Luutsniku rahvas seisab uue kruusakarjääri vastu

Jahedapoolne Luutsniku seltsimaja oli reedel täis tulist kirge, kui paarkümmend külainimest pommitasid tänasel avalikul arutelul kaks tundi oma küsimuste ja kahtlustega plaani rajada uus kruusa- ja liivakarjäär Haanja valda Luutsniku lähedale.

Karjääri soovib rajada Tartus registreeritud firma Lõuna-Eesti Karjäärid OÜ, kellele kuulub juba Haanja vallas asuv liivakarjäär Ala-Palos. Kohapeal esindas kaevandamisest huvitatud poolt kõige sõnakamalt geoloogilise uuringu teinud Ain Põldvere Eesti Geoloogiakeskusest. Ta kutsus inimesi üles võtma asja terve mõistusega, et mis see karjäär ikka halba teeb. Tema kinnitusel on kõik inimeste hirmud põhjavee taseme langusest ja kaevude võimalikust kuivaksjäämisest antud juhul alusetud, kuna kaevama hakataks vaid põhjaveest kõrgemal asuvat liiva- ja kruusakihti.

Vaade Loogamäelt Luutsniku poole. Foto: Erkki Peetsalu

Põldvere püüdis ka kohalikke inimesi rahustada väitega, et tõenäoliselt hakkab tarbimine olema väike, sest saadavat kruusa ei ole mõtet kaugele vedada ja siis kui ei kaevandata, on karjääri värav lihtsalt lukus. Küsimuse peale, kas on kavas teha ka karjääri keskkonnamõjude hindamine, küsis Ain Põldvere vastu: aga milleks?

Haanja vallavanem Juri Gotmans küsis seepeale: kui ei ole näha lähikonnas olulist tarbimist, miks vald peaks karjääri tegemist lubama?
Kohalolijad avaldasid muret allikate pärast, mis andvat vee umbes kümnele ümbruskonna perele ja mida karjääri taotluse seletuskiri ei käsitle. Tulevase karjääri ühe naaberkinnistu omanik Urmas Tiivoja väitis, et tema ja teiste kinnistute nii emotsionaalne kui otsene rahaline väärtus langeb seal ümber oluliselt, kui kaevandama hakatakse. Kui leiaks mõne haruldase käpalise või kotkapesa, siis jääks tööd kohe seisma, aga kohalike inimeste elukeskkonna halvenemine ei huvita eriti kedagi, kurtis ta.

Haanja valla volikogu esimees Silver Näkk tõi välja, et tulevase karjääri asukoht on ka teede mõttes väga halb, suured veoautod lihtsalt ei mahu sealsetel kitsastel kruusateedel sõitma ja pole mingit head väljapääsu suurematele teedele.

Vallavanem Juri Gotmans tundis muret teede parandamise pärast, kui arvutuste järgi kuni tuhat kruusakoormaga autot aastas peaks hakkama neil teedel täiendavalt sõitma. Ta tõi näiteks Meremäe-Obinitsa tee, kus teedevalitsus kuidagi ei suuda raskeveokite lõhutud teed korras hoida.

Ürituse kokku kutsunud keskkonnaameti esindaja Rein Kalle tõdes, et midagi pärast kaevandamise lubamist võib kindlasti halveneda, aga sellegipoolest ei saa öelda, et karjääre pole üldse vaja. Tuleb leida tasakaal eri huvide vahel. Tema sõnul on menetlemise järgmine käik see, et keskkonnaamet pöördub ametliku taotlusega omavalitsuse poole. Kui omavalitsus on nõus, saab menetlust jätkata, kui vald ütleb ei, jääb menetlus seisma. Sel juhul saab arendaja kaevata valla otsuse kohtusse või pöörduda vabariigi valitsuse poole ettepanekuga omavalitsuse keeldumisest hoolimata kaevandamist lubada.

Seega on järgmine sõna uue karjääri rajamise kohta Luutsnikule öelda Haanja vallal. Kohapeal võis valla esindajatest aru saada, et ilmselt tuleb see vastus eitav.

Autor: Sulev Valner

Parksepas peetakse täna perepäeva

Laupäeval, 4. septembril toimub Parksepas Kanariku järve ääres perepäev, kus jagub tegevust põnnidest vanavanemateni.

Avatud on piknikuturg, kus kaubeldakse kõigega, mida saab murul kasutada: vaipadest suupooliseni. Ühtlasi peetakse Võru valla kolmandad murumängud, mille raames on oma müramis- ja jalgpallitunnid ka lastele. Toimub heategevusloterii ja on avatud puhvet.

Õhtul on kõik oodatud Jüri Homenjat kuulama ja tantsima. Korraldajad kinnitavad, et isegi vihmal ei lasta ettevõtmist nurjata.

Kala-teemaline pühapäev Luke mõisas

Pühapäeval, 5. septembril kell 12-18 toimub Tartumaal Luke mõisas tasuta perepäev “Kalad”. Tulla võib kogu päeva jooksul mis tahes sobival ajal.

Perepäeval meisterdatakse õnge ja paati ning püütakse kala. Kalu saab ka joonistada ning tähistada meeldivas mõisamiljöös kogu perega kooliaasta algust. Vihmase ilma korral paigaldatakse telgid, kuid kaasa tasub võtta ka vihmakeep. Avatud on kärnerimaja kohvik, kus müüakse jäätist, kohvi ja kohvikõrvast. Ostes Luke mõisa kohvikust, toetad Luke mõisa taastamist.
Perepäeva toetab KIK.

Lisainfo telefonil 508 8359, info@lukemois.ee, vaata ka www.lukemois.ee

Täna algab neljas Uue Maailma Tänavafestival

Uusmaailmlased vallutavad sel nädalavahetusel tänavad. Foto: Uue Maailma Selts

Täna ja homme toimub Uue Maailma piirkonnas Tallinnas järjekordne tänavafestival, mille eesmärgiks on tuua inimesed kokku ruumis, mis meid kõiki ühendab – tänaval.

Festivali korraldavad kohalikud elanikud ja nende sõbrad ning selle käigus avatakse Luha ja Väike-Ameerika tänava ristmik ja selle ümbrus kontsertideks ja kauplemiseks.

Uusmaailmlased avavad oma majahoovides ajutised kohvikud, kus hea istuda ja koduküpsetatud kooke süüa. Lisaks toimuvad loengud, töötoad jpm. Üritustele järgneb sõit rongiga Telliskivi loomelinnakusse, kus leiab aset Tänavafestivali lõpupidu.

Festivali korraldajate sõnul on senised üritused näidanud, et festival toob endaga alati kaasa suurema huvi linnaasjades kaasa lüüa. “Pärast seda, kui sa oled autoteel jalgpalli mänginud või kõrvuti rätikusse mähitud saunanautlejatega mingi laheda bändi saatel keset autoristmikku üles-alla hüpanud, ei ole see koht linnas sinu jaoks enam kunagi see, mis ta oli enne,” ütleb festivali peakorraldaja Madle Lippus.

Festival toimub Luha ja Väike-Ameerika tänavate ristmikul, Luha tänaval, Uue Maailma Seltsimaja juures Koidu 82 aadressil ja mujal tänavanurkadel. Festivali korraldab Uue Maailma Selts, üritust toetavad SA Kultuuripealinn 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Tallinna Kesklinna Valitsus ja Vabaühenduste Fond.

Väljavõtted olulisematest sündmustest:

  • Laupäeva ja pühapäeva päeval kaubeldakse Luha tänaval vanakraamiga, isetehtud asjadega, talukaupadega jne.
  • Seltsimajas aadressil Koidu 82 on avatud maja päästmise kohvik. Kogutakse raha Seltsimajale uue katuse hankiseks.
  • Laupäeva õhtul esinevad Eliit, Lenna jt. Kui õigel ajas õiges kohas olla, võib sattuda ka vingete tänavamuusikute peale.
  • Laupäeval kell 16. astub üles Cabaret Interruptus, oma loomingut esitavad Jürgen Rooste, Asko Künnap, Jan Kaus jt
  • Laupäeval kell 17. Kunst tuleb Luha tänavale. Avame Lilli-Krõõt Repnau plangumaali.
  • Toimuvad töötoad ja loengud – Uue Maailma Seltsi tütarprojekt Community Tools tutvustab internetilahendust, mis hõlbustab kogukonna asja ajamist, Linnalabor räägib linnaaiandusest, Plektrummi festival õpetab roboteid ehitama.

Kava täieneb pidevalt aadressil www.uusmaailm.ee/festival.

Allikas: EMSL, Uue Maailma Selts

Tartu aia- ja lillemess põikab tagahoovi

Tartu Näituste messikeskuses reedel avatud aia- ja lillemessil põigatakse tagahoovi, sest esmapilgule varjatud tagahoovidest võivad aiandushuvilised alati leida palju põnevat ja isikupärast.

Nimega „Tagahoovis“ oli pealkirjastatud ka reedel toimunud lilleseadevõistlus. Konkursi töid saab näha laupäeval ja pühapäeval.
Laupäeval on võimalik Siret Seedri loengutes tutvust teha koduaia feng shuiga, osaleda Airi Gailiti kuivviltimise õpitoas ja Kerttu Karkise pärlitest kõrvarõngaste valmistamise õpitoas, kuulda paljasjuursete ja konteinertaimede istutamisest.

Pühapäeval saab Arnold Hannustilt omandada teadmisi selle kohta, mida iluaias enne talve tuleb ära teha. Väino Eskla annab nõu, kuidas viljapuid ja marjapõõsaid talveks ette valmistada.

Veel pakutakse messil maitsta eestimaiseid viinamarju ja osta omale meelepäraseid viinamarjaistikuid. Maitsta saab ka teisi sügisande. Lillesortidest on erilise tähelepanu alla orhideed. Spetsialistid annavad nõu kõikvõimalike aiandust puudutavatel teemadel.

Aia- ja lillemess on avatud: laupäeval, 4. septembril kell 10-18 ja pühapäeval, 5. septembril kell 10-16. Vaata lisa: http://www.tartunaitused.ee/lillemess/2010/

Aravetel avati keskkooli remonditud hoone

Renoveeritud Aravete Keskkool. Foto: Andrus Eesmaa, jt.ee
Täna avati Aravatel põhjaliku remondi läbinud Aravete keskkooli hoone. Koolimaja renoveerimine läks maksma kokku 12 miljonit krooni.

Kooli pidulikul avamisel osalesid Aravete Keskkooli direktor Andy Tilk, Ambla vallavanem Rait Pihelgas, Järva maavanem Tiina Oraste ning haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.

Eelmise aasta augustis alanud remondi käigus soojustati nii vundamenti kui maja ning paigaldati uus elektri-, ventilatsiooni-, vee- ja kanalisatsioonisüsteem. Ruumides said korda seinad, laed ja põrandad. Koolimajas on hea internetiühendus, uudna raadiotuba, valvekaamerad hoones ja õues ning tööõpetusklassi ja õppeköögiga kompleks tüdrukutele.

Aravete keskkooli põhjalikku remonti toetati Kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava (KOIT kava) meetme “Kohalike avalike teenuste arendamine” raames ja Ambla Vallavalitsuse poolt.

Allikas: Järvamaa Infoportaal

Tähekese rändnäitus jõuab Võrru

Võrumaa Keskraamatukogu lasteosakonna Tähesaalis avatakse neljapäeval, 9. septembril kell 11 Eesti vanima lasteajakirja Täheke 50. sünnipäeva puhul koostatud rändnäitus.

Samas toimub ka võrukeelse Tähekese esitlus. Võrukeelse Tähekese seitsmendat numbrit tutvustavad peatoimetaja Ilona Martson ja toimetaja Mariko Faster (Võru Instituut).

Esitlusele ja näituse avamisele on oodatud võru keele ja Tähekese sõbrad igas vanuses. Tähekese rändnäitusega saab raamatukogus tutvuda oktoobri lõpuni.

Allikas: Võrumaa Keskraamatukogu

Kiltsi mõisapargis tormimurru koristamise talgud

Kiltsi mõisapargis toimuvad laupäeval, 4. septembril algusega kell 10.00 tormimurru koristamise talgud. Kiltsi lossi park sai kannatada 15. augustil möllanud tormis. Ka ajalooline tammepuu murdus tormiga pooleks.

Talgutele on oodatud kõik huvilised. Kaasa palutakse võtta rehad, töökindad, oodatud on ka masinad järelkärudega. Talgute korraldajad pakuvad talgusuppi. Pärast talgutööd toimub kooli tuleviku teemaline ümarlaud.

Vihmasajud lubaks kuulutada Eesti vihmapealinnaks Võru

Tamula järv
Ümber Tamula järve kulgev matkarada on praegu läbitav üksnes kalamehesäärikutes. Foto: Elina Kononenko

Tänavu augustis on Võrus sadanud rohkem vihma kui teadaolevalt kunagi varem. Ka septembris sadu üha jätkub. Viimase aja sademete järgi võiks kuulutada Võru linna Eesti vihmapealinnaks.

Võru senise vihmarekordi püstitas ilmataat 1987. aastal. Toona sadas augustikuu jooksul taevast alla 215,6 mm vett. Tänavu augustis aga tuli taevast alla koguni 243,2 mm sademeid. Normaalne augustisademete hulk Võrus peaks aga olema 89 mm. Seega sadas normiga võrreldes Tamula äärses väikelinnas 273 protsenti.

Praeguseks ajavad nii Koreli oja kui ka Tamula järv üle kallaste ja pardipere ujub seal, kus tegelikult peaks muruplats asuma.

Ka Ruhnus sadas augusti jooksul erakordselt palju – 227,6 mm ehk normiga (58 mm) võrreldes 392 protsenti. Viimatine Ruhnu rekord 132,3 mm jääb 1932. aastasse.

Uus sajurekord registreeriti augustis ka Kihnus (188,2 mm), Sõrves (166,3 mm), Kasaris (223,4 mm) ja Heltermaal (171,5 mm).

Eesti senist augustirekordit hoiab enda käes Haanja, mida 1987. aastal kostitas ilmataat 351 mm sademetega.

Allikas: EMHI

Rotermanni kvartalis tuleb disainijuhtimise konverents

Loov Eesti ja Eesti Disainerite Liit korraldavad 24. septembril disainjuhtimise konverentsi “Nähtav ja nähtamatu disainjuhtimine”, kus räägitakse lähemalt disainjuhtimisest ja selle kasutamise kasulikkusest.

Euroopa disainjuhtimise pioneerid Jean Schneider ja Kathryn Best annavad ülevaate disainjuhtimise põhimõtetest. Põhjanaabrite juurest tuleb esinema Marco Steinbergi, kes on töötanud 10 aastat ettevõtete disainistrateegiate kallal. Väljakutse rääkida lahti disain ja disainjuhtimine Eestis on saanud Voldemar Kolga ja Martin Pärn. Oma kogemustest disainjuhtimise rakendamisest räägivad Eesti ettevõtjad Balteco ja Krimelte.

Konverents toimub Disainiöö raames, 24. septembril algusega kell 10.00 Rotermanni kvartalis. Täpsem info http://www.looveesti.ee/disainjuhtimine/konverents.html

Aksel Kersna mälestusvõistlused lükkuvad edasi

Täna Antsla staadionil kell 17.00 algama pidanud Aksel Kersna mälestusvõistlused kergejõustikus lükkuvad halva ilma tõttu järgmisele nädalale.

Korraldajad teatasid, et kuna Ilmataat astus spordi vastu ja saatis meile koleilma, otsustati võistluspäev nihutada 9. septembrile. Spordiüritus toimub ikka samas kohas ja kellaajad jäävad samaks. Nii et sportlastel on aega veel sammu seada ja sõpru võistlusele kutsuda!

Rakveres avatakse skulptuur jalgrattaetendusega

Rakvere turuplatsil avatakse 11. septembril pidulikult skulptuur “Noormees jalgrattal muusikat kuulamas”. Avamiseks lavastatakse jalgrattaetendus, kuhu vajatakse osalema ka vabatahtlikke rattureid.

Rattaetendus “Otse vaadates ei näe me tihti midagi” lähtub skulptuuri ideest ja kestab orienteeruvalt kuus minutit. Lavastuses kasutatakse helilooja Arvo Pärdi muusikat ning üles astuvad trikiratturid, kellele lisaks on vaja ka eri vanuses vabatahtlikke rattureid.

Huvilistel palutakse ühendust võtta e-post aadressil birxbiku@hotmail.com või telefonil 53478242 (enne 7. septembrit).

Osale õiglase kaubanduse kohvikurallil

Uue Maailma tänavafestival. Foto: www.fairtrade.ee

Kõigil huvilistel on võimalus sel nädalavahetuse Tallinnas Uue Maailma tänavafestivali raames peetaval õiglase kaubanduse kohvikurallil – külastada festivalikohvikuid, maitsta Fairtrade jooke ning võita erinevaid auhindu.

4. ja 5. septembril peetaval Uue Maailma tänavafestivali sünnib taas väga erineva kaaluga väikesi ja suuri tegusid. Festivali jooksul on avatud ajutised tänava- ja aiakohvikud ning muuhulgas pakutakse mitmes neist ka õiglase kaubanduse märgiga kakaod ja kohvi. Lisaks kohvikute külastamisele on huvilistel võimalus saada õiglasest kaubandusest rohkem teada vastavas infotelgis.

Pühapäeval, 5. septembril toimub hariv mäng “Õiglane hommikusöök”, kus saab kaasa mõelda teemal, millistest maailma piirkondadest on pärit toiduained, mida oleme harjunud igapäevaseks ja enesestmõistetavaks pidama. Samuti saab infot selle kohta, millistes tingimustes sageli meie hommikusöögi toorained valmivad.

Mida põnevat festivalil veel teha, näha ja kuulda saab, loe lähemalt:
http://www.fairtrade.ee/et/uudised/uue-maailma-tanavafestivalil-pakutaks…

Täpsem info õiglase kaubanduse kohta www.fairtrade.ee

Vaata filmi õiglasest kaubandusest (Vesilind 2007):

Allikas: Eesti Roheline Liikumine / Fairtrade

Rahvusvähemuste pühapäevakoolid saavad toetust

Eestis elavad rahvusvähemused saavad taotleda riigilt toetust pühapäevakoolide töö korraldamiseks.

Taotlusvoor on mõeldud pühapäevakoolidele, mis on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS). Taotlusi saab esitada algava õppeaasta tegevuste rahastamiseks ning taotlusi võetakse vastu kuni 1. oktoobrini.

Eestis elab kokku üle 120 erineva rahvuse, kes moodustavad kokku ligi 30 protsenti Eesti elanikkonnast. Eesti keelest erineva emakeelega õpilasi, kes õpivad eesti õppekeelega koolides on ligi 6800. Möödunud aastal rahastati 18 erineva pühapäevakooli tegevust kogumahus ligi 1,2 miljonit krooni.

Eesti riik on aastaid toetanud vähemusrahvuste pühapäevakoole. Pühapäevakoolide eesmärk on toetada eesti keelest erineva emakeelega õpilaste emakeele säilimist ja oma rahva kultuuri tundmist. Riiklikult on toetatud pühapäevakoolide baasfinantseerimist, õpetajate koolitust Eestis ja emamaal ning Eesti kultuuri tundmaõppimist.

Täpsem info http://www.hm.ee/index.php?048442

Allikas: EMSL

Homme suvelõpu talgud Soomaal

Soomaa rabamaastik. Foto: Erkki Peetsalu

Soomaa Sõprade Selts kutsub sel laupäeval, 4. septembril suvelõpu talgutele Oksal. Korrastatakse Oksa puisniitu heinaküüni ümbruses.

Talgutele on oodatud kõik huvilised, eriti vajatakse võsalõikajatega sõpru. Enne väljasõitu vaata Soomaa ilma veebikaamerast Karuskosel, mis edastab reaalajas pilti: www.soomaa.com/veebikaamera

Soomaal jätkub ka hea seenehooaeg, seeneretki võib ette võtta nii omal käel kui retkejuhiga. Vihjeid parimate seenemetsade kohta tasub uurida kohalikelt elanikelt.

Loe Soomaa Rahvuspargi kohta lähemalt aadressil www.soomaa.ee

Linnalaboril lõppes põnev linnaaianduse eksperiment

Linnalabori viis 2008/2009. aastal Tallinnas läbi põneva linnaaianduse eksperimendi ja on selle põhjal kokku pannud uurimuse raporti „Söödav linn I”. Raporti esimesed 1000 eksemplari on trükisoojad ja sellega seoses korraldab Linnalabor mitu sündmust, kuhu on oodatud eksperimendi tulemustega tutvuma kõik huvilised.

