Rõuge TV toimetus sai valmis videoloo uuest Rõuge skatepargist. Vaata lõiku siit:
Allikas: Rõuge TV
Rubriik: Võrumaa
“Kummardus meie isadele” Rogosi mõisas
Kallis isa ja pereinimene!
Oled oodatud Haanja valla perepäevale “KUMMARDUS MEIE ISADELE” 12. novembril 2011 kell 12 Rogosi mõisa, Ruusmäel. Kavas on südamlik kontsertkava lastelt ja naistelt meie praegustele ja tulevastele isadele.
Peale südamlikku osa soovime jätkata pisikese IDEEKOHVIKUGA, kus võiks olla jututeemaks meie tuleviku Haanja Kool, et teaksime kuhu edasi liikuda ning oma lastele parim haridus koduvallas anda. Samal ajal vaatavad noorimate järgi ning sisutavad laste aega Haanjamaa noored.
Võimalusel võiksid tuua kaasa ka midagi meie ühisele lauale, et kerge suupistega meeli ergutada.
Palun edasta kutset ka oma üleaedsetele!
Rahulikku hingedeaega soovides,
Einike Mõttus
Haanja Kooli hoolekogu aseesimees
+372 5816 5201
„Igavene Suvi“ esitluskontserdid erinevates kohtades
Allan Vainola ja Unenäopüüdjate teine album “Igavene suvi” on kokkuvõte ansambli viimaste aastate tegevusest. Helipildilt on album kirevam ja aktiivsem kui esimene, mõtisklevate palade vahelt kostab sekka positiivsemaid meeleolusid, mõnedesse lauludesse on kaasatud löökriistad, mida mängib Malcolm Lincolnist tuntud Hans Kurvits.
Uuele materjalile lisaks on akustilise puudutuse saanud Vennaskonna repertuaarist tuntud Taksosõit ja Igavest elu lõppevas öös. Laulutekstide osas on plaadil esindatud Andres Aule, Mait Vaigu, Leelo Tungla ja Peep Männili looming. Plaadile jõudnud paremik sisaldab 12 laulu ja on salvestatud ja miksitud Kaupo Kaldmäe, Rainer Jancise ning Teet Kehlmani poolt. Masterduse on teinud Eesti uuema aja multiinstrumentalist Ervin Trofimov, keda teatakse eelkõige ansambli Opium Flirt ridadest ja Minerva Pappi Soome stuudiost Finnvox – tegija, kes on masterdanud ka Värttina ning Appocalyptica plaate.
Kontserdid:
10.11 Viljandis klubis Rubiin
12.11 Võru Kultuurimajas Kannel
18.11 Pärnu Kuursaalis
19.11 Tartu Genialistide Klubis
02.12 Tallinnas Von Krahlis
Täpsem info: Facebookis, MySpace’s, Koduleht
Enneolematu kostüümipidu Rõuges
Laupäeval, 12. novembril algusega kell 19.30 leiab Rõuge rahvamajas aset lustakas peoõhtu.
Kõigile kostümeeritutele üllatused.
Õhtu hakul lõbus näitemäng “Külaline Philadelphiast”. See on komöödia mehest, kes ärkab hotellitoas võõra naise kõrval, aga oma kaasa on kohe-kohe saabumas. Mees hakkab hullust olukorrast väljapääsu otsima, kuid mässib ennast veel rohkem sisse…
Teisigi külalisi on peole tulemas ja tantsule kutsub ansambel “Vana Kallim”.
Pääse 5 eurot. Tule lustima – november on ju mardi- ja kadrikuu!
Info tel +372 5302 6770 (Ive)
“Täitsa lõpp” homme Rõuge rahvamajas
Eesti rahva enda tehtud mängufilm “Täitsa lõpp” linastub reedel (11.11.11) Rõuge rahvamajas.
Maailma esimene ja eestlaste endi valmistatud talgufilm “Täitsa Lõpp” on ilmatu tempoga roadmovie läbi Eesti kulgemisest, ogarate inimestega toimetulekust ja armastuse leidmisest.
Rõuge rahvamajas käivitub film sel reedel kell 20.11.
Filmi treilerit näeb siit
http://www.youtube.com/watch?v=3qaKNZMKp3o
Rõuge koolis tuleb perepäev
17. novembril on kõik Rõuge kooli praegused ja endised õpilased ning nende pered oodatud Rõuge kooli perepäevale.
Avatud on järgmised töötoad: „Multikultuur – erinevad kultuurid, filmid, tantsud,
keeled”; „Folkloor – pillid, rahvakultuur”; „Käsitöö – meisterdamine heategevuslikuks loteriiks Võru jõululaada tarbeks”; „Raha – võimalus mängida Casflow-mängu ja muud temaatilised tegevused”; „Keskkond – kõik vajalik ja põnev seoses keskkonnahoiu ja prügiga”; „Energia – energiasäästuga seotud tegevused”; „Lauamängud – koos pere ja sõpradega mängimiseks huvitavad lauamängud”; „Sport – sportmängud võimlas”.
Päev lõpetatakse ühistantsudega saalis ja kringlisöömisega sööklas.
Kui õpilane ja tema pere vajab bussi perepäevale tulekuks ja kojusõiduks, siis tuleks sellest teatada kooli hiljemalt teisipäevaks,15. novembriks.
Kas kaamel mahub nõelasilma?
Inimesi köidavad ikka kurioosumid, mõistetamatud, väga suured või väga väikesed asjad. Kuidas suudab inimene valmis meisterdada nii väikese kujukese, mis ei mahu kätte võtta ega paista palja silmaga?
Just niisuguseid töid meisterdabki peatselt 90-aastaseks saav Armeenias elav Eduard Kazarjan. Ta nikerdab mikroskoobi all killukesest kullast, kalasoomuseliistakust, vääriskivist, elevandiluust kuju – täiesti tuntava Chaplini, Gulliveri, Jacksoni, paigutab selle kuju kas juuksekarva sisse või otsa seisma. Nõukogude perioodil olevat Kazarjani annet kurjasti kasutatud, ta pidi tegema, sageli selle eest tasu saamata, miniatuure kingitusteks riigi kõrgetele väliskülalistele, näitusi lubati korraldada vaid Armeenias. Tänapäeval eksponeeritakse Kazarjani töid kogu maailmas. Ameerikas on see kollektsioon arvatud maailma 10 kõige ainulaadsema väljapaneku hulka. Üks kollektsioon on nüüd harukordselt ka Võrus vaadata. Seni on neid töid Eestis eksponeeritud vaid korra, meilt liigub näitus edasi Lätti.
Imepisikeste, mikromillimeetrites mõõdetavate ja mikrominiatuurideks nimetatavate tööde tegelikku suurust või väiksust on võimatu endale ette kujutada. Mõned näited: kimp punaseid roose, mille lehed on kalasoomusest, varteks inimkarvad. Kaamelikaravan kõndimas nõelasilmas. Juuksekarva otsas seisev Venus. Kristlikud ornamendid plaadikesel, mille paksus on 0,05 mm….. Töid on autor joonistatud, graveeritud riisiterast lõigatud liistakule, mooniseemnele, kalasoomusele, juuksekarvale, kasutatud on elevandiluud, vääriskive, mitmesugusid vääriskivimeid. Erinevaid tasapindu kasutades on Kazarjan tekitanud perspektiive, on ka nö liikuvaid pilte.
Kõik need tööd on loomulikult valmistatud käsitsi, autori leiutatud erilise tehnoloogia ja ainulaadsete tööriistade abil. Sedalaadi loominguga tegelejaid on maailmas teisigi, Kazarjani poolt saavutatut ei ole üldise arvamuse kohaselt keegi suutnud ületada. Aega kulub nii tööriista kui ka mikrominiatuuri valmistamiseks päevi, mõnedel juhtudel isegi kuid. Ülikeeruline on tööd tehes oma liigutuste koordineerimine ja kontrolli all hoidmine. Töötada tuleb südamelöökide vahel, ning püüda liigutada sõrmi ühes rütmis hingamise ja ripsmete liigutustega. Töö peab käima täpses rütmis hingamisega. Euroopas tuntakse Kazarjani maali „Mona Lisa“ kujutajana riisiteral. See töö asub praegu Pariisis. Eduard on ka Guinnessi rekordite raamatus kajastatud kui maailma kõige väiksema häält tegeva viiuli looja – selle muusikariista pikkuseks on vaid 7 millimeetrit.
Võrumaa Muuseumi näitusel on väljas 30 eriilmelist tööd. Taiesed on paigutatud klaaskolbidesse, nende nähtavaks tegemiseks kasutatakse koguni kahte suurendusklaasi.
Inimene tahab nähtut või kogetut alati millegagi võrrelda. Mis asi see mikrominiatuur ikkagi on? Kui väike ta tegelikkuses siiski on? Võtke kätte üks juuksekarv, kujutage ette selle sisse lõigatud ava ja sinna paigutatud kujukest…., või juuksekarva otsas seisvat Milo Venust. Või vaadake tavalist nõelasilma, ja püüdke mõista, kuidas meister on sinna suutnud sokutada kaamelikaravani.
Suurendusklaasi sisse vaatav inimene on ka teatanud – nii väike! Siis jõutakse pead vangutama paneva tõdemuseni – tegelikkuses on kujukene või joonistus siis ju veel pisem!
Tulge imetlema inimkäte ainukordset loomingut! Kaamel mahub nõelasilma!
Näitus on Võrumaa Muuseumis lahti ainult 17. novembrini iga päev 10 -17.
Siiri Toomik
Bioneer kirjutab Eesti I kodanikuajakirjanduse konverentsist
Kodanikuajakirjanduse mõiste hõlmab endas kõiksuguseid blogijaid, vallaajalehtede tegijaid, kohalike raadiojaamade kuldsuusid ning lihtsalt aktiivseid inimesi, kes on võtnud oma südameasjaks meediamaastiku mitmekesisemaks muutmise.
Edasi loe siit: http://www.bioneer.ee/eluviis/sots/aid-12254/Kodanikuajakirjandus-laiendab-ajakirjanduse-piire
Võrus avatakse taldrikugolfi rada
Võrus avatakse neljapäeval, 10. novembril Koreli oja kallastel uue hobiala disc-golfi ehk taldrikugolfi rada.
Taldrikugolf on sportmäng, kus mängijad peavad võimalikult väheste visetega lendava taldriku viskama korvi. Mängu võitjaks on see, kes väiksema visete arvuga läbib etteantud raja. Mäng sarnaneb oma põhimõttelt tavalise golfiga ja vaid selle vahega, et palli ja kepi asemel on ketas ja spetsiaalne kettidega korv. Mäng on kiiresti õpitav ja jõukohane kõigile.
Üheksast korvist ja viskepunktist koosnev rada asub Koreli oja ääres Tartu tänava ja Vabaduse tänava vahelisel alal. Avamisüritus leiab aset 10. novembril kell 14. Oodatud on igas vanuses huvilised.
Marianne Mett
Võro keele nätäl om võigõluisist tihtsa
Täämbädsest nakas pääle võro keele nätäl. Timahavatsõ võro keele nädäli üts ettevõtmine om mis taht ainõ tunni uman keelen pidämine. 7.-11. märdikuu pääväl saa teos veebiviktoriin «Ütski tark ei sata’ taivast» ja vahtsõnõ võigõlus «Kullõ’, ma loe sullõ!».
Võro instituut om võro keele nädäli puhul üten haardman päämidselt kuulõ, a muidoki saava’ uma keele hääs midägi tetä’ kõik Võromaa inemise’. Kõgõ lihtsamb, a saman hädävajalidsõmb om iks ummi vanõmbidõ ni latsiga võro keelen kõnõlda’.
Nigu jo paar aastakka, lätt seogi kõrd võro keele nädälil valla 8. ja 11. klassilõ mõtõldu veebiviktoriin «Ütski tark ei sata’ taivast». Seoga vällä sõglut parõmba võro keele tundja’ kutsutas vahtsõ aasta algusõn võro keele olümpiaadilõ.
9. novvembril tulõ vähämbile, 2.-7. klassi opilaisilõ Võro latsiraamadukogon ettelugõmispäiv «Kullõ’, ma loe sullõ!».
Koolõn üle vana Võromaa peetäs võro keele nädälil opitunnõ võro keelen. Haani koolin om näütüses plaanin võrokeeline tüüoppusõ tunn, Oraval andva kogoni kõik oppaja märdipääväl umma ainõt võro keelen.
Mari Kodres kirjutab kodanikuajakirjanduse konverentsist
Hea Kodaniku tegijad Mari Kodres ja Urmo Kübar osalesid 4. novembril Väimelas toimunud Eesti I kodanikuajakirjanduse konverentsil. Muljed võtab lühidalt kokku Mari siin: http://ngo.ee/ngo/8/article/2469.
