raski sõnul julgustas neid ökojäätist tootma tõsiasi, et mahetoodete turg kasvab kiiremini kui toiduainetetööstus keskmiselt. “Näeme oma klientide juures, et ökojäätist söövad ka need, kes varem jäätist üldse ei söönud, mistõttu võib öelda, et me ei konkureeri tavatööstusega, vaid toome kliente juurde,” sõnas Rasmus Rask. Loe edasi: Mahepõllumajandusel hea aasta

Soome plaanib 2020. aastaks mahepõllumajandusmaa rohkem kui kahekordistada

Tänavu kinnitati Soome mahepõllumajanduse arengukava aastaks 2020, mille eesmärk on mitmekesistada ja suurendada mahetootmist, et rahuldada nõudlust ning edendada mahetoiduahelat tervikuna. Arengukava järgi peaks aastal 2020 mahepõllumajandusmaa pindala moodustama 20% kogu põllumajandusmaast, mahetoit avaliku sektori toitlustuses 20% ning maheturg olema kasvanud võrreldes praegusega 3 korda.

“Soomes on mõistetud mahetootmise positiivset mõju elukeskkonnale ning pandud see ka kirja arengukavasse. Soome on seadnud väga ambitsioonikad eesmärgid, millest tasuks Eestis kindlasti eeskuju võtta,” lausus Eesti Mahepõllumajanduse sihtasutuse juhataja Airi Vetemaa. “Erilist tunnustus väärib Helsingi linn, sest nad peavad mahetoitu lasteasutustes väga oluliseks ning selle osakaal laste menüüs kasvab pidevalt.”

2012. aastal oli Soome mahemaa pindala ligi 198 000 hektarit, mis on 9% kogu põllumajandusmaast. Soomes tegutseb veidi alla 600 mahetoidu töötleja, nende arv on viimastel aastatel kasvanud 10%.

Mahetoidu müük on viimastel aastatel Soomes jõudsalt kasvanud, kuigi mahetoidu osa toiduturul jääb veel alla 2%. Pro Luomu (Soome mahetööstuse katusorganisatsioon) andmetel oli 2012. aastal maheturu maht 202 miljonit eurot ning kasv 24%. 2011. aastal oli kasv võrreldes 2010. aastaga koguni 46%.

Praegu on Soome jaemüügis 40% mahetoodetest imporditud. Tarbijad soovivad seevastu rohkem kodumaist. Tähtsaim mahetoode on piim, kasvab nõudlus maheliha järele. Teatavate tooterühmade, näiteks munade turuosa on ligi 10%. Vaata!

Suurt tähelepanu pööratakse mahetoidu osa suurendamisele toitlustuses. Praegu on mahetooraine osakaal toitlustuses ca 5%, kõige rohkem kasutatakse mahetoorainet lasteaedades, kus see moodustab 10%. Siin nähakse võimalust just avalikesse hangetesse mahetoidu nõude sissekirjutamises. Samuti otsitakse võimalusi, kuidas seada hanketingimusi selliselt, et hangetes saaksid osaleda ka kohalikud väikeettevõtted, kellel on praegu raske konkureerida. Keskkonnaministeerium käivitas 2012. aastal pilootprojekti, mille raames koostatakse jätkusuutlikkuse kriteeriumide arvestamise juhendid toiduhangetes ning pakutakse ka vastavat nõustamisteenust.

Lasteasutuste mahetoitlustuse osas on veelgi ambitsioonikamad eesmärgid Helsingil. 2012. aastal oli koolieelsete lasteasutuste mahetooraine osakaal 14%. Linna toidukultuuri strateegia eesmärgiks on, et aastaks 2015 on 50% Helsingi lasteaedades pakutavast toidust mahe, samuti peab pidevalt suurenema mahetoidu kasutamine koolides ja muudes haridusasutustes.

