Tänasest Eesti Päevalehest võib omaaegse külauudiste võrgustiku edendaja Rein Siku sulest lugeda, kuidas külauudistest sai ühtäkki taas kuum kaup ja miks Kylauudis.ee sünd jahmatas Eesti Elu portaali loojat Tanel Saarmanni.
Loe artiklit siit: Unustuse hõlma vajunud külaelu-uudistest sai ühtäkki kuum kaup
9. oktoobril toimub Haapsalu kultuurikeskuses kolmas üle-eestiline käsitöö ettevõtlusfoorum, teatab Läänemaa infoportaal.
Foorumil teevad ettekande Eesti Tekstiilikunstnike Liidu esinaine ja Eesti Disainerite Liidu juhatuse liige Monika Järg ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juhatuse esimees Liivi Soova.
Pikemalt tuleb juttu veel käsitööettevõtlusest Läänemaal ja Virumaal. On võimalik tutvuda kohalike ettevõtjatega, kuulata nende edulugusid, vaadata näitust ja teha sisseoste. Ettevõtlusfoorumil antakse kätte ka aastaauhind parimale käsitööettevõtjale.
Esimene käsitööettevõtjate foorum toimus 2008. aastal Setumaal, teine mullu Virumaal Haljalas. Esimese väikeettevõtja aastaauhinna sai Ulve Kangro ja see anti välja eelmisel aastal.
TÜ üliõpilasesindus ja MTÜ AUH kutsuvad suurele heakorrapäevale Tartu koduta loomade varjupaika 9. oktoobril kell 12.00.
Ka seekord on heakorrapäevale oodatud kõikide Tartu kõrgkoolide üliõpilased ja Tartu gümnaasiumide (vähemalt 18-aastased) õpilased. Heakorrapäeval on plaanis traditsioonilised heakorratööd:
* lehtede riisumine
* koerte jalutusväljaku korrastamine
* varjupaiga aia ümbert võsa eemaldamine
* puude ladumine jms.
Osalemisest palun teatada hiljemalt 6. oktoobril: varjupaik@auh-auh.ee. Osalejatele pakub lõunasööki Reinu Pizza. Loe lähemalt www.tyye.ee/loomadevarjupaik2010
Lisainfo: Keijo Lindeberg, TÜ üliõpilasesindus / MTÜ AUH, tel 56665823, e-post keijo.lindeberg@gmail.com
Elva raamatukogus on oktoobrikuus taas tulemas raamatulaat, kus inimesed saavad ise tasuta ära anda raamatuid ning hankida endale seni puuduolev või uus huvipakkuv raamat.
Kui sul on kodus heas korras häid raamatuid, mida sa ise enam ei vaja, kuid mis võiks kellelegi meeldida, siis vii need kuni 10. oktoobrini Elva raamatukokku. Toodud raamatud sorteeritakse, et laadapäevadel inimestele jagamiseks välja panna. Oodatakse põnevat valikut, taasleidmist ja uue avastamist, rõõmsaid andjaid ja saajaid.
Lisainfo telefonil: 7456755, e-post: raamatukogu@elva.ee
Põlva külje all Rosmal tegutseva waldorfkooli ja -lasteaia tegevust korraldav MTÜ Rosma Haridusselts jätkab juba kolmandat õppeaastat Vanemate Kooli tööd ning laiendab oma tegevust, avades sel sügisel ka Lasteaia Vanemate Kooli.
Täna, 6. oktoobril on oodatud lapsevanemad ja kõik teised huvilised taas Rosmale koolipinki, et osa saada Vanemate Kooli esimesest koolipäevast. Tunnid toimuvad oktoobrist märtsini korra kuus kl 18-20 Johannese Koolis Rosmal.
Vanemate Kool on välja kasvanud Rosma kooli ja lasteaia vanemate initsiatiivist. 2008. aasta sügisel alanud Vanemate Koolile lisandub sellest sügisest Lasteaia Vanemate Kool, kuna just eelkooliealiste laste arengu kohta esitatakse vanemate poolt järjest rohkem küsimusi. Lasteaia Vanemate Koolis tutvustatakse lapse arengu seaduspärasusi, waldorflasteaia tööpõhimõtteid ja tehakse ühiselt praktilisi tegevusi. Kool on avatud kõigile lapsevanematele ja kasvatajatele, kellel küsimusi lapse kasvamise toetamise ning waldorfpedagoogika kohta.
Lasteaia Vanemate Kooli lektoriteks on staažikad lasteaiaõpetajad Laivi Raamat-Boeke ja Heli Kudu. Tegevus toimub 12. oktoobril, 26. oktoobril ja 23. novembril Rosmal lasteaias Täheke kell 18-20. Osalemine kõigile tasuta, soovi korral võib teha annetusi Rosma Haridusseltsile. Vanemate õppetöö korraldamist toetab ka Põlvamaa Europe Direct infopunkt.
MTÜ Rosma Haridusselts korraldab 20 aasta eest asutatud waldorfkooli Johannese Kool Rosmal ja viis aastat tagasi loodud lasteaia Täheke tegevust. Seltsi juhatus koosneb vanematest ja õpetajatest ning teeb tööd vabatahtlikult. Tegemist on puhtalt kodanikualgatuse baasil tegutseva kooli ja lasteaiaga, õppetöö sisu ja vaimse kvaliteedi eest vastutab õpetajate kolleegium.
Rosma seltsi pere elab laiali üle Põlvamaa ja Võrumaa – kooli ja lasteaeda käib lapsi kokku 14 omavalitsusest. Nõnda on Johannese Kool Rosmal ja lasteaed Täheke kujunenud Kagu-Eesti piirkonnaüleseks ning unikaalseks haridusasutuseks, mis pakub tavapärase koolisüsteemi kõrval teistmoodi pedagoogikat ja tagab soovijatele valikuvõimaluse hariduses.
Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts, www.rosma.edu.ee
Äsja valmis Eesti Ökokogukondade Ühenduse poolt välja antava ajalehe KoguKonnad uus number, mis järjekorras juba seitsmes.
Uuest numbrist leiab uudiseid, mis seotud ökokogukondlike algatustega nii Eestis kui piiri taga, samuti pikemaid kirjutisi eri teemadel. Muuhulgas võib lugeda käsitlusi ökoloogilisest enesehooldusest, kingituste ringidest, raw food liikumisest ja
toortoidust jm.
Põhjalikum lugu on ka rahvusvahelise ökokogukondade liikumise GEN Europe presidendi Kosha Anja Joubert’ sulest, kus räägitakse Saksamaal tegutseva Siben Lindeni kogukonna ülesehitusest ja otsustusprotsessist: “Kollektiivse tarkusega
ühenduse loomine: kasvav suund Sieben Lindeni ökokülas Saksamaal”.
Ajaleht KoguKonnad ilmub vaid pdf-formaadis ja kuna Avatud Eesti Fondi projekt suvel lõppes, on see lehenumber tehtud täiesti vabatahtlikult ning suure rõõmuga. Toimetajad Kadri Allikmäe ning Ingrid Vooglaid kutsuvad kõiki huvilisi kaastööd tegema.
Ajalehe uut numbrit loe siit.
Allikas: Eesti Ökokogukondade Ühendus
Tarkade Naiste Kooli eesmärk on võidelda ühiskonnas juurduva õpitud abituse vastu. Koos tuletame meelde universaalsed ning vajalikud, kohati unustuse hõlma vajunud teadmised, mis on abiks igas vanuses ja rollis naisele.
Koolituskava on jaotatud 22 õpitoa ja seminari vahel, mis kestavad oktoobrist kuni maikuuni. Kooli edukal läbimisel, saab iga naine öelda, et on aidanud kaasa peresuhete parendamisele ning jätkusuutlike väärtsuhinnangute juurutamisele. Korraldajate eesmärgiks on luua harmooniline, klubilise iseloomuga õhkkond, mis loob ideaalse pinna uute, heada ja veel paremate ideede sünniks.
Tarkade Naise Kooli avaüritus toimub 19. oktoobril algusega 18.00 ning oodatud on kõik huvilised. Avaürituse teemaks on naise roll ja vastutus ühiskonnas. Targad naised hakkavad koos käima 2-3 korda kuus, neljapäeviti ning laupäeviti. Osalemine tasuline.
Loe koolituskava kohta lähemalt siit.
Lisainfo: www.harmoonikum.ee
Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu Koolituskeskus korraldab koostöös Tiigi Seltsimajaga sel reedel ja laupäeval põneva seminari “Pärimuskultuur linnaruumis – XIII”.
Tiigi Seltsimajas (Tiigi 11, Tartu) toimuvals seminari kõneldakse pärimuskultuurist linnaruumis, maakultuuri muutumisest, tähtpäevadest ja muudest seotud teemadest. Muuhulgas on plaanis järgmised ettekanded: “Talupojast linnasaksaks: seosed oma pärimusega ning selles elamine ja olemine”, “Maa- ja linnakultuur”, “Eesti rahvakalender tänapäeva linnaruumis”, “Pärimuskultuuri õppimine ja õpetamine tänapäeval”, “Rahvajutu võimalused tänapäeval”, “Tähtpäevad töökeskkonnas”. Ettekandjateks Ene Lukka-Jegikjan, Argo Moor, Mall Hiiemäe, Piret Päär, Piret Õunapuu jt.
Registreerimine e-post aadressil Ene.Lukka-Jegikjan@vabaharidus.ee
Kuressaares elava Sari Laitineni Texforrier Marimekko “Pulmu” sai 30. septembrist 3. oktoobrini Sloveenias Celjes peetud koertenäitusel “European Winner Dog show 2010” kolmanda koha, kirjutab saaremaa.ee.
Marimekkot edestasid sellel võistlusel Dandiedinmont terrier Hispaaniast ja staffordshire bull terrier Ungarist. Sari Laitinen ütles, et Euroopa meistrivõistluste näol oli tegu suurejooneliste võistlustega, kus osalesid koerad üle kogu maailma. Laitineni sõnul lõi üle maailma eelvõistlustel kaasa 10 000 koera. Kuigi ta ei teadnud täpset statistikat, olid neist hinnanguliselt 1000 terjerid.
Marimekko on tituleeritud koer, keda on tunnustatud ülemaailmsetel ja Euroopa võistlustel, ära märgitud Eestis, Lätis, Soomes ja mujal Põhjamaades.
Laitinenil on kodus kolm koera – Lapinporokoer, inglise kääbusterjer ja siledakarvaline foksterjer. Texforrier Marimekkol on omanikeks veel Molli Nyman Soomest ja Claire Hoffman USA-st.
Allikas: saaremaa.ee
Neli aastat tagasi riputas Kaido Haagen Kalevi basseinis vee alla pildirea veealustest elukatest. Näitus kandis nime „Silmad vees“. Nüüdseks on valminud uus seeria veealuseid pilte ja näitust “Silmad vees II” saab näha Eesti erinevates basseinides.
„Selleks, et külastaja saaks tõetruu ja vahva elamuse osaliseks, tuleb ta panna võimalikult sarnasesse keskkonda, kus pildid on tehtud,“ selgitas Haagen eriskummalist näitusesaali valikut. Kaido Haageni sõnul erineb „Silmad vees II“ lisaks rändnäituse formaadile, mis käib läbi pea kõik maakonnad, eelmisest üsna mitmeti. „Esimesel korral olid kõik fotod tehtud soojades meredes ja pildistatud filmile, nüüd on esitlusele tulev pildiseeria tehtud Eesti vetes ning digitaalse fotoaparaadiga,“ lisas Haagen.
Igapäevaselt on võimalik näitust vaadata snorkli ja maskiga, näituse avamise ja sulgemise
päeval on võimalik proovida sukeldumist täisvarustuses. Praegu on näitus üleval kuni 9. oktoobrini Loo ujulas. Seejärel avatakse see 10. oktoobril Viimsi koolis.
Järgnevat näituse ajagraafikut vaata siit: http://www.sukeldujad.ee/sundmused/silmad-vees
Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese välja kuulutatud sõnavõistlus on lõppenud. Esialgsetel andmetel laekus võistlusele 2030 sõna. Vasted jagunesid järgmiselt:
Sõnavõistlusele esitas eeteid 567 erinevat sõnapakkujat, neist
Ülekaalukalt oli enim sõnapakkujaid Tallinnast (ca 230), seejärel Tartumaalt (80), Harjumaalt (52), Viljandimaalt (27), Pärnumaalt (23), Lääne-Virumaalt (18), Jõgevamaalt (13), Läänemaalt (12), Saaremaalt (11), Valgamaalt (11), Raplamaalt (10), Võrumaalt (9), Järvamaalt (9), Ida-Virumaalt (8) ja Hiiumaalt (2). Osad võistlejad oma aadressi ei avaldanud.
Rekordarv sõnu pakuti võistluse viimasel päeval (330 sisestust).
Sõnavõistluse töörühma ootab ees mahukas ja vastutusrikas töö. Töörühm koguneb parimate väljaselgitamiseks 10. novembril. Võitjad leiavad äramärkimist detsembri alguses toimuval vabariigi presidendi vastuvõtul.
Allikas: Vabariigi presidendi kantselei
Eskiislahenduses on märgitud võimalikud elektrituulikute arenduspiirkonnad, mis on välja valitud sobivusanalüüsi alusel ning omavalitsuste seisukohti arvestades. Tegemist on esialgsete piirkondadega, mida saab soovi korral täpsustada ja muuta.
OÜ Hendrikson & Ko teatel oodatakse eskiislahenduse avalikel aruteludel tagasisidet nii esialgselt väljavalitud võimalike elektrituulikute arenduspiirkondade kui ka planeeringu seletuskirjas välja toodud tuuleenergeetika arendamise põhimõtete kohta.
Tuuleenergeetika teemaplaneeringu eskiislahendust tutvustavad avalikud arutelud toimuvad järgnevalt:
Esmaspäeval, 11. oktoobril 2010 kell 12.00 Saare maavalitsuses; kell 16.30 Lihula kultuurimajas
Teisipäeval, 12. oktoobril 2010 kell 12.00-16.00 Pärnu maavalitsuses
Kolmapäeval, 13. oktoobril 2010 kell 10.00 Käina Huvi ja Kultuurikeskuses väikeses saalis; kell 17.00 Taebla kultuurimajas.
Täpsem info Hendrikson & Ko kodulehel.
Allikas: hiiumaa.ee
2. oktoobril peeti Järvakandis 40. Lumemängud, mis oli vibulaskurite välihooaja viimaseks võistluseks Eestis. Kahe uue rekordiga sai hakkama plokkvibulaskur Mariel Jäätma (Järvakandi Vibuklubi Ilves). Tulemus 1347 silma harjutuses FITA-1 on nii naiste kui ka juunioride Eesti rekordiks.
Naiste sportvibu klassis võttis järjekordse võidu 16-aastane Reena Pärnat 1265 silmaga. Märksa kogenum Eve Kivilo pidi 1256 silmaga leppima teise kohaga. Kolmandaks tuli 1230 silmaga Siret Luik (kõik JVK Ilves). Meeste samas klassis oli konkurents esikohale väga tihe. Lõpuks võitis läti noor talent Janis Amatnieks 1266 silmaga. Sama tulemuse, kuid väiksema arvu kümnetega jäi teisele kohale Jaan Lott (Tartu Vibuklubi). Kolmandaks tuli lätlane Eduards Lapsinš 1257 silmaga.
Plokkvibu naiste klassis võitis 1379 silmaga küll lätlanna Julija Oleksejenko, kuid eestlaste jaoks olulisem oli teiseks tulnud Mariel Jäätma lastud tulemus 1347 silma. Selle tulemusega ületas ta oma emale kuulunud kahe aasta taguse naiste Eesti rekordi 2 silmaga ning enda nimele kuulunud juunioride rekordi 7 silmaga. Kolmanda koha saavutas Piret Luik 1185 silmaga. Meeste plokkvibu klassis võidutses Evert Ressar (Järvamaa Amburite Klubi) 1379 silmaga. Teise koha saavutas lätlane Kaspars Elarts 1325 silmaga ning kolmandaks tuli soomlane Jonne Uusitupa 1321 silmaga.
Naisveteranide arvestuses võitsid E.Kivilo ja J.Oleksejenko ning meeste arvestuses J.Lott ja J.Erkkilä.
Kadettide neidude arvestuses võitis Laura Nurmsalu (Vana-Võidu VK/Viljandi SK), noormeeste arvestuses Mihkel Tomson (Sagittarius) ja Agris Adamberg (Ilves). Noorte arvestuses tulid võitjateks Gätlin Nurk (Vana-Võidu VK/Viljandi SK) ning Kerdo Tornius (Ilves) ja tidettide arvestuses Maris Tetsmann, Rait Mändmets (mõlemad Vana-Võidu VK/Viljandi SK) ning Kristi Ilves (Ilves).
Hooaja viimase välivõistluse saab veel kaasa lasta Lätis, kus 16.oktoobril lastakse harjutust 2*70m ja SET-süsteem.
Allikas: Järvakandi vibuklubi
Timahava suvõl sõlmit` kuuhtüülepe võimaldas Setomaalõ pikempas aos puhkama tulnu` turistõl muuhulgah ka ütel pääväl Vinnemaal kävvä.
29. juunil sõlmit Verska Sanatooriumih Pihkvä piirkonna` turismibüroosi` ühendävä organisatsiooni Baltiskij Klub`i ja MTÜ Setomaa Turismi (SMT) vahõl kuuhtüülepe. SMT vedosniku Pärnoja Ülle sõnul om sääne kuuhtüülepe väega hää võimalus, kuna tänu sjoole om võimalik viisäd saia` endise kümne päävä asemel kolmõ päävägä.
Verska Sanatooriumi juhataja Saar Vello a rõhut`, õt sõlmit` kuuhtüülepe ole-es lihtsält nii, õt „Hops! Istume maha ja valmis“. „Sjoo om minu ja Küti Leo aastatõ pikunõ asjaaomine,“ selgüt Saar vahtsõ kuuhtüülepe tagamaid, „Ku kiäki ütles, õt sjoo om Pihkva ja Setomaa vahõlinõ lepe, sõs taa om jama.“ Saar selet`, õt taa oll` timä otsus, õt võisi` kõki Setomaa turismiettevõttõid sjoohe leppehe kaasata`. „Piirkonna turismi arendamisõs om sjoo väega olulinõ,“ rõhut` Saar.
Pärnoja sõnul om sääne võimalus mõeld innekõkkõ suurtõlõ turismigruppõlõ, kiä tulõva Setomaalõ pikempas aos. „Ku näütuseh pühapäevl tulõ Setomaalõ kümne vai inämpä inemise grupp, sõs jo riide vai puulpäiv olõs näil võimalus Vinnemaal kävvä,“ selet` Pärnoja. Timä sõnul ole-ei turistõl vaja muud tetä ku üten võtta` pass ja soovitavalt ka viisapilt, sest parhilla ole-ei` kotussõ pääl pildi tegemis võimalust.
Vinnemaal käümises om paikapant kimmäs tiikond, miä sisädals Pärnoja sõnul ni Pihkva kremli ku ka Petseri kloostri kaemist. Samuti om päevÄ sisse planeerit ni söömine ku ka osturetk. Piiriületamine om samuti kõrrald ni, õt piirile antas alati ootejärjekõrrah saismise vältmises ettetiidä määne massin parasjago om saabumah.
Taa jaost, õt selgüst saia kuimuudu sjoo asi üldse nakas vällä nägema käve agusti lõpuh ka edimene proovigrupp vastavat` paketti testmäh. „Sjoo om väega hää iistvõtmine`. Inemise om korduvalt avaldanu` suuvi, õt kas mi saas ka Vinnemaa reise tegemä naada,“ ütel` Põlvah asuva Hottel Pesä juhataja` Lind Lili.
Linnu sõnul ole-ei` a viil ütski grupp Vinnemaal käünü. „Mi` plaani näid reise alates 2011. aastaka maist,“ selet Lind. Timä sõnul sobi-ei näile SMT puult vällä pakut ütepäävne reis. „Mi` reisi omma` kolmõ päävädse, nisõs tegelemi mi viil näide reise kokkopandmisõga.“
Pärnoja selet`, õt hetkel tüütäski SMT erineväte pakette kallal, midä Setomaa turismiettevõttõ saasi` pakku uma kientele. Olgugi, õt paketi ole-ei` viil paigah om Pärnoja sõnul näil grupel. kiä suuva jo parhillä Vinnemaalõ minnä, taa võimalus olõman. Samuti and Pärnoja lootust, õt tulevikuh olõs võimalik valli` ka erineväte marsuute vahõl ning samuti saas ka perekonna säänest teenüst kasuta´.
Autor: Nutovi Mirjam, setomaa.ee
Viru Folgi ja ajalehe KesKus folgiklubi Folgikeskus kutsub homme, 6. oktoobril kuulama Bonzot, keda saadab sõnadel Peeter Sauter. Igakolmapäevane Folgikeskkus asub Tallinnas Woodstocki keldris Tatari tn 6. Sissepääs prii, uksed avatakse kell 16, esinejad lähevad peale kell 19.
9. ja 10. oktoobril toimuvad Võrumaal Rõuge vallas tegutsevas Sänna Kultuurimõisas kangastelgede õpitoad.
Laupäeval 9. oktoobril on kangastelgede ülespanek ja 10. oktoobril vaibakudumine. Mõlemal päeval algavad õpitoad kell 11.00 Sänna Kultuurimõisa II korrusel. Õpitubasid juhendab Lya Veski.
Pühapäeval saab lisaks vaibakudumisele ka siidimaali tegemist õppida. Siidimaali õpituba juhendab Lea Visnap.
Kõik õpitoad on tasuta. Õpitubasid toetavad Eesti Kultuurkapital ja EAS.
Kuna kohtade arv on piiratud, palume eelnevalt registreerida:
kultuurimois@kultuuritehas.ee või 55588929
Allikas: Sänna Kultuurimõis, www.kultuurimois.kultuuritehas.ee
Neljapäeval, 7. oktoobril kell 15 avatakse Tartus ERMi Postimuuseumis (Rüütli 15) näitus „Kavandist proovipoogani“, mis tutvustab Eesti filateelia haruldusi ja näitab, milliseid ideid on kunstnikud paberile visandanud.
Rahvusvahelisele kirjanädalale (3.–10. okt.) ja ülemaailmsele postipäevale (9. oktoober) pühendatud näitus tutvustab rariteetseid margikavandeid ja proovipoognaid. Näitusele on välja pandud valik Felix Laupmaa ja ERMi Postimuuseumi kogudest.
Esmakordselt on laiemal avalikkusel võimalik näha nii suurt valikut Eesti markide saamislugudest. Välja on pandud näiteks Kajaka ja Tallinna silueti markide proovipoognad, Posti Peavalitsuse korraldatud margikavandite võistlustööd (näiteks Viikingilaev, Kangur ja sepp, Aita hädalist jt), markide klišeed aastatest 1918–1940.
„Kavandist proovipoognani“ näitus on avatud 7. oktoobrist 12. detsembrini. Kuraatorid on Helve Schasmin (ERMi Postimuuseumi koguhoidja) ja Ants Linnard (Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees), kujundaja Merike Tamm. ERMi Postimuuseum on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-18.
Allikas: Eesti Rahva Muuseum, www.erm.ee
4.-10. oktoobrini 2010 tähistatakse juba 13. üleriigilist Leivanädalat “Rukkileib meie laual”. Leivanädala raames toimuvad üritused üle kogu Eesti ning paljud neist on suunatud koolilastele ja noortele. Kõigil on võimalus käia tehastes rukkileiva küpsetamist vaatamas ja leivameistrid käivad ise koolides oma tööst rääkimas.
Leivanädala teiste sündmustega saab tutvuda Eesti Leivaliidu kodulehel.
Allikas: MTÜ Kating Noored
Hiljuti 40aastaseks saanud Andrus Kivirähk on Eesti Draamateatri jaoks oluline autor. Isegi väga oluline – viimase 16 aasta jooksul on meie lavadele jõudnud 15 Kivirähki enda või tema kaasautorlusega teksti, neist kaks on ta lavale seadnud ise. Ja kohe, juba 10. oktoobril lisandub 16. näidend, “Neegri vabastamine kõrgel kunstilisel tasemel” Mark Twaini ainetel ja Hendrik Toompere jr-i lavastuses.
Tähistamaks noore klassiku ümmargust tähtpäeva, korraldab Eesti Draamateater Ugala teatri toetusel Andrus Kivirähki nädala, mil Draamateatri lavadel võib seitsmel õhtul näha Kivirähki näidendi põhjal tehtud lavastust. Täna oli nooremal publikul võimalik vaadata Ugala poolt külakostiks toodud lastelavastust “Limpa ja mereröövlid”, homsest võtab teatepulga üle Draamateater ning siis järgnevad üksteisele “Vombat”, “Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia…”, “Voldemar”, “Eesti matus”, “Aabitsa kukk” ning uue lavastuse “Neegri vabastamine kõrgel kunstilisel tasemel” esietendus. Kivirähki nädala ringi tõmbab järgmisel esmaspäeval taas kokku Ugala teater “Helesinise vaguni” etendusega.
Publikul on võimalik kohtuda ka kirjaniku endaga. Neljapäeval, 7. oktoobril kl 17.30 vestleb draamateatri maalisaalis Andrus Kivirähkiga Andres Laasik, teatrivaatleja ja kolleeg Eesti Päevalehest. Piletid kohtumisele on müügil teatri kassas, kodulehel ja Piletimaailma müügipunktides üle Eesti.
Tanel Tomson, Eesti Draamateatri kommunikatsioonijuht
Raplamaal Raikkülas ehitatakse Luuka sigalat, millest peaks saama Baltimaade kõige moodsam notsula. Lähipäevil saavad valmis OÜle Raikküla Farmer kuuluva objekti välisehitised, kõik tööd loodetakse lõpetada jaanuaris.
Teist nii moodsa tehnoloogiaga sigalat Eestis ega kogu Baltikumis ei ole. Sõnnik jahutatakse põranda all maha, sest nii lendub vähem ammoniaaki ja haiseb vähem. Sõnnikuhoidla on pealt kaetud kruusaga. Oluliselt peaks sel moel paranema sigala mikrokliima ja ka ümbruskonna õhu kvaliteet. Sõnniku- ja maasoojus kasutatakse talvel ruumide kütteks ja läbi aasta tehnoloogilise vee saamiseks, sest nuumikud saavad vedelsööta. Farmi juhataja Tõnu Rahula sõnul on sigala selles osas, kus asuvad võõrdepõrsad sedavõrd soe (20 kraadi) ja puhas, et seal võiksid töötajad kas või sussidega käia.
Et sigala head ja vead päevavalgele tuleksid, alustatakse juba novembrikuus selle järkjärgulist käivitamist. Siis tuuakse sisse ka esimesed põrsad. Täisvõimsus loodetakse saavutatada märtsikuus. Sigala mahutab 7000 kärssnina, aga üle 6000 sea korraga sees ei ole. Alati on tühi üks osa pinnast, et seda pesta, desinfitseerida jne. ning sigala
SINA ehk Suured Ideed Noorte Algatusel kutsub osalema SINA 5. lennu avaseminarile, kus ettevõtlikkuse kohta jagavad nippe oma ala Eesti tipptegijad.
Seminaril saab kuulda, mida tegijad eri valdkondadest räägivad eneseületamisest ning eesmärkide saavutamisest. Lisaks tutvustatakse võimalusi, mida pakub programm SINA. Esinevad Hans H. Luik, Jim Ashilevi, Tanel Talve, Helen Vetik, Marjam Vaher, Alar Ojastu jpt.
* Tallinnas 9. oktoobril kell 14.00-17.00 Nordic Hotel Forumis.
* Tartus 9. oktoobril kell 14.00-17.00 Ülikooli kohviku kaminasaalis.
* Pärnus 9. oktoobril kell 14.00-17.00 Port Artur 2-s.
* Viljandis 13. oktoobril kell 17.00-20.00 Pärimusmuusika Aidas.
Osalemine on kõigile tasuta. Registreerumine http://tinyurl.com/36cvx2b
Täpsem info www.sinanoored.ee
Maire Kriis,
ajakirjanik
Taastatud Eesti riiki on olnud juba 20 aastat. Samapalju on räägitud ka muukeelsete elanike integreerumisest, lõimumisest ja muudest kenadest asjadest. Tundub, et rääkimise tasemele kõik jäänud ongi.
Vahepeal oleme üles kasvatanud terve põlvkonna noori inimesi. Kui nõukogude ajal oli pronkssõduri kuju juures käimine ennekõike vanemate vene inimeste pärusmaa, siis miskipärast just Eesti riigi tingimustes kasvas üles noor põlvkond, kes pronksmeest äkitselt imestamapaneva tähelepanuga väärtustama hakkas. Ometi pidanuks just sel ajal iga noore ajalootundides saadud teadmised panema mõtlema, missugused sambad püstitati, kellele, kuhu ja miks. Kas pole mitte meie riigi hariduspoliitika suutmatus olnud peamiseks põhjuseks, miks täna ikka veel räägime muukeelsete vähesest riigikeeleoskusest ja ebalojaalsusest, kui mitte isegi vaenulikkusest Eesti riigi suhtes. Loe edasi: Hariduspoliitika venekeelses koolis alaku algusest
Kaitseliidu Võrumaa maleva kodutütred ja noorkotkad veetsid oktoobri esimese laupäeva Kubja mändide all. Nooremad läbisid kaasaantud legendiga kolme kilomeetrilise matkaraja, vanemad lõid kaasa laskejooksus.
„Mulle meeldib looduses liikumine. Tore on ka rajal ülesannete lahendamine,” rääkis Haanja rühma noorkotkas Ilmar. Nii temale kui ka enamusele ligi 80st matkarajal käinust jäi seitsmest punktist enam meelde see, kus paari minutiga tuli tuua ühekaupa kaheksa palli nelja-viie meetri kauguselt joone taha.
Ülesande lahendamise tegid põnevaks õppeprillid, mille ettepanemise järel ümbrus hakkas keerlema. „Imelik tunne oli nendega liikuda. Autorooli ei tohi selliste prillidega küll istuda,” teadis Krabi poiss Margo. Õigesti teadis, sest õppeprillide abil saab igaüks imekiiresti aimu, kui ohtlik on purjus peaga rooli istuda.
Matkalised said näidata oma teadmisi mürgiste taimede ja seente ning tähtpäevade tundmises, teha täpsusviskeid. Aeganõudvam oli maakonna kujutisega pusle kokkupanemine.
