24. VEEBRUAR ON EESTIS LIPUPÄEV

Mari Suurväli, MTÜ Eesti Lipu Seltsi liige, paneb inimestele südamele heisata Eesti Vabariigi aastapäeval sinimustvalge lipp. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Eesti Vabariigi aastapäeva puhul heisatakse 24. veebruaril Eesti lipp riigi- elu-, äri- ja büroohoonetel. Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell kaheksa hommikul ning langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell kümme õhtul.

Loe edasi: 24. VEEBRUAR ON EESTIS LIPUPÄEV

PÄRNUMAAL TÄHISTATAKSE TARTU RAHU AASTAPÄEVA

Dirigent Evelin Mei juhatab Alevi kalmistu Vabadussõja monumendi juures laulvat Mihkel Lüdigi nimelist meeskoori. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Kolmapäeval, 2. veebruaril möödub Tartu rahulepingu sõlmimisest 102 aastat. Pärnus meenutatakse seda Eestile olulist sündmust pärgade asetamisega Vabadussõjas hukkunute mälestussamba jalamile ja Tartu rahule pühendatud kontserdiga, Sindis piduliku lipurivistusega.

Loe edasi: PÄRNUMAAL TÄHISTATAKSE TARTU RAHU AASTAPÄEVA

RIIGIKOGU JUHATUS KUTSUB OMARIIKLUSE PÕLISTUMISE PUHUL HEISKAMA RIIGILIPUD

30. november, omariikluse põlistumise tänupäev, on lipupäev.
Foto: Urmas Saard / Külauudised

Riigikogu juhatus, Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Lipu Selts kutsuvad üles tähistama 30. novembril omariikluse põlistumise tänupäeva ja heiskama selle puhul riigilipud.

Loe edasi: RIIGIKOGU JUHATUS KUTSUB OMARIIKLUSE PÕLISTUMISE PUHUL HEISKAMA RIIGILIPUD

OMARIIKLUSE PÕLISTUMISE TÄNUPÄEVA TÄHISTAMISEST

⇒ 30. novembril saab Eesti Vabariigi vabana elatud päevade arv ühe võrra suuremaks kõigi nelja sõjalise okupatsiooni päevade koguarvust, mis on 18 950

teadaolevalt asetab Vabariigi President Alar Karis sel päeval pärja Kuusalu kihelkonnas Valkla Vabadussõja mälestusmärgi juurde

⇒ päeva päikesetõusul võiks oma majale heisata sinimustvalge lipu!

Vabadussammas Tartus. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Vähem kui kümne päeva pärast jõuab kätte omariikluse põlistumise tänupäev. Kuidas kulgevad ettevalmistused selle kordumatu tähtpäeva tähistamiseks? Milles seisneb ajaloolise päeva erakordsus? Küsimustele vastab Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste.

Loe edasi: OMARIIKLUSE PÕLISTUMISE TÄNUPÄEVA TÄHISTAMISEST

AASTA VIIMANE LIPUPÄEV ON ISADEPÄEV

Lipu heiskamine. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Põhjamaade eeskujul on meil isadepäev novembrikuu teisel pühapäeval ja sel puhul heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Isade austamiseks on kõik teisedki oodatud Eesti lippe heiskama. Lipud heisatakse hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul.

Loe edasi: AASTA VIIMANE LIPUPÄEV ON ISADEPÄEV

TAASISESEISVUMISPÄEVAL HEISATAKSE SINIMUSTVALGED LIPUD

Majalipp Viljandis Tallinna tänaval. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Taasiseseisvumispäev on üks kolmest päevast aastas, kui hea tava kohaselt heisatakse Eesti lipud lisaks riigi- ja omavalitsusasutuste ning avalik-õiguslike juriidiliste isikute hoonetel ka eranditult kõigil elumajadel. Lipud heisatakse päikesetõusul ja langetatakse päikeseloojangul.

Loe edasi: TAASISESEISVUMISPÄEVAL HEISATAKSE SINIMUSTVALGED LIPUD

KÜÜNLAPÄEV ON TARTU RAHU AASTAPÄEVA TÕTTU LIPUPÄEV

Majalipp Sindis Jaama tänaval. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Tartu rahu aastapäeval heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja omavalistusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti lipu võivad heisata kõik teisedki isikud. Lipp heisatakse hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul. Tallinnas loojub päike 2. veebruaril kell 16.40.

