Haruldase verehaigusega tüdruk vajab tavapärase elu jätkamiseks kallihinnalist ravimit, mis ei kuulu Eesti Haigekassa kompenseeritavate ravimite nimekirja. Laps vajab ravimit elukestvalt ning seni kuni selgub rahastamise lahendus, toetab heade annetajate abil ajutiselt tüdruku ravi TÜ Kliinikumi Lastefond.
Foto SA TÜ Kliinikumi Lastefondi FB lehelt
[pullquote]Pooleteise kuu jooksul vajab tüdruk 3 doosi, mille kogumaksumus on 49 680 eurot.[/pullquote]17-aastasel tüdrukul diagnoositi 2011. aasta sügisel idiopaatiline aplastiline aneemia, mis on haigus, mille puhul toodab luuüdi liiga vähe erinevat tüüpi vererakke. Vereanalüüsidest selgus, et lapsel oli madal nii trombotsüütide, hemoglobiini kui ka leukotsüütide tase. Immuunsupressiivse raviga haigus stabiliseerus.
Kolm aastat hiljem avastati lapsel aga lisaks paroksüsmaalne öine hemoglobinuuria, mille puhul punavererakud ehk erütrotsüüdid lõhustuvad ja tekib hemolüüs.
Fotol: Virumaa Rahvaülikooli õpilased ja õpetajad kooli ees. Allikas: SA Virumaa Muuseumid
Käesoleva aasta augustis saab Kunda mõisas lavaküpseks spetsiaalselt Virumaa Rahvaülikooli juubeliks kirjutatud lavastus “Maili. Virumaa Rahvaülikooli lugu”. Kuna etenduse osaliste hulk on päris suur ning koosneb peamiselt vabatahtlikest harrastajatest, koguvad Virumaa Rahvaülikooli Selts ja Ranna-Viru Rahvateater täiendust oma kostüümilaole.
Eriti oodatud on erinevad ennesõjaaegsed või neile sarnased riietusesemed ja ajastutruud aksessuaarid. Neid võib pakkuda ka laenuks.
Meeste…
… vestid (soovitavalt ülikonnavestid);
… kõrge värvliga ülikonnapüksid (vanaisade tüüpi);
Viruma Rahvaülikooli Seltsi juhatuse esimehe, Kaido Veski sõnul on proovisaalis olev näitemäng olemuselt ajalooline fiktsioon, nukra alatooni, kuid rõõmsa pealispinnaga vabaõhulavastus, mis kõneleb aastatel 1925-1940 Kunda mõisas tegutsenud esimesest nn maa-tüüpi rahvaülikoolist.
“Selle tegelased on enamuses küll reaalselt eksisteerinud, kuid tegevus kätkeb endas nö näitemängu näitemängus – ülevaadet kooli tegevusest, tolle aja inimeste omavahelisi suhteid, ajaloolist aktsenti ning ääretult kaunist armastuslugu,” lisas Veski.
Etenduse lavastajaks on Tiit Alte, peaosalisteks Carmen Mikiver, Tarvo Sõmer, Margus Mankin, Kaido Veski, Tea Parts ja Tauno Küngas. Lisaks löövad lavastuses kaasa harrastusnäitlejad üle terve Eesti ning rahvatantsijad, -muusikud ja laulukoorid Virumaalt. Etendust mängitakse neljal korral, ajavahemikul 5.-8. augustini Kunda mõisas.
Ühendust saab seltsiga aadressil selts@selts.ee või telefonitsi numbril +372 5656 7467. Kindlasti tasub silma peal hoida ka seltsi veebilehel aadressil www.selts.ee.
Toolse kodutute lemmikloomade varjupaigal on lõppemas kiisukonservid. Hea inimene, palun toeta Toolse varjupaika kiisukonservidega või rahaliselt, et saaks osta kiisudele konservi.
MTÜ Toolse Kodutute Lemmikloomade Varjupaik, konto 221045386487 Swedbank. Selgitus: kiisukonservid.