Soome mahepõllumajanduse arengukava eesmärke aastaks 2020:

20% põllumajandusmaast on mahe. Selle saavutamiseks peab mahepõllumajandusmaa pindala kasvama vähemalt 10% aastas. Eelkõige oodatakse rohkem loomakasvatus- ja aiandussaadusi.
Mahetoodete mitmekesisus on suurenenud. Mahetoodete turg Soomes on kolmekordistunud.
Mahetoodete kättesaadavus on paranenud. Avaliku sektori toitlustusasutustes peab mahetoit aastaks 2015 moodustama 10% ja 2020. aastaks 20%.

Ingliskeelne arengukava!

Saatesari “Mahemaa” alustab pühapäevast

Pühapäeval, 22. detsembril alustab ETV-s kell 18.00 taas mahetalusid tutvustav saatesari “Mahemaa”.

Neljas saates käiakse külas kokku kaheksas Eesti mahetalus, kust jõuab meie toidulauale tervislik ökotoit. Iga saate lõpus valmib ka üks roog, kus kasutatakse valdavalt oma talude toodangut.

Saatesarja “Mahemaa” autor-toimetaja Aivi Parijõgi sõnul olid 2012. aastal valminud saated televaatajate seas populaarsed. “Mahetalude arv kasvab ja huvi nende toodangu vastu ka. Need inimesed, kellest me seekord saateid tegime, on erakordselt sümpaatsed, ettevõtlikud ja nutikad. Aga Mahemaa uute osade tegemise võtsime ette ennekõike seetõttu, et eelmisel aastal eetris olnud sari osutus väga menukaks ja huvi selle teema vastu püsib.”

Esimeses saates, 22. detsembril tutvustatakse maheteravilja- ja seakasvatust Riido Ökotalu ja Mahetooted OÜ näitel. Saate lõpus grillitakse sealiha ja kodumaised maheköögivilju. Loe edasi: Saatesari “Mahemaa” alustab pühapäevast

Suur maheküsitlus: mahetoitu ostetakse keskkonna pärast

Euroopa Komisjon uuris tänavu Euroopa Liidu liikmesriikide elanike arvamust mahepõllumajandusest. Kokku ligi 45 000 vastusest selgus, et mahetoitu ostetakse peamiselt keskkonnasäästu eesmärgil.

10 punkti suure maheküsitluse tulemustest:

1. Peamine põhjus mahetoidu ostmiseks on mure keskkonna pärast ja soov vältida toidus GMO-d ning mahepõllumajanduses mittelubatud ainete jääke.
2. Regulaarsed mahetoidu tarbijad eelistavad osta oma toidu mahepoest, supermarketist või otse talunikult. Juhusliku tarbimise puhul eelistatakse osta mahetoitu supermarketist. Internetist ostab mahetoitu kõigest 8% regulaarsetest ja 4% juhuslikest tarbijatest.
3. 78% vastanutest on valmis mahetoidu eest kõrgemat hinda maksma. Üle poole vastanutest (53%) peab aktsepteeritavaks 10-25% kõrgemat hinda kui tavatoidul.
4. Küsitlusele vastanute seas on mahetooted võrdväärselt (66%) äratuntavad nii EL mahepõllumajanduse logo kui siseriiklike logode järgi. Mitmete liikmesriikide nagu Taani, Prantsusmaa või Austria tarbijad tunnevad mahetooteid enam siseriikliku kui EL logo järgi.
5. Tarbijad üldiselt usaldavad mahetooteid (71%) ja peavad kontrolli nende üle piisavalt efektiivseks, kontrollide vähendamisega ei olnud nõus 57% vastajatest. Üle poolte vastanutest pooldab mahepõllumajanduse kontrollisüsteemi edasist tugevdamist vaatamata sellele, et see võib tuua kaasa hindade tõusu.
6. Pooled vastanutest soovivad, et kõik EL maheettevõtjad oleksid kantud EL ühisesse andmebaasi.
7. 61% vastajatest leiab, et kõiki mahetooteid tuleb uurida pestitsiidijääkide suhtes.
8. Mahepõllumajanduses kasutamiseks lubatud toodete (lubatud taimekaitsevahendid, väetised jms) heakskiitmiseks soovib enamik vastanutest rangemaid nõudeid.
9. 94% küsitlusele vastanutest soovib saada rohkem informatsiooni mahepõllumajandusest.
10. Toodi välja neli valdkonda, kus oleks vaja teadusuuringuid: „Mahepõllumajanduse sotsiaalsed ja majanduslikud aspektid“, „Seeme ja taimne paljundusmaterjal“, „Proteiinirikaste kultuuride kohalik tootmine“ ja „Jäätmemajandus“.
Loe edasi: Suur maheküsitlus: mahetoitu ostetakse keskkonna pärast

