konverents

Kurgjal tuleb 19. sajandi naiste ja naishariduse konverents

Homme, 19. novembril toimub Kurgjal C. R. Jakobsoni abikaasa Julie Emilie Jakobsoni 160. sünniaastapäevale pühendatud konverents “Naised ja naisharidus 19. sajandil”.

Ettekanded:

“Kooliteemad Lilli Suburgi esimese eestikeelse naisteajakirja “Linda” veergudel.” Anu Raudsepp (PhD, Tartu Ülikool)
“Lydia Jannseni suur ülikoolieksam ja naisharidus Vene impeeriumis.” Malle Salupere (kultuuriloolane)
“Amalie Sophie von Husen- Kreutzwald – Lauluisa pärandi hoidja.”. Aimi Hollo (Dr. F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi juhataja)
“Kurgja talu perenaised Julie, Linda, Elsa ja Ida Jakobsonid.” Monika Jõemaa (C. R. Jakobsoni Talumuuseumi direktor)

Näitus Julie Jakobsoni ja tema tütarde käsitöödest.

Konverents algab kell 11 C. R. Jakobsoni perekonna kalmistul Kurgjal ja lõpeb ühise sünnipäevatordi söömisega muuseumi rehetoas.

Ootame kõiki huvilisi aga palume endast teada anda muuseumi telefonidel 445 8171, 524 5054 või meilil info@kurgja.ee

Põlvamaa kodanikuühiskonna konverents maailmakohvikus

1. detsembril on aktiivsed Põlvamaa inimesed, kodanikeühenduste, ettevõtete ja omavalitsuste esindajad oodatud osalema Krootuse rahvamajas toimuval Põlvamaa kodanikuühiskonna konverentsil.

Konverentsi esimeses pooles räägib Riigikantselei kaasamise ja kodanikuühiskonna nõunik Hille Hinsberg riigiasjade ajamise argipäevast.  Oma kogemusi jagab Oliver Nahkur – Eesti aasta vabatahtlik (2009).   Teemal „Vabatahtlikuna Eestimaal – mis mind võlub?“ kõnelevad Lauris/Joris Geurden (Belgia) ning Olivia Olmo (Prantsusmaa).

  Päeva teine pool toimub maailmakohvikus, kus tuleb arutlusele Eesti kasvuvisioon 2018 (vt www.kasvuvisioon2018.ee).
 
Konverentsi lõpus tunnustatakse Põlvamaa tänavusi vabatahtlikke.   Konverentsil osalemine on tasuta.

Registreerimine toimub aadressil pak@polvamaa.ee ja kestab kuni 29. novembrini.   Konverentsi korraldavad Põlvamaa arenduskeskus, Põlva maavalitsus ja Minu Eesti.   

Värskas analüüsitakse Setomaa ettevõtluskeskkonda

Reedel, 19. novembril Värska kultuurikeskuses toimuval Setomaa ettevõtluskonverentsil arutatakse “ääremaa” ettevõtluskeskkonna hetkeolukorda ja arenguvõimalusi.
Tuntud analüütikud annavad konverentsil ülevaate Setomaa seniste tegevuste mõjudest ja arengusuundadest ning kohalikud ettevõtjad arutlevad oma ettekannetes ettevõtluse võimaluste üle Setomaal.

Loe edasi: Värskas analüüsitakse Setomaa ettevõtluskeskkonda

Toimub konverents nimeka keelemehe Johannes Aaviku 130. sünniaastapäeva tähistamiseks

20. novembril toimub Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis Johannes Aaviku 130. sünniaastapäevale pühendatud konverents „Sada aastat hiljem: keeleuuenduse poolt ja vastu“.

Ettekandeid on mitmetelt nimekatelt teadlastelt ja keelega seotud inimestelt nii Eestist kui mujalt maailmast. Üritusel osalevad ja pakuvad meeldivaid ja meeleolukaid teemakohaseid vahepalasid näitlejad Tallinna Linnateatrist ja Eesti Draamateatrist ning õpetajad-õpilased Vanalinna Hariduskolleegiumist. Toimuvad mitmed arutelud.

Johannes Mihkelsoni Keskus ja Friedrich Eberti Fond korraldavad konverentsi sotsiaalsetest väärtustest

Johannes Mihkelsoni Keskus ja Friedrich Eberti Fond korraldavad 19. novembril Tallinnas teatris NO99 konverentsi „Sotsiaalne demokraatia eile, täna ja homme“. Konverentsi eesmärk on analüüsida demokraatlike ning sotsiaalsete väärtuste olukorda ja pakkuda välja lahendusi tulevikuks.

