Kaunis korterelamu. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) kutsub kõiki korteriühistuid ja ühistujuhte üle Eesti osalema 20. korteriühistute konkursil, kus valitakse võitjad kolmes kategoorias: edukaim renoveerimisprojekt, ilus koduümbrus ja parim ühistujuht.
Huvi korterelamute rekonstrueerimise vastu on Võru maakonnas viimastel aastatel kasvanud ning mõned korterelamud on juba ka uue ilme saanud. Sageli venib aga rekonstrueerimise algus pikaks, sest piirkonnas ei ole piisavalt tehnilisi konsultante.
Loe edasi: VÕRUMAAL TOIMUNUD KOOLITUS LAHENDAB KORTERIÜHISTUTE MURETEesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi tunnustas riigi plaani läbi sihtasutuse KredEx toetada rahaliselt lagunenud hoonete lammutamist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi mulluse uringu kohaselt on probleemseid kortermaju üle kogu Eesti 302, neist 167 vajavad lammutamist ning 135 renoveerimist. Näiteks Valgamaal on probleemseid kortermaju 108, neist enamik Valga linnas. Kohtla-Järvel on seis sama kurb: 42 kortermaja on hullus seisukorras.
“Lagunevad korterelamud muutuvad ühel hetkel elanikele eluohtlikuks. Juba on olnud juhtumeid, kus renoveerimata kortermajalt kukub küljest rõdupiire, pudenevatest tellistest ja krohvitükkidest kõnelemata, halb sisekliima ja puudulik soojustus võivad viia tervisehädadeni. Lagunevates majades võtavad platsi eluheidikud või rüüstavad neid vandaalid,” hoiatas Mardi.
Mardi sõnul on kortermajade tühjenemine regionaalprobleemide otsene tagajärg: piirkonnas on vähe töökohti, seetõttu jääb rahvast vähemaks ning noori juurde ei tule, elanikkond vananeb. “Tegemist on aga nõiaringiga – mõnes piirkonnas ei leidu kinnivarale aga ostjat isegi mitte sümboolse hinna eest,” nentis Mardi.
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
Allikas: Eesti Korteriühistute Liit
Kortermajade korrashoiu probleem pole ainult linnade mure – Eesti väikeasulate kortermajad vajavad samuti korrashoidmist, kuid pahatihti pärsib seda ühistute puudumine. “Ka endistes kolhoosikeskustes, kus elanikke on, tuleb majad korda teha ning lihtsam on ühistud ära moodustada elanikel, kui oodata aastani 2018, mil need riiklikult moodustatakse,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. Tema sõnul mängib aga väga suurt rolli ka kohaliku omavalitsuse tugi. Korteriühistud omakorda kujutavad omavalitsusele head partnerit, kellega ühistel plaane ellu viia,” rõhutas ta kahepoolse koostöö tähtsust.
Samal teemal arutleti ka nädalavahetusel Eesti Korteriühistute Liidu seminaril Alatskivil. Seminari juhi, EKÜL Tartu büroo juhataja Dagmar Mattiiseni sõnul võiks väiksemates kohtades samuti ühistute loomisest siiski huvitatud olla. “Korteriühistus saab ühiselt teha ka neid maja korrashoiuks tarvilikke töid, mis muidu osutuksid liiga kalliks. Niisamuti aitab ühistu riske hajutada,” lisas ta. Mattiiseni sõnul tasuks ühe asula mitmel korrusmajal ka üheskoos plaane teha. “Ühistud võiks ühisel kaaluda ju majade juurde ühiselt parklate, mänguväljakute jms rajamist,” leidis ta.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi uuringu kohaselt on probleemseid kortermaju üle kogu Eesti 302, neist 167 vajavad lammutamist ning 135 renoveerimist. Urmas Mardi sõnul tuleb aga ühistuid, kes kortermaja renoveerimise vastu huvi tunnevad ja selles suunas ka aktiivselt tegutsema hakkavad, aina juurde. “Oleme korraldanud hulga infopäevi, samuti temaatilisi foorumeid ning konverentse – iseäranis viimase paari aastaga on renoveerimisplaane pidavate ühistute hulk märgatavalt kasvanud,” rääkis ta. “Riikliku renoveerimistoetuse taotlejate hulk on samuti kasvanud – nõudlus ületab pakkumise,” märkis Mardi.