Mahetooted on leidnud eestlaste toidulaual kindla koha

Hiljuti avati Norde Rimis juba neljas kodumaiste mahetoodete kauplus Talu Toidab. Vähem kui kahe aastase tegevusaja jooksul on talupoodides esindatud kohalike tootjate hulk kahekordistunud.

Talu Toidab kaupluste eestvedaja ning hiljuti Eesti parima mahetootja tiitliga pärjatud Margus Lille sõnul on talupoodides praegu müügil 85 kodumaise tooja mahetoodang. „Seda on kaks korda enam kui esimese poe avamisel. Talupoodide käive on sel aastal võrreldes 2012. aastaga kasvanud enam kui poole võrra. See näitab, et eestlaste toidulaual on kodumaised mahetooted leidnud kindla koha.“

Kõige populaarsemad tooted talupoodides Talu Toidab on mahe- ja vutimunad, mahetoorpiim ja -taimeteed. Puu- ja köögiviljadest on lemmikud Ojametsa talu porgandid, õunad ja mahesibul. Lille sõnul on inimestel suur huvi ka sealiha ning maheveise- ja mahetalleliha vastu. „Väga hästi läheb ka hiljuti lettidele lisandunud erinevatel maiustustel,“ täiendas Lille.

Saabuvate pühadega seoses soovitab Lille sõpradele ja perele kingituste soetamiseks sammud talupoodi seada. „Lisaks tavapärasele mahedalt kasvatatud toidukaubale leiab talupoodidest ka erilisi maiustusi ja lisandeid, mis sobivad jõuluvana hästi kingikotti – Allew Magusameistrite ökošokolaadid ja kommid, Loodusväe mahetatraküpsised ja glögi, erinevad mahemeetooted, Mustjala Mustard sinepid ning Kodusahvri mahemurakamoos,“ sõnas ta.

Talu Toidab talupoed asuvad Haabersti, Mustakivi ning Ülemiste Rimides. Hiljuti avati talupood ka Norde Rimis.

Allikas: Margus Lille

Valga koolilapsed käisid Kopra Karjamõisas mahetalu tegemistega tutvumas

Valga Vene Gümnaasiumi II b klassi ja Valga Põhikooli II c klassi õpilased külastasid esmaspäeval maheettevõtet Kopra Karjamõis, kus neile tutvustati mahepõllumajandust.

Lapsed võttis vastu perenaine Reet Luht, kes näitas, kuidas kasvavad vabapidamisel mahekanad. Osal lastel õnnestus tabada isegi hetke, kui kana munes. Lapsed said oma silmaga õues näha ka lambaid, parte ja broilereid. Kõige rohkem põnevust tekitasid aga sead ja põrsad, keda lapsed said ise kõrvitsatega toita. Samuti oli huvitav vaadata, kuidas mitusada hane üheskoos toimetasid. II c klassi klassijuhataja Virve Sinisalu kinnitas, et külaskäik oli fantastiline. “Isegi mina sain mitu uut teadmist, ammugi siis veel lapsed,” rõõmustas õpetaja, et selline võimalus avanes.

Õhtupoolikul kogunesid Valga Vene Gümnaasiumi õpetajad, toitlustajad ja mõned teiste Valga koolide esindajad seminarile “Mahetoit kooli!”, kus jagati infot mahetoidu tootmise põhimõtete ja mahetoidu kvaliteedi kohta. Lisaks teoreetilisele infole sai mahetoitu ka maitsta. Mahetoidu päevaks valmistas Rema Köök osalejatele 100% mahetoorainest koolilõuna – pakuti kartuli-kõrvitsapüreed loomalihaga kooreses kastmes ning magustoiduks kohupiimakreemi astelpajumoosiga. Loe edasi: Valga koolilapsed käisid Kopra Karjamõisas mahetalu tegemistega tutvumas

Mahepõllumajanduse uuringutele tuleb uus rahastamisvõimalus

Alates detsembrist saab mahepõllumajanduse uuringuteks taotleda rahastamist 11 miljoni euro suuruse eelarvega konkursil. Tegemist on rahvusvahelise teadusvõrgustiku Core Organic European Research Area Network Plus (ERA-Net Plus) kolme aasta pikkuse programmiga, kus Eesti Põllumajandusministeerium rahastab projekte 100 000 euro ulatuses.

“Eesti jaoks on prioriteetsed uurimisteemad seotud töötlemisahelas mahetoidu kvaliteedi ja ohutuse tagamise ning pinnase ja taimede vastastikmõjuga mahetaimekasvatuses,” ütles põllumajandusministeeriumi teaduse ja arenduse osakonna juhataja Külli Kaare.

Konkursile oodatakse uurimisprojekte neljal teemal:
• Põllumajanduskultuurid: pinnase ja taime vastastikmõju mahetaimekasvatuses;
• Taimehaiguste, umbrohtude ja kahjurite tõrje läbi toimiva bioloogilise mitmekesisuse;
• Loomatervise tagamise süsteem, sh aretus;
• Mahetoidu kvaliteedi ja ohutuse tagamine töötlemisahelas.

Teadusvõrgustik Core Organic toob kokku 20 riigi esindajad, et planeerida ühiselt mahepõllumajanduse teadusuuringute rahastamist.

Taotlusvooru eelteade koos esialgse eelarve, ajagraafiku ning kontaktidega on kättesaadav Core Organic programmi kodulehel, kus detsembri alguses avaldatakse ka juhendid taotlejatele ja riiklikud reeglid. Taotlusvooru avanemise teate saamiseks on võimalik tellida Core Organic uudiskiri aadressil www.coreorganic2.org.

18. detsembril toimub Brüsselis ka mahepõllumajandusuuringute konkurssi tutvustav seminar. Vaata päevakava ja registreerimisvormi siit.

Lisainfo: Külli Kaare, Põllumajandusministeeriumi teadus- ja arendusosakonna juhataja, tel 625 6554, e-post kylli.kaare@agri.ee

Eesti mahepõllumajanduse turustusvõimalused avarduvad

Wiru Vilja maheviljaterminal läks maksma 4 miljonit eurot. Foto: mapri.eu

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles täna Ida-Virumaal Avinurmes tulundusühistu Wiru Vili maheviljaterminali avamisel, et Baltikumi suurim mahetootjate ühiselt rajatud viljaterminal tõstab Eesti mahepõllumajanduse konkurentsivõimet.

„Selline rahvusvahelisel tasemel ainulaadne viljaterminal annab Eesti mahetoodangule uue kvaliteedi – varem kuivatamise või ladustamisega kimpus olnud mahetootjad saavad nüüd oma vilja ka turustada mahedana ja seeläbi saada oma toodangu eest ka kõrgemat hinda,“ ütles minister Helir-Valdor Seeder. „Ka praegu koostatav mahepõllumajanduse arengukava keskendub suuresti sellele, kuidas Eesti mahetoodang jõuaks mahedana töötlemisse ja sealt ka mahemärgisega juba poelettidele. Täna avatud maheviljaterminal aitab meid sellele eesmärgile lähemale.“

Terminalis saab säilituspunkrites hoida 10 000 tonni ja puistepinnal 7000 tonni vilja, kuivati võimsus on 60 tonni tunnis. Sellega loob terminal võimaluse Eestis toodetud mahevilja koondamiseks, et seda kindlas kvaliteedis ja piisavas koguses turustada.

Maheviljaterminal läks maksma 4 miljonit eurot, millest 1,9 miljonit eurot moodustas maaelu arengukava 2007-2013 toetus.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Mahetootjad: Eesti mahetoidu sortiment peab laienema

Täna põllumajandusministeeriumis kogunenud uue mahepõllumajanduse arengukava koostamise töörühm leidis, et tarbijateni peab jõudma enam Eestis töödeldud mahetoitu. Kasvama peab ka Eestis töödeldud mahetoidu eksport.