Täämbä Väimelän savvusannakonvõrents

Täämbä, 12. novvembril om Võromaa kutsehariduskeskusõn Väimelän konvõrents ja tsõõriklaud savvusannast. Kokko saias kell 10 hummogu, päiv nakkas pääle 10.30.

Kooni 15.30-ni peetäs ettekandit: pääväle tegevä nakatusõ Tarto ülikooli tudõngi, kiä kõnõlõsõ tuust, kuis nä seo aastaga suvõl Võromaal sannu ja sannakultuuri uursõva. Tudõngidõ jutu võtt kokko juhendaja Ester Võsu, kiä kõnõlõs ka savvusannast maaturismin.

Epp Margna kõnõlõs Võrumaa savvusannaraamadu tegemisest. Viil tulõ juttu tuust, midä võrokõsõ esi ummist sannust tiidvä ja kuis savvusann UNESCO ilmaperändi nimekirja saassi.

Päält ettekandit, õdagupoolõ kell 15.30 tulõ savvusanna-tsõõriklaud, kon arotõdas, kuis savvusanna edesi uuri, kuis teedüst kokko korjata ja kiä ja kuis tuu man avitas.

Pääväst osa võtminõ massa-i midägi ja kõigi arvamiisi ja ütenlüümist oodõtas väega. Tulkõ õnnõ kohalõ!

Kõrraldaja: Võromaa kutsehariduskeskus, Tarto ülikooli kultuuritiidüisi ja kunstõ instituut ja Võro selts VKKF
Aokavva ja teedüst saa tast.

Teedüs: Eda Veeroja (Võrumaa Kutsehariduskeskus), tel 5032341 ja Triinu Ojar (Võro Selts VKKF), tel 53322153, triinu.ojar@wi.werro.ee

Täna peetakse Tartus metsalooline konverents

Eesti Metsaselts korraldab täna Tartus Eesti Maaülikooli vanas peahoones (Kreutzwaldi 64) algusega kl 11 konverentsi teemal “Metsamajandus ja looduskaitse – kas koostöö või vastasseis?”.

Metsamajandajad ja looduskaitsjad on aeg-ajalt vastasleerides. Äkki oleks nüüd õige aeg hoopis koostööle asuda, metsandust edendada ning propageerida läbi looduskaitse!? Konverents on kaheosaline: esimene osa sisaldab ettekandeid ning nende põhjal algatatud diskusiooni ning teises osas toimub töögruppide arutelu, mis kulmineerub debatiga. Päeva lõpus vestleme ühiselt kohvi- ja koogilaua juures!

Eesti Metsaselts korraldab metsaloolisi konverentse alates 1998. aastast, mil täitus 80 aastat Eesti riigi metsavalitsemisest. Konverents on kujunenud iga-aastaseks kokkuvõtete tegemiseks metsaelus toimunust. Igal konverentsil on olnud peateema, milleks on varem olnud näiteks metsapoliitika, metsaharidus, metsauuendus, metsaparandus jne. Lisaks antakse ülevaade ka seltside ja ühingute tööst ja 2003. aastast hakati välja andma Metsaalmanahhi.

Konverentsile eelnev registreerimine ei ole vajalik, kõik huvilised oodatud.

Allikas: Eesti Metsaselts

Põlvamaa noori oodatakse infomessile

24. novembril toimuvad Põlva kultuuri- ja huvikeskuses infomess „Valikute tänav” ja noortekonverents, mille teemaks on tänavu „Loovuse jõud”.
Konverentsil soovitakse tõsta noorte teadlikkust sotsiaalsetest probleemidest ja innustada neid loovalt päevakajaliste teemadega tegelema. Noortekonverentsi avab Eesti üks mõjukamaid ühiskonnateadlasi, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin ettekandega „Vaesus kui väljakutse”.

Avatud on tantsu-, teatri-, muusika-, kunsti- ja filmitöötuba ning vaba mõtte koda.

Infomess «Valikute tänav» avatakse kell 9 ja noortekonverents algab kell 9.45.  

