Mulgi tantsulavastus. Foto: Külauudised
Päevatoimetaja
Mulgimaal esietendus pühapäeval südamlik rahvatantsulavastus „Aig veerep armu müüdä“, mida mängitakse Karksi-Nuia gümnaasiumi pargis 14.-17. juulini. Kuna planeeritud nelja etenduse piletid said eelmüügist kiiresti otsa, lisati mängukavva ka lisaetendus, mis toimub 16. juulil algusega kell 16.00.
Loe edasi: MULGIMAAL ESIETENDUS SÜDAMLIK RAHVATANTSULAVASTUS
Kambja vanas koolimajas kutsutakse õppima teiste vigadest. Foto: Emajõe Suveteater
Vana mahajäetud koolimaja laudadega kinni löödud akendest kostub ootamatuid helisid. Käimas on erinevate performatiivsete vormidega eksperimenteeriv rännaklavastus „Õhud meie vahel“.
Loe edasi: KAMBJA VANAS KOOLIMAJAS ÕPITAKSE TEISTE VIGADEST
Veel viimaseid nädalaid kogub lavastaja Jaanika Tammaru inimeste lugusid Annelinna avava lavastuse jaoks. Juunis esietenduv LÄBI LINNA: Annelinn saab ainest nii inimeste lugudest kui ka linnaruumist.
Loe edasi: TARTU ASUMEID AVAV „LÄBI LINNA” LAVASTUSTE SARI TIPNEB RÄNNAKUGA ANNELINNAS
Neljapäeval, 25 . mail esietendus Jänedal asuvas Pulliteatri hoones Arlet Palmiste kirjutatud näidend „Mees raamatust”, mis jutustab ühe Eestimaa populaarseima kirjaniku Raimond Kaugveri (1926-1992) põnevast ja keerulisest elukäigust. Näidendit mängiti paaril maikuu lõpupäeval. Taas võib seda vaatama tulla 10. ja 11. juunil.
Arlet Palmiste sõnul kajastab näidend Raimond Kaugveri erinevaid eluetappe. Juttu on lapsepõlvest Rakveres, Nõukogude okupatsiooni algusest, noorte protestist Vabadussõja mälestussamba lõhkumise vastu, Saksa okupatsioonist, sõdimisest Soome sõjaväes, Nõukogude vangilaagrist, tööst kaevanduses ja trammipargis, kutselise kirjaniku tee algusest, kohtumisest armastatud naise Aavega, kirjaniku viibimisest viinaravil, Aave hukkumisest põlengus kliendi süütamise tõttu: amputeeritud jalaga Kaugver ei suutnud tragöödiat ära hoida. Näidend lõpeb Kaugveri viimaste eluaastatega Lehtses, kuhu sõbrad talle pärast abikaasa hukkumist uue kodu otsisid.
„Raimond Kaugverti vastavalt tema vanusele mängivad neli näitlejat,” ütles Arlet Palmiste. “Üldse on näidendis kaasategijaid 30. Etenduses on segi reaalsus ja fantaasia Raimod Kaugveri raamatute põhjal. Näidendis on kasutatud tema teoseid „Jumalt ei ole kodus”, „Nelikümmend küünalt”, „Kirjad laagrist”, „Peotäis tolmu” ja „Igapäevane leib”.
Kirjandusest tuntud inimestest on tegelaseks ka Võrumaa kirjanik Juhan Jaik, kes Rakvere gümnaasiumis koolipoiss Raimond Kaugveriga kohtudes arvas, et temast võiks saada kirjanik.
Arlet Palmiste sõnul oli Raimond Kaugver üks produktiivsemaid Eesti kirjanike, kelle raamate tiraažid ulatusid miljonitesse.
Kirjaniku tütre Katrin Kaugveri ja Arlet Palmiste koostöös ilmus hiljuti esmatrükis ka Raimund Kaugveri romaan „Viimse meheni”, mis räägib kirjaniku ja tema sõprade elust ja võitlusest Nõukogude okupatsiooni algusaastatel.
Jaan Lukas
Tartu ülikooli kammerkoor ja dirigent Triin Koch tähistavad sellel kevadel koori 45. aastapäeva etendusega „Südamepeitjate planeet“ (tekst Kristiina Ehin, lavastaja Jaanus Tepomees). Koorimuusikat ning erinevaid etenduskunstide vorme siduvat lavastust mängitakse Tartus Raadi lennuangaaris ühtekokku neljal korral.
Lavastaja Jaanus Tepomehe sõnul on traditsioonilisel eesti muinasjutul põhineval etendusel ühte tervikusse põimitud koorimuusika ja erinevad etenduskunstide vormid.