„Laienema peab nii mahetoidu sortiment kui ka tarbijatele kättesaadavus,“ ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Märkimisväärne osa Eesti mahetoodangust töödeldakse tavatoodanguna või eksporditakse toorainena. Peame suutma oma mahetoodangu kohapeal töödelda kvaliteetseteks ja põnevateks mahetoiduaineteks.“

Võimalustena mahetoidu kättesaadavuse parandamiseks nähti töögrupis eelkõige koostööd lasteasutustega, ühistulist tegevust ja alternatiivsete turustusvõimaluste arendamist. Ühiselt leiti, et toodete omahinna alandamiseks tuleb suurendada tootmismahtusid.

Mahepõllumajanduse arengukava on kavas valmis saada 2014. aasta alguseks, järgmises töögrupis arutatakse mahepõllumajanduse uue arengukava rakendusplaani.

Mahepõllumajanduse uue arengukava koostamisse on kaasatud TÜ Eesti Mahe, Eesti Mahepõllumajanduse SA, MTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Eesti Biodünaamika Ühing, Läänemaa Mahetootjate Selts, MTÜ Saare Mahe, MTÜ Hiiumahe, SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Eesti Maaülikool, Harju Mahetootjate Ühing, Wiru Vili TÜ, Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik TÜ, MTÜ Virumaa Mahetootjad, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Eesti Põllumeeste Keskliit, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Aiandusliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Põllumajandusamet, Veterinaar- ja Toiduamet, MTÜ Eesti Noortalunikud, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning PRIA.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Algas üle-Eestiline mahepõllumajanduse algkursus

Pärnus toimub täna mahepõllumajanduse algkursuse teine koolituspäev. Üle Eesti toimub oktoobrikuu jooksul kokku 14 koolituspäeva, kus mahepõllumajandusega alustajatele tutvustatakse mahetaime- ja loomakasvatuse põhimõtteid ja nõudeid.

„Turunõudlus mahetoodete järgi ja turustusvõimaluste avardumine nii Eestis kui väljaspool on põllumajandustootjate seas saanud kaalukaks põhjuseks hakata tegelema mahetootmisega,“ ütles toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Mahedale üleminek pole pelgalt sünteetiliste väetiste ja taimekaitsevahendite ärajätmine, vaid nõuab eriteadmisi. Sellealast väljaõpet on veel paraku vähe.“

Koolitust korraldava Mahepõllumajanduse Sihtasutuse tegevjuhi Airi Vetemaa sõnul tutvustatakse mahepõllumajandusega alustavatele tootjatele õigusaktidest tulenevaid nõudeid ja antakse praktilisi teadmisi mahetaime- ja loomakasvatuse olulisemate aspektide kohta. „Koolitust viivad läbi pikaajalise kogemusega mahenõustajad, kes oskavad keerulisemad aspektid tootjale lahti mõtestada ja anda mahepõllumajanduse põhimõtetest tulenevaid soovitusi paremaks majandamiseks,“ selgitas Vetemaa.

Koolitusi korraldatakse igal aastal uutele mahepõllumajandusega alustajatele, kes peavad mahepõllumajandusliku toetuse saamiseks läbima kohustuslikuna nõuetekohase mahepõllumajandusliku tootmise algkoolituse. Vähemalt 12-tunnine põllumajandusministeeriumi korraldatud koolitus tuleb läbida kohustuse võtmise aasta 1. novembriks.

Mahepõllumajanduse algkursuse korraldab põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus (EMSA).

Allikas: EMSA

Mahetootjad soovivad tõhustada koostööd teadlastega

Põllumajandusministeeriumis kogunenud uue mahepõllumajanduse arengukava koostamise töörühm leidis, et Eesti mahetootmise ja -töötlemise tugevdamiseks vajatakse senisest enam teadus- ja rakendusuuringuid. Ka vajatakse mahepõllumajanduse erialaõpet.

