Tartu rahu 101. aastapäeval teeb Eesti Rahva Muuseum kingituse Eesti inimestele ning avab oma suurima püsinäituse „Kohtumised“ kuni 1. maini tasuta külastamiseks.
Loe edasi: ERM TEEB TARTU RAHU AASTAPÄEVA KINGITUSE EESTI RAHVALE
28.detsembril saatis Tartu teadusettevõte BioCC OÜ suure kingipaki SA Tartu Kiirabile. Kingitusega sooviti avaldada tänu eelkõige inimestele, kes vaatamata nakkusohule ja haigusteperioodile tõttavad abivajajatele alati appi.
Loe edasi: BIOCC OÜ KINGITUS TARTU KIIRABILE
Tartu Rahvaülikool kinkis täna dirigent Alo Ritsingule homse sünnipäeva puhul õnne soovides tema ja tema isa, dirigent Richard Ritsingu portreed. Portreed andsid üle Tartu Rahvaülikooli juhatuse liige Maire Breede ja nõukogu liige ning dirigent Lauri Breede.
Loe edasi: RAHVAÜLIKOOL KINKIS ALO RITSINGULE SÜNNIPÄEVAKS TEMA PORTREE
Pärnu linn annab igale sel aastal Pärnu linnas gümnaasiumi või põhikooli lõpetanud noorele 50 eurose kinkekaardi, mille eest saab mõnes Pärnu spaahotellis teenuseid osta.
Loe edasi: KOOLILÕPETAJAD SAAVAD PÄRNU LINNALT SPAAHOTELLI KINKEKAARDI
Eile anti üle esimesed beebiraamatud „Pisike puu“, mis on mõeldud kingitusena 2015. aastal ning järgnevatel aastatel Eestis sündivatele lastele. Kinkeraamat, mille eesmärk on toetada laste lugemishuvi ja väärtustada eesti lastekirjandust, jõuab oma uute omanikeni kõikjal Eestis alates oktoobrist koostöös kohalike omavalitsuste ning raamatukogudega. Kinkeraamatu on koostanud Eesti Lastekirjanduse Keskus ning rahastaja on Kultuuriministeerium.
„Raamatusse „Pisike puu“, mille nimi tuleneb Ott Arderi samanimelisest luuletusest, ning mis on ühtlasi ka raamatu nimiluuletus, noppisime luuletusi ja jutte meie tuntud ja armastatud lastekirjanike loomingust. Siin on nii vanu, mitmele põlvele armsaks saanud, kui ka päris uusi lugusid, sekka ka mõned muinasjutud ja liisusalmid, mille seovad tervikuks kunstnik Catherine Zaripi võrratud pildid. Kokku sai see kimp just nii kirju, et puudutaks igaüht – nii raamatu ettelugejat, pisikest kuulajat kui ka noort lugejat,“ kirjeldas valminud kinkeraamatut Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone. „Vaevalt leidub väikelast, kellele ei meeldi raamatuid vaadata või jutte ja luuletusi kuulata. See, nagu mistahes muu mänguline tegevus, on lapse igapäevaelu loomulik osa ja tema arengu alus. Raamat on lapsele sama tähtis mänguasi kui muud lelud. Meie, täiskasvanute roll, on tuua raamatud laste ellu ja lasta neil lugemisest rõõmu tunda,“ lisas Soone.
Raamatut „Pisike puu“ hakatakse üle andma kohalike omavalitsuste poolt korraldatavatel juba traditsiooniks kujunenud pidulikel üritustel, kus tervitatakse uusi ilmakodanikke ja õnnitletakse vastseid lapsevanemaid. Lapsed, kes on sündinud 2015. aastal, ning pole veel oma raamatut saanud, ning samuti need, kel pidulikul sündmusel osaleda ei õnnestu, nende vanemad saavad pöörduda kohaliku raamatukogu poole oma lapse kingituse kätte saamiseks.
