Saaremaal koguti vaimupuudega lastele 10 000 krooni

Heategevuskampaania “Toetame Saaremaa vaimupuudega lapsi” käigus kogutud 10 665 krooni eest soetavad ettevõtmise eestvedajad Kallemäe koolile ja selle õpilastele jõuludeks kingitusi, kirjutab tänane Meie Maa.

“Summa kogunes lõpuks ikka päris suur,” nentis president Toomas Hendrik Ilvese tunnustuse pälvinud kampaania algataja, Taavi Rauniste. “Meile näitab rahasumma ka seda, et oleme inimeste usalduse võitnud,” lisas noormees ja jätkas: “Lootsime kampaania käivitudes maksimaalselt kokku saada 2000 – 3000 krooni, millest Kallemäe koolile ning umbes kahekümnele 5. – 6. klassi õpilasele jõuludeks legosid ja lauamänge kinkida. Sellisest summast ei osanud me küll unistada.”

Allikas: Meie Maa

Õnnepank otsib uusi inimesi ja partnerit Lätist

Õnnepank, ainulaadne heategude vahetamise pank, otsib oma meeskonda täiendust. Endiselt otsib pank avalike suhete juhti, kes oleks hea suhtleja ning aktiivne kontaktide looja. Lisaks sellele soovib Õnnepank leida koostööpartneri Lätist, kes oleks huvitatud sarnase heategude vahetamise süsteemi loomisest, kus toimivad nii veebikeskkond kui inimeste võrgustik. Õnnepangal on juba olemas projektikirjutajad ja ka projekti elluviimiseks vajalik IT-firma. Huvi korral võib ühendust võtta ühendust Airi Kiviga, e-post airi@onnepank.ee. Õige pea on Õnnepanga koduleht lisaks eesti ja inglise keelele loetav ka vene keeles. Vaata Õnnepanga värskeid pakkumisi siit.

Allikas: Õnnepank

Otepää mees hakkab juhtima Metsatööstuse liitu

Eesti Metsatööstuse Liidu (EMTL) juhatus valis täna uueks esimeheks UPM-Kymmene Otepää ASi tegevjuhi Ando Jukki. Senine juhatuse esimees Rait Hiiepuu jätkab juhatuse liikmena.

EMTLi 25. novembril toimunud üldkogul valitud uus juhatus pidas eile Luua Metsanduskoolis oma esimest korralist koosolekut, kus arutati ka metsa- ja puidutööstusega seonduvat ja riikliku koolitustellimust metsa- ja puidutööstuse kutsehariduse suhtes aastateks 2011-2013. Tõdeti, et seoses planeerivata metsakasutusmahu kasvuga on vajalik täiendav spetsialistide hulk metsa- ja puidutööstusega seonduval tööjõuturul.

25. novembril toimunud üldkogul valitud uue juhatuse liikmed on Ivar Dembovski (Rait AS), Tõnu Ehrpais (Viiratsi Saeveski AS), Jaano Haidla (Graanul Invest AS), Rait Hiiepuu (Stora Enso Eesti AS), Ando Jukk (UPM-Kymmene Otepää AS), Paavo Kaimre (Eesti Maaülikool), Jüri Külvik (Lemeks AS), Tiit Nilson (Woodwell AS), Andres Olesk (Valga Puu OÜ), Lauri Raid (Estonian Cell AS), Heiki Vahermets (Valmos OÜ), Martin Arula (Toftan AS), Enn Sapp (Metsäliitto Eesti AS), Mati Polli, Haana Zuba (Luua Metsanduskool).

Allikas: EMTL

Toeta tules kodu kaotanud Rõuge peret

Laupäeval, 4. detsembril hävis tulekahjus täielikult Rõuge vallas Soekõrdsi külas Maidu Kõolehe perekonna elamu. Heade inimeste toel on Maidu ja Ülle pere leidnud ajutise eluaseme ja on saanud ka vajalikke riideesemeid. Kellel on võimalik praegusel raskel ajal perekonnale appi tulla, on oodatud aitama rahaliselt. Toetada võib jõukohase summaga peremehe kontole: Maidu Kõoleht 10402017711006. Aitäh!

Tänasel Ida-Viru koostööfoorumil tunnustatakse MTÜ-sid

Täna Jõhvis toimuval Ida-Viru koostööfoorumil tunnustatakse kuut MTÜ-d koostööauhinnaga ning arutletakse erinevate sektorite koos tegutsemise võimaluste ja probleemide üle.

