Pärnu Bluesiklubi peab kuuendat sünnipäeva kohvikus Versus

Neljapäeva õhtul, 22. oktoobril kell 20.00 kogunevad bluesi sõbrad Ringi tänaval asuvasse kohvikusse Versus, kus Pärnu Bluesiklubi astub vaba lava esinemistega oma tegevuse seitsmenda aasta lävepakule.

Pärnu Bluesiklubi 6 aastane Foto erakogust
Pärnu Bluesiklubi 6-aastane. Foto: erakogust

Esimene klubiõhtu korraldati 2009. a 22. oktoobril Pärnu jahtklubis, ametlikult registreeriti MTÜ Pärnu Bluesiklubi septembris. Eestvedajaks oli Üllar Kallau, kes on klubi tegevuse hing siiani. Klubi kokkusaamise paikadeks on olnud lisaks jahtklubile mitmed teisedki kohad Pärnu linnas: Kuninga 24 hoov, Port Artur 2 kuuluv kohvik, Jazz Cafe. Tänavu juuni keskpaigas valmis Versuses väike lava, millel saavad erinevatel õhtutel esineda mitmesugused huvitavad tegelased. Kindlasti kuuluvad nende hulka ka bluesi mängijad.

Esimesteks klubi täisliikmeteks tulid kitarristid Jüri Kukk, Marvin Mitt, Olle Nõmm, Üllar Kallau, Kalev Koidu ka lauljana, Riivo Kaljo laulja ja suupilli mängijana, Indrek Talts ja Leino Lume trummaritena, Indrek Oselein klahvpillimängijana. Samuti on klubi liige Papa Jansen, kodaniku nimega Alari Janson, keda tuntakse nii laulumehe kui sõnade ja raamatu kirjutajana.

Läbi aastate on klubi kogunemistel esinenud muidugi Pärnu Bluesiklubi Band ise, aga ka RäämaBlue, Kalev B Koidu, Siim & Frederik, Pööloy Gläänz, Elmu Sadulsepp, Bullfrog Brown, Steve Morrison. „Märkimist väärivad kahtlemata ka Dave Arcari, Bottleneck John ja Otis Grand, Black River Bluesman, Hovard Fishman jt.,“ täiendas Üllar Kallau pikka loetelu. Riikidest on klubiõhtutel olnud esindatud näiteks Läti, Soome, Rootsi, Inglismaa, Šotimaa, Ameerika Ühendriigid, Mehhiko.

„Andres Roots on muidugi Eestimaal omaette nähtus. Ta on Bullfrog Browni liige, kuid seda bändi juba ammu enam ei ole. Andresel on uus projekt nimega Andres Roots Roundabout. Andres on maailmas ehk kõige tuntum eestlasest bluesimees. Paljud meid külastanud välisesinejad ongi just tanu Andresele siia tee leidnud,“ rääkis Üllar Kallau.

Pärnu Bluesiklubi korraldada on olnud ka Pärnu suvised bluesipäevad nii kontserdite kui ka muusikaliste õppepäevade toimumiseks. Samuti toimuvad talvised bluesipäevad – The Blue Icicle.

Urmas Saard

Veerand sajandit Eesti esimese presidendi ümbermatmisest

Täiendatud: 20.10

21. oktoobril möödub 25 aastat president Konstantin Pätsi säilmete ümbersängitamisest kodumaa mulda Metsakalmistul. Eesti Muinsuskaitse Selts ja Konstantin Pätsi Muuseum korraldavad samal päeval kell 12 presidendi kalmul mälestustalituse.

President Pätsi perekonna rahula Tallinna Metsakalmistul Foto Urmas Saard
President Pätsi perekonna rahula Tallinna Metsakalmistul. Foto: Urmas Saard

Mälestuskõne peab Riigikogu esimees Eiki Nestor. Hingepalve lausub ülempreester Aleksander Sarapik. Laulab ETV tütarlastekoor koos lastekooriga Aarne Saluveere juhatusel. Auvalves on liputoimkonnad. Asetatakse pärgi ja lilli ning süüdatakse küünlaid. Osavõtt vaba.

Samal päeval kell 14 leiab Toompeal Soome Suursaatkonnas – Konstantin Pätsi kunagises kodus – suursaadik Kirsti Narineni kutsel ja EMS-i eestvõttel aset mõttevahetus „Kuidas käsitleda Konstantin Pätsi Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva raamistikus?“ Ettekande teeb ajalooprofessor Seppo Zetterberg, arutelus osaleb hulk Eesti ajaloolasi ja avaliku elu tegelasi. Kohal on ka varasemad Soome suursaadikud Eestis Jaakko Blomberg ja Jaakko Kalela.

President Konstantin Päts vahistati koos perekonnaga Nõukogude okupatsioonivõimu poolt 30. juulil 1940 ja küüditati Venemaale. Tema asukoht oli kaua teadmata. Riigipea suri 16. jaanuaril 1956 Tveri lähedal Burashevos, kust Eesti Muinsuskaitse Seltsil õnnestus 1990. aasta suvel üles leida tema säilmed.

Kuressaare 3. Animapäevad toovad Portugali temperamendi Saaremaale

kuressaareEsmaspäevast teisipäevani, 19.-20. oktoobrini toimuvad Kuressaare kolmandad Animapäevad, mis pakuvad sissevaadet Portugali mitmekesisesse animatsiooni. 

Koos Nukufilmi Lastestuudioga tuleb animasõpradele külla rahvusvaheliselt tunnustatud Portugali režissöör ja Lissaboni animafestivali Monstra kunstiline juht Fernando Galrito, kes juhendab ühes Eesti koolitajatega filmitegemist tutvustavaid töötubasid ning kohtub ka autoriõhtul publikuga.