Plaanime augustikuu jooksul heakorrapäevi noortekeskuses, mille raames meie ruumid koos noortega veidi paremasse korda sättida ja hubasemaks
muuta. Plaanis on vahetada kardinad, parandada ja üle lakkida lauad-toolid, õmmelda istumispadjad ja kott-toolid. Samuti vajab noortekeskus hädasti uut diivanit senise vana ja katkise asemele, et olemine siin mõnusamaks ja mugavamaks muuta.
Sellepärast pöördumegi kõigi poole – kui teate kedagi, kellel juhtub olema kodus või kontoris üle üks kasutatud, ent endiselt heas korras diivan ja soov noortekeskust sellega toetada, siis palume lahkelt jagada meie kontakte.
Noortekeskuse ja siinsete oludega saab ka kohapeale tutvuma tulla. Suvisel ajal oleme kohal esmaspäevast reedeni kell 11.00-18.00.
Meiega saab ühendust:
E-mail: info@vorunoortekeskus.ee
Telefon: +372 7823003 või +372 53440622
Aadress: Liiva 21, 65609, Võru
Täna varahommikul toimus põleng Sõmeru vallas Roodevälja külas elumajas, kus hävis kogu suure pere vara. Päästjate saabudes olid kaheksa täiskasvanut ja kaks last majast väljunud, kiirabi toimetas nad sooja.
Majas elas üheksa inimest. Osa tulekahjus kannatanutest on saanud peavarju sugulaste juures. Elamispinda vajab kahe väikelapsega kuueliikmeline pere, kes on toimetatud Rakvere sotsiaalmajja ja kellele Rakvere linn praegu abi organiseerib.
Vajatakse kiirelt abi. Oodatud on:
Kolmeaastase tüdruku riided (umbes meeter pikk) ja jalanõud suuruses nr 26, 27
1,3-aastase poisi riided (u 80 cm) ja jalanõud nr 23
Ligi 1,60 m pikkuse naisterahva riided, naiste jalanõud nr 37, 38, 39
meeste saapad nr 43 ja 47
Oodatud on ka mähkmed, imikutoit jms.
Ühendust võib võtta nii Rakvere linna lastekaitse spetsialisti Kai Parkja (tel 3222 335, 5344 2295), Mairi Etverki (3222 330) kui ka Pille-Ruth Kukemilki telefonil (3223 477).
Abisaadetise võib viia Rakvere sotsiaalmajja aadressil Vabaduse 59, kus abivajavad praegu varjul on.
Rakvere sotsiaalmaja juhataja Pille-Ruth Kukemilki sõnul on abivajajatele andnud toiduabi Toidupank.
Rakvere Linnavalitsus on avanud pangas arvelduskonto, mille number on 1502001697007, kuhu lahked annetajad saavad oma annetusi üle kanda. Ülekande juurde on vaja lisada märgusõna „Põleng“.
Eile õhtul kella 18-19 vahel juhtus Lääne-Virumaal Huljal ühes kortermajas õnnetus, kus korteris plahvatas televiisor. Keegi küll raskelt viga ei saanud, aga hävis kogu korteri sisustus. Aken purunes ja kogu korter on musta tahma täis.
Korteris elas väikest tütrekest kasvatav ja vana haiget vanaema põetav üksikisa. Pere head tuttavad paluvad, kui kellelgi on võimalik, aidata seda perekonda, siis palun tehke seda. Oodatud on kõik, mida üks pere võib igapäevaelus vajada. Ühendust saab võtta telefoninumbril 5580588.
Kallid inimesed, kellel võimalik toetada, siis ootame Gilberti toetuseks annetusi, et 11-aastane poiss saaks sõita Soome ravile. Perel endal paraku selliseid võimalusi pole. Haigekassa küll katab ravi maksumuse, aga pere peab ise tasuma voodikohtade maksumuse ning omaosaluse.
Gilberti diagnoosiks on ravile raskesti alluv epilepsia ja tundmatu moodustis ajus. Gilbert haigestus seitsmeaastaselt, praegu on ta 11aastane. Gilberti haigus on olnud pidevalt progresseeruva loomuga. Tal on tekkinud kerge vaimne mahajäämus, see on tugevate krampide tagajärg. Mitmed Gilberti epilepsiahood on kestnud ligi tund ja lõppenud haiglas.