Ida-Viru Ettevõtluskeskuse juhataja Kadri Jaloneni sõnul on Ida-Virumaal märgata kasvavat huvi ettevõtlikkuse ja kohalikus elus aktiivne olemise vastu, mistõttu on tõusnud vajadus ka kontaktide ja asjakohase info järele. „Foorumiga soovime pakkuda MTÜ-dele tegevuseks vajalikku teavet ja ärgitada erinevaid sektoreid omavahel koostööd tegema. Meie piirkonnas on ligi 3000 MTÜ-d ja see on rohkem kui Eestis keskmiselt,“ märkis ta.

Juba kolmas kodanikuühiskonna foorum, seekord üldnimetusega „Koostöös peitub jõud“ peetakse maailmakohviku vormis ehk kuue avatud vestlusgrupina, mille eestvedajad on oma ala spetsialistid. Näiteks on võimalik arutleda koostöö üle riigiga Jaan Tõnissoni Instituudi projektijuhi Aimar Altosaare juhtimisel, leida võimalusi MTÜ tegevuse kajastamiseks meedias Põhjaranniku peatoimetaja Erik Gamzejevi eestvedamisel. Lisaks vahetatakse mõtteid, kuidas leida tuge katusorganisatsioonidelt ja eraettevõtjatelt ning tekitada sünergiat omavalitsuste ja teiste samas valdkonnas tegutsevate MTÜ-de vahel.

Foorumil osalevad MTÜ-de eestvedajad ja liikmed, ettevõtjad, kohalike omavalitsuste esindajad, riigiasutuste töötajad, kohalikud elanikud.

Allikas: SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, www.ivek.ee

Hool häärberi pärast teeb Ahja rahva heldeks

Ahja mõisa põleng 9. oktoobril 2007. Foto: Kadri Ugur
7. detsembril oli Ahja kultuurimaja jõululõhnaline ja küünlasoe. Ahja mõisahäärberi eest seisva MTÜ Aya Häärber korraldatud oksjon tõi sisse enam kui 6000 krooni, mida kasutatakse häärberi taastamisega seotud tegevuste finantseerimiseks.

Tänavusele oksjonile annetati enam kui sada eset, millel tegija käesoojus juures: leidus traditsioonilist käsitööd, aga ka koduleiba, sepatööd ja üks amatöörfilm. Enamik meistreid elab Ahja vallas, kuid oma panuse andsid ka Põlva Käsitööklubi osavate kätega naised.

Kibedat kauplemist juhtis ja ohjas Uuno Siitoja, kelle käe all jõudis oksjon tõeliselt õnneliku tulemini – uue omaniku leidis iga viimne kui ese. Ülimadal alghind ning õhtu elavdamiseks ette võetud välkpakkumised andsid osalemisvõimaluse igale kohaletulnule. Korraldajate hinnangul tulebki iga sissetulnud kroon korrutada vähemalt kolmega, sest koosolemise, kaasamise ja ühise eesmärgi nimel tegutsemist on raske rahasse rehkendada. Toreda ühise ürituse loodud kokkukuuluvustunne on aga sootuks hindamatu.

Oksjonil astusid üles hiljutise Ahja laulutähtede konkursi võitjad Tauno Tamm ja Sirli Kooskora ning napilt teiseks jäänud Tiia Tenno ja Pirgit Peedossaar, muhedat nalja pakkusid Anne Reinhold-Seene ja Anne Sammel. Väga suureks abiks olid oksjoniõhtu korraldamisel lapsed, kes aitasid saali valmis seada ja koristada, ja Helen Otsa, kes varustas kõik oksjonile tulnud esemed meistri nimesildiga.

Mullu müüdi maha ka oksjonilaud, tänavu otsus oksjonivägi nii laua kui haamri seemneks jätta, et mõnusaks tavaks kujunevat jõulueelset üritust ka järgmisel aastal korrata saaks.

MTÜ Aya Häärber soovib kogu südamest tänada kõiki lahkeid annetajaid ning helde käega ostjaid. Loe lähemalt siit.

Kadri Ugur, MTÜ Aya Häärber juhatuse liige

Toidupank laieneb Narva, Pärnusse, Rakverre ja Jõhvi

Tänasest saab Toidupanga tegevus ametlikult hoo sisse viies uues linnas. Täna allkirjastatakse Narva, Pärnu, Rakvere, Viljandi ja Jõhvi toidupankade asutamislepped.

Selle aasta märtsikuus Swedbanki ja SA Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill koostöös ning Avatud Eesti Fondi toel asutatud heategevuslik organisatsioon tegutseb nüüdsest erinevate kohapealsete MTÜ-de juhtimisel juba seitsmes erinevas Eesti linnas. Tööd alustati esmalt  Tallinnas ja Tartus.

Asutamislepetele kirjutavad täna  erinevates linnades alla Toidupanga tegevust koordineerivate organisatsioonide esindajad. Kohapealsete toidupankade tegevust koordineerivad Narvas Narva Päästearmee, Pärnus Pärnu Diakooniakeskus, Tartus MTÜ Iseseisev Elu, Rakveres Rakvere Diakooniakeskus, Jõhvis Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda, Viljandis Viljandimaa Lasterikaste Perede Ühing ning Tallinnas SA Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill.

Toidupank on mittetulunduslik organisatsioon, mis loodud selleks, et aidata hädasolijaid kõige elementaarsema ja hädavajalikumaga – toiduga. Toidupank organiseerib igal nädalal kaupluste, tootjate, hulgiladude ja eraisikute poolt annetatud toiduainete kokku kogumise. Vabatahtlike abiga komplekteeritakse toidupakid ning edastatakse need puudust kannatavatele peredele.

Toidupanga mündikampaania on ellu kutsutud Toidupanga laienemise toetuseks Eesti Pangaliidu, kodanikuliikumise Teeme Ära, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, AS G4S Eesti ja Eesti Kaupmeeste Liidu poolt ning kutsub üles eraisikuid ja ettevõtteid annetama kroonimünte Toidupanga kogumiskastidesse üle Eesti kuni järgmise aasta jaanuari lõpuni.

Allikas: Toidupank

Täna õhtul Jõululodja trümmis Mari Kalkun ja Lauri Sommer

Jõululodja soojas, suurt rehetuba meenutavas trümmis praksuva puupliidi veeres musitseerivad ja kõnelevad külma talveõhtu eriliseks rahvamuusikutest, luuletajatest ja näitlejatest sõbrad: Mari Kalkun ja Lauri Sommer on mõlemad üht juurt pidi pärit Võrumaalt, võro keel ja Lõuna-Eesti laulud on lähedased, seepärast kuuleb neid ka kontserdil. Kuid lisaks lugusid, mis seotud Tartuga, talvega, pööripäeva ja jõuludega; rahvalaule, mis rännanud suust suhu, naabrilt naabrile või on tulnud hoopis unenägusid pidi. Lauri mängib kassetdiktofoni, klõbistab kitarri ja tekitab regilauludele trippivaid helimaastikke, Mari võlub kandlelt erinevaid hääli, puhub pikkvilet, lõõtsutab akordioni. Mõlemad laulavad kuis jaksavad, et kokku saaks muusika, mis natuke soojendab, kui väljas või hinges külm peaks olema.

Urvaste piparkoogikirik valmis kahe õhtuga

Pühapäevasel Jõulupäeval Uue-Antslas säras tuledes ka tilluke Urvaste kirik – valminud kõigi piparkoogimaja ehituse reeglite järgi.

Ehitusmeister Karille Bergmann ütles, et kui taina valmistamiseks kulunud aeg maha arvata, läks kiriku tegemisele kokku ligi kaheksa tundi. Omaette töö oli internetist kirikupiltide otsimine ja joonlaua abiga mõõtude võtmine. Tuli välja, et ega puudest ümbritsetud kirikut iga nurga alt üles võetud ei olegi, sestap erineb piparkoogimaja pisut originaalist.

Kuna piparkoogimaja transportimine on üsna raske ettevõtmine, siis saavad seda edaspidi näha ainult Karille külalised. Kolmekuningapäeval on perel plaan piparkoogimaja nahka pista.

Kirik ei olnud siiski ainuke uhke ehitis, mis vaatamiseks välja pandud. Nõiariigi koka Anti Värtoni koos poja Keviniga tehtud piparkoogimaja oli nagu ehtne elumaja. Majas oli vanaaegne säng, sängis piparkoogimehike, kelle varbadki sai ükshaaval üle lugeda. Voodi ees aga tutiga sussid.

Antile sekundeerisid vähe tagasihoidlikuma hoonega Aivo Värton ja Aivo tütar Helena, kelle maja oli jälle kõigist kõige suurem. MTÜ Uue-Antsla Vanaemad majake oli kaetud sulalumevaabaga. Võrdluseks olid korraldajad tellinud kaks piparkoogimaja ka Põlva kondiitrilt Helve Urmilt. Veronika Kaseväli oli näitusele toonid piparkoogist muumitegelased.