Tartu ülikooli kammerkoori aastapäevaetendust „Südamepeitjate planeet“ mängitakse 14., 18., 21. ja 22. mail Tartus Raadi lennuangaaris (Roosi tn 83) – suurepärase akustika ning väga paindliku iseloomuga ruumis, mis on esinemispaigana Eesti kultuuriavalikkuse jaoks veel praktiliselt täiesti avastamata. Raadi lennuangaarid asuvad eesti kultuuriloo ühe tähtsaima varamu, peatselt avatava Eesti Rahva Muuseumi uue hoone vahetus naabruses ning Eesti Rahva Muuseumi sõprade seltsi liikmena näeb Tartu ülikooli kammerkoor, et sellest piirkonnast võiks tulevikus kujuneda Tartule uudne kontserdi-, etendus- ja näitusekohtadega Raadi kultuurilinnak.
Robert Pirk
Täna jõuab Eestisse kahe Soome teatri – Lahti Vanha Juko ja Tampere Telakka – ning Rakvere Teatri koostööprojekt “Kullervo”. Lisaks kolmele etendusele Rakveres näeb “Kullervot” ka Pärnus ja Tallinnas.
Lahti Vanha Juko teatris esietendunud “Kullervo” hüppab pea ees soome keskklassi õudusunenäkku. See on satiir perekonna, rahva ja kapitalismi kasvatatud lapsest, keda valitseb müütilise Kullervo hing. Hing täis kibedust ja viha, iha ja halastamatut omakasu. See on laps, kellega enam mitte keegi hakkama ei saa.
[pullquote]
Lavastus ja dramatiseering: Lauri Maijala
Lavakujundus: Perttu Sinervo
Osades: Erni Kask (Rakvere Teater), Tanjalotta Räikkä (Teatteri Telakka), Sakari Tuominen (Vanha Juko) ja Maruska Verona (Tampereen Teatteri)
[/pullquote]
Rakvere Teatrist osaleb näitetrupis Erni Kask, kelle sõnul on “Kullervo” lavastaja Lauri Maijala soome teatri enfant terrible. “Tema lavastused pälvivad Soomes alati suurt tähelepanu oma otsekohesuse ja musta huumori pärast.”
“Kullervo” produtsendid on Lahti Vanha Juko, Teatteri Telakka ja Rakvere Teater. Projekti raames esietendusid kõigis kolmes teatris piiripealseid probleeme käsitlevad lavastused, mis moodustavad temaatilise triloogia. Lisaks “Kullervole” kuuluvad triloogiasse Telakka “Petroskoi” ning Rakvere Teatri “köök/keittiö”, mis mõlemad on Eestis juba käinud. Kolme teatri koostööprojekt pälvis Soome riikliku teatripreemia. Triloogia lavastusi on esitatud Pori ja Tampere teatrifestivalidel ning Eestis festivalil Draama 2014.
Esietendus toimub kell 19 Rakvere Teatri väikses saalis. Järgmised etendused 1.-4. oktoobrini Rakveres, Pärnus ja Tallinnas.
Täna, 20. märtsil kell 19 saab Võru Kandles näha Põlvamaa noorterühma Kagu Kabujalakõsõ tantsulavastust “1994”.
Teatraalne tantsulavastus on uurimuslik-dokumentaalne tagasivaade Eesti elule ja inimestele aastast 1994. Kuidas elati ja milliste mõtetega viidi täide oma unistusi ühes Lõuna-Eesti väikelinnas. Kuidas ühe kogukonna erinevad liikmed ja organisatsioonid reageerisid ühiskonda mõjutanud sündmustele ning arengutele Eestis ja maailmas.
Täna, 20 aastat hiljem, saame me analüüsida ja selgitada oma riigi ja inimeste lähiajalugu kasutades selleks erinevate kunstiliikide anarhistlike vorme. Lavastuse kunstiliseks alusmaterjaliks on 94. aastal eesti meedias ilmunud artiklid ja portreelood. Täna võime öelda, et “olukord oli 1994. aastal sitt, aga see oli meie tuleviku väetis”.
Tantsulavastuse lavastajaks ja muusikaliseks kujundajaks on vabakutseline näitleja ja lavastaja Tarmo Tagamets, kellega Kagu Kabujalakõsõ tegi esmakordselt koostööd 2013. aasta kevadel II Uma Peol. Tagamets on antud lavastusse välja valinud 4 rühma tantsijat – Ingrid Vanahunt, Mari Rüütli, Henri Tamm ja Margus Hoop. Lisaks tantsijatele on laval ka näitleja, kelleks on Martin Liira.
Piletid hinnaga 3 € eelmüügis Võru Kandle kassas (tel. 78 68 676) ja tund enne algust kohapeal.