Kui matkamängus osalesid 8 kuni 12 aastased lapsed, siis laskejookus 13-17 aastased. 300meetrist ringi tuli joosta neli korda, tiirus püsti, põlvelt ja lamades lasta.
„Äge oli, õppisin õhupüssi tundma ja sain aimu, et laskmise järel on küngastel päris raske joosta,” kõneles Varstu tüdruk Evelin.
Päevast võttis osa 120 õpilast. „Reeglina on meie üritustel maakoolide lapsi rohkem, sest pakume lastele tasuta huvitavaid tegevusi,” lausus maleva noorteinstruktor Eve Täht.
Mari-Anne Leht
Siseministeeriumi tellitud uuringust selgus, et Eesti võimekaim omavalitsus on viimasel kahel aastal olnud Rae vald, kes on möödunud senisest liidrist, Viimsist.
Võimekuse all mõistetakse kohaliku omavalitsuse üksuse mõõtu, mis väljendub nii kohalikku omavalitsemist kujundavates eeldustes kui ka selle valitsemise üldisemates tulemustes. Mõõtmisel eristatakse kuute komponenti rahvastik ja maa, kohaliku majanduse tugevus ja mitmekesisus, elanikkonna heaolu, omavalitsuse finantsolukord, omavalitsuse organisatsiooni tugevus, pakutavate teenuste maht ja mitmekesisus.
Rae vallale järgnes võimekuselt möödunud aastal Viimsi vald, Tallinn, Saue linn, Harku vald ja Jõelähtme vald. Viimase nelja aasta keskmist näitajat arvestades püsib veel esikohal Viimsi edestades Saku ja Rae valda. Edetabeli lõpus on Mustjala, Lohusuu, Põdrala, Alajõe, Peipsiääre ja Õru vald.
Tulemusi tutvustanud Rivo Noorkõiv Geomedia konsultatsiooni- ja koolituskeskusest märkis, et majanduskriis mõjutas pigem enam suuri omavalitsusi kui ääremaid. Samal ajal võib väiksemate omavalitsuste koht pingereas rohkem kõikuda seetõttu, et ühel aastal saadakse näiteks suur välistoetus, teisel aga mitte.
Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul ei saa omavalitsusi vaadelda kunagi sõltumatuna ning oleks hea, kui igas maakonnas oleks tugev keskus.
Võimekuse edetabel 2009. aastal ( sulgudes on toodud koht perioodi 2006-2009 lõikes):
1. Rae vald (3)
2. Viimsi vald (1)
3. Tallinn (4)
4. Saue linn (6)
5. Harku vald (5)
6. Jõelähtme vald (7)
7. Saku vald (2)
8. Tartu (8)
9. Kuressaare (9)
10. Ülenurme vald (12)
….
Allikas: ERR uudised
Septembris lõppenud maaelu mitmekesistamise investeeringutoetuse taotlusvoorus laekus PRIAsse 153 ettevõttelt 513,2 miljoni krooni ulatuses rahataotlusi, seekordne eelarve võimaldab toetusi määrata 157,7 mln krooni.
Tegemist on Maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) meetme 3.1 suurprojektide taotlusvooruga, kus toetuse suurus on 1,56-4,69 miljonit krooni. See on mõeldud maapiirkonna ettevõtjatele selleks, et toetada mahukamaid projekte, mis edendaksid majandustegevust ka väljaspool traditsioonilist põllumajandustootmist, looksid uudseid töökohti, pakuksid maaelanikele kohapeal erinevaid teenuseid, mida muidu peaks linnast otsima ning põllumajandustootjatele võimalusi oma toodangut teenuse korras töödelda. Üldjuhul põllumajandustootjad sellest meetmest toetust ei saa; erandiks on need, kes tahavad turustamiseks bioenergiat toota.
Käesolevas taotlusvoorus esitati kõige rohkem taotlusi Saaremaalt (24 tk/82 mln kr), Valgamaalt (17 tk/62 mln kr), Põlvamaalt (16 tk/55 mln kr). Kõige rohkem soovitakse raha uute hoonete püstitamiseks ja olemasolevate jätkamiseks, samuti masinate ja seadmete ostuks – kokku üle 370 mln krooni. Nagu eelmistelgi aastatel, on suurim osa taotlustest esitatud maaturismi, majutusteenuste ja aktiivse puhkuse valdkonna ettevõtjailt. Ka tootmissektor on esindatud: viljakuivati, biogaasi koostootmisjaam, villatootmine, sepiste valmistamine, pagaritööstus, taara ja kaubaaluste valmistamine, mineraalvee villimine ja palju muud.