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
Eesti Korteriühistute Liit
Tel: +372 627 5740
Riigikogu võttis sel nädalal vastu uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse. Uus seadus jõustub alles 01.01.2018, kuid osa
muudatusi jõustuvad juba varem.
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi peab uut seadust siiski keeruliseks. „Kuna uus eelnõu mõjutab ligi miljonit kortermajades elavat inimest, peab see olema arusaadav ka inimesele, kel ei ole juriidilist haridust. Seega tuleb läbi viia ulatuslik teavitustöö, et uue seadusega kaasnevaid muudatusi tutvustada,“ sõnas Mardi.
Mardi sõnul on muidugi tervitatav, kui enamus korteriomandit käsitlevaid sätteid koondatakse ühte seadusse ja tagatakse nii selgus
korteriomandite valitsemises, seda enam, et uus seadus hõlmab praegu nii mitmes seaduses vastuoluliselt reguleeritud küsimusi kui ka
kohtupraktikas kujunenud seisukohti.
Uue seaduse kohasel pole korteriühistu põhikiri enam kohustuslik. Mardi avaldas aga kahetsust, et korteriühistute soovi muuta põhikiri kohustuslikuks, arvesse ei võetud. “EKÜL on jätkuvalt seisukohal, et korteriühistutele on põhikiri väga oluline. Põhikiri korteriühistutele aitab oluliselt leevendada omavahelisi suhteid ja on lihtsamalt loetav ning arusaadavam kui seadused paragrahvide rägastikus.” Loe edasi: Korteriühistud: uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus on liiga keeruline
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul teevad puuküürnikud paljudele ühistutele tuska. “Lugu üürnikust Tallinnas, kes üüri ei maksa, majas omavolitseb ning ühiselu reeglitele vilistab, mida kirjeldasid hiljuti Äripäev ja Postimees, pole kindlasti erand. Selliseid üürnikke tuleb ette paljudes ühistutes üle Eesti,” rääkis ta.
Mardi tuletab aga meelde, et kui omanik üürib korteri välja ja üürnik osutub pahatahtlikuks, näiteks ei koli lepingu lõppemisel välja ning tekitab olukorra, kus majas elavad teised korteriomanikud ei pea võimalikuks tänu tema tegevusele elada, võivad naabrid nõuda korteri sundmüüki.
“Naabrid võivad korteri sundmüüki nõuda korteriomandiseaduse paragrahvi alusel, mis sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda korteri võõrandamist,” hoiatas ta.
ihtasutus KredEx korraldab laupäeval, 16. novembril kell 10.00 – 12.00 Võrus renoveerimise teemalise infopäeva korteriühistutele.
Kogunemine Võrumaa Toidukeskuse Katariina saalis (Koidula 7). Toimub infotund, millele järgneb renoveeritud objekti külastus koos spetsialistiga.
Üritus on tasuta ning osalemiseks on vajalik eelregistreerimine aadressil reg@kredex.ee märksõnaga Võru. Kohtade arv on piiratud.
Üritus leiab aset Energiasäästunädala raames, mis toimub 11.11-17.11 üle Eesti. Lisainfo www.energiatark.ee.
Kolmapäeval Tallinnas peetud Eesti Korteriühistute XVI foorumil “Korteriühistute koostöö omavalitsustega ja Euroopa Liidu struktuurivahendid aastateks 2014-2020” selgitati välja ka Eesti parimad ühistud.
Tiitlid läksid tänavu Tallinnas tegutsevatele korteriühistutele. Parimaks korteriühistu juhiks 2013 tunnistati KÜ E.Vilde tee 123 juhatus, tiitliga “Ilus koduümbrus 2013” pärjati KÜ Kaarmaja ning edukaim renoveerimisprojekt 2013 oli KÜ Sõpruse 202 tervikrenoveerimine.