Taarka Pärimusteatri uus lavastus “Leelo otsib setot. Helevalus jaht häältele ja südamele” etendub 20. juulil kell 13.30 Ostrova festivalil (www.ostrovafestivalid.ee).
Pärimusteatri lavastus vaatleb paralleelselt 1920. aastate suurte seto lauluemade igapäevaelu ja staatust seto meestekeskses ühiskonnas ning tänapäeva noori seto naisi, kes hoolimata uuest ajast ja keskkonnast on suutnud säilitada oma kultuuritunnetuse. Kui 1920. aastate lauluemad pidid rääkima isiklikust läbi traditsiooniliste värsside, siis 2013. aasta noored naised peavad enda kuuldavaks tegemiseks kasutama häälekamaid meetodeid ja kohanema linnakeskkonnas, sest side juurtega ja võimalus kodupaika tagasi tulla jääb järjest nõrgemaks. Samas on palju ühist – naiseksolemise ilu ja valu on muutumatu hoolimata neid eraldavast sajandist.
Lavastaja Anne Türnpu. Mängivad Riin Tammiste, Helena Kesonen, Marija Jurtin, Kärt Blum, Krista Keedus, Eve Ellermäe.
Loe lisaks Maalehest: http://www.maaleht.ee/news/uudised/kultuur/parimusteater-tostatab-seto-kogukonnas-olulisi-teemasid.d?id=66406798
Vaata lisaks Facebookist: https://www.facebook.com/pages/Taarka-P%C3%A4rimusteater/186647088051100
Lisainfo: Helena Kesonen, Taarka Pärimusteatri tegevjuht, taarkateater@setomaa.ee, 5688 4999
Pühapäeval, 23. juunil algusega 17.00 esietendub Kunda linna klubis vene autori Juri Poljakovi komöödia kahes vaatuses “Homo Erectus ehk naiste vahetamine”. Etendus kestab orienteeruvalt 2,5 tundi.
Juri Poljakov on sündinud 1954. aastal Moskvas, ta on tuntud kirjanik, mitmete romaanide, filmistsenaariumide ja näidendite autor. Alates 2001. aastast on ta nädalalehe Literaturnaja Gazeta toimetaja.
Lavastaja Tiit Alte sõnul räägib näidend armastusest. Armastusest üheksa- kümnendate lõpu Venemaal. Mis juhtub siis, kui armastus muutub äriks, iseenesestmõistetavuseks, sõltuvuseks, vajaduseks, tüütuseks, elementaarsuseks? Kui inimestevahelised suhted kulgevad risti-rästi läbi armastuse kõiki ühendava orgiani… Mis juhtub siis, kui meeleheidet ravib vaid andumine?
Ranna-Viru Rahvateater on pikkade traditsioonidega harrastustrupp, kes kuni möödunud aastani kandis nimetust Kunda Huviteater. Truppi kuuluvad näitlejad Kundast, Rakverest ja Rannust.
Näidendi on tõlkinud ja lavastanud Tiit Alte, heli ja lava sättis Kaido Veski. Osades: Kertu Kaljund, Kaido Veski, Elli Vallbaum, Tiit Alte, Ille Limberg, Tauno Küngas, Alina Klimova, Hillar Vimberg, Uno Trumm,
Laura Anton ja Egert Veski.
Pärast etendust väljub klubi juurest buss, mis viib soovijad randa jaanikule.
Sellel reedel, 30. novembril kell 19.00 esietendub Vanemuise väikeses majas glamuurne “Õhtu Straussiga”.
Muusikat ja tantsu ühtseks tervikuks põimiva õhtu toovad vaatajateni lavastaja-koreograaf Fabrice Gibert, muusikaline juht ja dirigent Lauri Sirp, dekoratsioonikunstnik Jaak Vaus ning valguskujundaja Imbi Mälk.
Lavastuses “Õhtu Straussiga” saab näha mitmete tuntud kostüümikunstnike – Mare Raidma, Liina Undi, Peter Farmeri, Jaanus Vahtra, Walter Perdacheri, Kustav-Agu Püümani jpt. – varasemat loomingut. Selle ilu on ühtseks tervikuks sidunud Mare Tommingas.
Johann Strauss noorem (1825-1899) kuulus Viini tunnustatud muusikute perekonda, mis oli enesele nime teinud tantsuorkestreid juhtides ja neile muusikat kirjutades. Tema geniaalsus ei väljendunud mitte ainult Viini populaarse salongimuusika muutmises üldtuntuks terves Euroopas, vaid ka kõrgeks kunstiks. Selles oli oma osa kahtlemata ka Johann juuniori dirigendiandel.
Vanemuise lavastuses astuvad publiku ette solistid Pirjo Püvi, Karmen Puis, Reigo Tamm ja René Soom (RO Estonia) või Taavi Tampuu. Loomulikult on laval Vanemuise balletitrupp, sümfooniaorkester ja ooperikoor.