Kuressaare Ametikoolis toimuvate animapäevade programm pakub huvitavat nii vaadata, kuulata kui ise käed külge panna. Õpetajatel ja õpilastel on võimalus osaleda animatsiooni tegemise töötubades, mis arendavad nii loovust kui visuaalset loo jutustamisoskust. Tänavuste töötubade eripäraks on see, et osalejad saavad animatsioonitegemist õppida oma isiklike nutiseadmetega.

Loe edasi: Kuressaare 3. Animapäevad toovad Portugali temperamendi Saaremaale

Pildigalerii: tunnike tänast pühapäeva Sindi looduse rüpes

Jalutuskäigu aeg kella viie ja kuue vahel. Piirkond: Sindi Vanalt kalmistult Linnuriiki ja selle kohal voolava Pärnu jõe äärde.

Linnuke oksal Foto Urmas SaardMadalalt paistva päikese valguses tulevad tugevalt esile kolletuvad sügisvärvid. Nende värvide keskelt leiab ka mõne linnukese. Sinises taevalaotuses lendavad rändlinnud. Päikese poole vaadates värvid hajuvad ja värvikireva looduse asemel näeb silm udusemaid kontuure, mis on samuti põnevad. Meretase Pärnu Sadama vaatluse andmetel näitab väheste kõikumistega 30 cm nullist allpool, mis mõjutab vee kõrgust jões ka Sindi kohal. Suured kivid, mida muidu vesi peidab, on praegu peaaegu täiesti kuival liival ja mõnedki kivid peegelduvad kaunilt jõepeeglil. Jalutuskäigu lõpus hakkab udu maad katma.

 

Linnuke oksal Foto Urmas Saard →

Loe edasi: Pildigalerii: tunnike tänast pühapäeva Sindi looduse rüpes

Keilit tantsima minnes ära looda kiiret koju naasmist

Eile õhtune aeg Pärnu Nooruse Maja suures saalis möödus mõnekümne inimese osavõtul keili tantsusammudes, mälumängu hasardis, kiltide tutvustamise ja külalisi võõrustava perenaise valmistatud briti toitude kiitmisega.

Meeldivas seltskonnas

Erika Jeret ja Roger Evans läbivad väravat Foto Urmas Saard
Erika Jeret ja Roger Evans läbivad “väravat”. Foto: Urmas Saard

Sättides laupäeva õhtul välja minema lubasin kiiresti kodus tagasi olla, sest olin juba paaril korral varem näinud nii keilit kui kildi esitlust ja lootsin loo tegemiseks piirduda mõne üksiku pildistamisega, et lühikese uudisnupukese juurde ka mõne foto lisada. Paraku edenes õhtu ettearvamatu põnevusega ja kodused lubadused meenusid alles hilisõhtul üle ukseläve astudes. „Süüdi“ selles kõiges muidugi lustlik Tallinna Keilibänd, tantsusid õpetanud Jaagup Kippar ja tema kaaslane Hannele Känd, aga eeskätt ikkagi õhtu eestvedajad Erika Jeret ja Roger Evans, lõpuks muidugi ka väga meeldiv seltskond, kes lubas ennast kõiges kaasa kiskuda.

Akordioni ja viiuliga tegid muusikat Sulev Reisberg ja Enrik Visla. Jaagupi kontrabassi keelte heli pääses valla vaid ühe korra ja muusikuga ühes olnud põiepillilgi polnud palju rohkem võimalusi, sest ansambli juht haaras enda kätte ka šoti keilitantsude õpetamise. Pidevalt oli 8 paari põrandal, sest mõned üksikud eelistasid rohkem laua ääres istumist ja teiste trallimist eemalt jälgida. Teadagi on naised kõikjal hakkajamad. Kui ühe tantsu käigus vajati kahe naise kohta ühte meest, ei jätkunud kõigile naispaaridele sedagi. Aga midagi sellepärast tegemata ei jäänud ja pidu kasvatas aina tuure ja tempot. Mitte ainult põrandal, vaid ka parketi küljest lahti rebides, eriti kannikate lähedale tõusid Jaagupi ja Hannele jalad.

Loe edasi: Keilit tantsima minnes ära looda kiiret koju naasmist

Christopher Bruce Holtby: mida tähendavad britid sinu jaoks

Pärnu Briti päevade tegevuses kaasa löönud Sindi keskendus põhiliselt Charles Lutvidge Dodgson’i 150-aasta vanusele lasteraamatule, saareriigi muusikale, tantsule ja muidugi Ühendkuningriigi suursaadiku Sindi gümnaasiumi külastamisele. Allpool 15. oktoobri maratonülevaade tegusa väikelinna ettevõtmistest.

Christopher Bruce Holtby on meeldivalt köitva loomuga isiksus

Briti suursaadik Christopher Bruce Holtby vastab Sindi gümnaasiumi noorte teletöötajate küsimustele Foto Urmas Saard
Briti suursaadik Christopher Bruce Holtby vastab Sindi gümnaasiumi noorte teletöötajate küsimustele. Foto: Urmas Saard

Aeg oli pisut üle keskhommiku tiksunud, kui Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi suursaadik Christopher Bruce Holtby Sindi koolimaja nurga tagant nähtavale ilmus ja reipal kiirsammul üksinda üle õue astus. Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup ja inglise keele õpetaja Silva Sikk tervitasid ja kätlesid oodatud külalist paraaduksel, esimesed laused vahetati eesti keeles. Kooli raamatukogus tervitas auväärset külalist Sindi linnapea Marko Šorin ja seejärel toimus kõigi nelja vaheline lühike tutvumisvestlus kohvilauas.