Loe edasi: KÜÜNLAPÄEV ON TARTU RAHU AASTAPÄEVA TÕTTU LIPUPÄEV

4. JUUNI ON EESTI LIPU PÄEV JA LIPUPÄEV

Lipu heiskamine Sindi lasteaia lipuväljakul. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Sinimustvalge lipu 136. aastapäeva üleskutses ütlevad Eest Lipu Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Kindral Johan Laidoneri Selts, Konstantin Pätsi Muuseum ja SA Jaan Poska Mälestusfond, et tänavusel lipu sünnipäeval pole rahvakogunemiste ja lipu päeva rongkäikude korraldamine soovitatav, aga kutsutakse kõiki heiskama lippe kodudel, ühiskondlikel hoonetel ja lipuväljakutel.

Loe edasi: 4. JUUNI ON EESTI LIPU PÄEV JA LIPUPÄEV

MAIKUU TEINE PÜHAPÄEV ON EMADEPÄEV

Emadepäeval heisatakse kõikjal lipud, et ka nõndaviisi austada ja väärtustada emade rolli meie elus. Emadepäev on kõikide emade ja perede ühine tähtpäev.

Lipp Sindi raamatukogu juures. Foto: Urmas Saard
Lipp Sindi raamatukogu juures. Foto: Urmas Saard

Ajaloost on teada, et Eestis tähistati emadepäeva esimest korda 1922. aasta jaanikuul Elva lähedal asuvas Uderna koolimajas. Emadepäeva algatajad olid Udernast pärit Helmi Mäelo ja Järvamaalt pärit kümne lapse ema Helmi Johanna Põld. 1923. aastal tähistati emadepäeva mitmel pool Eesti naisorganisatsioonides, sealt edasi juba üleriigiliselt. Hommikul seitsmest heisati sinimustvalged lipud kirikukellade helina saatel ja orkestrid mängisid “Ema süda”.

Alates aastast 1928 hakati emadepäeva tähistama maikuu teisel pühapäeval, kuid Nõukogude režiim püüdis emadepäevast vaikida. Uuesti asuti Eestis emadepäeva avalikult tähistama 1988. aastal.

Lipud heisatakse päikesetõusul või hiljemalt hommikul kaheksaks ja langetatakse päikeseloojangul, siiski mitte hiljem kui kell 22.

Print

 

 KU päevatoimetaja

EUROOPA PÄEV ON LIPUPÄEV

Laupäeval tähistatava Euroopa päeva puhul heiskavad riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eestis lipud. Eesti lippu võivad heisata kõik teisedki.

Eesti ja Euroopa Liidu lipud Pärnu südalinnas. Foto: Urmas Saard
Eesti ja Euroopa Liidu lipud Pärnu südalinnas. Foto: Urmas Saard

Riigikantselei tuletab oma kodulehel meelde, et 9. mail 1950. a pidas toonane Prantsuse välisminister Robert Schuman kuulsa kõne, milles tõi esile Euroopa lõimumise kui tee, mis tagab sõjajärgsele Euroopale rahu ning õitsengu.

Schuman nägi ette institutsiooni loomist, mis ühendaks ning juhiks söe- ja terasetootmist Euroopas. Vähem kui aasta pärast kirjutatigi alla sellise organisatsiooni asutamise lepingule ning algas Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimumine. Schumani ettepanekut peetakse praeguse Euroopa Liidu alguseks. Euroopa Liidu edasist poliitikat kavandades on Tunne Kelami hinnangul põhjust alati meeles pidada Euroopa ühinemise isa Robert Schumani lausutud juhtmõtet: „Demokraatia on kristlik või seda ei ole üldse.” (Maailma Vaade 13, 2011: „Imalikustunud Euroopa ja maailma kristlased 2011).

Loe edasi: EUROOPA PÄEV ON LIPUPÄEV

EESTI VABARIIGI AASTAPÄEV ON LIPUPÄEV

Talvine madisepäev on ühtlasi ka Eesti iseseisvuspäev ja lipupäev – terve Eestimaa heisatakse esmaspäeva hommikul hiljemalt kella kaheksaks lipuehtesse.

Eesti Vabariigi aastapäeva hommikul heisatakse enne kaheksat riigilipud. Foto Urmas Saard
Eesti Vabariigi aastapäeva hommikul heisatakse enne kaheksat riigilipud. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Eestimaa tema ajaloolistes ja etnografilistes piirides, kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks.[/pullquote]Lipupäevad kõnelevad olulistest sündmustest ja väärtustest: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest, hariduspüüetest, viljealustest ja demokraatia vajalikkusest.