Korterelamute renoveerimine ning selleks eraldatavad toetused olid kõneks ka ühistute ja poliitikute vahelisel debatil, kus leiti, et elamufondi hea käekäigu juures olulised on kõik kolm osapoolt – korteriühistu, riik ja kohalik omavalitsus. Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul on kortermajade renoveerimine äärmiselt oluline. “Energiasäästu kõrval võiks välja tuua teise olulise aspekti, milleks on vara väärtuse tõus elanike endi silmis. Inimesed, kes panustavad maja renoveerimisse, hindavad seda ka rohkem,” rääkis Mardi. “Renoveerimine saab ikka ja alati teoks vaid tänu aktiivsele ühistule,” kiitis ta.
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres.Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
Allikas: Eesti Korteriühistute Liit
Laupäeval, 27. aprillil 2013 on Elva linnaraamatukogu kaminasaalis korteriühistute kevadseminar “Soe ja säästlik korteriühistu”.
Elva on paistnud silma selle poolest, et siin on viimastel aastatel renoveeritud üle kümne kortermaja, millest enamus on kasutanud Kredexi 35-protsendilist toetust. Nüüd on need korteriühistud vähemalt ühe kütteperioodi läbinud renoveerituna, tunnetanud kokkuhoidu ja valmis oma kogemusi teistega jagama. Ühistujuhtide paneeldiskussiooni juhib ja ohjab EKÜL-i Tartu büroo juhataja Dagmar Mattiisen.
Kogemusi Elva kortermajade renoveerimisel jagab ka Balti Vara Fassaadid, kellele enamus korteriühistuid on usaldanud kompleksse renoveerimise korraldamise. Kortermajade renoveerimise tulemuslikkust on uurinud energiaaudiitor Tõnu Jõesaar ja tutvustab neid ka seminaril.
Seminari teises pooles saame teada, mis asi on küttevalvur ja kuidas ta aitab kortermajas kütet säästa. Danfossi esindaja räägib uutest küttesüsteemide tasakaalustamise seadmetest ja lahendustest. Lisaks tehakse juttu ka parkimiskohtade tähistamisest ja muust.
Info ja registreerimine tel 5561 8960, Sirje.
Eesti Korteriühistute Liit ja Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsuvad taas kõiki korteriühistuid vaatama üle oma koduümbrust ja leidma seda, mis vajab korrastamist, parandamist või ehitamist ning panema oma talgud kirja 4. mail toimuvale Teeme Ära talgupäevale.
Eelmisel aastal oli korteriühistute tegutsemisind talgute korraldamisel kõrgem kui kunagi varem.
Eesti Korteriühistute Liidu välissuhete ja projektide juht Anu Sarnet märkis, et korteriühistutes üle Eesti on aina populaarsem kevaditi
kokku tulla ja koos oma majaümbrus korda teha. “Korteriühistute liikmed on aru saanud, et tuleb ise ka oma elamu hea käekäigu eest
hoolt kanda – ilusas majas, millel korrastatud hoov, on ju kõigil mõnusam elada,” sõnas ta. “Oma maja ümbruse kõrval tehakse aga
teinekord korda ka lähedalasuv park või metsatukk.”
Talgute korras on mitmes majas sündinud lausa nii kaunilt kujundatud hoov koos lillepeenarde ja kõige sinna juurde kuuluvaga, et seda on auhinnatud ka konkursil “Kaunis kodu”. Sarneti sõnul on see ühistuliikmetele ka hea võimalus üksteist tundma õppida, et hiljem
korteriühistu tööd paremini ja tõhusamalt korraldada. Loe edasi: Korteriühistud üle Eesti plaanivad hoogsalt talgupäeva
Lõuna-Eesti korteriühistud saavad laupäeval, 23.märtsil kokku Tartus, kl 10 Dorpat Konverentsikeskuses algaval Lõuna-Eesti
korteriühistute üheteistkümnendal foorumil, arutamaks korteriühistute jaoks olulisi küsimusi.