Lisainfo ja registreerimine: www.polvanoored.ee/noortekonverents

Tartus tuleb maaelu mahedaks muutmise konverents

Eestimaa Rohelised ja Ökomessi toimkond korraldavad 26. novembril Tartu Näituste messikeskuses maaelu visioonikonverentsi „Maa mahedaks!”  .
Kuidas kindlustada toidujulgeolekut? Kuidas teha nii, et mahetootmine oleks kasulik nii suurtele kui ka väikestele tootjatele? Mida teha, et mahetoit muutuks meie laual igapäevaseks, eriti laste toidusedelis?  Kolme aasta pärast ootavad Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikat muutused. Kuidas saavutada, et uus poliitika oleks õiglasem ja keskkonnahoidlikum? Kuidas edendada põllumajandust loodussäästlikult?

Neile küsimustele püütaksegi konverentsil vastust leida.  

Ettekannetele järgneb arutelu eesmärgiga jõuda konkreetsete ettepanekuteni  põllumajanduspoliitika kujundamisel, seda nii Eesti kui ka ELi tasemel.

  Kohvi-, tee- ja söögipauside ajal saab maitsta mahetooteid.  Konverentsil osalemine on tasuta. Registreerimine 22. novembrini aadressil mahekonverents@erakond.ee, tel 5552 0646.  

Lisainfo: Tartu Näituste kodulehelt www.tartunaitused.ee ja Eestimaa Roheliste kodulehelt www.erakond.ee.

Savvusannakonvõrents ja -tsõõriklaud Väimelän

12. novvembril om Võromaa kutsehariduskeskusõn Väimelän konvõrents ja tsõõriklaud savvusannast. Kokko saias kell 10 hummogu.

Pääväle tegevä nakatusõ Tarto ülikooli tudõngi, kiä kõnõlõsõ tuust, kuis nä seo aastaga suvõl Võromaal sannu ja sannakultuuri uursõva. Tudõngidõ jutu võtt kokko juhendaja Ester Võsu, kiä kõnõlõs ka savvusannast maaturismin. Epp Margna kõnõlõs Võrumaa savvusannaraamadu tegemisest.

Viil tulõ juttu tuust, midä võrokõsõ esi ummist sannust tiidvä ja kuis savvusann UNESCO ilmaperändi nimekirja saassi. Päält ettekandit, õdagupoolõ kell 15.30 tulõ savvusanna-tsõõriklaud, kon arotõdas, kuis savvusanna edesi uuri, kuis teedüst kokko korjata ja kiä ja kuis tuu man avitas.

Pääväst osa võtminõ massa-i midägi ja kõigi arvamiisi ja ütenlüümist oodõtas väega. Aokavva ja teedüst saa tast: http://www.visitvoru.ee/?id=5930.

Allikas: Uma Leht

Tulekul konverents “Kes kasvatab, kui kõik kasvatavad”

MTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus korraldavad 17. ja 18. novembril Tallinnas konverentsi „Kes kasvatab, kui kõik kasvatavad II“.

Konverentsile on esmajoones oodatud lapsi toetav võrgustik, kuhu kuuluvad lasteaedade ja koolide õpetajad, juhid, omavalitsuste esindajad, sotsiaal-, lastekaitse-, haridustöötajad, perearstid, politsei, lapsevanemad jt. Konverentsil esinevad ja töötubasid viivad läbi oma ala eksperdid nii Eestist kui ka mujalt Euroopast.

Käsitlusele tulevad teemad: arengusihid, kvaliteet ja väärtused alushariduses, koostöö laste arengu toetamisel, võrgustikutöö, väärtuskasvatus, lapse emotsionaalne turvalisus ja tervis, lapse õigused.

Muuhulgas otsitakse vastuseid küsimustele: missugused on meie kasvatusväärtused ühiskondlike väärtuste foonil; millised väärtused juhivad meie elu ja milliste väärtuste poole püüdleme; kui kaugel on soovitu tegelikkusest ja miks? kas karistus on kasvatus? karistuse osast kasvatuses, selle head, halvad ja vältimatud küljed. Karistuse alternatiivid – mida teha, kui…? Vanema enesevaatlus: mis minus toimub, kui tõstan käe lapse vastu? Kogemused ja tarkused, kuidas kasvatada teisiti? Kasvatussuhe kui asümmeetriline ja eetiline suhe: suurema hool väiksema eest. Mis on kasvatusvastutus, partneritaju? Konverentsi modereerib Tauri Tallermaa.