“Tantsijal ei ole sõnu, et end publikule selgeks teha, kuid tal on koreograafia, et nutta, karjuda, väljendada – läbi enda keha köita vaataja tähelepanu. Publik on kõikide maailma kunstnike parim sõber – me ei valeta talle, inimestele kas meeldib või mitte… Sel õhtul, kui esitleme publikule lavastust “Õhtu Straussiga”, soovin ma, et vaatajad unustaksid kaheks tunniks väsitava moodsa ajastu, milles elame. Minu jaoks on Straussi muusika sünonüümiks võimalusele pageda reaalsusest läbi unistuse… Inimhing lihtsalt vajab kaunist hetke taastumiseks,” tutvustas omad tööd lavastaja Fabrice Gibert.
Fabrice Gibert on sündinud Prantsusmaal ning töötanud Saksamaal, Sloveenias, Austrias, Kuubal jm. Alates aastast 2007 on ta ametis Vanemuise teatris repetiitor-pedagoogina. “Õhtu Straussiga” on tema esimene täispikk lavastus.
Lisainfo: Ave-Marleen Rei, Vanemuise teatri pressiesindaja, tel: 7440161, 53585343, avemarleen@vanemuine.ee
Kaasaegseid etenduskunstivorme esitleva teatrifestivalini Baltoscandal on loetud päevad ja mitmed etendused on juba välja müüdud. Pühapäeval saabusid esimesed külalised välismaalt, et 4.juulil alustada juba kaheteistkümnendat peavoolu eiravat Baltoscandalit.
Nagu ikka, on ka seekordsel festivalil oodata esinejaid üle terve maailma. Kaugeim külaline on Jaapanis resideeruv hinnatuddraamakirjanik ja lavastaja Toshiki Okada ja trupp chelfitsch – Baltoscandalil on võimalik näha nende uusima lavastuse „Current Location“ Euroopa esietendust. Jaapani ühiskonnale oli 2011. aasta 11. märtsi maavärin ja sellele järgnenud tuumasaaste suureks löögiks. See sündmus puudutas tugevalt ka Okadat ning „Current Location“-is kajastubki tema muutunud suhe teatrisse. See on fiktsionaalne lugu muutusest, milles räägitakse kõrvalseisja tooniga ning ulmeloo vahenditega ühes külas elava seitsme naise ärevusest, konfliktidest ja lootustest, kui taamal ähvardab võimalik oht.
Baltoscandal leiab aset 4.-7. juulil Rakveres. Põhjalik ajakava on üleval festivali kodulehel.
Loe edasi: Kahe päeva pärast algab rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal
Sajand tagasi kirjutatud O. Lutsu komöödia „Kapsapea“ lööb endiselt selle maa (Eesti) rahva hinge teravalt nagu nuga. See on lugu kohtlasevõitu mehest Samuel Pliuhkamist (Jaan Pehk), kes püüab oma iseteadvuse ja rahaahnusega võita oma saunanaise Krõõda (Marianne Kütt) ja tema hiidkapsapea südant ning hinge, et esitleda neid väljanäitusel rahateenimise eesmärgil.
Nende kahe tüsedavõitu ja rahvaliku peategelase konfliktis leiavad oma koha ka tänased meediakangelased ning arvamusliidrid.
Lavastaja: Alex-Sander Kasak
Kunstnik: Alex-Sander Kasak
Muusikaline kujundaja: Jaan Pehk
Reklaamkujundus: Mihkel Uba
Etendus algab kell 19 Kreutzwaldi majamuuseumi hoovis.
Viljandi Nukuteatris esietendus kaheosaline lavalugu, mis avab varjuteatri tagamaid ja kutsub lapsi ka ise aktiivselt osalema.
Lavaloo esimeses osas “Nukk ja vari” räägib lavastaja, lava-ja nukukunstnik Altmar Looris varjuteatri kui ühe vanima teatriliigi sünnist ning annab näpunäiteid, kuidas kodustes tingimustes valmistada varjuteatri lava, lõigata siluettnukke ja kuidas nendega laval mängida. Minilaval saavad lapsed seda ka ise proovida.
Teises osas näeb vaataja varjuteatri nukuetendust “Kõige suurem sõber”, mille lavastas Altmar Looris, muusika Peeter Konovalovilt. Etenduses arutatakse selle üle, kas hea sõber peab olema kujult suur või võib ta olla ka päris-päris tilluke, aga sõbrana ikkagi suur.
Viljandi Nukuteatris alustas ka taas tööd nuku-pantomiimistuudio, millega on soovijatel võimalus liituda. Tunnid igal kolmapäeval kell 16 nukuteatris.
Allikas: Viljandi Nukuteater