24. veebruaril heisatakse Eesti lipp kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetel. Lipud langetatakse päikeseloojangul.

Iseseisvuspäev on riigi ja rahva pidupäev, mis märgib rahva enesemääramisõiguse teostumist. 102 aastat tagasi, 24. veebruaril 1918 – Pärnus juba päev varem – kuulutati välja demokraatlik ja sõltumatu Eesti Vabariik.

Loe edasi: EESTI VABARIIGI AASTAPÄEV ON LIPUPÄEV

Homme ja pühapäeval lipud masti!

Laupäeval, 23. juunil on võidupüha puhul Eestis lipupäev. Jaaniööl lippe langetata ning lipud lehvivad jaanipäeva puhul ka pühapäeval. Eesti lipud heisatakse kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetele.

Võidupühal tähistatakse Eesti vägede pöördelist võitu Landeswehri üle ja Cesise (Võnnu) linna vabastamist sakslaste käest 23. juunil 1919. aastal.

Lipud heisatakse 23. juuni päikesetõusul või hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse 24. juuni õhtul kell kümme. Kui lippu ei langetata, tuleb lipp pimedal ajal valgustada.

Rakvere tähistab Eesti lipu päeva ekskursiooniga

Esmaspäeval, 4. juunil tähistatakse Rakveres Eesti lipu päeva. Kell 13 algab Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledži (Pikk tn 40) eest linnaekskursioon, mis tutvustab huvilistele Rakvere linna ajalugu, sealhulgas Pika tänava haridus- ja kultuurielu. Ekskursioon lõpeb Vallimäel Tarva skulptuuri juures, kus Rakvere linna sümbol saab endale lipu päeva puhul kaela rahvusvärvides ehte.

Linnaekskursiooni viib läbi Kaja Visnapuu, ekskursiooni kestus on orienteeruvalt üks tund. Ekskursioon on kõigile huvilistele tasuta!

Korraldavad Rakvere Kultuurikeskus ja Rakvere Linnavalitsus.

Viljandi maavalitsuse ees on 4. juuni hommikul Eesti lipu päeva tseremoonia

Esmaspäeva, 4. juuni hommikul tähistavad Viljandi maavalitsus ja linnavalitsus ning Kaitseliit ühiselt Eesti lipu päeva maavalitsuse ees Vabaduse platsil väikese piduliku tseremooniaga, kuhu on oodatud kõik, kes peavad oluliseks väljendada austust Eesti riigi ja lipu vastu.

Maavanem Lembit Kruuse sõnul on igasugune austusavaldus alati südameasi. “Rasketel aegadel hoiti ja peideti lippu ning hoiti mõtet oma riigist just nimelt meile oluliste sümbolite kaudu. Mujal maailmaski koonduvad rahvuskaaslased ühise lipu alla. Tänu ja austust väljendada ei saa kunagi liiga palju. Seda enam et meil on, mille eest tänulik olla,” sõnas Kruuse.

Kell 8.00 heisatakse Viljandi maavalitsuse (Vabaduse plats 2) ees lipumasti Eesti Vabariigi riigilipp. Lipuvalves seisavad noored kotkad ja kodutütred. Maavanem Lembit Kruuse ja Viljandi volikogu esimees Tarmo Loodus peavad lühikese päevakohase sõnavõtu. Muusikaliselt kaunistab hommikut Viljandi Muusikakooli puhkpilliansambel Bert Langeleri juhendamisel.

Seejärel viivad noored kotkad ja kodutütred juhendaja saatel lillekimbu esimese sinimustvalge lipu õmbleja Emilie Rosalie Beermanni hauale Viljandi Vanal kalmistul.

See 1884. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks õmmeldud siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks. 128 aastat tagasi, 4. juunil 1884 õnnistas selle lipu Otepää kirikla saalis õpetaja Rudolf Kallas.

Eesti lipu päeva seadis Riigikogu sisse 14. aprillil 2004, kui võeti vastu Isamaaliidu fraktsiooni ja Riigikogu liikme Tiit Matsulevitši poolt algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seadus. Esimest korda tähistati Eesti lipu päeva 2004. aasta 4. juunil, sinimustvalge lipu pühitsemise 120. aastapäeval.