Käesoleval nädalal võõrustas Sindi gümnaasium Erasmus+ projektis osalevaid nelja riigi esindajaid ja seepärast kogunesid ühes vanemate klasside õpilastega kooli aulasse ka Türgi, Itaalia, Belgia, Poola õpetajad, et kuulata Ühendkuningriigi suursaadiku loengut „Mida tähendavad britid sinu jaoks“. Tempokalt, kuid hõlpsasti mõistetavalt ja kerge naljaga vürtsitatud esinemine elavdas kiiresti kuulajate tähelepanu. Täiendavad küsimused ilmestasid erilist huvi suursaadiku isiku ja brittide eduloo vastu laiemas plaanis. Väga heasüdamliku naeru manas Christopher Bruce Holtby terve auditooriumi näole, kui vastas Karl Kivila uudistamisele. Õpilane küsis, kuidas suursaadik tundis ennast pärast hiljutist Suurbritannia ragbi meeskonna kaotust Austraaliale? Saadik vastas ausameelselt, et nuttis kaks tundi. Aga oli ka tõsisemaid küsimusi ja vastusedki saadi sel juhul vastavalt asjast huvitatute ootustele.

Loe edasi: Christopher Bruce Holtby: mida tähendavad britid sinu jaoks

Paikuse valla teisel hariduskonverentsil vastatakse küsimusele kas meedia on sõber või vaenlane

22. oktoobril toimuval Paikuse valla hariduskonverentsil vaetakse teemat “Meedia – sõber või vaenlane?”, ettekanded kõnelevad saja viieteistkümne aastasest lapsest, digimaailma eelkooliealise lapse sõbrast, tänapäeva toimetuse tööst ja muust huvipakkuvast neile, keda meedia puudutab.

Osalejad Paikuse esimesel hariduskonverentsil Foto Urmas Saard
Osalejad Paikuse esimesel hariduskonverentsil. Foto: Urmas Saard

Paikuse abivallavanem Helve Reisenbuk suunab tähelepanu konverentsi motole, mis võetud Hiina vanasõnast: „Parem komistada uutel radadel, kui seista paigal vanadel teedel.“

Meedia valiti teemaks mullu oktoobris peetud I hariduskonverentsil osalenud 98 isiku tagasiside põhjal. Konverentsi ettekandjad käsitlevad teemat väga erinevatest vaatekohtadest. Esinema on lubanud tulla kirjanik Leelo Tungal, Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi direktor Kristi Vinter, meediakoolitaja ja ajakirjanik Märt Treier, kliiniline psühholoog Elen Kihl ja Tartu Observatooriumi vanemteadur Laurits Leedjärv.

Oodatud on haridusasutuste töötajad, lapsevanemad ja teised teemast huvitatud isikud.

Eelmisel aastal toimunud esimesel Paikuse valla hariduskonverentsil oli teemaks „Kes on lapse kasvataja?“

Urmas Saard

Erasmus+ Sindi gümnaasiumis võimaldas tutvuda ka Eestiga üldisemalt

Täna lahkusid koduteele Sindi gümnaasiumi külalisteks olnud Erasmus+ tööprogrammis osalenud matemaatika õpetajad, kelle ülesandeks on uue põhikoolile mõeldud matemaatika õpiku koostamine. Eile pärastlõunal jagasid Türgi, Itaalia, Belgia, Poola õpetajad ja kaks õpilast muljeid oma Eestis veedetud päevadest.

Ürglooduses

Erasmus+ projekti töögrupp valmistub suurt torti sööma Foto Urmas Saard
Erasmus+ projekti töögrupp valmistub suurt torti sööma. Foto: Urmas Saard

Teistest päev varem, juba pühapäeval, saabusid Türgi õpetajad, kellel oli sedavõrd rohkem aega tutvuda Eesti loodusega. Projekti Eesti poolne juht ja tõlk Silva Sikk viis türklased Luitemaa looduskaitseala 2,2 km pikkusele ja osaliselt laudteega kaetud Tolkuse raba ringikujulisele rajale, kus külalised nägid palumännikut, liivaluiteid ning võisid Tornimäel asuva 18 meetri kõrguse vaatetorni platvormilt ümbritsevat loodust imetleda. Käidi ka Liivi lahe äärses männitukas asuvas Kabli looduskeskuses. „Meid hämmastab väga, kuidas eestlased hoiavad oma loodust ja püüavad sellega üheks saada,“ sõnas Türgi Naside Halil Gelendost Ortaokulu kooli direktor Erdem Erdem. Sikk lisas juurde, et märkas seda imetlust, kui nad pead kuklasse ajades vaatasid sihvakaid kõrgeid mände nagu mastipuid. Samavõrd huvipakkuvad olid ka rabas väänlevad väikesed puud. Uudistati punast värvi samblikku, mille nimetust ei teatud. Küsiti kuidas toimub rabasse taimede istutamine ja nende hooldamine? Üllatuti, kui kuuldi, et kõik nähtav on puhas ürgloodus, kuhu inimene oma tegevusega ei sekku.

Loe edasi: Erasmus+ Sindi gümnaasiumis võimaldas tutvuda ka Eestiga üldisemalt

Presidendi säilmete kodumaa mulda sängitamisest möödub 25 aastat

Geneetilisel tuvastamise meetodil kindlaks tehtud Konstantin Pätsi põrmu ümbermatmine toimus perekond Pätsi rahulasse Tallinna Metsakalmistul 1990. aasta 21. oktoobril.

Kümnete aastate tagused mälestused

30 juulil 2014 Konstantin Pätsi kalmul Foto Urmas Saard
30. juulil 2014 Konstantin Pätsi kalmu. Foto: Urmas Saard

Mäletan hästi ’88-ndat rahvusliku ärkamise aastat Tallinna lauluväljakul, kui laulukaare all ajaloolist kõnet pidanud Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Trivimi Velliste nõudis selgesõnalist vastust küsimusele: kuhu on stalinistid matnud meie kunagised riigijuhid? Me tahame nende haudadele lilli viia!