„Mahetootjate ees on praegu selge küsimus, kuidas tuua mahedana toodetud toit konkurentsivõimelise hinnaga mahedana märgistatuna meie toidulauale. Praegu müüakse mahetoodang sageli tavatoodanguna maha ja tootja kaotab sellega konkurentsieelise,“ ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

„Mahepõllumajanduse tootlikkuse kasvu võti on kindlasti teadlaste ja tootjate koostöös. Praegu tehakse uuringuid vähestel teemadel ja need ei kata kogu valdkonda,“ ütles Kevvai. „Senisest enam on vaja teha pikaajalisi tootmiskatseid, kuhu kaastakse ka tootjad.“

Töörühma kohtumisel leiti, et ka tootjate koolitus ja nõustamine vajab süsteemsemat lähenemist ning vaja oleks mahepõllumajanduse erialaõpet kutse- ja pikemas perspektiivis ka kõrghariduse tasemel.

Mahepõllumajanduse arengukava on kavas valmis saada 2014. aasta alguseks, järgmise töögrupi teema on töötlemine (sh toitlustamine), turustamine ja järelevalve.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Mahepõllumajanduses otsitakse võimalusi tootmise efektiivistamiseks

Täna põllumajandusministeeriumis kogunenud mahepõllumajanduse arengukava koostamise töörühm leidis, et mahepõllumajanduses tuleb saavutada efektiivsem tootmine ning tagada tõhusam järelevalve.

„Mahepõllumajandusmaa laienemisele peab järgi tulema ka toodang ja selle töötlemine, mis tagaks mahemärgistusega toodangu jõudmise ka meie toidulauale,“ ütles toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Oluline on toetada tootjate ühistegevust nii tootmises, töötlemises kui turustamises – üksikud mahetootjad on eraldiseisvalt edu saavutamiseks sageli liiga väikesed. Esimesi edulugusid heast koostööst näeme näiteks ühistu Wiru Vili näol.“

Töögrupis osalejad tõstsid esile vajadust panustada senisest enam katmikaladel köögiviljakasvatuse, mahesööda- ja seemnekasvatuse ja mahevesiviljeluse arendamisse.

Kõigi valdkondade juures rõhutasid osalejad vajadust toetada aktiivset tootmist, tõhustada järelevalvet, sh muuta kasutajasõbralikumaks järelevalves ja toetuste taotlemisel kasutatavad IT-süsteemid.

Mahepõllumajanduse arengukava on kavas valmis saada 2014. aasta alguseks, järgmise töögrupi teemaks on koolitus, nõuanne ja teadmussiire.

Kehtiva mahepõllumajanduse arengukavaga saab tutvuda siin:
http://www.agri.ee/mahepollumajandus?id=10932

Eesti mahepõllumajanduse statistikaga saab tutvuda siin:
http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TRUKISED/2013/trykis-mahepollumajandus-2012.pdf

Allikas: Põllumajandusministeerium

Maaülikool kutsub huvilisi mahepärastlõunale

Eesti Maaülikool kutsub neljapäeval, 5. septembril algusega kell 15.00 kõiki huvilisi Mahekeskusesse Tõnissoni aeda mahepärastlõunale. Tutvustatakse Maaülikoolis läbiviidavaid katseid, kust saab kasulikke nippe mahetoidu tootmiseks. Kaasa saab noppida ka maheaia õunu! Ringkäiku viib läbi prof. Anne Luik.

Tõnissoni maja asub Viljandi ringil Eerikal kohe pärast linnapiiri paremat kätt pargis. Kohale saab liinibussiga nr 7, peatus Eerika. Asukohakaart: http://mahekeskus.emu.ee/uldinfo/kontakt/

Mahepäev toimub jätkusuutliku toidukogukonna arendamise rahvusvahelise projekti (BERAS Implementation) raames. Lisainfo: www.beras.eu

Lisainformatsioon:
Elen Peetsmann, elen.peetsmann@emu.ee, tel: 53044003

Mahepõllumajandus saab uue arengukava

Põllumajandusministeerium hakkab koostama mahepõllumajanduse arengukava aastateks 2014-2020. Uus arengukava keskendub mahepõllumajandussaaduste paremale kättesaadavusele. Uue arengukava koostamist alustab põllumajandusministeerium seoses kehtiva, 2007-2013 arengukava aegumisega.