“Üheks meie põhiteemaks on ühistegevus – kuidas ühistud ühiselt oma huvide eest seista saavad, nagu näiteks oli see elektri ühisostul ja planeerime uusi ühisoste, räägime ka koostööst kohaliku omavalitsusega, ” tutvustas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Dagmar Mattiisen ürituse kava. “Kindlasti on aga kõne all aktuaalsed õigusprobleemid, millega ühistud oma igapäevatöös kokku puutuvad,” sõnas Mattiisen.
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres.Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute
huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
Foorumi kavaga saab tutvuga EKÜL kodulehel: http://www.ekyl.ee/
Korteriühistute elektri ühisostu kavandav Eesti Korteriühistute Liit korraldab üle Eesti ühisostu teemalisi infopäevi. Rakveres toimus infoseminar eile, järgmine samateemaline infopäev toimub Rakveres 7. novembril kl 18 Rakvere muusikakooli saalis.
Järgmisel nädalal korraldatakse infopäevad ka Tallinnas: esmaspäeval, 5. novembril (vene keeles) ja teisipäeval, 6. novembril (eesti keeles) EKÜL koolitusklassis, Sakala 23a, Tallinn, kell 17.00 – 18.00. Kolmapäeval, 7. novembril on EKÜL spetsialistid küsimustele vastamas SA Kredex konverentsi nõustamisalal Viru hotellis, Viru väljak 4, kell 17.15 – 18.15. Lähemat infot saab Eesti Korteriühistute Liidu kodulehelt: www.ekyl.ee
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi toonitas, et ühisostu kavandamisel on liidu soov on leida ühistutele usaldusväärne koostööpartner, kes avatud elektrituru tingimustes müüks ühistutele elektrit parima hinnaga. “Tarbija jaoks on see võimalus osta elektrit parima hinnaga. Ühiselt elektrit ostes saame mõjutada elektri müüjat pakkuma ühisostus osalejatele paremat hinda, mis tuleneb ühisostus osalejate arvust ja tarbimismahust. Suurte tarbimismahtudega on võimalik saada soodsamat, näiteks „suurkliendi paketi“ hinda,” rõhutas ta. “Praegu on ühisostu kavandamisel oluline ühistute tarbimisandmed kokku koguda.” Loe edasi: Eesti Korteriühistute Liit korraldab elektri ühisostu puudutavaid infopäevi
Korteriühistud üle Eesti tunnevad Eesti Korteriühistute Liidu kavandatud elektri ühisostu vastu suurt huvi, kinnitas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. “Initsiatiiiv ja idee ühisostu tegemiseks tuli just ühistutelt. Nüüd on ühistud väga aktiivsed – kirjutatakse, küsitakse, täidetakse tabelit,” rääkis Mardi. Eesti Korteriühistute Liit on asunud korraldama ka ühisostu teemalisi infopäevi, esimene toimub juba kolmapäeval, 31. oktoobril kl 18 Rakveres, Rakvere muusikakooli saalis.
“Meie soov on leida ühistutele usaldusväärne koostööpartner, kes avatud elektrituru tingimustes müüks ühistutele elektrit parima hinnaga, “ rääkis Mardi. “Tarbija jaoks on see võimalus osta elektrit hea hinnaga, kuid kindlasti pole ühisostuga saavutatav hind ühegi tarbija jaoks kohustuslik.”
“Ühiselt elektrit ostes saame mõjutada elektri müüjat pakkuma ühisostus osalejatele paremat hinda, mis tuleneb ühisostus osalejate arvust ja tarbimismahust. Suurte tarbimismahtudega on võimalik saada soodsamat, näiteks „suurkliendi paketi“ hinda.”