Vormsi vallavanem kinkis kohaliku põhikooli lõpetajatele sülearvutid, et noored ei kaotaks saarega sidet. Arvutite kinkimine on paari aasta tagune algatus, mida püütakse edaspidigi elus hoida.
Koolilõpetajatele sülearvutite kinkimise komme sai alguse kaks aastat tagasi, kui Vormsi vallavanema ametit pidas Urmas Pau. Tema sõnul on kingitusel sümboolne tähendus, et noored ei kaotaks kodusaarega kontakti ning hoiaks oma vanematega ühendust. Vormsi põhikooli lõpetas käesoleval aastal neli last.
Vormsi vallavanema Tanel Viksi sõnul on saarel igati kaasaegsed õppimisvõimalused. “Mitmesugused elektroonilised abivahendid klassis on täiesti elementaarne nagu ka see, et arvestatava osa kooli elektrist annavad päikesepatareid koolimaja katusel,” lausus Viks. “Vormsi on mõnes mõttes nagu Eesti väike mudel, kus kaunis ürgloodus saab kokku tipptehnoloogiaga.”
Vormsi hariduselu algas 1873. aastal, kui misjonär Lars Österblomi eestvõttel avati saarel koolid. Koolimajad kerkisid Hullosse ja Kersletisse. Praegune koolimaja valmis 1937.a. Vormsi põhikool-lasteaias õpib 33 last ning õppetöö toimub liitklassides või rühmades. Õppekava täielikuks ja tulemuslikumaks omandamiseks on mõned ainetunnid individuaalsed.
Kodutekstiilide tootja AS Wendre alustas koostöös Tallinna lastehaigla toetusfondi ja Eesti ämmaemandate ühinguga heategevusprojekti, millega kingib järgmise kolme aasta jooksul igale Eestis sündivale lapsele tekist ja padjast koosneva komplekti. Sel ajal sünnib Eestis umbes 45 000 last ning investeeringu kogumaht on üle 500 000 euro.
Esimese magamiskomplekti andsid täna Pärnu haigla naiste-ja lastekliinikus üle Tallinna lastehaigla toetusfondi patroon Evelin Ilves, sotsiaalminister Hanno Pevkur ja Wendre nõukogu esimees Peter Hunt.
“Ühiskonna küpsust ja hoolivust näitab suhtumine lastesse ja eakatesse,” märkis Tallinna lastehaigla toetusfondi patroon Evelin Ilves. “Ühiskonna tugevus ja turvalisus sõltub aga kõigi meie suhtumisest, märkamisest, tegutsemistahtest-ja julgusest, olgu tegu riigi, ettevõtete, kogukondade või üksikisikutega. Tillukeses ühiskonnas, nagu me oleme, on iga inimene – suur ja väike – kui kullatera. Nii oma perele kui meile kõigile. Just seda tahame kõik koos siin täna kinnitada. Ma imetlen ja tänan Pärnumaa tublit ettevõtet Wendre selle vahva idee algatamise eest, sest mis võiks olla uuele ilmakodanikule toredam kui üks soe ja pehme tere!”
ASi Wendre omaniku ja nõukogu esimehe Peter Hundi sõnul on heategevusprojekti eesmärgiks näidata peredele, et nad on hakkama saanud millegi erilisega ning toetada vanemaid ideega, et mugava teki-padja komplektiga magavad lapsed tõenäoliselt rahulikumalt.
„Kuigi Wendre müügiturust moodustab Eesti täna vähem kui ühe protsendi, oleme globaalselt edu saavutanud just tänu siinsete inimeste tublile tööle. Heategevusprojektiga on meil omamoodi võimalus siinseid inimesi tänada,“ rääkis Peter Hunt. „Usun, et see projekt on Wendrele heategevuseks parim väljund, kuna selles tunneb oma panust absoluutselt iga liige meeskonnas, alustades spetsiaalselt lastesõbralike materjalide välja töötamisest kuni õmblejate ja pakkijateni välja.“
„Beebi sündides tuleb noortel vanematel palju lisakulutusi. Kingituseks saadud padja ja teki näol on neil nüüd üks mure vähem,“ lausus Eesti ämmaemandate ühingu president Siiri Põllumaa. „Sellise kingituse saamine tähendab just emotsionaalses mõttes väga palju – see näitab vanemale, et tema panust hinnatakse, kuid on oluline ka lapsele endale.“
Beebide kinkekomplektis on padi mõõdus 35x55cm ning tekk 120x110cm. Tooted on valmistatud peamiselt looduslikest materjalidest ja neid on testitud mitmete lastesõbralike omaduste suhtes – näiteks sobib kangas lapse PHga, on pesu-, tõmbe- ja rebimiskindel ning toodete koostisosad on õhku läbilaskvad.
Projekti kestvuseks on Wendre esialgu planeerinud kolm aastat ning aastas loodetakse kinkida veidi enam kui 15 000 komplekti. Kingituste üle Eesti paiknevatesse haiglatesse toimetamisel on õla alla pannud kullerfirma DPD, kes need oma kuludega kohale viib.
Padja-teki komplekti saavad kõik alates selle aasta 1. jaanuarist sündinud laste vanemad ja selle saab kätte oma haiglast.
AS Wendre (www.wendre.ee) on Euroopa üks suurimaid kodutekstiilide tootjaid, kelle klientideks on juhtivad kodutekstiili- ja mööblikaupluste ketid üle maailma. Wendrel on Eestis kolm tootmisüksust asukohaga Pärnus ja Vändras, tehased Poolas ja Hiinas ning müügiesindused Saksamaal, Suurbritannias, Soomes ja Rootsis. Wendre kuulub kontserni Trading House Scandinavia AB, mille peakorter asub Rootsis. AS Wendre käive oli 2011. aastal ligi 100 miljonit eurot. Wendre Eesti tootmisüksustes töötab 700 inimest.
Keila valla poolt ootab igat kuni 15-aastast (k.a) valla last maiustusepakk. Lastele, kes käivad valla lasteaedades või õpivad valla koolides, toimetatakse kommipakid lasteaedade ja koolide jõulupeole.
Ülejäänud lastel palume alates 7. detsembrist kommipakile järele tulla Keila Vallavalitsuse sotsiaalteenistusse.
Kingitusi saab kätte kuni 2012. a jaanuarikuu lõpuni esmaspäeviti kell 9-13 ja kolmapäeviti kell 14-19.
Soovime kõigile kaunist ja rahulikku advendiaega!
Keila Vallavalitsus
Määne kingitüs tege meele rõõmsas ja jääs pikäs aos miilde? Umanimeline võrokiilse sildiga autošampoon!
«Olõ esäle mitu aastat sünnüpääväs suurõ autušampooni kinknü, selle et käümi esi kah timä man maal autut mõskman. Seokõrd mõtli, et kirota šampooni pruukmisõ oppusõ kah,» seletäs Rauba Karin (32).
Et Karini esä Kalev kõnõlõs sõpru-tutvidõga ja muidoki ka ummi vanõmbidõga võro kiilt, sõs tull’gi Karinil mõtõ võrokiilne oppus tetä.
Võro keele mõistmisõ iist ütles tä suurõ teno umalõ memmele (vanaimäle). Karin tege tüüd üten Võro liina reklaamibüroon, kon omma hää trükmismassina. Tuuperäst sai tä šampooni pruukmisõ oppusõ ka vällänägemise poolõst uhkõ ja kirivä tetä.
Midä esä kingitüsest arvas’? «Hää miil oll’,» vastas Karin.