Praegu on ema Gilberti raviga jõudnud Soome, Helsinki University Central Hospitali. Planeeritakse kahe epilepsiakolde eemaldamist kirurgilisel teel. 23. jaanuaril läheb Gilbert koos emaga kaheks nädalaks Soome haiglasse. Talle tehakse avatud ajusisene uuring. Uuringu tasu rahastab haigekassa. Perel tuleb ise tasuda haigla voodikohtade maksumus. Arve haiglast peaks tulema ligikaudu 1000 eurot, summa võib muutuda. Loe edasi: Aitame Gilberti Soome ravile!
Võrumaal tegutsev Sänna Kultuurimõis saadab üleskutse kõigile praegustele ja tulevastele külastajatele: seoses erinevatest üritustest aktiivse ja rohkearvulise osavõtuga oleme praegustest tegevusruumidest välja kasvanud ning kasutavate ruumide pindala on kolmekordistunud. Muuhulgas oleme aktiivselt kasutusele võtnud ka suure saali ja fuajee. Saali kütmine talvisel perioodil on aga väga kulukas. Seega võtame hea meelega vastu annetusi lõhutud või lõhkumata küttepuude näol. Abiks on ka väga väikesed kogused (1 ruum).
Eelistatud on kuiv lõhkumata puupakk pikkusega kuni 50 cm. Saame ise puudele järele tulla.
2011. aasta novembris ja detsembris ootab Peipsi Kostöö Keskus kõiki toetama üht Peipsi-äärses linnas elavat tublit ja üksteisest hoolivat perekonda, kes on viimasel kahel aastal igal hommikul pidanud mõtlema, mitu krooni või eurot on vaja kulutada igapäevaste arvete tasumiseks ja palju jääb sellest järele söögi ostmiseks.
Pereisal vähendati palka ja pere sissetulek jäi nii väikeseks, et väga keeruliseks muutus kahelapselise pere vajaduste katmine. See tähendab, et päevast päeva peab pere tegema valikuid, milliseid arveid millal tasuda ja kuidas toime tulla minimaalse toidurahaga. Praegu teeb perekonnale suurt muret maksmata lasteaiatasu, samuti on lähenemas jõulud, kus iga pere tahaks katta tavalisest rikkalikuma jõululaua ja oma lähedastele midagi meelepärast kinkida.
Miks tahab koostöökeskus toetada just seda perekonda? Loomulikult on abivajajaid palju. Nende seas on ka inimesi, kes peavad iseenesest mõistetavaks, et teised nende probleemid lahendaksid. See perekond aga soovib ise toime tulla ja abi küsiti alles siis, kui raske seis oli kestnud juba väga kaua. Sellisesse olukorda, nagu on sel perel, võivad paljud meist ootamatult sattuda. Ning väike toetus hetkel, kui usk enda toimetulekuvõimesse ja seeläbi enesest lugupidamine on murenemas, annab kindlasti perele juurde jõudu raskustest välja tulemiseks.
Annetuste abil soovitakse teha jõulukingitus kogu perele, et vanal aastal saaksid makstud vanad võlad lasteaia ees ning et selle aasta jõuluaeg oleks erinev eelmisest aastast, kus pereemal ei olnud võimalik peolauda katta.
Ükski annetus ei ole liiga väike!
Peipsi Koostöö Keskuse arveldusarve:
Swedbank 221012449629
märksõna: annetus
Peipsi Koostöö Keskus on väga tänulik, kui Te seda üleskutset ka oma heade sõprade, sugulaste ja kolleegide seas levitate!
Meerapalu küla selts palub abi kalmistute korrastamiseks.
Selts on pannud Meeksi valla veebilehele üleskutse, kus juhitakse tähelepanu, et Meerapalu ja Pedaspää kalmistu piirdeaiad on kehvas seisus. Selts soovib ehitada uue aia, kuid vajab selleks rahalist abi.
