ISESEISVUSPÄEVAL HEISATAKSE EESTI LIPUD

Lipuehtes Türi linn. Fotokollaaž: Urmas Saard / Külauudised

24. veebruaril tähistatav Eesti iseseisvuspäev on riigi ja rahva pidupäev, sest sellega märgitakse rahva enesemääramisõiguse teostumist.

Riigikantselei meenutab, et 1917. aasta oktoobris kukutasid bolševikud Vene Ajutise Valitsuse ja kehtestasid nõukogude diktatuuri. Hoidmaks Eestit vajumast Venemaa sisekaosesse, kuulutas Maanõukogu end sama aasta 15. novembril ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Eestimaal. Maanõukogu vanematenõukogu ja maavalitsus otsustasid, et Eestist saab iseseisev vabariik. Koostati Eesti iseseisvusmanifest ja moodustati kolmeliikmeline Päästekomitee, et esimesel võimalusel iseseisvus välja kuulutada.

See hetk saabus 24. veebruaril, mil Päästekomitee avaldas „Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele”. Ühtlasi nimetati ametisse Ajutine Valitsus ning asuti ette valmistama valitsusasutuste loomist. Esmakordselt loeti „Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele” ette Pärnu Endla teatri rõdult juba päev varem, 23 veebruaril.



Pärnu abilinnapea Annely Akkermann ja Euroopa Parlament liige Tunne Kelam avasid 2011. a 23. veebruaril Pärnus Hospidali tänava hoonel mälestustahvli, millega meenutatakse samas majas asunud Aleksander Jürvetsoni trükikoda, kus trükiti „Manifest Eestimaa rahvastele”. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Täpselt 10 aastat tagasi avasid Pärnu abilinnapea Annely Akkermann ja Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam 2011. a 23. veebruaril Pärnus Hospidali tänava hoonel mälestustahvli, millega meenutatakse samas majas asunud Aleksander Jürvetsoni trükikoda, kus trükiti „Manifest Eestimaa rahvastele”.

KU päevatoimetaja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga