Nädala foto
Võru folkloorifestival kutsub maamärke köitma
Esmaspäeva õhtul kell 21 kutsub Võru folkloorifestivali meeskond tervitama festivalinädalat ja tähistama kolme maamärki.
Selle aasta festival kannab pealkirja “Millest rikkad, sellest helded”. Oma rikkuse märkamiseks ja märkimiseks kutsubki meeskond tulema välja esmaspäeva õhtul kell 21 ja märgistama väepaeltega mõned Võru linna ja Võrumaa väekad paiga. Meeskond on esimesteks märkideks välja valinud hoolimise, sõna ja heli märgid. Nii käiakse esmaspäeva õhtul läbi kolm paika: Võru Katariina kirik, Kreutzwaldi kuju ja Teppo lõõtsatalu.
Kreutzwald pani vanad eesti muinaslood Kalevipojast ilusasse keelde. Ja eristuvad ju me oma August Teppo meisterdatud lõõtsad teistest ülimalt puhta heli ja kauni tämbri ehk teppo timmi poolest. Teppo on siinkandi Stradivarius. Las see kõlab liiga uhkeldavalt. Aga kui me nii tunneme? Sel aastal on August Teppo 140. sünniaastapäev.
Üks maamärk, mida Võrru tulija näeb, on Katariina kirik. Väärikas paik, mille üle uhkust tunneme, seda hoolimata tulija usutunnistusest või veendumustest. Kiriku maja olukord pole kiita, usk seal sees aga tugev. Ta kannab hoolimise ja jagamise tunnet. Kas teeme ta koos Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks korda?
Väepaelu nendesse paikadesse hakati punuma juba rahvusvahelisel tantsupäeval aprillikuus, jätkati Võru linna ja Lasva valla jaanituledel. Nii igapäevaselt on väepaelad pikenenud.
Korraldajate sõnul on nad rõõmsad, kui iga festivali külaline nendega esmaspäeva õhtul kell 21 algaval retkel kaasa lööb. Aga veelgi enam, mõtleb, milline on tema jaoks see kõige-kõige suurem rikkus, mida jagada. Nii saab 8.-12. juulini toimuva XXI Võru folkloorifestivali idee kõige paremini edasi kantud ja me ise veel rikkamaks.
Kirju minevikuga rahvatantsurühm pidas 50. juubelit
Erineva põlvkonna rahvatantsuhuvilisi ühendanud segarühm Õerutajad pidas juubelit Kuhjavere külaplatsil.
Rõõm ja kurbus käivad saatuse tahtel sageli käsikäes 1965. lõppes maine teekond legendaarsel rahvatantsupedagoogil ja tantsuloojal Anna Raudkatsil. Samal aastal alustas Viljandimaal Tääksi külas tegevust segarühm Õerutajad.
Laupäeva õhtul Kuhjavere külaplatsil viiekümnendat sünnipäeva pidu pidanud rahvakultuurikollektiiv alustas juubelikontserti Raudkatsi “Tuljakuga”. Teadustajateks, tantsurühma loo lahtirääkjateks olid juubelikontsertil segarühma liikmete lapsed ja lapselapsed. Üks neist, Johanna, juhatas “Tuljaku” tantsimise sisse nii: “Viiekümnendaks juubeliks on suur pidu ette valmistatud, terve vald oli kokku aetud, kihelkond kokku kutsutud, küalisi igat seltsi, vallavanem kaasagi palutud.”
Paljude pealtvaatajate kaasaelamisel esitati ka alates esimesest hooajast Õerutajate repertuaari kuulunud Ullo Toomi tantsu “Oige ja vasemba”, kodupiirkonnast Suure-Jaanist pärit segapaaristantsu “Jooksupolka” ja mitmeid teisi vanemaid ja uuemaid rahvatantse. Kontserti lõputantsuks oli tänavu kevadel õpitud popurii erinevatel aegadel kavas olnud tantsudest.
Vahetekstidesse oli põimitud olulisi ja huvitavaid fakte Õerutajate tegevusest. Nii saadi teada, et esmakordselt pääses rühm suurele tantsupeole Tallinnasse 1970 aastal. Toona aga minna ei õnnestunud, sest parajasti ametis olnud kolhoosiesimees leidis, et majandis töötavaid tantsijaid on tarvis kuiva heina tegema. 1973. ja 1975. aasta pidudel aga Tääksi segarühm juba osales. Ülevaatusel on Õerutajad kahel korral, 2004 ja 2009 pälvinud esimese kategooria.
“Palju on ilusaid mälestusi. Meie tantsurühm on alati kokku hoidnud, oodanud proove ja esinemisi. Paikkonda jätkus ka aastakümneid tagasi tugevat rahvatantsuvaimu. Näiteks sõjaväest tulnud noored mehed “värvati” kiiresti tantsima,” rääkis praegu pensionipõlve pidav kooliõpetaja Ene Ruubel, kes juhendas rühma esimesed viisteist aastat.
Loe edasi: Kirju minevikuga rahvatantsurühm pidas 50. juubelit
Kaheksakümne aasta vanuses Sindi väliujulas avati järjekordne hooaeg
Tänavune suplushooaeg avati hiljuti valminud treeningpargi ees lindi lõikamisega ja peopäeva kava sisustasid muusika, tantsud, mängud, harjutused välitrenažööridel, kehamaalingud, rannajalgpall, korvpall, võrkpall, grill ja muu põnevust tekitav tegevus.
Tänasele sündmusele hakkas Sindi linna Noortevolikogu algatusrühm ettevalmistusi tegema juba päris aegsasti ja tegelikult sooviti ettevõtmine korda saata juba nädal aega tagasi. Sajune ilm sundis algusaega mõne tunni võrra edasi nihutama. Aga sellestki polnud kasu ja nii pidi määrama uue kuupäeva lootuses, et ilm osutab pisutki vastutulelikkust.
Sindi väliujulas rannavalvet teostav Articard heiskas keskpäeval kollase lipu, mis tähendab veesoojust vahemikus 16 kuni 18 kraadi, mõõdukat maatuult, muutlikke ilmastikuolusid, suplemise ohtlikust lastele, eakatele, haigetele ja kehvadele ujujatele. Sindi väikestele tüdrukutele ei omanud kollase lipu lehvimine mingit tähtsust ja vee jahedus ei hoidnud neid vähemalgi määral tagasi. Tundus, et päikese pilve varju kadumise kordadel oli tuuleõhk isegi veetemperatuurist madalamatel pügalatel. Tunne ei petnud, sest teadetahvlile oli märgitud vesi 16 °C ja õhk 14 °C.
Loe edasi: Kaheksakümne aasta vanuses Sindi väliujulas avati järjekordne hooaeg
Ühislaagri nimel asetas Võnnu mälestusmärgi jalamile lilled Ats Kaldma
Võidupüha eelsel päeval lõppes Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojektina läbi viidud kahe riigi noorte ühislaager Võnnu mälestusmärgi juures, kus meenutati Saksa Landeswehri üle saavutatud võitu.
22. juuni ennelõunal saabusid Koiva jõe lähedal asuvasse linna mõnikümmend Läti ja Eesti noort, kes olid kümnekonna päeva kestel saanud üksteisega headeks tuttavateks ja püüdnud paremini eneste jaoks teadvustada kahe rahva sarnast ajalugu.
1919. aasta 19.–23. juunini peeti Võnnu lähedal Saksa Landeswehri ja eestlaste vahel lahingut, millest eestlased väljusid võitjatena. Seda ajaloolist võitu pühitsetaksegi nüüd jaanilaupäeval võidupühana. Laagri vanem Edgars Gertners ütles, et igal aastal kogunetakse Võnnu kesklinnas kõrguva Saaremaa dolomiidist valmistatud mälestusmärgi juurde, kus mälestatakse Läti pinnal toimunud otsustavates heitlustes langenud sõjamehi. Paljude teiste kõrval oli mälestuspäeval esimeste seas Tõnis Nirk, Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Läti Vabariigis. Muidugi oli kohal ka Maris Niklass, endine Cēsis’e rajooni direktor, keda teatakse väga innuka sealsete Vabadussõja haudade korrastajana. Samuti toimus tema eestvedamisel Läti poolne initsiatiiv, et purustatud monument saaks uuesti taastatud. Auväärsete inimeste rivis oli meeldiv näha ka Pärnu Koidula gümnaasiumi õpilast Ats Kaldmad, kes asetas lillekimbu mälestusmärgi jalamile.
Loe edasi: Ühislaagri nimel asetas Võnnu mälestusmärgi jalamile lilled Ats Kaldma
Võidupäeva mälestustule teekond Kärdlasse
22. juunil toimunud Pärnumaa Võidupüha maratoni stardipaugu järel kanti teatejooksjate poolt Rüütli platsile Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus süüdatud mälestustuli. Tule võttis vastu Kindral Johan Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste, kes on Toris süüdatud tuld viinud 16 aastat erinevatesse võidupüha paraadilinnadesse.
Keskpäeval sõjameeste mälestuskiriku altaril läidetud tule pühitses EELK peapiiskop Urmas Viilma ja kell 15 rajale lähetatud maratonijooksjatega üheaegselt läks tõrvikuhoidjatega teele ka mälestustuli, mis jõudis kolme tunniga Pärnusse Rüütli platsile. Mälestustuld tervitavas sõnavõtus juhtis Velliste tähelepanu sellele, et eelmisel päeval 75 aastat tagasi toimus Eestis punane võimupööre. Punavõimu kestmisel poleks toimunud juba neljandat korda võidupühale pühendatud maratonjooksu ja Eesti võinuks asuda kõige lootusetumas olukorras. Veel rõhutas Velliste, et võibolla ongi Eesti riigil just praegu kõige parem aeg.
Sõnavõtu järel asuti aega viitmata teekonnale Kärdlasse. Velliste lähimad abilised on olnud Laidoneri seltsi noorte osakonna Kulter liikmed. Tänavu olid tuld saatmas Sander Jürisson ja Kristi Paatsi. Viimastel aastatel on appi tulnud ka Pärnumaa noorkotkad. Sedakorda saatsid noorkotkad Rasmus Rand ja Keimo Reimets tuld Heltermaa sadamani.Maasturi rooli hoidis Kaitseliidu Pärnumaa maleva vanemveebel Hannes Aus.
Medaliga lõpetanu on parim näide Sindi gümnaasiumis antava hariduse jätkuvalt heast tasemest
Sindi gümnaasiumis oli 22. juunil taas pidupäev, sest lõpetanute 58. lend kirjutas kooli ajalukku järjekordse mälestusväärse lehekülje. Üle-eelmise aasta ühele kuldmedalile ja eelmise aasta kahele kuldmedalile tuli medalilisa, mis kinnitab teadmist, et Sindi Gümnaasiumist saab head haridust.
Sindi gümnaasiumi direktori Ain Keeupi hinnangul on Mario Roostalu väga tark ja kohusetundlik noormees, kes täidab lubadused kindlalt ka siis kui ta kõigist tegevustest naudingut ei tunne. „Suhtles koolis pigem klassiõdedega, aga kahju see kogemus talle teinud ei ole. Tulevase arstina peabki mõistma naisterahvaste hingeelu pisut paremini kui keskmine eesti mees,“ iseloomustas Keerup klassijuhataja pilguga hõbemedalile õppinud noormeest.
Pidulikul lõpuaktusel kõiki õpilasi kõnetades tuletas direktor meelde kooli loosungit: „Oskused ja teadmised annavad vabaduse.“ Vabaduse teha elus valikuid. Õiged valikud loovad aga eeldused just selliseks tulevikuks, millest ollakse unistanud.
Ilma, et lugeja tunneks lõpetanu nime ja nägu, on ometi huvitav teada õpetaja nägemust oma õpilastest. Keerup olevat teinud oma õpilaste kohta märkmeid ühel kevadisel hommikul, kui horoskoobi järgi oli eksamiks taas kord väga hea päev. Aga siiski rõhutas, et need arvamused kuuluvad üksnes temale endale ja ei pruugi üldsegi ühilduda teiste nägemusega. Oma tähelepanekuid esitas Keerup nimede tähestikulises järjekorras:
Võidupüha-eelne mälestustuli
Selle sajandi algusest on saanud heaks tavaks, et võidupüha eel, 22. juunil süüdatakse Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus Toris tuli, millega mälestatakse Eesti vabaduse eest langenud sõjamehi. Nii ka tänavu.
Keskpäeval Tori kiriku altaris läidetava tule pühitseb EELK peapiiskop Urmas Viilma. Kell 15 antakse lähe maratonijooksjaile, kes toimetavad kolme tunniga mälestustule Pärnu Rüütli platsile, kus selle võtab vastu Kindral Laidoneri Seltsi esimees Trivimi Velliste.
Kell 18.15 asub tuli sealt teele Kindral Johan Laidoneri Seltsi noorte ja Pärnu noorkotkaste saatel, Kaitseliidu Pärnu maleva maasturil. Kell 19.15 tervitatakse tuld Lihula Vabadussõja ausmaba juures, seejärel kell 20 Martna mälestussamba juures ning kell 20.30 Ridala kirikus.
Kell 21 õnnistab Haapsalu Toomkirikus mälestustuld piiskop Tiit Salumäe, kes läkitab selle mereteele. Võidupüha hommikul liidetakse Kärdlas mälestustuli eelmisel ööl läidetud muinastulega – peatõrvikusse, kust Vabariigi President saadab selle paraadil võidu- ja jaanitulena laiali üle terve riigi.
Eesti ja Läti noored taaselustavad ühist ajalugu Lätis
Viire Talts on saatnud Lätist mitme päeva kohta märkmeid, mis jutustavad 13. kuni 22. juunini kestva Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojektina toimuva noorte ühislaagri tegevusest.
Mis on ühist Riial Sindiga?
Koostööprojekt „Ühist ajalugu taaselustades“ avab igal sammul kahe naabri vahel huvi pakkuvaid kokkupuute seoseid. Pärast hommikusööki suunduti teise päeva hommikul Krišjāna Barona tänavalt jalgsi vanalinna. Teele jäi Wöhrmanni park (läti keeles Vērmanes dārzs), mis kõnetas ilma pikemate selgitusteta kõige rohkem Sindi noormehi. Küllap teavad kõik sintlased, et nende kodulinna asutaja on olnud omaaegne kuulus tööstur Johann Christoph Wöhrmann (1784–1843).
Loe edasi: Eesti ja Läti noored taaselustavad ühist ajalugu Lätis
Võidupüha maratonil stardivad kõik varasemad võitjad
Esmaspäeval toimub neljas Pärnumaa võidupüha maraton, mida saadab mälestustuli finišini, edasi aga jätkab iseseisvat teekonda vahepeatustega kuni paraadilinna Kärdlasse.
2012. aastal Pärnumaal ellu kutsutud maraton eristub teistest omalaadsetest selge ja rahvusliku taustaloo poolest, sest annab spordirahvale võimaluse osa saada võidupüha tähistamisega seotud rituaalidest. On saanud tavaks, et 22. juunil süüdatakse Toris, Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus tuleleek Eesti vabaduse eest võidelnud kangelaste ning liitlaste auks ja mälestuseks. Järgmisel päeval ühendatakse mälestustuli muinastulega, mille tulemusena tekib võidutuli.
Võidupüha maraton pakub võimalust läbida rada kordumatul teekonnal, viies osaleja mööda olulistest ajaloomälestistest ja tutvustades Pärnu-kandi kaunist looduskeskkonda: Pulli küla, Reiu muinasasula leiukohta, Reiu-Raeküla luitemännikut, Jaansoni kallasrada, Tallinna Väravat, Vallikääru, Pärnu randa. Nimetatud paigad on üksnes mõned orientiirid, vahendab Anni Lüll Pärnu Kahe silla klubist.
Loe edasi: Võidupüha maratonil stardivad kõik varasemad võitjad
Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkester Saxon osaleb võidupüha paraadil Kärdlas
Kahtlematult on Saxoni minek Kaitseliidu paraadile suur tunnustus Pärnu puhkpilliorkestrile, kes mängib Hiiumaal kõrvuti Kaitseväe orkestriga.
Puhkpillimängijad kuulusid Kaitseliidu juurde kohe alates selle organisatsiooni asutamisest. Kõrghetk saabus Eesti Vabariigi 20. aastapäeva suvel, kui Tallinnas toimuvale paraadile rivistusid 15 maleva puhkpilliorkestrid.
Loodetavasti võib Saxon tähistada Eesti Vabariigi sajandal juubeliaastal oma tegevuse viiekümnendat sünnipäeva.1968. aastal asutatud puhkpilliorkestri loomisele tuli appi ametiühing, kes muretses pillid. Orkestrimängijate kokkukutsuja ning esimene dirigent oli Paul Tepper. Kuni 1991. aastani oli orkestri nimi Pärnu KEK. Praegu näeb mängimas kolme põlvkonda ja kahe põlvkonna peresid. Paljud noored liikmed on Pärnu muusikakooli õpilased. Neljakümneneljast liikmest kümme on naised.
Loe edasi: Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkester Saxon osaleb võidupüha paraadil Kärdlas
Esmaspäeval toimub Ruusmäel
suurejooneline Rogosi mõisa päev
22. juunil toimub Võrumaal Rogosi mõisas projekti “Rogosi mõisa kujundamine multifunktsionaalseks elava ajaloo, haridus- ja kogukonnakeskuseks” lõpetamine. Projekti lõpetab tegevusi täis päev mõisas: mõisaturg, igal täistunnil giidiga ringkäik mõisas ja looduse õpperajal pargis, projekti tulemusi kokkuvõttev konverents mõisas, kontserdid, töötubade tulemuste tutvustamine, avatud on Rogosi mõisa kohvik, muuseumitoad.
Õhtul toimub suur jaanituli Rogosi mõisa pargis ansamblitega Untsakad ning Patune Pool. Lõpuürituse kava.
Projekti “Rogosi mõisa kujundamine multifunktsionaalseks elava ajaloo, haridus- ja kogukonnakeskuseks” tegevusteks eraldas kultuuriministeerium 2014. aasta märtsis Haanja vallale Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2009-2014 programmist “Mõisakoolid – säilitamine läbi kasutamise” 40 266 eurot. Projekti raames on mõisasse hangitud klaver, mis võimaldab jätkata mõisamuusika kontsertide sarjaga, ja kogukonnateenuste osutamiseks õunapurustaja ja mahlapress.
Töötubades on valminud mõisaaegsed tööriistad, kalapüügivahendid, paat, vanker, regi ning mõisalegendide põhjal valminud näidend “Sinise Daami meenutused. Ennäe inimest!”. Kohalik kogukond on aktiveerunud, koos on käidud õppereisidel, korraldatud välikinoõhtuid ja mõisalaatu ning koolitatud kohalikke giide. Lisaks on valminud vajalikud materjalid mõisa turundamiseks. Täpsema ülevaate projektist ja selle tegevustest leiab www.haanja.ee/rogosi/ ja siit.
Tartus tähistatakse võidupüha maakaitsepäevaga
Nagu tavaks saanud, korraldab kaitseliidu Tartu malev võidupüha tähistamiseks 23. juunil maakaitsepäeva. Tänavu toimuvad pidustused Tartu linnas.
Maakaitsepäeva üritused algavad kell 13 Tartus Vabaduse puiesteel ning Raekoja platsil, kus kõik huvilised saavad tutvuda kaitseliidu, päästeameti, politsei- ja piirivalveameti ning vanglateenistuse tehnika ja varustusega. Toimuvad mitmed demonstratsioonesinemised. Politsei- ja piirivalveamet näitab, kuidas toimub sõidukis olevate kurjategijate kinnipidamine, vanglateenistus lahendab pantvangiolukorda, päästeamet kustutab rasvapõlengut ning päästab kannatanuid avariisse sattunud sõidukist.
Kell 14.30 pakub Vabaduse puiesteel aga põnevust Põhja-Tartumaa üksikkompanii demoesitlus, mille käigus peetakse liikluskontrollpunktis kinni “ohtlikud kurjategijad”. Loomulikult saab maitsta ka sõdurisuppi ning osaleda naiskodukaitse korraldatud loteriis, millest teenitud tulu läheb sel aastal Tartu naiste varjupaigale.
Maakaitsepäev kulmineerub kell 15.30 Tartu Raekoja platsil algava paraadrivistusega, kus tunnustatakse tublimaid kaitseliitlasi ja naiskodukaitsjaid ning antakse konkursi “Kaunimad kodud” võitjatele üle autasud.
Kell 16.15 paiku saabub Raekoja platsile võidutuli, kus see jagatakse edasi Tartumaa omavalitsustele. Tartu maakaitsepäeva korraldavad kaitseliidu Tartu malev ja naiskodukaitse Tartu ringkond koostöös Tartumaa omavalitsuste liidu, politsei- ja piirivalveameti, päästeameti ja vanglateenistusega.
Pärnumaa Võidupüha maratoni raames korraldatakse noorte kaitseliitlaste teatejooks
22. juunil toimuv Pärnumaa Võidupüha maraton tõotab rohket osavõttu ning klassikalistele pikamaadistantsidele lisaks uudset teatejooksu, sest pakub osalemisvõimalust noortele kaitseliitlastele.
2012. aastal Pärnumaal ellu kutsutud ja tänavu 4. korda joostav maraton eristub teistest omalaadsetest selge ja rahvusliku taustaloo poolest, sest annab spordirahvale võimaluse osa saada Võidupüha tähistamisega seotud rituaalidest. Samuti antakse panus sini-must-valge lipukultuuri edendamisse. Aastate jooksul on saanud tavaks, et 22. juunil süüdatakse Toris, Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus tuleleek Eesti vabaduse eest võidelnud kangelaste ning liitlaste auks. Sellest samast tulest süttib juba järgmisel päeval presidendi käe läbi võidutuli. Maratoonarite osaks on tuli saata riigi sünnilinna Pärnusse, kust see juba edasi Võidupüha paraadi toimumispaika, tänavu Hiiumaale Kärdlasse, transporditakse.
Lisaks 150 maratoonarile ning ligi 250 poolmaratoonarile saavad populaarsust võitvast spordisündmusest osa noored kaitseliitlasedki. Esimest korda toimuvale Noorte Kotkaste ja Kodutütarde maratoni mõõtu teatejooksule on kutsutud kõikide maakondade 8-liikmelised võistkonnad. Lisaks sportimisvõimaluste pakkumisele seisneb idee laiem eesmärk Kaitseliidu noorteorganisatsioonide tutvustamises elanikkonna hulgas.
Loe edasi: Pärnumaa Võidupüha maratoni raames korraldatakse noorte kaitseliitlaste teatejooks
Fotokonkurss “Vana aja maja” ootab fotosid
Teist aastat järjest kutsub MTÜ Vana Aja Maja foto- ja vanade majade huvilisi jäädvustama ja jagama emotsioone, mida pakuvad vanad hooned.
Fotokonkursile on oodatud pildid eesti taluarhitektuurist: nii vanadest kui ka traditsioonide järgi ehitatud uutest hoonetest, nii oskuslikult taastatud kui ka lagunevatest majadest, nii välis- kui ka sisemiljööst, nii taluansambli üldvaateid kui ka põnevaid ehitusdetaile.
Konkurss kestab 1. oktoobrini 2015, konkursi auhinnafond on 1000 eurot ja fotod märgusõnaga “Fotokonkurss” tuleb saata e-postile fotokonkurss@vanaajamaja.ee.
Loe tingimustest lähemalt ja vaata üle eelmise aasta võidutööd!
Küüditamisepäeval ühinesid eestlased koos lätlastega mälestuskogunemisele Milda juurde
Eesti noored osalesid küüditatute mälestuseks korraldatud rongkäigus Riia Mustpeade vennaskonna hoone juurest Vabadussambani.
Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojekti „Ühist ajalugu taaselustades“ raames teist päeva Riias viibinud Pärnumaa noored liitusid vennaskonna hoone juurest Vabadussambani liikunud rongkäiguga ja osalesid mõnda aega ka samba juures toimuval mälestuskogunemisel. Sõnavõttudega esinesid Läti president Andris Bērziņš jt. Kuna kõneldi läti keeles ja vihma hakkas sadama, siis suunduti ööbimiskohta tagasi juba enne kõnekoosoleku lõppu.
Loe edasi: Küüditamisepäeval ühinesid eestlased koos lätlastega mälestuskogunemisele Milda juurde
Eesti pagulaskunsti tundmatud teosed jõudsid esmakordselt näitusele
![Endel Kõks [21. IV 1912 – 25. XI 1983] Beduiinid. Segatehnika, lõuend. 1972. Repro autor Stanislav Stepaško.](https://kylauudis.ee/wp-content/uploads/koks-300x222.jpg)
Beduiinid. Segatehnika, lõuend. 1972.
Repro autor Stanislav Stepaško.
Eesti rahvusraamatukogu kunstikogus on ligi veerandsaja eesti pagulaskunstniku enam kui poolteistsada kunstiteost, mille põhiosa moodustavad maalid, akvarellid ja joonistused. Tuntumatest autoritest on esindatud Eerik Haamer, Endel Kõks, Juhan Nõmmik, Silvia Leitu, Olev Mikiver, Epp Ojamaa, Ene Falkenberg ja Kalev Mark Kostabi.
Näitusele on valitud poolsada teost, millest mitme olemasolu rahvusraamatukogus oli kunstiuurijatele teadmata.
Näiteks Endel Kõksi 1972. aastal valminud töö „Beduiinid“ ei sisaldu kunstniku monograafilises suurteoses „Endel Kõks. Vapruse, vabaduse ja rõõmuga!“ avaldatud loomingu nimekirjas. „Beduiinid“ on seni ainus teadaolev maal Endel Kõksi 1972. aasta Iisraeli-rännu ainetel.
Näituse kuraator on kunstiteadlane Jüri Hain, kes on enam kui kaks aastakümmet tegelenud eesti pagulaskunsti uurimise ja tutvustamisega. Rahvusraamatukokku on eesti pagulaskunsti teosed sattunud pärandina ja annetusena. Kogus on mitme sellise maalija töid, kes tõusid nimekate tegevkunstnike hulka juba sõjaeelses Eestis ning jätkasid loomingut edukalt ka võõrsil. Enamik neist olid kunstihariduse omandanud sõjaeelse Eesti kõige tähtsamas kunstiõppeasutuses, Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Tartus.
Näitus jääb avatuks 30. juunini 2015.
Harvesterioperaator Põlvamaalt saab homme
100 000. kutsetunnistuse
Homme, 16. juunil annab SA Kutsekoda välja 100 000. kutsetunnistuse läbi aegade. Ümmarguse numbriga kutsetunnistuse saajaks on harvesterioperaator Põlvamaalt, kes saab kutsetunnistuse kätte Luua metsanduskoolis raielangil.
SA Kutsekoda juhatuse liige Tiia Randma ütles, et saja tuhandeni jõudnud kutsetunnistuste arv näitab kutsetunnistuste olulisust nii töötajatele kui tööandjatele.
„Kuigi kutsetunnistus pole enamasti töötamise eeltingimuseks, soovib siiski järjest enam inimesi sooritada kutseksamit,” ütles Randma. “On aru saadud, et kutsetunnistus annab tööturul mitmeid olulisi eeliseid. Nii näiteks ei pea tööandja eraldi töötaja oskusi ja kompetentsi kontrollima, vaid neid tõendab kutsetunnistus.“
Metsamasinate operaatoritele omistavad kutseid Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) ning Luua metsanduskool. Liidu tegevjuht Ott Otsmann selgitas, et alates aastast 2006 on liit välja andnud kokku 1822 kutsetunnistust, neist 284 masinaoperaatoritele. Lisaks metsamasinate operaatorite kutsele omistab EMPL kutset saematerjalide tootjatele ja töötlejatele, arboristidele, raietöölistele, metsuritele ja metsandusspetsialistidele, kelle ametile on loodud kutsestandard. EMPLi koostööpartnerid kutseeksamite korraldamisel on Luua metsanduskool ja Pärnumaa kutsehariduskeskus.
Luua metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu sõnul on äärmiselt tore, et saja tuhandes kutsetunnistus sattus just harvesterijuhile.
„Metsamasinate operaatorite koolitamine on Luua metsanduskooli üks olulisemaid õppesuundi,” sõnas Zuba-Reinsalu. “Kutseeksamiga lõpetavad ka meie õpilased, kuid järjest enam muutub tähtsamaks enese täiendkoolitus, et tööturu nõuetele
vastata. Neid suundumusi järgime ka oma õppe korraldamisel.“
Nädala foto
Parimate metsamajandajate konkurss on avatud
Eesti Erametsaliit kuulutab välja konkursi parima metsamajandaja leidmiseks, keda autasustatakse augusti lõpus toimuvatel parimate metsamajandajate kokkutulekul Lääne-Virumaal.
Parimate metsamajandajate konkurss (endise nimega talumetsamajandajate konkurss) on pikkade traditsioonidega konkurss mida Eesti Erametsaliit on korraldanud alates 1994. aastast. Konkursi ideeks on tunnustada häid metsamajandajaid, kes on teistele metsaomanikele oma tegevusega eeskujuks ning jätkata traditsioone, mis aitavad kaasa nii metsaomanike, kui metsaühistute ühistegevusele. Konkursile on osalema oodatud nii füüsilisest kui ka juriidilisest isikust metsaomanikud.
Konkursil hinnatakse erinevaid metsamajanduslikke töid ning muid metsaga seotud tegevusi eraldi kategooriatena. Konkursil metsaomanike hindamine erinevates kategooriates aitab ühiskonnale paremini selgitada erinevate metsamajanduslike tööde, nagu uuendusraie, istutamine ja noorendike hooldus, olemust ja vajadust ning selle kõrval väärtustada metsahoiuga seotud tegevusi, nagu näiteks pärandkultuuri objektide hooldamine ja loodusväärtuste hoidmine.
Konkursil osalemiseks tuleb täita ankeet oma metsa andmetega ning saata see 6. juuliks posti teel aadressile: MTÜ Eesti Erametsaliit, Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn või e-posti teel: kristel.arukask@erametsaliit.ee.
Konkursi ankeedi leiate SIIT.
Konkursil osalenuid tunnustatakse 29. augustil parimate metsamajandajate kokkutulekul Lääne-Virumaal. Konkursi ning metsamajandajate kokkutuleku korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Seto Folk pääses Euroopa parimate festivalide sekka
Värskas 26.-28. juunini toimuv festival Seto Folk pääses Euroopa innovaatilisemate festivalide sekka ning sellele on omistatud kvaliteedimärk EFFE (Euroopa festivalidele, festivalid Euroopale). Tegu on Euroopa Komisjoni projektiga, mille eesmärgiks on ühendada festivale, mis on rahvusvahelise potentsiaaliga, pühendunud erinevate kunstide edendamisele ja oma kogukonna arendamisele.
“See on tõeliselt hea uudis, et Seto Folk lisatakse Euroopas laialdaselt levitatavasse festivalide kataloogi. See lisab meile rahvusvahelist usaldusväärsust ja toob tuntust ka Euroopas laiemalt,” sõnas festivali peakorraldaja Maris Andreller.
Seto Folk on festival, kus elamused sünnivad muusika ja looduse koosmõjust. Põnevad kontserdipaigad (hommiku- ja öökontserdid lodjal, järve ääres, talumuuseumi arhailises rehetoas jne) loovad õhkkonna, mis laseb muusikal kuulajaid tõeliselt kõnetada. Seto Folgi põnev matkaprogramm viib külastajad Setomaa metsadesse, kus RMK matkajuhid aitavad üles leida need erilised kohad, mis üksi avastades jääksid leidmata. Peresõbralikud lastealad teevad pisiperega festivali külastamise tõeliselt mugavaks. Laadaplatsil müüvad meistrid kohalikku käsitööd, maitsta saab ehedat seto toitu ja koduõlut ning kogeda tõelist seto külalislahkust. Loe edasi: Seto Folk pääses Euroopa parimate festivalide sekka
Eesti ja Läti noored külastasid Riia Vennaskalmistut
Eile algas Riias Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu kahe aastase koostööprojekti „Ühist ajalugu taaselustades“ viimane kümnepäevane laager, mis homme liigub Salatsisse ning 22. juunil lõpeb Võnnus.
Tutvus nimedega
Esimesed 2 ööd peatutakse Krišjāna Barona tänaval asuvas laste ja noortekeskuses. Lätlased nimetavad keskust rõhutatult Riia õpilaste lossiks. Mälestustahvel teatab, et selles hoones asus aastatel 1919-1940 Läti sõjaväe armee kool. Nõukogude režiimi aastatel oli siin pioneeride maja.
Mitte ainult hoone, vaid ka tänava nimi jutustab Läti ajalugu. Krišjānis Barons (31.10.1835 – 08.03.1923) oli läti kirjanik, folklorist ja rahvusliku liikumise tegelane, kes õppis 6 aastat Tartu Ülikoolis matemaatikat ja astronoomiat, aga tuntuks sai esmajoones läti rahvalaulude kogumise korraldaja ja kogujana. Tema kuueköiteline läti rahvalaulude kogu “Latvju dainas” (217 996 laulu) avaldati juba aastatel 1894 kuni 1915. Baronsi tähtsust ilmestas ka tema kujutis Läti 100-latisel.
Loe edasi: Eesti ja Läti noored külastasid Riia Vennaskalmistut
Rahvusvahelisel Pärnu Grillfestil üritatakse Guinessi maailmarekordit
12. – 13. juunil Pärnu vallikraavi äärsel aasal peetav Eesti Hea Toidu Festival – Grillfest on kasvanud Balti piirkonna ja Põhjamaade suurimaks toidukultuurifestivaliks.
16. korda toimuv Grillfest tuli Pärnusse tagasi 2012 aastal. Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ütles, et tänavu saab Pärnu juba kahekümnendat korda õigustada suvepealinna tiitlit ja nimetas Eesti Hea Toidu Festivali esimest päeva suure suve alguseks. Aasta-aastalt on Grillfest kujundanud ja muutnud Eesti toidukultuuri paljude riikide esindajate jaoks ahvatlevamaks, tehes seda alates toredast lõunanaabrist Lätist kuni toidukultuuri lipulaevaks peetava Prantsusmaani. Muidugi on kohal ka Rootsi, Norra, Holland, aga isegi eksootiline Malta. Samuti näeb Leedu ja Gruusia lippe.
Prantsusmaa toidukultuuri esindab French Cafee, eesotsas Stephane Taurian.
Hollandi toidukultuuri esindab Fateli Külalistemaja ja 10 aastat Eestis elav Hank Hoogeveen.
Jaapani toidukultuuri esindab Pärnu esimene sushi koht Ahoy Sushi. Rõõmsas seltskonnas annab asjatundlikke selgitusi Heli Rebane. Norra ainulaadseid delikatess kammkarpe tutvustab ja pakub maitsmiseks Marko Kaldmaa. Mees on käinud Norras viimased 20 aastat 30 meetri sügavusel karpe püüdmas.
Loe edasi: Rahvusvahelisel Pärnu Grillfestil üritatakse Guinessi maailmarekordit
Kas tõesti peavad lambad
mädarõigast ja küüslauku sööma hakkama?
Lamba- ja kitsekasvatajad on ühed loomakasvatajatest, kellel on võimalik taotleda Eesti maaelu arengukava 2014-2020 raames loomade heaolu toetust. Ühe nõudena tuleb lammastele ja kitsedele rajada ravimtaimepõld, kus võib loomadele kasvatada mh näiteks mädarõigast või küüslauku. Maitsestamine juba eluajal?
Sugugi mitte! Erinevad ravimtaimepõldudel kasvatatavad taimed on loomade heaolu toetuse nõudesse valitud põhimõttel, et need oleks kas parasiitidevastase või põletikuvastase toimega ning loomale heaks mikroelementide ja energia allikaks.
Taimede valik on lai
Mõned taimed võivad lammaste söödataimena tunduda ebatraditsioonilised, kuid valikus on ka näiteks esparsett, mesikas, lutsern, valge ja roosa ristik ning isegi redis. Mädarõigas ja küüslauk võivad olla, aga ei pea. Tegemist on uue toetusskeemi ja nõudega, millega harjumine ja millest arusaamine võtab kindlasti aega ning seetõttu on jäetud loomapidaja otsustada näiteks see, kas kasvatada kõiki taimi puhaskultuurina või erinevates segudes.
Loomade heaolu toetus ei ole otsetoetus, mida antakse looma pidamise eest. Loomade heaolu toetuse eesmärk on loomade heaolu parandamine ja toetust on võimalik maksta vaid õigusaktidest tulenevatest nõuetest rangemate nõuete järgmise eest. Toetuse määr kujuneb saamata jäänud tulust ja lisakulust, mis selliste nõuete järgimisest tulenevad. Seejuures ei ole lubatud kompenseerida nõudeid, mis tulenevad EL või Eesti õigusaktidest või mis on loomakasvatuses heaks tavaks. Kas toetust taotleda või mitte, on loomakasvatajale vabatahtlik otsus.
Kitsed-lambad heaolutoetusest üldse ilma?
Lammastele ravimtaimede kasvatamine ehk nn lammaste ravimtaimepõld on üks neljast nõudest, mille täitmise eest on lamba- ja kitsekasvatajatel aastatel 2015–2020 võimalik saada loomade heaolu toetust. Ülejäänud kolm nõuet on lammaste ja kitsede karjatamisel karjamaade vahetamine, karjatamise üle arvestuse pidamine ning ülekarjatamise keeld.
Loe edasi: Kas tõesti peavad lambad
mädarõigast ja küüslauku sööma hakkama?
Sakus peetakse taas mandoliinifestival
27. ja 28. juunil toimub Sakus juba teine mandoliinifestival, mis on unikaalne kogu Eestis ning on pühendatud mandoliinile, aasta-aastalt taas aina populaarsemaks muutuvale pillile.
Kahe päeva jooksul toimub Saku Valla Majas ja Saku Pruulikojas rida kontserte, kus astuvad üles barokkmandoliini mängiv Alina Sakalouskaja, bluegrass-ansambel Robirohi, oma uut mandoliinialbumit esitlev Ants Õnnis koos oma ansambliga ning ligi sajaliikmeline Üle-Eestiline Mandoliiniorkester. Toimub ka maailma esimene mandoliinirongkäik, ühislaulmine Eesti Ühendatud Ukuleleorkestri saatel ning loeng mandoliini ajaloost. Kõik kontserdid on tasuta.
Eestis on käimas mandoliinimuusika renessanss, mille tunnistajaks on neli aina kasvava liikmeskonnaga mandoliiniorkestrit, kes kõik on ka festivalil kohal. Orkestri Saku Mandoliinid ja Saku Huvikeskuse poolt korraldatav Saku Mandoliinifestival on seadnud oma eesmärgiks mandoliini veelgi populariseerida ning tutvustada arvukale publikule sellele pillile loodud mitmekülgset muusikat.