Harju Ülle, Uma Leht
Kolmapäeval Kuressaares ametlikul visiidil viibinud Prantsusmaa suursaadikuga Eestis Frederic Billetiga kohtunud Karala külaseltsi juht Kaja Juulik kinkis külalisele moosi, kirjutab Vilma Rauniste Meie Maas.
| Fotol Prantsusmaa suursaadik Eestis Frederic Billet ja tema abikaasa ning Kuressaare Ametikooli õpetaja, Saaremaa ja Prantsusmaa suhetele alusepanija Kersti Suursaar ja Karala külaseltsi juht Kaja Juulik tutvustamas külalistele Karala õnneraha. Foto: Leo Filippov |
Kuna Kaja Juuliku kaudu on Karala külaseltsil olnud juba kolm aastat sõprussuhted Prantsusmaa küla Tremont’ga, siis pidas ta vajalikuks kinkida suursaadikule ja ta prouale paar purki pihlaka-maasikakeedist, mis tänavusel Meie Maa hoidistekonkursil tuli esimeste sekka.
Meenete hulka kuulusid ka Saaremaad, sh Karala küla tutvustav prantsuskeelne voldik ning küla õnneraha. Külaeluedendaja näitas suursaadikule ka kausta, kuhu kahe maa sõpruskülade ühistegemised olid ilusasti kokku kogutud.
“Suursaadik oli väga üllatunud, kuuldes, et nende ühel piirkonnal on siin sõprussidemed ja veel nii pikaaegsed. Mind hämmastas aga see, suursaadik on vähem kui aastaga eesti keele nii selgeks saanud, et saime omavahel eesti keeles vabalt suhelda. Ta tegi meile ettepaneku leida üks Saare maakonda hästi tutvustav raamat, mida võiks tõlkida prantsuse keelde. Suursaadik lubas igati toetada ka meie sõprussuhete arengut,” rääkis Kaja Juulik.
Juulik lisas, et suursaadikul on plaan tulla tuleval aastal Saaremaa ooperipäevadele, mille üks kontsert toimub Karala küla Roopa rannas. “Loodetavasti leiab suursaadik siis aja tulla ka meiega kohtuma. Järgmisel aastal jaanipäeva paiku tuleb meile külla ka grupp prantsuse sõpru.
Nii et meie sidemed Prantsusmaaga üha süvenevad. Ka keele õppimise poole pealt. Tegelikult olime me üks esimesi gruppe, kes prantsuse keelt õppima hakkas. Minu tütar Susanna õpib praegu Prantsusmaal prantsuse keelt ja kui suvel meile külalised tulevad, on tõlk omast külast võtta,” rääkis ettevõtlik ja suure haardega külaaktivist Kaja.
Tapa vald sai 21. oktoobril viieaastaseks, sünnipäevapidu tähistati laupäeval 23. oktoobril.
Üritustega alustati Tapa linnaraamatukogus inseneri ja kodulooruurija Harri Allandi raamatu “140 aastat Tapa raudteejaama sõnas ja pildis” esitlusega ning tema isikunäituse avamisega. Raamatu esitluse ja näituse avamisega tähistas Harri Allandi ühtlasi ka enda 80. aasta juubelit.
Tapa kultuurikojas toimus traditsiooniline sündmus, kus Tapa vallavanem Alari Kirt tervitas Tapa valla uusi kodanikke, kes sündisid Tapa valla viienda tegevusaasta jooksul. Rahvastikuregistri andmetel sündis Tapa valla viiendal tegevusaastal rekordarv lapsi – 85 uut ilmakodanikku. Väikestele lastele ja nende vanematele jagati tunnistusi ja meeneid.
Õhtune kontsert-aktus kujunes erakordseks. Tapa valda tulid tervitama Lääne-Viru maavanem, naabervaldade vallavanemad jpt.
Omamoodi üllatuskingiks ja ka pretsedeniks taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajaloos kujunes Kadrina valla kingitus Tapa vallale, kus vastavalt Kadrina vallavolikogu otsusele 20. oktoober 2010 nr 98 “Arvamuse andmine Tapa vallavolikogu piirimuudatuse ettepanekule” kingiti Tapa vallale 1,8 ha suurune Valgejõe saar.
Kontsert-aktusele järgnes ühise sünnipäevapildi tegemine, sünnipäevatordi söömine ning tantsuhuvilised said tantsida ansamblite Sailors ja Koosolek muusika saatel Tapa Kultuurikojas ning klubis Zik-Zak diskomuusika saatel.