Võrumaa muuseumis näeb võimatut võimalikkust
Ainulaadsete tööriistadega valmistab ta mikroskoobi all väikese skulptuuri või joonise, paigutab selle nõelasilma, juuksekarvale või juuksekarva sisse. Taies ise on mõõdetav mikromillimeetrites, näha saab seda vaid läbi suurendusklaasi.
Näitus Kazarjani töödest on arvatud maailma 10 omapärasema kollektsiooni hulka, kõikjal maailmas on need mikrominiatuurid pälvinud suurt huvi. Nüüd on niisugune näitus vaadata ka Võrumaa Muuseumis (Katariina 11). 30 läbi vastava suurendusklaasi vaadeldavat tööd tekitavad hämmingut, imetlust ja austust meistri vastu. Võimatu on saanud võimalikuks!
Näitus on avatud 17. novembrini iga päev 10 –17. Pilet 3.- ja 1.50
Rogosi mõisas tähistatakse isadepäeva
Praegused ja tulevased Haanimaa isad on oodatud Haanja valla perepäevale “Kummardus meie isadele” 12. novembril kell 12.00 Rogosi mõisa. Kavas on südamlik kontsertkava lastelt ja naistelt meie praegustele ja tulevastele isadele.
Peale südamlikku osa, soovime jätkata pisikese ideekohvikuga, kus võiks olla jututeemaks meie tuleviku Haanja Kool,et teaksime kuhu edasi liikuda ning oma lastele parim haridus koduvallas anda. Samal ajal vaatavad noorimate järgi ning sisutavad laste aega Haanjamaa noored. Tulijad võiksid võimalusel tuua kaasa ka midagi meie ühisele lauale, et kerge suupistega meeli ergutada.
Täpsem info: Einike Mõttus, Haanja Kooli hoolekogu aseesimees, tel 58165201
Uma keele mõistminõ rahvaloendusõl kirja
Padari Ivari,
Euruupa Parlamenti valit võrokõnõ
Ma kutsu kõiki võrokõisi üles rahvaloendusõl umast võro keele mõistmisõst märku andma. Nii saami teedä naidõ inemiisi arvu, kiä kandva mi kultuuri ja kõnõlõsõ mi kiilt.
Seo aasta perämädsel pääväl lätt Eestin valla rahvaloendus. Taa rahvaloendus om esieräline, selle et edimäst kõrda saava võrokõsõ (ja seto, mulgi ja tõsõ) panda kirja uma paigapäälidse keele mõistmisõ.
Võro kiil om üts Euruupa paigapäälitsit kiili (regionaalkiili). Tuusjaos, et saanu hinnäst tõisiga võrrõlda, olnu vajja teedä keele kõnõlõjidõ nummõrd. Viil om vajja võrokõisi vai sis keele kõnõlõjidõ nummõrd nii võro as’a ajajilõ ku Eesti riigile. Selle et ku omma kultuuriprogrammi ja tsihtraha säändside kultuuri- ja keelerühmi jaos, sis pidänü olõma ka teedä, ku pall’o näid om, kellele rahha jaetas.
Nii mõnigi võrokõnõ, seto vai mulk om pruuvnu hindä võrokõsõs, setos vai mulgis olõmist vai keele kõnõlõmist kirja panda ka varrampa, a seo om olnu väega juhuslik. Mõni rahvaloendaja om tuu kirja pandnu, mõni om ütelnü, et tuud ei saa kirja panda, selle et ei olõ ette nättü. Määnestki statistikat varatsõmpi andmidõ perrä tetä ei saa.
Kats aastakka tagasi tetti Eesti mõnõn paigan proomi-rahvaloendust. Üts paik, kos tuu proomiloendus tetti, oll’ Rõugõ vald. Tull’ vällä, et kolmas jago Rõugõ valla rahvast pandsõ kirja võro keele mõistmisõ, ilma et sääl olõs määnestki eräle küsümüst kirän olnu. Tuu panti kirja tõsõ keele mõistmisõ ala. Ku olnu eräle küsümüs, sis olõs naid kirjapandjit vast hulga inämb olnu, selle et Rõugõn om võro keele mõistminõ väega hää. Loe edasi: Uma keele mõistminõ rahvaloendusõl kirja
Artur Talvik: jäik seadus takistab kogukonnaraadiote teket
Piiratud levialaga kogukonnaraadiote teket takistab jäik seadusandlus, mis käsitleb ühe mõõdu järgi nii asjaarmastajaid kui professionaalseid kommertskanaleid, rääkis Eesti esimesel kodanikuajakirjanduse konverentsil Raadio Juminda Poolsaar ellukutsuja Artur Talvik.