“Mahepõllumajandus on viimastel aastatel hästi edasi arenenud ja mahetootmine oluliselt suurenenud. Nüüd peame keskenduma küsimusele, kuidas mahetoodang õigesti märgistatuna senisest enam tarbijate toidulauale jõuaks,” rääkis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Praegu ei saa sellega rahul olla, sest suur osa mahetoodangust läheb tavatoodanguna müüki. Ka on pudelikaelaks mahetoodete mahedana töötlemine,” lisas Seeder.

Ministri sõnul on kehtiva arengukava jooksul huvi mahepõllumajandustootmise vastu järsult suurenenud. Mullu tegeles mahepõllumajandusega 1478 ettevõtet, mis on 26% võrra enam kui 2006. aastal. Samuti on kasvanud mahepõllumajandusmaa osakaal (2012. aastal 144 149 hektarit ehk 15,3% kogu põllumajandusmaast), maheettevõtted on laienenud – 2006. aastal oli keskmine mahepõllumajandusmaa pind ettevõtte kohta 67 hektarit, 2012. aastal juba 98 hektarit ning kaheksa suurima maheettevõtte pindala ulatus üle 1000 hektari.

Sööme arvatust mahedamalt

Kapi Merike mahetoidu päeval Hartsmäe talus leemekulpi liigutamas. Foto: EMSA

Kui tarbijauuringud näitavad, et vaid alla protsendi Eestis tarbitavast toidust on mahetoodang, siis tegelikult on meie toidulaud arvatavast oluliselt mahedam.

Eesti mahepõllumajandus on võrreldes tavapõllumajandusega väga noor ja sellest tulenevad mõned meie kasvuraskused. Esiteks on Eestis toodetavad mahetoodangu kogused veel väikesed, mis muudab mõnevõrra raskemaks toodangu turustamise. Teiseks on Eestis puudus töötlejatest, kes suudaksid või sooviksid mahetooret mahedana edasi töödelda.

Nende kahe asjaolu tulemuseks on see, et mahetoormest tehtud toit jõuab toidulauale sageli tavatoiduna, näiteks töödeldakse mahedalt kasvatatut edasi tavatoodanguna. Uuringud näitavad, et Eestis müüdud toidust moodustab vaid alla protsendi mahetoit.

Oluliselt mahedam
Numbrite taha vaadates näeme aga nende petlikkust. Need räägivad nimelt mahedana märgistatud toidu müügist, mitte mahedana toodetud toidust. Näiteks mullu toodeti maheliha 1400 tonni, kuid mahedana müüdi kõigest 103 tonni. Mahepiima toodeti 12 000 tonni, mahedana müüdi aga 2800 tonni. Ka teiste toodete puhul avaneb sarnane pilt. Nii tarbime mahetoitu ilmselt sagedamini, kui ise arvame.

Tarbija poolt vaadatuna on see kindlasti positiivne (saab ta ju mahetoote tavatoote hinnaga), kuid mahetootja kaotab turueelise – mahetoote eelistaja oleks selle eest valmis kõrgemat hinda maksma.

Seega kui räägime mahetoidust, on tegelikult juttu mahedana märgitud toidust. See ongi üks kitsaskohti, et parema valiku puudumisel müüakse hinnalisem mahetoit tavatoiduna. Loe edasi: Sööme arvatust mahedamalt

Mahetoetused lähtugu avalikust huvist

Tiia Klein,
TÜ Eesti Mahe juhatuse esimees

Toodetud mahetoodangu mahedana turulejõudmisel on mitu takistust, mida ei saa lahendada vaid tootjad ise. Ei saa eeldada, et mahetootjad ise rajavad ka kogu töötlemise, kirjutab tulundusühistu Eesti Mahe juht Tiia Klein.