Taskukohaseid annetusi (märgusõnad „Pedaspää kalmistu” või „Meerapalu kalmistu”) saab teha MTÜ Meerapalu küla seltsi kontole (Swedbankis 221050249302) või tuua sularahas Meerapalu raamatukogusse Tatjana Zovo kätte.
Päästevõimekuse kiireks taastamiseks käimasoleval navigatsioonihooajal kuulutab MTÜ Toila Merepääste välja päästekaatri “Vega” mootori remondifondi kogumise.
Tänavu 18. juunil toimunud Toila merepäevadel tutvustas MTÜ Toila Merepääste kõigile huvilistele vabatahtliku merepääste tegevust ning demonstreeris päästekaatri võimeid, viies huvilisi merele sõitma.
Paraku juhtus aga õnnetus ja 2009. aastal Soome merepäästeühingult saadud kaatril tuli sõidu ajal mootor küljest ning lõhkus ühtlasi mitmeid olulisi osi. Tänaseks on kahju hinnatud ning õnnetuse kahjude likvideerimine ning päästekaatri taas sõidukorda viimine maksab vabatahtlikkuse alusel tegutsevale ühingule ligi 1500 eurot. Tegemist on MTÜ Toila Merepääste jaoks planeerimata kuluga, millele ei ole praegu katet, sest pooleli on mitme projekti lõpetamine. Pilte purunenud mootorist vaata: https://picasaweb.google.com/toilamerepaaste/PurunenudSuzukiDF140
Kõrgessaare vald on algatanud annetuste kogumise Hiiumaal traagilises liiklusõnnetuses vanemad ja õe kaotanud Sanderi toetamiseks. Annetuse saab teha arvenumbril 221030252733, Sander Soop.
8.veebruaril vajutas raske lumi Heino Prosti põllutöömasinate muuseumis 30 meetrit masinakuuri katust sisse. Kannatada said nii katus kui ka kuus rehepeksumasinat.
Muuseum on mittetulundusühing, mille liikmeteks on Prosti perekond. Heino Prost hindab kahju kokku poole miljoni kroonini. Nüüd püüab Heino Prost oma museaale taastada, kuuri
uuesti üles ehitada ja palub selleks heade inimeste abi.
Rahalisi annetusi saab teha :
Heino Prosti Põllutöömasinate Muuseum, reg kood 80012170
arveldusarve 1120224545 Swedbank
Aadress: Vissi küla, 61602 Tõravere, Tartumaa
Telefon: 735 1401
Saare maakonna ainus hariduslike erivajadustega põhikool, Kallemäe kool otsib häid ettevõtteid ja inimesi, kel ära anda õpilastele kasutamiseks töökorras arvuteid ja kuvareid.
Arvuti taha pääsemine nõuab Kallemäe kooli õpilastelt kannatlikku meelt. Foto: Kallemäe kool
“Praegune olukord arvutite osas on koolis täiesti SOS,” tõdes kooli loodusõpetuse, eesti keele ja geograafia õpetaja Lembi Ratas. “Õpilaskodus, kus nädalas elab püsivalt 18–19 kasvandikku, on laste kasutada vaid kaks hädist arvutit. Koolimajas pole õpilaste jaoks arvuteid aga üldse. Probleem on ka selles, et kooli eelarvet on nii palju kokku tõmmatud, et arvutite soetamiseks õppeasutusel raha lihtsalt pole,” lisas õpetaja.
Oma murele lahenduse leidmiseks pöördus Kallemäe kool esmalt maakonnas tegutseva heategevusorganisatsiooni, MTÜ Meelespea poole. Tahtest kooli aidata seadis MTÜ vastava üleskutse eile ka suhtlusportaali Facebook.
Eestimaa Looduse Fond (ELF) korraldab koostöös partneritega Ida- ja Lääne-Virumaal, aga ka teistes lendorava varasema leviala piirkondades lendoravate pesapaikade väljaselgitamiseks vajalikke uuringuid.
Kuna lendoravad elavad varjatult, võivad selle ohustatud liigi pesapuud või elupaigad langeda teadmatusest tehtud raietööde ohvriks, see muudab info kogumise väga oluliseks. ELF kogub annetusi lendoravate kaitse korraldamiseks vajalike uuringute läbiviimiseks.