Kuidas nägi siis välja Linnalabori linnaaianduse eksperiment? Kuue kuu jooksul kasvatati Tallinnas suuremate liiklusmagistraalide vahetus läheduses, Eesti Kunstiakadeemia ning Kultuuritehas Polymeri varikatusel söögitaimi, mõõtes seejärel neisse kogunenud saasteainete hulka. Selle lihtsa populaarteadusliku katsega püüdis Linnalabor kaardistada hetkeolukorda ja lõhkuda kehtivat status quo’d. Meedia kaudu juhtiti tähelepanu linnas toimuvale tarbeaiandusele, sellega seotud probleemidele ja ka võimalustele.

Raport sisaldab linnas kasvatatud söögitaimede bioloogilisi teste, mahukat teoreetilist taustmaterjali ja rahvusvahelisi näiteid ning praktilisi soovitusi linnaaedade rajamiseks. Tänu trükisele saab linnas söögi kasvatamise lisada linnade säästva arengu programmidesse.

Juba sel laupäeval, 4. septembril, räägivad Linnalabori eestvedajad Uue Maailma Festivalil selle linnaosa näitel linnas söögi kasvatamise võimalustest ja väljakutsetest. Ettekanne toimub kell 16.00 Kirjanike Liidu õues (tulla läbi Seltsimaja hoovi).

Seejärel esinetakse ettekannetega Omakonna 2. suurkohtumisel Olga ja Arvo Laudi maakodus 18. septembril ning 7. Urbanistika päevadele 22.-23. septembril Kanuti Gildi saalis. Samuti on tulemas üritus Tartus.

Linnalabor on linnaliste uuenduste katselava. Siin valmivad lahendused linnade toimimise parandamiseks ning mitmekesisuse suurendamiseks. Nagu nimigi ütleb, tegeletakse Linnalaboris eksperimenteerimisega. Katsetame linnaühiskonna projektidega, kasutades nii teaduslikke, ühiskondlikke kui ka kunstilisi vahendeid.

Linnaaianduse uuringu raportiga saab tutvuda ka elektrooniliselt http://issuu.com/linnalabor/docs/linnaaiandus.

Linnalabori kohta loe lähemalt aadressil http://www.linnalabor.ee/

Kuressaare muusikakool alustas renoveeritud majas

Kuressaare muusikakooli kasvandikud võtsid uue õppeaasta vastu 2. septembril värskelt renoveeritud koolimajas. 17 miljonit krooni maksma läinud muusikakooli renoveerimistööde käigus sai koolimaja täielikult värske ilme, välja ehitati koolimaja teine korrus ning keldrikorrusele rajati helistuudio.

Vanast koolimajast on sälinud vaid ruumipaigutus, mis igakülgselt uue lahenduse saanud. Renoveerimise käigus vahetati välja koolimaja põrandad, aknad ja uksed ning seina pandi korralikud heli isoleerivad plaadid. Samuti on muusikakoolis nüüd lift liikumispuudega inimestele. Välja ehitati muusikakooli teine korrus, kus on nüüdsest avar puhkeruum õpilastele, muusikakuulamise tuba, harjutamisruumid, pilliladu ja arvutiklass. Samuti ehitati teisel korrusel välja uus 66-istekohaline kammersaal. Keldrikorrusele rajati aga helistuudio koos trummi- ja jazziklassiga.

Kuressaare muusikakool
Kuressaare muusikakooli direktori Tarmo Berensi sõnul annab uuenenud koolimaja värske hingamise ja võimalused nii kooliperele kui kultuurihuvilisele linnakodanikule, sest uue kammersaali näol on Kuressaare rikkam ühe kontserdipaiga võrra. „Hea meel on ka selle üle, et muusikakoolil on nüüd professionaalne helistuudio väga korraliku tehnikaga,“ sõnas Tarmo Berens.

„Kuressaare muusikakool sai 17 miljoni krooni eest täiesti uue kuue. Loodan, et see annab ka muusikaõpetusele uut särtsu ja hoogu,“ ütles Kuressaare linnapea Urve Tiidus. „Muusika õppimist on peetud sajandeid hariduse üheks oluliseks osaks matemaatika ja keeleõpetuse kõrval. Pilli õppimine arendab lapse aju võrdselt nii akadeemiliselt, emotsionaalselt kui füüsiliselt ja vaimselt. Soovin, et ka nendel lastel, kes ei taha muusikat ja pillimängu süvendatult õppida, võiks sellesse kaunisse majja senisest rohkem asja olla,“ lisas linnapea Tiidus.

Linnapea Urve Tiiduse sõnul uuendatakse tänavu veel teisigi Kuressaarele olulisi hooneid. „Kuu aja pärast valmib täiesti uus suur lasteaed enam kui 200 lapsele. Uus rannahoone rõõmustas juba juulis kuressaarlasi ja turiste, Raekoja I korrus hiilgab värskendatud keskaegses ilus,“ sõnas linnapea. Urve Tiiduse kinnitusel on Kuressaare välisrahastust kokku saanud üle 50 miljoni krooni ning linnapoolne kaasfinantseering on tehtud linna eelarvest. „Kuressaare on üks kohalikke omavalitsusi, kes on saanud mitmel aastal hakkama riigipoolse abirahata tasandusfondist. Tuua iga eelarve krooniga juurde 12 krooni programmidest – see on igati hea tulemus,“ tunnistas linnapea.

Kuressaare muusikakooli ehitustöid teostas AS EBC Ehitus. Tööde maksumuseks kujunes 17 181 686 krooni. Linna omafinantseeringuks oli 2 181 686 krooni. Muusikakool renoveeriti Euroopa Liidu „Avatud noortekeskuse, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide infrastruktuuri kaasajastamise“ meetme toel. Lisaks eraldas haridus- ja teadusministeerium muusikakoolile pool miljonit krooni uute toolide ja laudade ostmiseks ning helistuudo sisustamiseks tehnikaga.

Kuressaare muusikakoolis õpib ligi 180 õpilast, koolis on 27 töötajat.

Tartu Lõõtspillifestivalil kõlavad põrguorelid isegi kirikus

XVII Tartu Lõõtspillifestival toob ülikoolilinna üle poolesaja lõõtspillimängija Eestist, Portugalist ja Norrast. 3.–5. septembrini 2010 saab festivalil nautida üle tosina kontserdi, õppida lõõtspillimängu, keerutada tantsu simmanitel ja pillilaadalt endale lõõtspilligi osta.

2010. aastal kõlavad rahvalikus keelepruugis põrguoreliteks kutsutud pillid lisaks traditsioonilistele paikadele ka Jaani kirikus, kus festivalipäeva esimesel minutil, ööl vastu reedet, kõlavad vaiksed viisid. Mõtlikke viise toovad kuulajateni lõõtsakuningas Juhan Uppin, Siim Rikker, Asso Int, Reet Laube, Kadri G Laube, Karl Laanekask ja norra külaline Ida Furusæter.

Peeter Joosep mänguhoos.
Foto: www.lootspill.ee
Klubis Plink Plonk saab kuulata laupäeva õhtul, 4. septembril nelja erineva stiiliga kontserti. Alustab omapärase stiiliga eesti lõõtsamees Juhan Uppin, jätkab norra lõõtspilliduo Hilde Fjerdingøy ja Ida Furusæter, rahvamuusikat ja fusiooni segav portugali bänd Cabaz soojendab üles eesti regi-folk-rock pundi Nikns Suns, kellega teeb kaasa akordionist Kulno Malva. Vahe- ja järelmuusika valib Svjata Vatra laulja ja tromboonimängija Ruslan Trochynskyi, kel on esimene kord DJ-puldis lugusid valida.

Tantsusõbrad on oodatud festivaliõhtutel Püssirohukeldrisse, kus reedel mängib tantsuks ansambel Ummamuudu ja laupäeval ansambel Pärgament. Traditsioonilisel Igamehekontserdil saab sõna iga festivalile pilliga tulnud muusik – kolme tunni jooksul kõlavad erinevad pillid, stiilid ja mänguvõtteid. Lisaks kümneid pillimehi Eesti erinevatest nurkadest, keda saab kuulda kontsertidel, lõõtspillitänaval, bändide vaheaegadel ja õhtustel jämmidel.

Lõõtspillisõbrad on oodatud ka ise programmis tegijana kaasa lööma. Lõõtspillipidu algab õpitubadega, kus iga soovija saab pilli jalgadele ja esimesed võtted sõrmedesse. Kui pillimäng sobiv tundub, on võimalus festivali pillilaadalt endale ka pill soetada ning põõsakontserdil või tänavanurgal üles astuda.

Lisainfo ja festivali kava: www.lootspill.ee

Võru Linnagaleriis kolm uut näitust

Esmaspäeval, 6. septembril avatakse Võru Linnagaleriis kolm uut näitust: “Piltilus”, “Ajast aega” ja “Folk”.

Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiiliosakonna gobeläänide näitus „PILTILUS“ küsib: mis on ilus? Kas ilu on iga vaataja silmades erinev või on see midagi ühtemoodi tajutavat? Kas ilusad hetked on jäädvustatuna samaväärsed kui neid kogedes? Kuidas säilitada emotsionaalselt väärtuslikku ja jagada seda teistelegi?

Gobeläänid kui piltvaibad on aastasadu olnud osake tekstiilikunsti kõrgemast pilotaaźist, võimaldades jutustada keerulisi ja mitmetahulisi lugusid. Ajas on muutunud ehk ainult autori sõnum vaatajale. Virtuooslik teostus ja tundlik värvivalik kavandi edasiandmisel on selle tehnika puhul midagi enesestmõistetavat, muidu poleks kunstnikul mõtet nii pikka aega vaiba loomisele pühendudagi.

Leo Rohlini isiknäitus „AJAST AEGA“ on kokku pandud tunnustatud keraamiku töödest, mis valminud põhiliselt viimase kolme aasta jooksul. Tegemist on kujunditega, mille loomiseks on kasutatud tuhandeid väikeelemente. Näitust võib tinglikult jaotada kahte ossa – seinaplaadid „Kosmiline geomeetria“ ja vertikaalsed kujundid „Fragmentaarium“.

Keraamik Leo Rohlin on õppinud Tartu Kunstikoolis ja ERKI-s, olnud aastaid keraamika õppejõud ja alates 2005. aastast emeriitprofessor. Pedagoogiameti kõrvalt on ta kirjutanud mitmeid erialaseid teoseid. Kunstnik on Eesti Kunstnike Liidu ja Keraamikute Liidu liige.