Piparkoogipäeval oli veel pisike käsitöömüük, lapsed kaunistasid piparkooke, sahistasid pille ja laulsid, ajasid taga jõulusokku ning hullasid põhu sees. Vanaemad jagasid kommi.

Airi Hallik-Konnula
http://urvasteleht.blogspot.com

Foto: Anti Värton ja Kristiina Kallion
http://fotoalbum.ee/photos/KristiinaKal/sets/1088849

Inimõiguste päeva puhul käib õiguskantsler Ida-Virumaal

Õiguskantsler Indrek Teder käib täna  ja homme ringi Ida-Virumaal, kus isikute põhiõiguste ja vabaduste kaitse jälgimiseks teevad õiguskantsler ja tema nõunikud kontrollkäike mitmetesse asutustesse. Visiidiga soovib õiguskantsler ühtlasi avalikkuse tähelepanu juhtida 10. detsembril tähistatavale rahvusvahelisele inimõiguste päevale.

Õiguskantsler kohtub Narva Humanitaargümnaasiumi õpilaste ja õpetajatega ning tutvustab õiguskantsleri tööd. Toimub õiguskantsleri usalduslik vastuvõtt isikutele, kus inimesed saavad põhiõigusi ja vabadusi puudutavates küsimustes õiguskantsleri poole pöörduda ning esitada avaldusi. Isikute põhiõiguste kaitse Ida-Virumaal on õiguskantsleri prioriteetse tähelepanu all.  9. ja 10. detsembril kontrollivad õiguskantsler ja tema nõunikud isikute põhiseaduslike õiguste tagamist Narva Haiglas, Narva Sotsiaalabi Ametis, Narva Linnavara- ja Majandusametis, Sihtasutuses Narva Linnaelamu ning mõnedes teistes asutustes. Indrek Teder külastab Narva Humanitaargümnaasiumi, kohtumisel õpilaste ja õpetajatega vahetatakse mõtteid Eesti põhiseadusliku korra, põhiseaduspatriotismi, õiguskantsleri tegevuse ja rolli üle ühiskonnas.

10. detsembril tähistab maailm rahvusvahelist inimõiguste päeva. Sel päeval 1948. aastal ÜRO Peaassamblees vastuvõetud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon on olnud inspiratsiooniallikaks kõikidele hiljem väljatöötatud inimõiguste konventsioonidele. Inimõiguste ülddeklaratsioon tunnistas esimest korda inimõiguste universaalsust ning kujundas seeläbi inimõiguste kaitseks ettevõetavaid tegevusi üle kogu maailma. Tinglikult võib inimõiguste päeva nimetada ka inimese õiguste päevaks, sest selle päevaga tähistatakse igaühe õigusi, mis seonduvad inimeseks olemisega. Inimõiguste ülddeklaratsiooni esimese artikli järgi sünnivad kõik inimesed oma väärikuselt ja õigustelt võrdsete ja vabadena.  Alates 1991. aastast on Eesti Vabariik ühinenud paljude ÜRO ja Euroopa Nõukogu inimõigusalaste lepetega, mis on vastavalt põhiseadusele Eesti õigussüsteemi lahutamatuks osaks.

Aplaus Eesti põhikoolile!

Sulev Valner,
ajakirjanik

Kui selgus, et Eesti riik on keskmise korralikkusega suutnud oma kulud tuludega peaaegu tasakaalus hoida ja sellega pälvinud loa võtta kasutusele euro, siis hõisati nii, nagu oleks  poliitikud eesotsas rahandusministriga mingi enneolematu saavutusega hakkama saanud.

Ei noh, tubli muidugi, et euroasja vussi ei keeratud ja suuresti iseenda varasemaid vigu parandades suutsid poliitikud riigi kulutused ikka õigeks ajaks piisavalt kokku tõmmata.

Sellega võrreldes on nüüd Eesti kool saanud hakkama palju kordi suurema saavutusega, kui ülemaailmse PISA uuringu põhjal oli meie põhikooli lõpuklassi õpilaste keskmine tase funktsionaalses lugemisoskuses üks maailma parimaid. Eriti hinnatavaks teeb selle tulemuse, et tegu on just nimelt kõigi Eesti koolide tugeva ühtlase keskmise tasemega. Loe edasi: Aplaus Eesti põhikoolile!

Jõulujutuvõistluse võitjad selgunud

Täna õhtul avalikustas Eesti Rahva Muuseumi jõulujutuvõistluse “Minu jõul” žürii oma lemmikud.

Aastatel 1996-2001 korraldas ERM kuus jutuvõistlust. Pärast mitmeaastat pausi otsustati 2010. aastal taas võistlus korraldada, kutsudes üles inimesi enda jõulumälestusi ja soove kirja panema. Sel korral laekus ERMi 116 kirjatööd, mille seas oli nii luuletusi, muinasjutte kui põnevaid meenutusi jõuludest läbi Eesti ajaloo keerdkäikude.

Žürii liikme Tuuli Kaalepi sõnul oli laekunud materjalide hulgas avaldamiskõlblikku materjali küllaga. Laekunud tööd võistlesid neljas vanusegrupis: 1.-6. klass, 7.-8. klass, 9.-10. klass ning täiskasvanud.

Esimese vanusegrupi parimad:

1. Kertu Klementi “Kassi kalapüük”“

2. Katrin Riso “Jõuluöö imed”“

3. Siim Loost “Valge hobune”“
Ära märgiti Adriana Jaanson “Tibude jõulud”, Erko-Hendrik Mõtus “Äpardus jõuluvanaga” ja Kerli Tali “Minu jõulujutt”.

Teise vanusegrupi parimad:

1. Kertu Külaots “Kogu tõde jõuluvanast”“

2. Helen Saks “Lugu poisist, kes kunagi ei lakanud uskumast jõuluvana”“

3. Anna-Liisa Palok “Torfe, soovide täitja”“
Ära märgiti Artur Andresalu “Jõuluime”, Kreeta Kalloni “kogu tõde jõuluvanast”“ ja Lilian Maasiku “Minu jõulud”.

Kolmanda vanusegrupi parimad:

1. Margit Partei “Minu masu-aja jõulud”“

2. Külli Kruus “Jõuluvana ja Ded Moroz”“

3. Diana Nõmmemees “Darko (ja minu jõul)”“
Ära märgiti Mari Liis Sillati “Minu jõulud”.

Täiskasvanud vanusegrupile anti välja üks auhinnaline koht Silvia Nurmojale jutu “Minu lapsepõlve jõulud” eest. Ära märgiti veel Andreas Jaeger “Jõulujutt”“, Kaleph Jõulu “Jõulujutud”, Irene Karpa “Minu jõul”, Nargiz Kuuti “Aastavahetus Manilaiul”, Asael Truupõllu “Minu jõul”, Kaupo Veenpere “Minu jõul” ja Helju Viirese “Minu jõul (möödunud aja mälestusi)”“.

Tunnustati ka anonüümset tööd pealkirjaga “Tasuta magneesium”, mille vanusegruppi ei osata määrata.

Homme peetakse Urvaste kandi külade
aastalõpu koosolekut

Homme,  9. detsembril kl 17 on kõik Urvaste kandi inimesed oodatud Urvaste pastoraati.

  • Koosolekul võetakse kokku Urvaste kandi (Urvaste, Ruhingu, Kirikuküla, Koigu) arengukava 2004-2010 kordaminekud ja möödapanekud;
  • Tutvustatakse Urvaste seltsimaja arengustrateegiat 2011-2015 ja Urvaste koguduse arengukava;
  • Peetakse muid plaane;
  • Süüakse jõuluvorsti ja piparkooke.

Kõik, kes soovivad külade edenemisele kaasa aidata, on teretulnud!

Projekti „Urvaste külakogukondade tugevdamine innovatsiooni ja kaasamise abil“ toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Urvaste Külade Selts
Info tel 529 2373 (Anne), 520 6001 (Airi).

Kuressaare linnas hakatakse kärssninasid küttima

Kuressaare linnavalitsus andis jahiseltsile loa küttida Roomassaare poolsaarel suurt pahandust tegevaid metssigu, kirjutab Meie Maa.

“Metssead on Roomassaare kergliiklustee juures juba palju pinnast üles tõngunud ja et nende tekitatav kahju oleks minimaalne, otsustasime kaasata Laugi jahiseltsi püssimehed neid jahtima,” sõnas Kuressaare linna heakorra järelevalvespetsialist Heino Vipp.

Kui jahimeeste püssitoru ette peaksid jääma Kuressaares üha rohkem võimust võtvad rebased, saab ka neid küttida.

Möödunud aastal andis linnavalitsus välja sarnase loa, siis tabasid jahimehed Kuressaare linna territooriumil üheksa metssiga.

