Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev, 3. jaanuar, on Riigikogu otsusega kuulutatud lipupäevaks.
1920. aastatel sai alguse traditsioon pidada iga aasta 3. jaanuaril kell 10.30 relvarahu kehtima hakkamise hetkel vaikuseminutit, austamaks Vabadussõjas võidelnud eestlasi ja välismaalasi. Selle traditsiooni taastas Eesti Muinsuskaitse Selts.
Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ja hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisjärgus Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda. Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti vabariigi kontrolli all ning ka edasistes lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.
Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Kuu hiljem, 2. veebruaril, kirjutati Tartus alla rahulepingule ja Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses.
Pärnus Alevi kalmistul mälestatakse Eesti omariikluse eest võidelnuid Vabadussõjas langenute ausamba juures 3. jaanuaril kell 10.30. Mälestustseremooniaga meenutatakse 1920. aasta 3. jaanuaril Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel kehtima hakanud vaherahu.
Tseremoonial osalevad Kaitseliidu Pärnumaa maleva, Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna, Pärnumaa noorkotkaste ja kodutütarde ning Eesti reservohvitseride kogu Lääne osakonna esindajad. Pärnu linnavalitsuse poolt asetab Vabadussõjas langenute ausamba jalamile pärja Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.
KU päevatoimetaja