Küllike Pihlap ja Tõnis Laanemaa ühisnäitus „FOLK“ koosneb fotokompositsioonidest, mis kujutavad pärimusmuusikuid, soliste ja bände, Eesti loodust ja inimesi, kujunditesse koondunud laule, muusikat. Kunstiteoste loomine on inspireeritud Viljandi Pärimusmuusika Festivalist 2009, Võru, Virumaa ja Valgamaa rahvamuusikast. Antud näitus on üleval olnud Jõhvis, Valgas ning liigub edasi Viljandisse.
Näituse töödele on taustamuusika loonud Taavi Laatsit.
Võru Linnagaleriis 06.09.10 – 24.09.10

Tõnis Laanemaa on õppinud Tartus maali ja ERKI-s graafikat. Ta on tuntust kogunud eelkõige ühena 1960-ndate aastate Eesti kunsti uuendusliku rühmituse ANK ’64 liikmena. Tema maalid, graafika ja plakatikunst sulandusid 1970-ndatel järk-järgult Eesti kunsti mitmekesisesse üldpilti. Aktiivse näitusegraafikuna jätkub meistril aega ka koolitada kunstihuvilisi. Kunstnik on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Vabagraafikute Ühenduse Liidu liige. Küllike Pihlap õpib Eesti Kunstiakadeemias graafilist disaini. Kunstnikud on ka varem ühisnäituseid loonud.

Kõik kolm näitust jäävad Võru Linnagaleriis avatuks 24. septembrini.

Tartumaal saavad võlgnikud tasuta nõu küsida

Majanduskriisi tingimustes on mitmedki inimesed sattunud võlgadesse sissetulekute vähenemise, tööpuuduse, suure laenukoormuse jms tõttu. Augustist 2010 kuni juulini 2011 kestev projekt „Võlanõustamine Tartu maakonnas“ annab Tartu maakonnas elavatele inimestele võimaluse pöörduda abi saamiseks võlanõustaja poole.

Võlgnikke nõustavad Tartumaal MTÜ Majandamisnõustaja spetsialistid. Teenus on abivajajaile tasuta – seda rahastavad 90% ulatuses Avatud Eesti Fond ja 10% ulatuses Tartumaa Omavalitsuste Liit. Projekti käigus kohtuvad võlanõustajad abivajajatega omavalitsustes koha peal. Nõustaja abiga tehakse kindlaks võlgniku täpne majandusolukord, kohustuste suurus ja kulukus ning leitakse võimalusi olukorra parandamiseks – kohustuste täitmise järjestamine, maksegraafikud, maksepuhkus jms.

Nagu paljude raskuste korral, on ka võlgade tekkimisel oluline probleemiga võimalikult kiiresti tegelema hakata ja mitte jääda ootama, et asjad kuidagi iseenesest paranevad. Võlanõustaja poole võiks julgelt pöörduda juba siis, kui võlad alles hakkavad tekkima, see võimaldaks ära hoida olukorra halvenemise ja võlakoormuse suurenemise.

Tartumaa elanikel, kes soovivad pöörduda võlanõustaja poole, palutakse ühendust võtta kohaliku omavalitsuse sotsiaalnõunikuga või otse MTÜga Majandamisnõustaja e-posti aadressil majandamine@hot.ee.

Oisu rahvamaja sai uue invatee

Oisu rahvamajale valmis ligi 165 000 krooni eest invatee, mis parandab oluliselt liikumispuudega inimeste ja eakate pääsemist majja.

Oisu rahvamaja juhataja Piret Lai andis teada, et ehitustööde käigus paigaldati uued plaadid ka rahvamaja välistrepile. Invatee ehitamist rahastas Regionaalsete Investeeringutoetuste programm läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse. Valla omaosalus selles oli 15% ehk ligi 25 000 krooni.

Oisu rahvamajas toimub palju erinevaid üritusi, koosolekuid, bankette, vastuvõtte, teatrietendusi ja invatee olemasolu on majale väga vajalik. Oisu mõis (praegune Oisu rahvamaja hoone) püstitati 1851. aastal. Alates 1989. aastast täidab endise Estonia kolhoosi kontor-kultuurimaja rahvamaja funktsiooni.

Haanja valda plaanitakse uut liivakarjääri

Lõuna-Eesti Karjäärid OÜ on teinud taotluse uue liiva- ja kruusakarjääri rajamiseks Haanja vallas Kuiandi külas. Seoses sellega korraldab Keskkonnaamet homme, 3. septembril kell 12.30 toimub Luutsniku küla seltsimajas Kuiandi liivakarjääri kaevandamisloa taotluse avaliku arutelu.

Kaevandamisluba taotletakse 15 aastaks, tulevase kaevandamise alune pindala on kokku 4,84 hektarit. Ehituskruusa ja ehitusliiva varu on kokku hinnatud 199 000 m3, millest 70% moodustab ehituskruus ja 30% ehitusliiv, selgub OÜ Eesti Geoloogiakeskuse koostatud seletuskirjast.

Tulevane karjäär hakkab paiknema firmale kuuluval maaüksusel, ehkki Lõuna-Eesti Karjäärid OÜ ise on registreeritud Tartus. Tulevane karjäär jääb Luutsniku-Plaani vahelise tee äärde, mis on kruusatee. Seega on kohalike inimeste üks võimalik mure, et suurte autode tihedam liiklus paneb selle tee suvel tolmama ja rikub porisel ajal teekatet.