Reedel toimub maaülikoolis metsalooline konverents

Reedel, 12. novembril algusega kell 11 toimub metsalooline konverents Tartus Eesti maaülikooli vanas peahoones (Kreutzwaldi 64). Konverentsi teema on “Metsamajandus ja looduskaitse – kas koostöö või vastasseis?”

Metsamajandajad ja looduskaitsjad on aeg-ajalt vastasleerides. Äkki oleks nüüd õige aeg hoopis koostööle asuda, metsandust edendada ning propageerida seda looduskaitse kaudu?

Konverentsi programm:
11.00-11.05 Avasõnad – Heiki Hepner, Eesti Metsaseltsi president
11.05-11.20 Tervitus ja sissejuhatav sõnavõtt keskkonnaministeeriumist – Andres Talijärv, Keskkonnaministeeriumi asekantsler
11.20-11.50 Looduskaitse ja metsandus – prof Kalev Sepp, EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi maastikukorralduse ja loodushoiuosakonna juhataja
11.50-12.20 Metsandus ja looduskaitse – prof Hardi Tullus, Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakasvatuse osakonna juhataja
12.20-12.35 Kohvipaus
12.35-13.20 Metsandusorganisatsioonide sõnavõtud
13.20-14.20 Väitlus metsandustudengite ja keskkonnatudengite vahel teemal “Metsandus ja looduskaitse – kas koostöö või vastasseis?”
14.20-14.30 Värske metsanduskirjanduse tutvustamine
14.30-14.45 Metsandustöötajate meeskoori Forestalia kontsert
14.45-16 Vestlusring kohvitassi taga

Konverentsile eelnev registreerimine ei ole vajalik, küll aga oodatakse kõiki osalema!

Lisainfo: Heiki Hepner, Eesti Metsaseltsi president, 5027325, heiki.hepner@metsaselts.ee.

Tartumaal tuleb kodanikuühiskonna arengukonverents

3. detsembril korraldatakse Tartumaa kodanikuühiskonna konverents, kuhu on oodatud osalema ja kaasa rääkima piirkonna kodanikeühenduste ja omavalitsuste esindajad ning ettevõtjad.

Raadimõisa hotellis kell 9.30 algava arengukonverentsi eestvedajateks on Tartu Ärinõuandla, Tartu Maavalitsus, Tartumaa Arendusselts ja Kodukant Tartumaa.

Üritusel saab kuulata Ene Ergma, Rivo Noorkõivu, Sulev Valneri ja mittetulundusühingute Sibulatee ja Maitsev Lõuna- Eesti esindajate ettekandeid kodanikuühiskonnast ja koostööst ning osaleda aruteludes, kuidas maakonna tugevusi ja võimalusi saaks edukalt rakendada oma ettevõtmistes.

Lisaks tunnustatakse ürituse raames konkursi “Tartumaa Hea Algatus 2010” laureaate.

Kogu üritus on osalejatele tasuta, kuid eeldab eelregistreerimist kuni 29.11.2010. Konverentsi läbiviimist toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Tartu Maavalitsus.

Allikas: Tartu Ärinõuandla

Taastuvate energiaallikate uurimise konverents Tartus

Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskus ja SA Archimedes korraldavad 11. novembril Tartus konverentsi “Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine XII (TEUK – XII)”.

Eesti Maaülikooli peahoone aulas (Kreutzwaldi 1A) peetavale konverentsile saab registreeruda 6. novembrini aadressil elis.vollmer@emu.ee.
Konverentsi programmi loe siit.

Allikas: EMÜ taastuvenergia keskus

Väimelas peetakse täna konverentsi “Ise teemegi ära?”

Täna koguneb ligi 100 inimest Väimelasse Võrumaa kutsehariduskeskusesse, et osaleda konverentsil “Ise teemegi ära?”. Konverentsil kõneldakse ajakirjandusest ja selle ise paremaks tegemisest ning teenuste delegeerimisest omavalitsuste ja kodanikeühenduste vahel.

Esinejate seas on ajakirjaniikud Rein Sikk, Igor Taro ja Sulev Valner, Hendrik Noor Sänna kultuurimõisast, Jüri Morozov Saare vallavalitsusest, Mari-Liis Dolenko Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusest ning Kati Orav MTÜst Kating Noored. Avasõnad lausub Võru maavanem Andres Kõiv, konverentsi modereerib Kadri Valner

Teemaplokide lõpus jätkub töö paralleelpaneelides, rühmatöö teemadeks teenuste delegeerimine ja kodanikuajakirjandus.

Üks esinejatest, Eesti Päevalehe ajakirjanik Rein Sikk on oma ettekande tutvustuseks öelnud: “See, milline on ajakirjanduse kvaliteet, ei sõltu mitte niivõrd ajakirjanikest kui lugejatest, vaatajatest, sest nemad annavad tellimuse. Klient on ju kuningas. Muuseas, millal te viimati “Võsareporterit” vaatasite?”

Konverentsi korraldavad Võrumaa Arenguagentuur ja MTÜ Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts, toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK).

Tulekul on metsatööstuse seminar ja puitarhitektuuri konverents

25. novembril toimub Tallinnas KUMU auditooriumis seminar „Metsatööstus nüüd ja lähitulevikus“ ja puitarhitektuuri konverents “Puit – homse elukeskkonna võti”. Konverentsi lõpus autasustatakse konkursi „Aasta puitehitis 2010“ parimaid.

Seminaril võetakse sõna järgmistel teemadel:

· Metsasektori ja metsatööstuse osa Eesti majanduses. Mart Laar, Riigikogu liige.
· Metsanduse arengukavast 2020. Marku Lamp, keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja.

Seminar kestab kella 11.15-12.15. Seminar on tasuta ja avatud kõigile.

Puitarhitektuuri konverentsi juhtlause „Puit – homse elukeskkonna võti“ on valitud seetõttu, et just puidu kui ainsa taastuva ehitusmaterjali kasutamine on lahenduseks paljudele inimkonna ees seisvatele probleemidele. Puidu kasutamine pidurdab kliima soojenemist ja loob tervisliku elukeskkonna.

Puitarhitektuuri konverentsi ettekanded tutvustavad uusi võimalusi puidu ehituses kasutamiseks ning hoonete energiatarbe ja süsiniku jalajälje vähendamiseks. Ettekanded on inglise keeles sünkroontõlkega eesti keelde.

Konverents toimub kell 13-18. Konverentsi korraldab puitehitise klaster.

Homne Avatud Ühiskonna Foorum arutleb Vene teemadel

Homme, 4. novembril algusega kell 14 Tallinnas toimuva XV Avatud Ühiskonna Foorumi „Moskva mõjusõjad“ peaesineja on Venemaa tunnustatumaid arvamusliidreid Julia Latõnina, kelle otsekohesed seisukohavõtud on pälvinud laialdast tähelepanu nii Venemaal kui kaugemal. Latõnina töötab ajakirjanikuna ajalehes „Novaja Gazeta”, kommentaatorina telekanalis RTVi ja raadiojaamas „Ehho Moskvõ”.

Julia Latõninale sekundeerib noor Venemaa kodanikuaktivist ja ühingu „Solidaarsus“ üks peamisi eestvedajaid Oleg Kozlovski. 2004. aastal asutas Kozlovski ühingu „Moskva: Vaba valik“, 2005. aastal rajas koos mõttekaaslastega demokraatliku noorteliikumise „Oborona“. Kozlovski on osalenud opositsiooniliikumises Teine Venemaa ja aidanud korduvalt kokku tuua Venemaa demokraatlikke jõude ja kodanikuühendusi, et üheskoos seista kodanikuõiguste ja demokraatlikuma Venemaa eest.

Juubelihõngulisel Avatud Ühiskonna Foorumil esitavad Julia Latõnina ja Oleg Kozlovski nägemuse sellest, mis meie idanaabri juures hetkel tegelikult toimub, ning analüüsivad Venemaa üha sagenevaid võimudemonstratsioone naabrite juures. Diskussioonis püüavad foorumi esinejad muuhulgas vastata küsimustele: Millised sise- ja välispoliitilisi strateegiaid planeeritakse hetkel Moskvas? Mil määral on Venemaa suhted lähinaabritega seotud hoopiski sisepoliitiliste eesmärkidega? Miks on Venemaa Föderatsiooni juhtkond muutunud üha vaenulikumaks oma kauaaegse partneri, Valgevene juhi Aljaksandr Lukašenka suhtes? Mis on Venemaa ambitsioon Gruusias, Kesk-Aasias ja Baltimaades?

Avatud Ühiskonna Foorum on Avatud Eesti Fondi iga-aastane tippsündmus, mis toob kokku mõtlejaid Eestist ja mujalt maailmast, et arutleda avatud ühiskonna, demokraatia ja poliitikaga seotud teemadel. Esinejate seas on olnud George Soros, Martti Ahtisaari, Jeremy Rifkin, Heidi Hautala, Susan George, Sergei Kovaljov, Robert Putnam, Timothy Garton Ash ning paljud teised tuntud mõtlejad ja arvamusliidrid.

Viimane aeg on registreerida
konverentsile “Ise teemegi ära?”

Sel neljapäeval, 4. novembril toimub Võrumaal Väimelas konverents “Ise teemegi ära?”, kus räägitakse teemadel, mis puudutavad ajakirjandust ja selle ise paremaks tegemist ning teenuste delegeerimist omavalitsuste ja kodanikeühenduste vahel.

Teiste seas astuvad oma mõtetega üles ajakirjaniikud Rein Sikk, Igor Taro ja Sulev Valner, samuti mitmed mittetulundussektori ja omavalitsuse esindajad. Avasõnad ütleb Võru maavanem Andres Kõiv.

Rein Sikk on oma ettekande tutvustuseks öelnud: “See, milline on ajakirjanduse kvaliteet, ei sõltu mitte niivõrd ajakirjanikest kui lugejatest, vaatajatest, sest nemad annavad tellimuse. Klient on ju kuningas. Muuseas, millal te viimati “Võsareporterit” vaatasite?”

Hendrik Noor Sänna Kultuurimõisast räägib Meediast kui ettearvamatust naisjumalusest, kellele meeldivad erakordsed lood ja teod ning naturaalne ehk mitteteadlik mainekujundus.

Teemaplokide lõpus toimuvad rühmatööd, et kõik soovijad saaksid oma arvamust avaldada.

Konverentsi korraldavad Võrumaa Arenguagentuur ja MTÜ Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts, toetab KÜSK.

Registreerida saab teisipäeva õhtuni aadressil ene@vaa.ee. Vaata konverentsi päevakava siit. Konverents on tasuta.

Julged ettevõtjad kohtusid Karksis

Ligi sada inimest kogunes Karksi–Nuia kultuurikeskusesse 28. oktoobril, et võtta osa ettevõtluskonverentsist „Julge näha võimalust“.

Konverentsi avas Karksi vallavanem, kes tõdes, et töökohad on need, miks inimesed piirkonnas elavad ja mis võimaldavad piirkonnal areneda. Teadusmeeste prognooside kohaselt kaob Lõuna-Eestis lähimas tulevikus hulk praeguseid töökohti töö efektiivistamise tõttu. Seetõttu on tulevikus vaja juurde luua uusi töökohti uutes valdkondades. Parim võimalus selleks on julgustada inimesi hakkama ettevõtjateks ja neid igati toetada.
Konverentsi üks eesmärkidest oli pöörata ühiskonna tähelepanu maapiirkonna tööhõive probleemidele ja leida võimalusi ettevõtluse elavdamiseks piirkonnas. Loe edasi: Julged ettevõtjad kohtusid Karksis

Kahe nädala pärast korraldatakse Võrumaal suitsusaunakonverents

Riidi, 12. novvembri 2010 Väimelä, Võromaa Kutsõhariduskeskusõ päämaja konvõrendsitarõn (tarõ 101).

Hummogu kell 10 naatas kogonõma, pantas nimi kirja, serbätäs tsäid ja säetäs hinnäst savvusanna-pääväs valmis.

Kell 10.30 naatas pääväga pääle.

Kell 10.40-13 hummogupoolinõ aig.
Kõnõlõsõ Tarto Ülikooli tudõngi, kiä etnograafiliidsi välitöie praktika käügin Võromaa täämbädse päävä sannu ja sannakultuuri uursõva.
Tudõngiide jutu võtt kokko näide juhendaja Ester Võsu, kiä kõnõlõs viil eräle teemal “Savvusann ku elamus maaturismin”, mink jaos tä uursõ Võro- ja Setomaal turismitalodõn pakutavit savvusannu.

Kell 13 lõunasupp.

Kell 13.30-16.30 päälelõunanõ aig.

Kell 13.30-13.50 Epp Margna. Raamat Võromaa savvusannust – matõrjaali valik ja kokkopandmisõ põhimõttõ.

Kell 13.50-14.10 Nele Reimann-Truija. Vana Võromaa savvusann täämbädse peremehe kaemist perrä.

Kell 14.10.-14.30 Külli Eichenbaum. Võromaa savvusann Eesti vaimsõ kultuuriperändi nimekirän.