Mardi sõnul on praegu ühisostu kavandamisel oluline ühistute tarbimisandmed kokku koguda. Ühisostu ajakava kohaselt peaksid korteriühistud ühisostus osalemiseks oma korterite tarbimisandmed 23. oktoobrist kuni 10. novembrini 2012, e-postiga aadressil:elektriost@ekyl.ee või aadressil: Sakala 23a, 10141, Tallinn.
Loe edasi: Korteriühistud tunnevad elektri ühisostu vastu elavat huvi
KredEx korraldab energiasäästunädala raames kolmapäeval, 7. novembril konverentsi „Kuidas jõuda ühistu üldkoosolekul renoveerimisotsuseni?“. Konverentsile oodatakse korteriühistute ja -ühisuste juhatuse liikmeid. Konverents toimub Tallinnas, hotell Viru konverentsikeskuses (Viru Väljak 4).
Ajakava:
14:30 kogunemine, kohvipaus
15:10 avasõnad
15:15 Aleksei Turovski “Milliste võtetega ja kuidas mõjutab karja juht karja liikmeid loomariigis”
15:45 Helina Luksepp “Korteriühistu otsustusvõime piirangud ja nende lahendamine Eesti seadustes ja kohtupraktikas”
16:30 Piret Bristol “Kuidas veenda korteriühistu liikmeid ühise eesmärgi nimel oma nõusolekut andma”
17:15 kohvipaus, võimalus küsida spetsialistidelt täpsemat nõu
18:15 lõpp
Konverentsil on tõlge vene keelde. Konverentsist osavõtt on TASUTA. Registreerimine aadressil reg@kredex.ee kuni reedeni, 2. novembrini märksõnaga konverents. Kohtade arv on piiratud!
Allikas: KredEx
Korteriühistute juhtidele teeb muret rekonstrueerimistoetuste lõppemine ning ebakindlus tuleviku osas, nentisid Riigikogule ja valitsusele tehtud ühispöördumises möödunud nädalal Eesti Korteriühistute XV foorumil osalenud rohkem 300 ühistujuhti, kes esindavad tuhandeid kortermajades elavaid Eestimaa inimesi.
“Riiklikud toetused kortermajade renoveerimiseks on otsas ja keegi ei tea päris täpselt, mis edasi saab,” nentis Urmas Mardi, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige. “Ühistujuhid kinnitasid pöördumises, et ootavad vastutavatelt poliitikutelt selget kinnitust renoveerimistoetuste jätkumise ja nende suuruse kohta.” Oktoobri alguses lõpetas riigile kuuluv finantsasutus KredEx vahendite lõppemise tõttu energiaauditi, ehitusprojekti ja ehitise ekspertiisi toetuse taotluste vastuvõtu. Juba varem olid KredExil lõppenud kortermajade rekonstrueerimistoetuse vahendid. ” Toetus on korterelamutele hädavajalik, seda tõestab ka taotlejate hulk: KredExile esitatud 531 toetuse taotlusest soovis 93 korterelamut saada
35%, 166 korterelamut 25% ja 272 korterelamut 15% toetust,” tõi Mardi näite.
“Korteriühistutele suunatud teenustest jätkab KredEx küll korterelamu laenu käenduse pakkumist korteriühistutele ja korteriomanike ühisustele ning tagastatud korterelamu renoveerimistoetuse taotluste vastuvõttu, kuid suur osa kortermaju jääb riikliku toetuseta hätta vahendeid ei piisa, et elamu inimväärseks, soojapidavaks ja mugavaks koduks muuta. ” nentis ta.
Teadaolevate kavade kohaselt jätkatakse korterelamute rekonstrueerimise finantseerimisega järgmisel aastal, kuid täpsemad summad selguvad riigieelarve läbirääkimiste käigus sügisel.”Korteriühistute juhid saatsid foorumil ka valitsusele Riigikogule avaliku pöördumise, milles kurtsid oma muret – mis siis, kui umbmäärased lubadused vaid lubadusteks jäävadki ning aasta või rohkem kestvaks rekonstrueerimiseks vajalike eeltöödega alustanud ühistud renoveerimist rahapuudusel lõpule viia ei saa? ” rääkis Mardi.