Lendoravaekspert Uudo Timm: “Tänavused seireandmed näitavad, et Eesti lendoravate populatsioon on endiselt halvas seisus ja liigi elupaikade arv väheneb. Alutaguse piirkonnas, mis on Eesti tähtsaim lendoravate ala, jääb liigile sobivaid vanu haavametsi järjest vähemaks. Noortel lendoravatel, kes peavad levima sünnipaigast kaugemale, on väga raske leida turvalist elukohta, kuna metsaraiete ja nendega seotud tormikahjustuste tagajärjel on
paljud elupaigad üksteisest isoleeritud.“
Väikeste rühmadena isolatsioonis elavatel lendoravatel puudub võimalus levida teistesse sobivatesse elupaikadesse. Selline vanade metsade killustumine võib viia lendorava hääbumisele ning nende taasasustamine on raskendatud või isegi võimatu. Lendoravate levila killustumise vältimiseks tuleks edaspidi senisest suuremat tähelepanu pöörata nende loomade asurkondi ühendavate metsaosade säilitamisele ja taastamisele.
Eestis väga ohustatud lendorav on ELFi vapiloom. Lendoravate kaitsmine on seotud ka vanade metsade ja vääriselupaikade kaitsega.
Liis Kuresoo ELFi metsaprogrammist: „ 2011. aasta on ÜRO algatanud rahvusvahelise metsa-aasta. Loodame, et ka Eestis suureneb huvi metsade kaitse vastu. Vanade metsadega on seotud lisaks lendoravale veel ohtralt teisigi ohustatud liike, kelle jaoks metsaraie tähendab elupaiga hävimist. Kui kaitsta lendorava elupaiku, siis paraneb ka teiste vana metsaga seotud liikide käekäik.”
Lendorav on harilikust oravast pisut väiksem. Oma nime on ta saanud keha külgedel esi- ja tagajalgade vahel asuva karvadega kaetud nahavoldi järgi, mis lennusena võimaldab loomakesel teha kuni 35meetriseid hüppeid puult puule. Lendoravaid elab Euroopa Liidus vaid Eestis ja Soomes.
Malve ja Olavi Tooming elasid Tamsalu vallas Sääsel. See on üks koht paljudest, kus on hulkuvaid kasse, kes on hüljatud ning otsivad uut peremeest.
Kassid ootavad talvel trepikodades või varjuvad keldritesse, et olla inimeste läheduses. Lootes leida tõelist sõpra, kes süüa ja ulualust
pakub, kes mängiks ning hellitaks.
Paljud inimesed aga ei pööra neile tähelepanu.
Et päästa ning anda kaitset hüljatud kassidele, kolis abielupaar Malve ja Olavi Tooming Sääselt ära ja võtsid asulas pesitsevad hüljatud kassid endaga kaasa. Koliti Toolsele, kus on Olavi isatalu ning kuhu otsustati rajada abivajavatele kassidele varjupaik.
2009. aasta märtsis avati Toolsel kodutute lemmikloomade varjupaik. Enne varjupaiga loomist tegutseti hoiukoduna, mis andis kassidele ajutise kodu. Aastate jooksul on abi saanud üle 100 hüljatud kassi. Uue kodu on leidnud 26 kiisukest.
Augusti keskpaigas läks Võrumaalt Jaaniraotu linnupargist seiklema väike India muntjak-hirv Miku, kes sattus kaks kuud hiljem Riia loomaaeda. Eksootilise muntjaki leidsid lapsed Ida-Lätist Balvist.
Praegu on Miku Riia loomaaias, seal kontrolliti põhjalikult tema tervist ja väljastati arstitõend. Nüüd on kohustatud Miku omanikud
Miku koos oma peremehe Valeri Kostiniga.
tervisekontrolli eest tasuma, oma osa nõuab ka transport. Kõik see läheb maksma ligi 5000 krooni.
Et Miku kojutoomine on Miku omanike jaoks
ületamatult kallis, kutsub kylauudis.ee pererahvast aitama. Vastasel juhul on pere sunnitud laenu võtma.