Kell 14.30-14.50 Ülle Harju. Midä Uma Lehe lugõja savvusanna kotsilõ kirotanu omma.

Kell 14.50-15.10 Kristiina Porila. (Rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskus). Vaimse kultuuriperändi kaitse ja UNESCO.

Kell 15.10 serbätäs tsäid.

Kell 15.30-17.00 tsõõriklaud, päävä kokkovõtminõ.
Tsõõriklavva kõnõluisiga tahetas vastata küsümüisile:
– Kuis edesi?
– Kohe korjatas kokko savvusanna teedüs?
– Midä piässi tegemä, et savvusann saassi UNESCO vaimse kultuuriperändi nimekirja?
– Kiä ja kuis saassi avita? Kiä mändse tüü hindä pääle võtt?

Kõrraldaja: Võrumaa Kutsehariduskeskus, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituut, Võro Selts VKKF.

Teedüs: Eda Veeroja (Võrumaa Kutsehariduskeskus), tel 503 23 41, eda.veeroja@gmail.com
Triinu Ojar (Võro Selts VKKF), tel 533 22 153, triinu.ojar@wi.werro.ee

MTÜ Hiiumaa Ankur kutsub noortefoorumile

30. oktoobril algusega kell 10 toimub Käina huvi- ja kultuurikeskuses kolmas Hiiumaa noortefoorum Ankur 2010 „Noored ja kohalik omavalitsus“.

Avatud ruumi meetodil toimub arutelu teemal „Noored volikokku – kas ja kuidas?“. Ümarlauast on peale noorte osa võtma oodatud kõigi Hiiumaa omavalitsuste esindajad ja maavanem. Kutsed on saadetud ka Eesti Linnade Liidu ning naabermaakondade noortekogu esindajatele.

Ettekannetega teemal „Noorte kaasamine – kohustus või võimalus?“ esinevad Urmo Kübar, kes on Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juhataja, ja Kristo Notton, Eesti Noorteühenduste Liidu noorte osaluskogude koordinaator. Õhtul esilinastub MTÜ Hiiumaa Ankur noorte tehtud film sellest, kuidas noored Hiiumaa omavalitsusi ning nende toimimist ette kujutavad ja mis mõtteid see neis tekitab. Töötab stuudio, kus Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži abiga on võimalik teha isiklik valimiskampaania virtuaalplakat.

Noortefoorum Ankur toimub kolmandat korda. MTÜ Hiiumaa Ankur kuulub maakondlike noortekogude võrgustikku, mis annab noortele vanuses kuni 26 eluaastat võimaluse kaasa rääkida otsutusprotsessides.

28. oktoobril toimub Karksis ettevõtluskonverents “Julge näha võimalust!”

Karksi ettevõtluskonverentsil „Julge näha võimalust!“ jagavad Eesti ja Viljandimaa tippettevõtjad oma kogemusi ja soovitusi „ellujäämiseks“ ning julgustavad ettevõtlusega alustama.

Konverentsi eesmärk on leida ja tutvustada ettevõtjatele ja ettevõtlusega tegelema hakkamisest huvitatud inimestele võimalusi, kuidas elavdada ettevõtlust maal ning millega tasuks reaalselt tegeleda. Tegutsevatele ettevõtjatele soovib konverents pakkuda uusi ideid ja julgust tegevuse jätkamiseks ning täiendada end spetsialistide kompetentsi ja kogemuste abil.

Ettevõtjad on need, kes loovad töökohad, kindlustavad töötajad tööga, tänu sellee saab riik ja sealhulgas kohalik omavalitsus oma tulud, millest ülal pidada nii haridust, kultuuri kui ka sotsiaalhoolekannet.

Allikas: Karksi valla leht

Raamatuteadlased räägivad täna loodusraamatutest

Täna toimub Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus XXIII eesti raamatuteaduse konverents ehk Oskar Kallase päev. Kui varasematel kordadel on olnud tähelepanu all rohkem raamatuteadus ja Oskar Kallas, siis täna võetakse luubi alla eesti loodusloolise trükise läbi aegade, sest käib ju bioloogilise mitmekesisuse aasta ja lugemisaasta.