“Kortermajade elanikke on väga tugevasti mõjutanud kaugkütte hiljutine hinnatõus. Tuleval aastal avanev elektriturg toob kaasa järjekordse hinnatõusu, mis paneb raskesse olukorda nii ühistud kui elektri hulgitarbijad kui ta tavatarbijatest korteriomanikud. Ainsaks võimaluseks kodukulusid kontrolli all hoida on energiasääst, mis tervikrenoveeritud majades on 40-50%.,” tõi ta näite. Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
Korteriühistud üle Eesti kogunevad aastakonverentsile järgmisel kolmapäeval, 10.oktoobril kell 10 Tallinnas, Radisson Blu Hotel Olümpia Konverentsikeskuses (Liivalaia 33). Eesti Korteriühistute XV foorumi ”Korteriühistute areng – kas suurenevad võimalused või kasvavad kohustused?” põhiteemaks on peatselt avanev elektriturg. Foorumi avavad Riigikogu esimees Ene Ergma, majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning Tallinna abilinnapea Eha Võrk.
Eesti Korteriühistute Liidu nõukogu esimees Marit Otsing: Tänavusel foorumil keskendume ühistute jaoks kõige olulisematele küsimustele – mis saab 1.jaanuaril 2013, kui Eestis avaneb elektriturg, samuti kuidas hinnatõusude juures energiat võimalikult palju kokku hoida.
Konverentsi täpne kava ja esinejate loetelu on ära toodud Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) kodulehel: www.ekyl.ee
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) ja Eesti Kodukaunistamise Ühendus ootavad 6.juunini kortermaju taas osalema kauneima kortermaja konkursil.Konkursile esitatud objektide puhul vaadeldakse terviklikku ruumimõju, heakorda, haljastust ning väikevorme. Kaunimad kortermajad valitakse välja neljandat korda ning korteriühistute huvi ürituse vastu on järjest suurenenud.
Konkurss “Kauneim kortermaja” on üle-eestilise konkursi “Kaunis Eesti kodu” erikategooria ning selle võitja pälvib autasu nii Vabariigi Presidendilt kui ka Eesti Korteriühistute Liidult. Kandideerimistaotluse vorm ja hindamise alused leiab EKÜL veebilehelt: www.ekyl.ee Konkursil osalemiseks on vajalik esitada kandideerimise taotlus etteantud vormil ja 6-10 fotot: e-postiga anu.sarnet@ekyl.ee (palutakse ka helistada 627 5742, et kontrollida e-maili kohalejõudmist) või posti teel Eesti
Korteriühistute Liit, Sakala 23 a, 10141 Tallinn, märgusõnaga “konkurss”. Kandideerimistaotluste ja fotode esitamise tähtaeg 6.juuni kell 17.
Posti teel saadetavad taotlused peavad olema hiljemalt selleks ajaks kohale jõudnud, hiljem laekuvaid taotlusi arvesse ei võeta.
Eesti Korteriühistute Liit
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) ja Eesti Kodukaunistamise Ühendus ootavad kortermaju taas osalema kauneima kortermaja konkursil. Konkursile esitatud objektide puhul vaadeldakse terviklikku ruumimõju, heakorda, haljastust ning väikevorme. Kaunimad kortermajad valitakse välja 
neljandat korda ning korteriühistute huvi ürituse vastu on järjest suurenenud.