Huntide ja ilveste lubatava küttimise arvu osas on suured erimeelsused

 3. detsembri Postimees kirjutas, et jahimeeste survel soovib Keskkonnaamet lubada hunte ja ilveseid praegusest mitu korda rohkem küttida. Keskkonnaameti ettepanekud suurkiskjate küttimise osas ei ole adekvaatsed, väidab Eestimaa Looduse Fond. Fondi arvates on Keskkonnaameti Metsaosakonna juhataja Jaanus Kala ettepanekud Keskkonnaministeeriumile hundi ja ilvese küttimiskvootide märgatavaks suurendamiseks üsna pretsedenditud.

Jaanus Kala kirjas on nii huntide kui ka ilveste arvukus tõenäoliselt olulisel määral ülehinnatud. Selliste hinnangute alusel tehtavad küttimisotsused võivad asurkondade seisundi muuta ebasoodsaks, öeldakse teates, mille all on Eestimaa Looduse Fondi poolt Rein Kuresoo nimi.
ELF väidab, et kahtlemata oleks väga riskantne määrata neile Euroopa Liidu Loodusdirektiiviga kaitstud liikidele küttimiskvoote andmete alusel, mille kogumisel ja analüüsil puudub metoodika. Selliste andmete kasutuskõlbmatust limiitide määramiseks on välja toodud juba 2001 aastal koostatud Eesti suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas.
Ehkki käesoleval aastal saabus lumikate varakult ja jahimeestel on olnud juba häid võimalusi ulukite arvukust oma jahimaadel täpsustada, ei seisne
ulukiseire siiski kõigi jahimeeste nähtud loomajälgede summeerimises, vaid eeldab kogutud andmete põhjalikumat teadmistepõhist analüüsi.
Küttimismahtude väljatöötamine peaks kuuluma Keskkonnateabe Keskuse ulukiseireosakonnale, mille töötajatel on vastav kompetents ja kogemus ning mille kasutatav metoodika on teaduslikult ja rahvusvaheliselt aktsepteeritav, ütleb Eestimaa Looduse Fond.

Keelemees Johannes Aaviku sünnipäev täna Eesti Rahva Muuseumis

Täna tähistab Eesti Rahva Muuseum Johannes Aaviku 130. sünniaastapäeva kell 15-18 ettekandega keelemehe käsikirjalisest pärandist Eesti Kultuuriloolises Arhiivis ja ERMi 2010. aasta jõulujutuvõistluse lõpetamisega.  

  Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas on tänasest kuni 9.01.2011 avatud raamatunäitus “Keeleuuenduse kurvilisel teel”, mille koostas Sirje Madisson, materjalid on pärit Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Johannes Aaviku Seltsi kogudest. Johannes Aaviku sünniaastapäeval tutvustab arhivaar Leili Punga keeleuuenduse suurkuju käsikirjalist pärandit. Eesti Kultuuriloolises Arhiivis asuvas Aaviku isikufondis on hoiul üle kahe tuhande keelemehe tegevusega seonduva dokumendi: – kirjavahetusi, originaalkäsikirju, tõlkeid, päevikuid, märkmikke jms. Lisaks pea kakssada fotokogus säilitatavat fotot ning ligi kaks tuhat köidet sisaldav memoriaalkogu Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus.

Näitusel “Muuseum näitab keelt” on külastajaid poole aasta jooksul paelunud Aaviku reeglite järgi sõnu konstrueerida võimaldav masin. Sellest, kuidas külastajate tehtud sõnad jõuavad internetti ning milliseid uudissõnu on leiutanud ERMi külastanud kooliõpilased, annavad ülevaate ERMi näitusemaja juhataja Kristjan Raba ja giid-pedagoog Kaspar Jassa. Tutvustatakse ka Aaviku-teemalist väljapanekut ERMi näitusemajas.

Õhtu päädib üle mitme aasta toimunud ERMi jõulujutuvõistluse tulemuste teatavaks tegemisega. Aastatel 1996–2001 toimus ERMis 6 jutuvõistlust, mille parimatest paladest koostati kaks väljaannet “Minu jõulujutt”. 2010. aastal otsustati pärast mitmeaastast pausi taas võistlus korraldada ning kutsuda inimesi üles enda jõulumälestusi, soove ja -fantaasiaid kirja panema. Üleskutse tulemusena laekus ERMi 116 tööd, mille seas on nii luuletusi, muinasjutte kui põnevaid meenutusi jõuludest läbi Eesti ajaloo keerdkäikude. Jõulujutu võistluse lõpetamine algab ERMi näitusemaja loengusaalis kell 16.00.

Näitus “Muuseum näitab keelt” on avatud Eesti Rahva Muuseumis 2. jaanuarini 2011.