Nord Stream seljatas Eesti ja Soome keskkonnakaitsjad

Foto: Erkki Peetsalu
Vaasa halduskohus otsustas täna mitte rahuldada Eesti ja Soome keskkonnaorganisatsioonide vaiet Nord Streami ehituseks antud lubade kohta, mis annab nüüd Nord Streamile vabad käed gaasijuhtme ehituseks.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) ja teised kaebuse esitanud keskkonnaorganisatsioonid tutvuvad hetkel kohtu otsusega,
misjärel otsustatakse, kas esitada uus kaebus ka Soome ülemkohtule. ELFi teatel hämmastab keskkonnaorganisatsioone Vaasa halduskohtu otsuse põhjendus, et gaasijuhe toob NordStream AG-le aastas majanduslikku tulu 500 miljonit eurot. Selline keskkonnariskide mittearvestamine majanduslike argumentide survel on ELFi hinnangul veider, arvestades Euroopa Liidu ja Helcomi (sh Eesti ja Soome) eesmärki saavutada kõigi merevete hea keskkonnaseisund 2020. aastaks ökosüsteemipõhise korraldamise abil.

Puudujääkidele Nord Streami keskkonnamõjude hindamise osas on juhtinud tähelepanu ka Eesti keskkonnaministeerium. Kahjuks jäid mitmed Eesti ettepanekud lisauuringute vajadusest Soome ametkondade poolt arvestamata.

Tekkinud olukord esitab väljakutse Eesti riigile – mere kasutuse ja kaitse korraldamisele Eesti territoriaalmeres ja majandusvööndis. Teatavasti on kavandamisel mitmed gaasitorud, elektrijuhtmed, tuulepargid, kaevandused ja kaitsealad. Merega on seotud aina rohkem inimtegevusi, üha enam satuvad erinevad huvid omavahel vastuollu ja lahendusi tuleb leida rikkumata seejuures mereökosüsteemi. Ühe näitena võib tuua Läänemere kalavarude olukorra, mis eelmiste kümnendite ülepüügi tõttu on olulisel määral vähenenud.

Vaasa halduskohtule vaide esitanud organisatsioonid: Soome Looduskaitse Seltsi Uusimaa osakond, Eestimaa Looduse Fond (ELF), Eesti Looduseuurijate Selts, Eesti Roheline Liikumine, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Pärandkoosluste Kaitse Ühing ja Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.

Allikas: ELF, www.elfond.ee

Narvas ja Valgas tutvustatakse Eesti-Läti-Vene koostööprogrammi

Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007-2013 raames välja kuulutatud esimese taotlusvooru infopäevad toimuvad järgmisel nädalal Narvas ja Valgas.

Infoseminarid korraldatakse 7. septembril Narvas Tartu Ülikooli Narva Kolledzis (Kerese 14) ja 8. september 2010 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses (Kesk 1). Infoseminaride eesmärk on tutvustada potentsiaalsetele projektitaotluste esitajatele esimese taotlusvooru tingimusi.

Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007-2013 esimene taotlusvoor kuulutati avatuks 23.augustil 2010. Projektide esitamise lõpptähtaeg on 29. november 2010. Esimese taotlusvooru Euroopa Liidu poolse toetuse maht on 23 648 491 EUR.

Programm toetab rahaliselt ühiseid arendustegevusi piirialade regioonide konkurentsivõime tõstmiseks, kasutades olemasolevat potentsiaali ja soodsat asendit Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni ristteedel. Programmil on kolm prioriteeti: sotsiaalmajanduslik areng, ühised väljakutsed ja inimestevaheliste kontaktide edendamine.

Programmi abikõlblikeks piirkondadeks on Eestis Kirde-Eesti, Lõuna-Eesti, Kesk-Eesti ning piirnev ala on Põhja-Eesti. Lätis on sobivateks piirkondadeks Latgale, Vidzeme; piirnevad alad on Riia ja Riia regioon. Venemaalt on sobivad paigad Leningradi oblast, Pihkva oblast, Peterburi linn.

Taotlusmaterjalid, juhendid, info seminaridest ning muu asjakohase informatsiooni leiab programmi kodulehelt www.estlatrus.eu
Programmi rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument.

Infoseminaridel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine e-posti teel: info@estlatrus.eu – 3. septembriks Narva ning 6. septembriks Valga seminarile.

Jõgevamaal räägitakse bioenergia võimalustest

Jõgevamaal Puurmani mõisas toimub 13. septembril infopäev kombineeritud tahkekütuse ja biogaasi tootmise võimalustest NATURA 2000 poollooduslike rohumaade biomassist.

Kell 14.00 algavale loengule Puurmani mõisas (Tartu mnt 1, Puurmani alevik) järgneb kl 15.00 lahtiste uste aeg Puurmani vallas Altnurga külas asuvas katseseadmes (seadme asukoht kaardil: Rulli talu)

Samasisuline loeng toimub ka päev hiljem, 14. septembril kell 13.00 Eesti Maaülikooli Metsamajas (Kreutzwaldi 5, ruumis 1B1).

Tehnoloogiat tutvustab projekt PROGRASS (http://tek.emu.ee/kasulikud-materjalid/prograss-projekt/), mida Eestis toetavad rahaliselt Life+ programm ja EMÜ.

Lisainfo ja registreerimine: Indrek Melts, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorant, e-post: indrek.melts@emu.ee