Meeles on ka Eesti Televisiooni saade, mida juhtis vist Rein Karemäe. Telesaates selgitasid okupatsioonirežiimi endised julgeoleku ohvitserid, reservmajor Henn Latt ja erualampolkovnik Valdur Timusk põhjust, miks nad soovisid leida Eesti esimese presidendi säilmeid. Olin hämmeldunud, sest Timuskiga olin sunnitud ühel korral pikalt vestlema Akadeemia tänaval asunud Pärnu Sidesõlme ülema kabinetis, mille Tuisk jutuajamise ajaks väljastpoolt lukku keeras. Rahulikult ja veidi pikaldaseltki, mõtlikult pahvis Timusk sigareti sigareti järel. Hing oli suitsust kinni jäämas ja silmad vesitsesid, kui kuulasin tema selgitust sellest, et julgeolekuorgan ei tegele loosungitega, vaid tegeliku eluga ja kindlasti ei tuleks mulle kasuks, kui kohtumisest julgeolekutöötajaga kellelegi räägiksin. Paraku ei võtnud ma hüva nõu kuulda ja võibolla seepärast jäigi viisakas kohtumine viimaseks.

Mees (mehed) uues tegelikkuses

Näha sama meest teist korda aastaid hiljem uuesti ja pealegi teleris rääkimas, president Pätsi vastu huvi tundmas, oli muidugi üsna üllatav. Mehed rääkisid veenval ilmel, et otsivad presidendi matmispaika ilma kelleltki vastavat käsku saamata, oma kulu ja kirjadega. Otsimise huvi põhjendati inimliku sooviga väheselgi määral heastada kaaslaste tekitatud ülekohut meie riigi presidendile. Nimetati sedagi, et Pätsi otsustav tegevus hoidnud ära 1934. a fašistliku riigipöörde.

Loe edasi: Presidendi säilmete kodumaa mulda sängitamisest möödub 25 aastat

Tules hävib keskmiselt kaks kodu päevas

Tänavu on tulekahjudes oma elu jätnud juba 36 inimest, seda on kahe inimese võrra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Peamine tulekahjude põhjus on jätkuvalt hooletus. Sel aastal ligi pooled hukkusid just hooletu suitsetamise tagajärjel alguse saanud tulekahjudes. Keskmiselt hävib tules iga päev kaks kodu.

Põleng Pärnus Kuninga tänaval Foto Urmas Saard
Põleng Pärnus Kuninga tänaval. Foto: Urmas Saard

Suur hulk inimesi elab oma igapäevaelu tuleohuriskiga. Näeme, et küttekolded ja elektriseadmed ei ole korras, inimesed kasutavad hooletult lahtist tuld ja mis peamine – jätkuvalt puuduvad majapidamistest töökorras suitsuandurid. Kahjuks tõdeb  inimene, või halvimal juhul tema lähedased, et elupaik on tuleohtlik alles siis, kui päästjad tema kodu kustutavad.

Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul püüab Päästeamet olla inimeste jaoks olemas juba varem, kui tulekahju kustutamist vajab. „Meie eesmärk on aidata inimestel läbi erinevate teenuste tuleõnnetusi ära hoida, sest kui päästeauto juba välja sõidab, on õnnetus sündinud. Ka meie päästjad panustavad sellesse, et tuleõnnetusi vähendada ja püüavad elanike nõustamisega tuleohuriski vähendada . Päästeamet igale poole kahjuks ise ei jõua, selleks on väga oluline igaühe panus,“ lisas ta.

Loe edasi: Tules hävib keskmiselt kaks kodu päevas

Sindi Gümnaasium võõrustab käesoleval nädalal Erasmus+ programmis osalevaid õpetajaid Türgist, Itaaliast, Belgiast ja Poolast

Täna ennelõunal tutvusid Poola Publiczna Szkola Podstawowa w Porebie Spytkowskiej, Belgia L’Etincelle, Itaalia Instituto Comprensivo Statale ja Türgi Naside Halil Gelendost Ortaokulu õpetajad Sindi gümnaasiumiga. Pärastlõunal kohtus külalistega Sindi linnapea Marko Šorin.

Silva Sikk tervitab neljast riigist saabuvaid õpetajaid Foto Urmas Saard
Silva Sikk tervitab neljast riigist saabuvaid õpetajaid. Foto: Urmas Saard

Erasmus+ asendas Comeniuse

„Erasmus+ koolidevahelise koostööprojekti „I love to play maths” (Ma armastan mängida matemaatikat) peamiseks eesmärgiks on matemaatika õpetamise ja õppimise lihtsustamine,“ ütles viie kooli osalemisel Sindis tööd koordineeriv Silja Sikk. „Kuna matemaatikat peetakse tänanpäeva noorele väga raskeks õppeainkes, on otsustatud seda mänguliste abinõudega lihtsustada. Projekti lõpptulemuseks peab olema kaks raamatut: üks raamat õpetajatele, mida saab õppetunnis kasutada, teine materjalidest, mis aitavad õpilasel mänguliselt lihtsustatult matemaatikat õppida. Projekt puudutab põhikooli osa ja kestab teist aastat. Praeguseks on iga riik valmistanud 15 materjali. Viimaks peab olema kõigilt 20 mängumaterjali raamatute koostamiseks.“ Projektiga „Ma armastan mängida matemaatikat“ saab tutvuda kodulehel www.mathslove.com

Loe edasi: Sindi Gümnaasium võõrustab käesoleval nädalal Erasmus+ programmis osalevaid õpetajaid Türgist, Itaaliast, Belgiast ja Poolast

Eelseisvate kliimamuutustega suurenevate üleujutustega tegeletakse aegsasti

Üleujutatud Ranna park Foto Urmas Saard
Üleujutatud Ranna park. Foto: Urmas Saard

Eesti alustas kliimamuutuste mõjudega kohanemise rakenduskava koostamist 2014. aastal. Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud kliimamuutuste mõjude hindamise ja kohanemismeetmete väljatöötamise planeeringute, maakasutuse, inimtervise ja päästevõimekuse teema II vahearuanne, mille koostas Tartu Ülikool koos Eesti Maaülikooli, Sisekaitseakadeemia ja Norra Linna- ja regionaaluuringute instituudiga. Allpool leiab lugeja aruandest väljavõtteid, mis käsitlevad üleujutusi Edela-Eesti rannikutel, põhiliselt küll Pärnus.