Miljon kodanikku saab peagi algatada Euroopa Liidus uusi seaduseelnõusid

 Kolmepoolsed läbirääkimised kodanikualgatuse reeglite lihtsustamise osas Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjoni liikmete ning Euroopa Komisjoni ja nõukogu delegatsioonide vahel lõppesid edukalt esmaspäeva õhtul. Läbirääkimiste keskmes oli Lissaboni lepinguga loodud võimalus – kodanikualgatus – mille kohaselt saavad 1 miljon EL kodanikku teha ettepaneku uue EL seaduseelnõu algatamiseks.

Europarlamendi liikmete peamine eesmärk oli muuta kodanikualgatuse reeglid võimalikult lihtsaks, et julgustada kodanikke seda võimalust kasutama. EP ettepanekud, millega ka nõustuti, olid järgmised: ·

kodanikualgatuse ettepaneku eelkontroll toimub siis, kui see registreeritakse, mitte pärast 300 000 allkirja kogumist; ·

 ettepaneku registreerib kodanike komitee, kuhu kuulub vähemalt 7 liiget seitsmest erinevast EL liikmesriigist, kes vaatavad läbi ettepaneku põhjenduse ning vastavuse EL valdkondadega; ·

ettepaneku allkirjastajad peavad esindama minimaalset arvu liikmesriike, st 1/4 EL liikmesmaid; algses nõudes oli selleks 1/3 EL liikmesriike ning esialgne EP liikmete soov oli piirduda nõudega 1/5; ·

Euroopa Komisjon peab algatuse korraldajaid abistama ning koostama neile vajaliku käsiraamatu ja looma vastava kontaktpunkti; ·

kui algatus kogub 1 miljon allkirja, siis tagatakse selle täpne menetlus koos avaliku kuulamisega; ·

määrus vaadatakse üle mitte viie, nagu seda soovis komisjon, vaid kolme aasta pärast.

Läbirääkimiste kolm osapoolt jõudsid kokkuleppele ka keerulises küsimuses, mis puudutab allkirjade ehtsuse tuvastamist. Selle eest vastutavad liikmesriigid, kes võivad kasutada erinevaid kontrollivorme. EL saadikute soov oli piirduda minimaalse isikuinformatsiooni küsimisega, et muuta kodanikualgatused võimalikult lihtsaks.

Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjon hääletab kokkulepitud ettepanekut 13. detsembril ning täiskogu päevakorras on vastav hääletus 16. detsembril. Nõukogu on kinnitanud soovi kiita määrus heaks veel sellel aastal. Liikmesriikidel on seejärel aasta, et rakendada määrus oma seadusandlusesse.

Allikas: Euroopa Parlamendi Eesti Infobüroo

Türi vallas kurseerib tasuta buss

Türi valla territooriumil on sõitnud vallavalitsuse tellimusel kindlal liikumisteel ja kindla ajagraafiku järgi mõnda aega tasuta buss ja seda teenust on kavas pakkuda edaspidigi, sest sõitjaid jagub, kirjutab Järvamaa infoportaal.

Senine leping bussifirmaga lõpeb sel kuul ja eile, 7. detsembri vallavolikogu istungil otsustati võtta hinnapakkumised, et teenuse osutamist jätkata.

Buss läbib ühel päeval nädalas (neljapäeval) marsruudi Türi – Türi-Alliku – Lokuta – Tellisikivi – Särevere – Kõrgessaare – Saunametsa kaks korda.

Narva talvelaat toob üllatusi

Laupäeval, 11. detsembril toimub Narva linnuses traditsiooniline Narva talvelaat. Laata korraldavad Narva kutseõppekeskus ja Narva muuseum.

Talvelaadal müüvad oma tooteid kaupmehed ja käsitöölised üle Eesti. Pakutakse köögitarbeid ja toidukraami, mett, kudumeid, suveniire. Põhjaõue meistrite juhendusel saab valmistada esemeid vanade tehnoloogiate järgi.

Põhjaõue ehitatakse ka saun, kus huvilised saavad saunamõnusid nautida. Traditsiooniliselt toimub keskajahõnguline sööming.

Muule laadategevusele lisandub tänavu vorstifestival. Festivalil toimuvad vorsti valmistamise võistlus ja oksjon.

Talvelaat lõpeb lumememmede konkursi ja tulešõuga.

Rohkem infot: www.nvtc.ee.

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus kutsub matkale

Pühapäeval, 12. detsembril kell 17 algab Tartumaa tervisekeskuse eest laternamatk. Matk kestab ligi kaks tundi, pikkus on umbes 2 km. Retk lõpeb väikse piknikuga lõkke ääres. Retkejuhid Aini Hermann ja Eevi Volmer.