Ka tavatootjad ei töötle valdavalt oma toodangut ise. Näiteks suurem osa liha ja piima müüakse mittemahedana selle tõttu, et pole ettevõtteid, kes toodangu mahedana ka töötleks ja turule viiks. Tööstusettevõtted pole mahetoodangust huvitatud väikeste koguste, kõrgendatud kontrolli, suurema töötlemiskulu ja paberimajanduse tõttu.

Mahetootjate saagikus on küll enamasti väiksem kui tavatootmises, kuid see ei tule ainult mahepõllumajanduse kui tootmistüübi omapärast. Pealegi asuvad mahemaad tihti väheviljakatel või põlluharimiseks vähem sobivatel maadel. Väide, et mahetoetust makstakse suures osas ettevõtetele, kes õieti midagi ei tooda, pole samuti õige: tavatootjatel on tunduvalt suuremad võimalused toetusõigust n-ö teeselda, sest kui nende puhul kontrollib PRIA olenevalt toetusliigist vaid 1-5% ettevõtetest, siis põllumajandusamet kontrollib igal aastal kõiki mahetootjaid. Mahetootjate organisatsioonid pole ka ise kindlasti huvitatud sellest, et mahetoetus läheks neile, kes midagi ei tooda.

Loe edasi: www.pollumajandus.ee
Allikas / Maheklubi.ee

Saidafarm pälvis Läänemere-sõbraliku talu tiitli

Täna avalikustati Helsingis 2013. aasta Läänemere-sõbralik põllumajandustootja, kelleks osutus Juhan Särgava juhitav OÜ Saidafarm Harjumaalt.

Särgava tõsteti üheksa riigi talunike seast esile uuenduslike, mitmekesiste ja säästlike lahenduste kasutamise eest suurtootmises. Neljandat aastat Läänemere äärsetes riikides ühiselt korraldatava konkursi võit tuli Eestisse esmakordselt.

1992. aastast tegutsev Eesti suurimaid mahetootjaid Saidafarm on üks Eesti säästva tootmise pioneere, kes on kasutusele võtnud mitmeid keskkonnasõbralikke ja säästlikke lahendusi, mis aitavad muuhulgas vähendada liigsete toitainete veekogudesse jõudmisest tingitud vetikate vohamist.

Aive Mõttus, Maaleht / Maheklubi.ee

Eesti mahetootja Saidafarm pälvis rahvusvahelise Läänemere-sõbraliku taluniku tiitli

Saidafarmi juhataja Juhan Särgava. Foto: elfond.ee

Täna avalikustati Helsingis 2013. aasta Läänemere-sõbralik põllumajandustootja, kelleks osutus Juhan Särgava juhitav OÜ Saidafarm Harjumaalt.

Särgava tõsteti üheksa riigi talunike seast esile uuenduslike, mitmekesiste ja säästlike lahenduste kasutamise eest suurtootmises. Lisaks tunnustusele toetati mahetootjat 10 000-eurose auhinnarahaga.

Neljandat aastat Läänemere äärsetes riikides ühiselt korraldatava konkursi võit tuli Eestisse esmakordselt. 1992. aastast tegutsev Eesti suurimaid mahetootjaid Saidafarm on üks Eesti säästva tootmise pioneere, kes on kasutusele võtnud mitmeid keskkonnasõbralikke ja säästlikke lahendusi, mis aitavad muuhulgas vähendada liigsete toitainete veekogudesse jõudmisest tingitud vetikate vohamist.

“Mahetootmine teenib nii keskkonda kui ühiskonda. Alternatiivsete põllumajandusviiside tutvustamine ja tunnustamine aitab ühiskonnas teadvustada säästva põllumajanduse võimalikkust ja kasu ning ühtlasi inspireerida ka teisi tootjaid,” lausus Saidafarmi eestvedaja Juhan Särgava. “Keskkonnahoidliku ja tervislikku toitu eelistava tarbija kujundamisel mängib samuti olulist rolli tootja,” lisas Särgava. Loe edasi: Eesti mahetootja Saidafarm pälvis rahvusvahelise Läänemere-sõbraliku taluniku tiitli