Muutustest üldiselt

Eesti alal on meretaseme tõusu senini suuresti kompenseerinud isostaatiline maa kerkimine, mille intensiivsus on suurem Loode-Eestis. Geoloogilistel andmetel on viimase 7500 aasta vältel maakerke kiirused Eesti alal ületanud meretaseme tõusu.

Loe edasi: Eelseisvate kliimamuutustega suurenevate üleujutustega tegeletakse aegsasti

Põlvamaal toimus esimene palvushommikusöök

Hetk ürituselt. Foto: erakogu
Hetk ürituselt. Foto: erakogu

Lõikustänupüha järgsel hommikul kogunesid hotellis Pesa maakonna erinevate eluvaldkondade esindajad, kes omavahel vesteldes mõtteid said vahetada. Hommiku teemaks oli “Kodu.Pagulus.Võõrsil” ning ettekandega esines eesti kirjanduse ja kultuuriloo professor Rein Veidemann.

“Tänamine on eesõigus, meeleseisund ja elulaad, mis näitab inimese avatust ja julgust tänu laiali jagada” rääkis Kanepi Jaani koguduse õpetaja, abipraost Margit Lail avatervituses tänamise olulisusest meie elus ning juhatas algus- ja söögipalvega hommiku sisse.

Maavanem Ulla Preeden omalt poolt ütles, et palvushommikusööki on plaanis hakata korraldama kord aastas ning tõi selle peamise eesmärgina välja lähendada erinevate elualade inimesi, kes saaksid oma päeva teistsuguse hingamisega alustada ning seejuures omavahel mõtteid vahetada.

Professor Veidemanni ettekanne keskendus pagulastemaatikale seoses eesti kultuurilooga. Keskseks terminiks oli sõna “kodu”, mis on justkui eestlaste südamesõna. Vaatluse all oli näiteks “Tõde ja õigus” kui eestlaste eksistentsiaalne kodu-romaan. Tähelepanu juhiti ka Oskar Lutsu “Kevade” lõpudialoogile Arno ja Teele vahel, kust kangastub “kodu kui kuldne minevik”. Veidemann nimetas ajaloost eesti kultuurinimesi, kes tegutsesid või olid sunnitud oma loominguga tegelema välismaal ning milline mõju võõrsil olemine nendele jättis. Veidemann lahkas põgusalt ka paguluse mõistet, mis oma olemuselt peaks olema ajutine seisund, aga selle pikaajaline kestmajäämine võib tähendada inimese enda olemuse muutumist.

Maakonna ja Eestimaa eest laususid tänu- ja eestpalved erinevate koguduste vaimulikud ning piiskop Joel Luhamets lausus õnnistussõnad.

Muusikaliste vahepalade eest hoolitses Elsa Nagel.

Palvushommikusöök on rahvusvaheline sündmus, mis toimub üle maailma rohkem kui 160-s riigis ning igal aastal ka Euroopa Parlamendis. Palvushommikusöögi eesmärk on pakkuda arvamusliidritele kohtumisvõimalust heade mõtete jagamiseks ning omavaheliseks vestluseks, et ühendada inimesi ja valdkondi, mida keegi esindab.

Maikellukese punaste marjadega tasub olla ettevaatlik

Piibelehe marjad Foto Urmas Saard
Piibelehe marjad. Foto: Urmas Saard

Täna kalmistul lehti riisudes nägin paljude piibelehtede vahel kahte rootsu, mille küljes rippus ühtekokku kuraditosina jagu ahvatlevalt meelitava välimusega punast marja. Enamasti märkan loodust siis, kui edela tuul puhub merevee Pärnu tänavatele, vesipüks puudutab veepinda, tuisulume vaalud kerkivad tavatult kõrgele või juhtub veel midagi harva esinevat. Kevadel olen näinud suurtel aladel maikellukesi õitsemas, aga ei teadnud, et sügise saabudes võib samade varte otsas näha päris punaseid marju. Vikipeedia järgi peaks täpsem värvus olema oranžpunane. Ilmselt ei paista oktoobris maha langevate puulehtede tõttu marjad nii hästi silma, kui valged õied suve tulekul. Teine põhjus võib olla selles, et marjad kukuvad enne märkamist maha.

Uurisin marju lähemalt ja läbi kaamera objektiivi. Kodus püüdsin lugemisega teadmisi täiendada. Rahvapäraste nimede hulgas on ka lillikas, karikelled, villvallikas ja lambakeel.

Loe edasi: Maikellukese punaste marjadega tasub olla ettevaatlik

Tallinna teletorni uus ekspositsioon avab universumi saladusi

Tallinna teletorn vahetab talveperioodiks välja oma põhiekspositsiooni ja koostöös Eesti kosmosekeskuse tippteadlastega luuakse teletorni unikaalne universumiteemaline ekspositsioon. Tegemist on Tartu observatooriumi teadlaste poolt spetsiaalselt Tallinna teletornile loodud näitusega, kus on peale visuaalekspositsiooni ka põnev kogemus-tundmuslik osa.

Tallinna teletorn Foto Urmas Saard
Tallinna teletorn. Foto: Urmas Saard

Uus ekspositsioon kannab üldpealkirja “Elus universum” ja saab huvilistele olema avatud 18. novembrist kuni 31. märtsini 2016.

Kosmoseteadlaste poolt koostatud rahvusvaheline näitus on esmakordne sellelaadne Eestis. Näitusel tuuakse välja teaduse uusimad avastused kosmosevallas – alates tehnoloogiast kuni universumi mõistatusteni välja. Lisaks avaneb igal külastajal kohapeal võimalus testida güroskoopi ning esitada küsimusi ja saada vastuseid spetsiaalsetel näitust täiendavatel kohtumisõhtutel teadlastega.

Tartu observatooriumi juhi Anu Reinarti sõnul olid nad Tallinna Teletorni ettepanekust, koostada nende majale spetsiaalne kosmoseteemaline populaarteaduslik näitus, meeldivalt üllatunud. Oma majas Tõraveres on nad näitusi korraldanud juba alates 90ndatest aastatest kuid täismõõdus, kaasaja kosmoloogiat kajastavat näitust, ei olnud nad varem koostanud. “Meie teadlastele oli see huvitav väljakutse, kuidas panna inimlikus keeles kirja astronoomia põhitõed ja uusimad saavutused” kinnitas Anu Reinart. “Kuna hiljuti on toimunud erakordseid saavutused kosmosevaldkonnas, nagu asteroidil maandumine või elu võimaldavate tingimuste leidmine teistel planeetidel, siis pidasime oma missiooniks seda tutvustada kõigile .”

Eesti on alates 1. septembrist 2015 Euroopa kosmoseagentuuri liige ning see tähendab, et kuulume kõrgtehnoloogia arendamise tippseltskonda. Värskel näitusel kajastuvad nii Eesti tippteadlaste rahvusvahelise koostöö tulemused kui maailma uusimad avastused elu võimalikkusest kosmoses.

Näituse koostamisel on lisaks Tartu observatooriumi ja Tartu ülikooli teadustöödele kasutatud pilte ja videomaterjali Euroopa Komoseagentuuri (ESA), Euroopa Lõunaobservatooriumi (ESO), Ameerika rahvusliku komoseagentuuri (NASA) arhiividest. Ekspositsiooni on integreeritud ka Eesti kosmosehuvilise ja hobifotograafi Raivo Heina digitaalfotode näitus, kus tulevad esitlusele ka mitu esmakordselt avalikkusele tutvustatavad kosmosefotot.

Külasta teletorni Facebooki lehekülge www.facebook.com/teletorn.
Lisainfo näituse kohta: www.teletorn.ee

Vali Eesti Inimeste Puu 2015!

puuKuni 1. novembrini on igaühel võimalik hääletada internetis Eesti Inimeste Puu 2015 poolt.

Oma hääle saab anda siin: http://arboristidekoda.ee/inimestepuu/haaletus/

Igal inimesel on 1 hääl. Enda hääle kasutamise õigust on keelatud edasi anda. Hääletusperiood lõppeb 01.11.15 kell 00:30.

Ühendkuningriigi suursaadik Christopher Bruce Holtby külastab Sindit

Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi suursaadik Christopher Bruce Holtby külastab seoses Pärnu Briti päevadega 15. oktoobril Sindi gümnaasiumit, kus esineb õpilastele loenguga.

Christopher Bruce Holtby, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi suursaadik Tallinnas, on asetanud veteranipäeval (2013) Püha Jüri monumendi ajalamile pärja Foto Urmas Saard
Christopher Bruce Holtby veteranipäeval (2013) Püha Jüri monumendi juures. Foto: Urmas Saard

Varem NATO-s ja Euroopa Liidus töötanud härra Chris Holtby on olnud Briti suursaadik Eestis alates 2012. aastast, kui 21. veebruaril president Toomas Hendrik Ilves võttis Kadriorus vastu tema volikirja. Tallinnas resideeruv Ühendkuningriigi suursaadik Holtby on korduvalt Pärnumaad külastanud, Kihnu saart koguni kolmel korral, aga Sindit väisab esmakordselt. Briti päeva Sindi gümnaasiumis korraldav õpetaja Silva Sikk ütles, et nii kõrge ametiisik austab oma visiidiga nende kooli esmakordselt. Sikk lisas siiski täpsustavalt juurde, et eelmisel aastal külastasid Sindi gümnaasiumit Briti suursaatkonna töötajad ja kool osales ka üle-eelmisel aastal korraldatud Briti päevadel.

Sindi gümnaasium on suurt tuntust kogunud sinimustvalge lipukultuuri tähtsustamisega, aga kool osaleb innukalt ka mitmesugustes rahvusvahelistes projektides: varem oli Comenius, nüüd Erasmus. Täna lendasidki esimesed külalised Türgist ja Itaaliast Eestisse, et osaleda Sindis kuni 15. oktoobrini kestvas Erasmus projektis. Homme saabub peamiselt õpetajaid veel Belgiast ja Poolast. Arvatavasti kohtub suursaadik ka nende Euroopa Liidu kodanikega, lootis Sikk.

Loe edasi: Ühendkuningriigi suursaadik Christopher Bruce Holtby külastab Sindit

Talukultuurikool ootab akende ja uste restaureerimise koolituspäevale

Taluaken. Foto: Margit Kadak
Taluaken. Foto: Margit Kadak

Järgmisel pühapäeval, 18. oktoobril toimub C. R. Jakobsoni talumuuseumi talukultuurikooli kursus, mis seda korda annab teadmisi ning praktilise kogemuse akende ja uste restaureerimisest.

Oma kodu renoveerimisel on tihti lihtsam viis osta hoonele uueda aknad ja uksed, kui vanu taastada. Kuid sageli kestavad olemasolevad avatäited veel pikka aega, kui neid oskuslikult ning õigete töövõtetega renoveerida.

Koolitusel käsitletakse akna restaureerimise erinevaid tööetappe – värvi eemaldamise viisid, lihvimine, puidu parandused, kruntimine, klaasimine, kittimine ja värvimine. Kuna akna restaureerimisel on tööetappe rohkem, siis selle käigus käsitletakse ka ukse restaureerimist.

Osaleja võib kaasa võtta restaureerimist vajava väikese aknaraami, mille peal praktilises osas harjutada saab. Kui endal sobilikku raami pole, on aknaraam kohapeal olemas. Koolituse läbiviijaks on kogenud restauraator Teet Tooming ettevõttest Säästvad Ehituslahendused OÜ.

Koolitus algab kell 10.00 käsitöömajas ning sisaldab 3 tundi teoreetilist ning 4 tundi praktilist tööd. Osalustasu on 10 EUR, toitlustus 3 EUR (vajalik ettetellimine). Eelregistreerimine kuni 14. oktoobrini e-maili aadressil info@kurgja.ee või telefonidel 44 58 171, 58 600 025.

TABi kuraatorinäitus “Keha ehitus / Body Building” ootab viimasel lahtiolekupäeval kuraatoriekskursioonile

"Keha ehitus". Foto: Ardo Kaljuvee
“Keha ehitus”. Foto: Ardo Kaljuvee

Tallinna Arhitektuuribiennaali 2015 peanäitus “Keha ehitus / Body Building” on Eesti Arhitektuurimuuseumis avatud viimast päeva.

Enne näituse sulgemist kutsuvad näituse kuraatorid Sille Pihlak ja Siim Tuksam viimast korda kuraatoriekskursioonile, et kõiki eksponaate lähemalt tutvustada.

“Keha ehitus” tõi seekordsele biennaalile kümne rahvusvaheliselt tunnustatud arhitektuuribüroo ja uurimisrühma hetkel kõige aktuaalsemad tööd, mis pakuvad ulmelist vaadet arhitektuuri ja ehituskunsti võimalikesse tulevikustsenaariumidesse. Kaasaegse andme- ja robottehnoloogia abil on valatud uude vormi loodusest inspireeritud struktuure, mis võimaldavad tulevikus rajada ehitisi, hoides kokku materjali ja ruumi. Uurijad ja arhitektid liiguvad inspiratsiooni saamiseks ja lahenduste pakkumiseks erinevate distsipliinide vahel.

Kuraatoriekskursioon toimub täna, 11. oktoobril kell 16, sissepääs muuseumipiletiga. Näitus on avatud Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2) kell 10-18.

 

Vest-Agderi kunstistipendium ootab Lääne-Virust ettepanekuid

Lääne-Viru sõprusmaakond Vest-Agder Norrast annab kaheksandat korda välja stipendiumi Lääne-Virumaal tegutsevale kunstnikule.

Lääne-Viru maavalitsus ootab ettepanekuid selle kohta, keda innustada tänavu Vest-Agderi kunstistipendiumiga. Stipendiumi eesmärgiks on kaitsta ja edendada kultuuri- ja kunstikeskkonda maakonnas ning anda kohalikule kunstnikule võimalus edasi areneda. Stipendium võib jaguneda mitme kandidaadi vahel.

Vest-Agderi kunstistipendiumi kaudu on varasema seitsme aasta jooksul toetatud 11 Lääne-Virumaa inimest. Mullu sai stipendiumi noor instrumentalist Ingely Laiv.

Stipendiumi taotlus peab sisaldama kunstniku isikuandmeid (sh pangakonto number), loetelu 2015. aasta tähtsamatest töödest-projektidest ja kirjeldust stipendiumi kasutamise kohta. Lääne-Viru maavalitsuse poolt moodustatud komisjon valib esitatud kandidaatide seast vähemalt ühe kunstniku ning esitab kandidaadi andmed edasi Vest-Agderile. Otsus tehakse teatavaks hiljemalt 1. detsembriks.

Lääne-Viru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakond ootab vabas vormis taotlusi märgusõnaga “Vest-Agderi kunstistipendium” 30. oktoobriks elektrooniliselt aadressil haridusosakond@laane-viru.maavalitsus.ee või postiaadressil F. R. Kreutzwaldi 5, 44314 Rakvere.

Maitseelamuste Kojas on kolmapäeval hõimutoitude töötuba

Hõimunädala kolmapäeval, 14. oktoobril kell 18 toimub Tartus Maitseelamuse Kojas udmurdi ja soome rahvustoitude meistriklass.

Udmurdi roogasid teeb Ljudmila Ruukel ja  soome sööke Jouni Himanen.

Meistriklassi võib kaasa võtta ka lapsed. Osavõtutasu täiskasvanutele 10 eurot, lastele tasuta. Maitseelamuste Koda asub Tartus Lutsu tn 3.

Töötoa korraldamist toetab kultuuriministeerium.

Jõõpres alustati tänavuste Pärnu Briti päevadega juba aegsasti enne 14. oktoobrit

Möödunud aastal MTÜ Estobrit algatusel peetud Pärnu Briti päevad omandavad tänavu juba märkimisväärselt suuremat haaret, millega liituvad ka maakonna pisemad kogukonnad ja nende kõige nooremadki kodanikud.

Lavassaare raudteemuuseumi rööbastel olev auruvedur meenutab pisut Sodori saarel jutustatud auruvedurit Thomas Foto Urmas Saard
Lavassaare raudteemuuseumi rööbastel olev auruvedur meenutab pisut Sodori saarel jutustatud auruvedurit Thomas. Foto: Urmas Saard

Jõõpre Jõmmu lasteaia mudilased räägivad väikesest vedurist nimega Thomas, aga loetakse teisigi lugusid Inglismaast ja Inglismaalt. Auruvedur Thomase sarja raamatute jutustused on Jõõpre lastele lähedasemad seepärast, et neist mitte kaugel asuvas Lavassaare raudtemuuseumis näeb mitmeid vanu vedureid. Näiteks Sodori saarel buss Bertie’ga võidusõitu tegev Thomas näib raamatu joonistusega võrreldes kuidagi sarnasena ühe Lavassaares konutava auruveduriga.

Jõõpre kooli õpetaja Ülle Haavasaar ütles, et 5. oktoobriks valmis videoklipp teemal Halloween. Selles osalesid 5. klassi näiteringi õpilased. Filmisid ja video panid kokku 9. klassi õpilased Melanie-Anett Toomast ja Samantha Ubakivi. Videoklipp on üks osa 14. oktoobril Paikuse põhikoolis toimuvast konkursist, milles osaleb ka Jõõpre kooli 3-liikmeline võistkond Briti päevadele pühendatud Pärnumaa koolide viktoriinil.

Võõrkeelte kabinetis vahetuvad stendid materjalidega teemal the UK, the Royal Family, Holidays in the UK jms. Inglise keele tundides kasutatakse õppetöös erinevaid veebilehekülgi, näiteks www.projectbritain.com jms. Haavasaar täpsustas, et osa tegevusest, mis sobitub hästi Briti päevadesse, on toimunud juba septembris, aga ta lubas teemat kajastada 12.-16. oktoobri ainetundideski.

Pärnu Briti päevad toimuvad 14. kuni 18. oktoobrini.

Urmas Saard

Piima- ja leivanädala tegevus koondus Sindi lasteaia Punamütsikese kohvikusse

Käesoleva aasta jaanuari seisuga kuulub üle riigi tervist edendavate lasteaedade võrgustikku 246 koolieelset lasteasutust, ühendusega on liitunud ka Eesti vanim järjepidevalt tegutsev Sindi lasteaed, kus tervise nõukogu eestvedamisel sisustati tänavune leivanädal mudilastele hästi meeldejäävate sündmustega.

Viljapead, mille teradest valmivad leib ja sai Foto Urmas Saard
Viljapead, mille teradest valmivad leib ja sai. Foto: Urmas Saard

Reede hommikul kogunesid lasteaia rühmade Puhhid, Lepatriinud, Pesamuna, Päikesejänku, Tibud ja Mesimumm võimlemissaali, kus lastega vestlesid Punamütsike (Eve Vellner) ja tema abiline (Astrid Närep). Õpetaja Ülle Jantson mängis akordionit.

Lastehommikul vaadati õpetlikku nukunäidendit „Väike kirju kana ja nisutera“, mille on inglise muinasjutu ainetel loonud Jaan Rannap. Lasteaia õppealajuhataja Reine Tänav ütles, et näidend leiti lasteajakirja Täheke 1987. a märtsi numbrist. Kui Punamütsike ja abiline suured peegeluksed kõrvale lükkasid, ilmusid järgemööda nukuteatri lavale kana, kass, koer, part, nisupea. Nähtamatuks jäid Erika Sõrmus, Eda Sillaots, Helle Tõkke, Siiri Sankovski, aga mitte hääletuks. Laval oli vilgast tegevust ja laisklevat tegevusetust ning jutlemist parasjagu. Aga väga lühidalt jutustades leidis väike kirju kana nisutera, siblis tera mulda ja sirmi varjust hakkas kerkima nisukõrs suure viljapeaga. Kui kana viimaks krõbeda pruuni saiaga tuli, tahtsid kõigepealt need saiakääru ampsata, kes midagi selle pätsi valmimise heaks polnud tahtnud teha. Tuleb ette, et nii juhtub teinekord ka päris elus ja mitte ainult muinasjutus.

Loe edasi: Piima- ja leivanädala tegevus koondus Sindi lasteaia Punamütsikese kohvikusse

Regionaalhaigla verekeskus korraldab Narva Linnuses doonoripäeva

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus korraldab neljapäeval, 29. oktoobril kella 12.00-16.00 Narva linnuses (Peterburi mnt 2, Narva) järjekordse doonoripäeva.

Narva linnus Foto Urmas Saard
Narva linnus. Foto: Urmas Saard

Verekeskus tänab südamest juunis Narvas toimunud doonoripäeval verd loovutanud doonoreid ning julgustab tegema järgmisi heategusid 29. oktoobril toimuval doonoripäeval.

“Ootame väga narvakatega kohtumist, sest Narva doonorid on igal korral meie doonoripäevi heatujuliselt ja rohkearvuliselt väisanud ning tõhusalt meie verevarusid täiendanud.” sõnas Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp.

Viimati käis Regionaalhaigla verekeskus Narvas tänavu 6. juunil ning siis külastas doonoripäeva kogunisti 106 inimest, tervislik seisund lubas verd loovutada 85 doonoril ning esmaseid vereloovutajaid oli kogunisti 19, koguti ligi 40 liitrit hinnalist verd. Loe edasi: Regionaalhaigla verekeskus korraldab Narva Linnuses doonoripäeva

Tänati Põlvamaa ainesektsioonide juhte

Ühispildil ainesektsioonide juhid Foto erakogust
Ühispildil ainesektsioonide juhid. Foto erakogust

8. oktoobril toimus Räpina Inkubatsioonikeskuses Põlvamaa õppeasutuste ainesektsioonide juhtide tänuüritus, kus neid tubli töö eest tunnustati.

Ainesektsioonide juhte tänasid ja tunnustasid kinkekaartidega maavanem Ulla Preeden ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esimees Kaido Kõiv. “Tänan teid töö ja vastutuse eest, mille olete enda kanda võtnud. Teie valmisolek ja tahe panustada haridusse on eeskujuks meile kõigile”, ütles maavanem oma tervituskõnes ja soovis kõikidele ainesektsiooni juhtidele jõudu ja tublidust oma aine tegevusi maakonnas korraldada.

Maakonna ainesektsioonide juhid korraldavad ja planeerivad maakondlike olümpiaade ning õpilasüritusi ja korraldavad oma ainesektsioonide tööd ning koolitusi.