Vanimad eestikeelsed loodusjutud on ilmunud kalendrites. Esimene loomade-lindude piltidega illustreeritud koolilugemik ilmus aga 1841 ja on ka faksiimilena välja antud. Konverentsil osalejad saavad teada sedagi, kuidas tehti digiteerimisvalik 1851–1917 ilmunud eestikeelste looduslooliste trükiste hulgast. «Digiteerituna saab hulk vanemat kirjandust veebis kättesaadavaks, kuid teisalt nõuab see ka ressursse, pidevat hoidmisprotsessiga tegelemist, failide ülevaatamist, uuendamist, konverteerimist. Raamatute säilitamisel on olulisim nõuetekohane kliima hoidlates,» kommenteeris Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu juhataja Merike Kiipus uudisteportaalile Greengate.

Digiteeritud kirjandusega saab tutvuda Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR. Arutletakse ka teemal, kas iga loodust käsitlev tekst väärib trükkimist.

Loodusloolistest raamatutest ja nendega seonduvast räägivad konverentsil Tiiu Reimo Tallinna ülikoolist, Vello Paatsi, Kadri Tüür, Raivo Kalle ja Renata Sõukand kirjandusmuuseumist, Urve Sildre rahvusraamatukogust, Ivar Puura looduseuurijate seltsist, Margus Ots TÜ loodusmuuseumist ja ornitoloogiaühingust ning Kristiina Tiideberg TÜ raamatukogust. Kirjandusmuuseumis on avatud ka näitus loodusloolistest trükistest.

Moostes kõneldi heast energiast

Mooste konverents — Põlva maavanem Priit Sibul avamas eilset energiakonverentsi Moostes. Foto: Erkki Peetsalu

Põlvamaale Mooste mõisa Folgikotta kogunes eile ligi 250 inimest, et arutada energeetika teemadel. Peamiselt keskenduti taastuvenergia kasutamata võimalustele ning tutvustati visioone ja praktilisi lahendusi.

Avasõnades ütles Põlva maavanem Priit Sibul, et Põlvamaal leidub mitmeid hea energiaga ettevõtmisi, mis otseselt või kaudsemalt seotud energeetika teemaga. Ühe näitena tõi ta MTÜ Rosma Haridusseltsi plaani rajada Põlvamaa Roheline Maja, mis võiks kujuneda Kagu-Eestis omalaadseks katseprojektiks avalikku kasutusse minevast energiatõhusast hoonest. Hetkel käib selle projekteerimine.

Ettekannete seas oli mitmeid huvitavaid teemakäsitlusi. Näiteks kõneles Ahto Oja osaühingust Mõnus Minek ideest rajada Ääsmäele bioenergia küla, mille puhul oleksid tasakaalus nii tehnoloogilised, sotsiaalsed, keskkonnaalased kui majanduslikud argumendid. Tegemist on tema nägemuses bioenergia regiooniga, mis võimaldab vähendada fossiilsete kütuste kasutust ja sellega seonduvat saastet.

Biogaasi tootmine, mille ressurss tuleb 30 km raadiuses, võimaldaks välja arendada mikrogaasivõrgud ja parandada kohalikku tööhõivet. Kogukonnast lähtuva idee teostumiseks on vaja julget investorit ja piisaval hulgal põllupidajaid, loomakasvatajaid ning olme- ja biojäätmeid. Eestis on tervikuna praegu ligi 300 000 ha kasutuseta põllumajandusmaad, mis muudab bioenergia külade rajamise ka mujale täiesti perspektiivseks. Loe edasi: Moostes kõneldi heast energiast

Natura konverents otsib võimalusi
bioloogilise mitmekesisuse hoidmiseks

Täna ja homme, 21.-22. oktoobril toimub rahvusvaheline Natura konverents, mis tutvustab erinevaid võimalusi bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks ning arutatakse praktiliste võimaluste üle kuidas maaomanikke sellesse protsessi senisest tõhusamalt kaasata.

Konverentsil selgitatakse milline on metsaomaniku roll Natura 2000 alade majandamisel ning täpsustatakse senist kompensatsiooni maksmise korda, mis tagaks metsaomanikule õiglase kompensatsiooni määra ning kaitstavate loodusväärtuste säilimise.

Konverentsi esimesel päeval toimuvad Tallinnas Meriton Grand Conference&Spa Hotelis ettekanded ja diskussioonid. Teisel päeval leiab aset ekskursioon Natura alale Nõva kaitsealal, kus sealset olukorda tutvustavad erametsaliidu esimees ja maaomanik Ando Eelmaa ning keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni keskkonna ja metsanduse spetsialistid.