“Korteriomanikud tunnevad oma kodumaja korrastamise vastu elavat huvi,” kinnitab ka Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi pressiteates. “Aina enam näeb korrastatud kortermaju, aga korda tehakse ka majaümbrus – maja ümber istutatakse puid ja põõsaid, tehakse korda
rõdusid, luuakse lastele maja juurde vaba aja veetmise võimalusi.” Mardi sõnul on toimunud oluline muutus ning inimesed hakanud mõistma, et kortermaja on neile koduks, mille eest võimalikult hästi tuleb hoolt kanda. “Teadlikud omanikud muudavad ka ühistud tugevamaks ning nii tuleb järjest juurde terviklikult renoveeritud ja tänapäevastatud elukeskkonnaga elamuid.” Loe edasi: Otsitakse Eesti kauneimat kortermaja
Enamike korteriühistute suureks mureks on parkimiskohtade nappus ja kõigile osapooltele sobivaid lahendusi selle leevendamiseks on raske
leida, tõdes Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. “Viisime läbi küsitluse oma liikmete eas ning enamiku meelest
on parkimiskohti elamute juures liiga vähe,” vahendas ta. “Oma äranägemise järgi saab korteriühistu parkimist korraldada ainult oma kinnistul ja juhul, kui parklat saab piirata aiaga. Aga väga sageli mahub kahe maja vahele vaid kitsas mururiba, kõnnitee ja üldkasutatav sõidutee – nii pargitaksegi seal, kus on parasjagu vaba koht,” rääkis Mardi, kelle sõnul ei tule kalliste maa-aluste parkimiskorruste rajamine ühistu nappide rahaliste võimaluste juures kõne allagi.
“Head lahendust siin paraku pakkuda pole võimalik – kolmkümmend aastat tagasi planeeritud kortermajade juures ei osatud ju aimatagi, et autostumine Eestis taolised mõõtmed võib võtta,” kõneles Mardi.
“Probleeme on ka neil ühistutel, kes elanike tarvis kunagi maa-alused garaažid ehitasid – kohti jääb lihtsalt väheks.”
Mardi hinnangul oleks kõige parem parkimiskohad kaasomanike vahelise kokkuleppega kindlaks määrata ning notariaalselt kinnitada, vältimaks
hilisemaid vaidlusi. “Kasutuskorra paikapanemisel tuleks lähtuda lahendusest, mis arvestaks võimalikult õiglaselt kõigi kaasomanike huve,” selgitas Mardi.
Suureks probleemiks on need pealinna kinnistud, kus maad parkimiskohtadeks ette nähtud polegi – nii otsivad taolise probleemiga hädas olevad korteriühistud abi nii riigilt kui linnalt. “Selge on see, et lähiaastatel parkimisprobleemid süvenevad. Iseäranis Tallinnas on ühistud seetõttu väga keerulises olukorras – oluline on, et linn siin ühistutele abikäe ulataks, mitte ei laiendaks niigi nappide parkimiskohade arvelt tasulist parkimisala,” rõhutas Urmas Mardi.
Tallinn on aga korteriühistute muredele püüdnud võimaluse piires ka lahendust otsida – linnavalitsus on seadnud elanike parkimisprobleemide lahendamiseks linnamaale isikliku kasutusõiguse 22 korteriühistu kasuks, neist 15 asuvad Mustamäel. „Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe aastakümnete tagune planeering ei vasta tänapäeva parkimisvajadusele,“ on nentinud ka abilinnapea Eha Võrk. „Oleme seda suurte elamukvartalite üht põhiprobleemi koostöös korteriühistutega üsnagi edukalt lahendanud,” ütles ta.
Keila linnavalitsus korraldab 13. ja 20.septembril keskkonnaalased teabepäevad korteriühistutele.
Homme, 13.septembril kell 18 Keila linnavalitsuse II korruse saalis algaval teabepäeva teema on linnalinnud kui kasvav keskkonnaprobleem 2009. aasta uuringu näitel. Ornitoloogid Eet Tuule ja Aarne Tuule räägivad uuringust ning lähemalt kajakate arvukuse vähendamise võimalustest ehk mida ja kuidas ette võtta.
Info ja registreerimine: ylle.lindus@keila.ee
20.septembri kell 17 toimub praktiline õppepäev. Kogunemine on Paldiski mnt 34 juures. Allison Haldus OÜ juhendatud praktilisel õppepäeval räägitakse linnahaljastuse hooldusest ja kujundusest hoovialadel.
Info ja registreerimine: inge.angerjas@keila.ee
Keskkonnaalaseid teabepäevi toetavad Keila linnavalitsus ja KIK.