Registreerimine telefonil 525 4290 (Eevi) ja 745 6660 (alates kella 18st).
 
Pühapäeval, 19. detsembril kell 16 toimub jõulukuine laternamatk „Jõululõhnad, -tunded ja –valgus”. Matk algab Nõo vallas Vapramäe Peedu-poolsest parklast ja kestab ligi kaks tundi. Retkejuhid on Annereet ja Kristi Paatsi.

Registreerimine telefonil 520 6651 (Annereet).
 
Matkad on tasuta, toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tunnustati Põlva maakonna parimaid turismitegijaid

Eile, 7. detsembril Piusa külastuskeskuses toimunud Põlvamaa turismiettevõtjate ümarlaual kuulutati välja ka aasta parimad turismitegijad, teatab Põlvamaa infoportaal. 



Aasta turundusteo tiitliga pärjati tänavu Värska sanatoorium. Värska sanatooriumi initsiatiivil on saavutatud Venemaaga märkimisväärne koostöö, näiteks avati 2010. aastal bussiliin marsruudil Peterburi-Värska. 2010. aastal on Vene turistide osakaal Põlvamaal suurenenud enam kui 100% ning selles on kahtlemata oluline roll ka Värska sanatooriumil.



Aasta atraktiivseimaks uustulnukaks valiti tänavu Eesti maanteemuuseumi uus ekspositsioon „Teeaeg”. Kultuuriline tegevus, kontserdid ja etendused on muutnud maanteemuuseumi atraktiivseks külastuspaigaks.

Kategoorias „Aasta roheline tegu” sai komisjoni kõrgeima hinnangu Eesti Looduse Põlvamaa erinumber.


Aasta turismitöötaja tiitli pälvis tänavu Räpina hotelli peaadministraator Katerin Rämmar, kes saavutas Euroopa turismi- ja hotellikoolide rahvusvahelistel kutsevõistlustel pronksmedali.

Vana-Tori Hobuse Ühing korraldab Kuigatsis jõululaada

18. detsembril toimub Valgamaal Kuigatsi külas Hargo talus Vana-Tori Hobuse Ühingu jõululaat.

Saab uudistada haruldasi vana-tori hobuseid ja kuulda nende saatusest ning tulevikust, tutvuda ühingu tegevusega ja nautida jõululaada melu.

Vana-Tori Hobuse Ühing tahab säilitada sellise välimiku ja iseloomuga hobust, keda näeme vankri ees vanadel koltunud fotodel. See suurepärase iseloomuga, rahumeelne ja võimsa välimikuga hobune on osa meie kultuuripärandist.

Vana-Tori Hobuse Ühingul on juba peaaegu sada liiget, kes vanatüübilise tori hobuse tuleviku pärast muret tunnevad. Kõik ühingu liikmed ei ole vana-tori hobuse omanikud, aga neil on ühine eesmärk: säilitada vana-tori hobune!

Selleks on seltsil koostatud vana-tori tõugu hobuse säilitus-aretusprogramm.

Rohkem infot: www.vana-torihobune.ee.


Foto: Vana-Tori Hobuse Ühing

Rahvusraamatukogu ootab jõulukuu raamatunädalale

7.–11. detsembrini toimub Eesti Rahvusraamatukogus traditsiooniline jõulukuu raamatunädal, kus müüb raamatuid üle 60 kirjastaja ja toimub mitu kirjandusüritust.

Kolmapäeval, 8. detsembril ja reedel, 10. detsembril kell 15 tutvustatakse harulduste kogu näitusesaalis näitust „Eesti luuleilm 19. ja 20. sajandi vahetusel”.
Neljapäeval, 9. detsembril kell 15 toimub tervikteostest digiteerimisteenuse esitlus „Kingi vanale raamatule uus elu!”, kust saab ka vahva kingiidee.

9. ja 10. detsembril korraldavad Tallinna Ülikool ja Eesti Kirjanike Liit kirjanike maja musta laega saalis (Harju 1) konverentsi „Nurklikud nullindad”.
Rahvusraamatukogu humanitaarteaduste saalis on avatud raamatunäitus „Nullindate eesti proosa”.

Laupäeval, 11. detsembril toimub rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis kirjandusfoorum Paabeli raamatukogu teemal „Sõbrad, mis on vabadus?”.

Raamatumüük on avatud kõigil päevadel. Kõigile raamatunädala üritustele pääseb tasuta.

Lisainfo: Triin Soone, rahvusraamatukogu turundusjuht, tel 630 7271, Triin.Soone@nlib.ee