Kogukonnaraadio juured istuvad sügaval piraatluses. 1960ndatel kasutati Ühendkuningriigis piraatprogrammi eetrissesaatmiseks laevu, millega sõideti Põhjamere neutraalsetesse vetesse. See käis Talviku sõnul kuni 1966. aastani, mil seadusega selline tegevus keelustati.
Oma jälje olid valdavalt alternatiivset muusikat mänginud piraatraadiod aga selleks ajaks jätnud ning BBC oli sunnitud oma muusikavalikut ajakohastama. Paljud senised piraat DJ-d läksid tööle BBC-sse.
„Sellest hakkas välja kujunema kogukonnaraadio,“ ütles Talvik. Ühendkuningriigis tegutseb praegu umbes 150 analoogset raadiojaama, Austraalias üle 400, populaarsed on need ka USAs. „Meil populaarsus täiesti puudub,“ nentis Talvik.
Raadio Juminda Poolsaar sündis autokino n-ö kõrvalproduktina, sest autokino tarbeks vajalik sagedus oli Talvikul olemas ning üks asi viis teiseni: „Panin antenni püsti ja muusika käima. Helistasin küla peal inimestele, et raadio alustas.“
Vastuvõtt oli Talviku sõnul suurepärane. „Küla rokkis!“ Kui nädal hiljem oli mehel raadiotegemisest isu täis, hakati helistama ja sõimama, et miks raadio ära lõppes. Loe edasi: Artur Talvik: jäik seadus takistab kogukonnaraadiote teket
Pokumaa ürituste kava novembris
Pokurahvas annab teada, et Pokumaal on tulemas tegus novembrikuu ja kõik huvilised – nii väikesed kui suured – jätkuvalt oodatud aktiivselt kaasa lööma.
3.-4. november – Metsa-aasta õppeprogrammid Pokumaal
I programm on mõeldud I-IV klassi õpilastele ja II programm V-IX klassi õpilastele.
I programmi kestuseks orienteeruvalt 1 tund ja 45 minutit, millest esimene pool väljas loodusretkel, kus pööratakse tähelepanu elusloodusele ja erinevate taime- ning loomaliikide valmistumisele talveks ja teine pool Pokukojas tutvustatakse läbi E.Valteri loomingu metsaelustikku ja tegeldakse meisterdamisega. Optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 50 EUR.
II programmi kestuseks orienteeruvalt 2 tundi,millest esimene pool väljas loodusretkel, kus pööratakse tähelepanu metsa kui ökosüsteemi ja metsa ning inimese vaheliste suhete tundmaõppimisele ja teine pool Pokukojas, kus vaadeldakse mida puidust saab ja tutvustatakse metsa rekreatiivseid väärtusi. Optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 60 EUR. Loe edasi: Pokumaa ürituste kava novembris
Tähtraamat oppas
Lindora laadul näüdäti edimäst kõrda tulõva aasta Võro-Seto tähtraamatut. Seokõrd om päält kallendriosa tähtraamatun peris pall’o egäsugumaidsi oppuisi.
Opatas tegemä sannaaho kerest, om vihtu tegemise oppus, kõnõldas söögikombist ja opatas sõira tegemä. Kõgõ esierälidsemb om kemmerguoppus: Tobrelutsu Peep kõnõlõs, kuis saa tetä kõrralikkõ kuivkemmergit.
Tähtraamatun om ka hulga luulõtuisi, eräle osa om pühendet tulõva-aastadsõlõ juubilaarilõ Kauksi Üllele.
Üles omma loedu ka vahtsõ umakeelidse välläandõ ja kultuurisündümise, miä omma ilmunu vai olnu simunapääväst 2010 kooni simunapääväni 2011. Tähtraamadu vaihõl om ka suur sainakallendri. 2012. aastaga Võro-Seto tähtraamatut saava huvilidsõ osta Võro instituudist.
Uma Leht
Tsiklimeeste paradiisis peibutati põllumehi
Uued mudelid on pühendatud John Deere’i 175. sünnipäevale, mida peetakse tuleval aastal. Tutvustati uue põlvkonna 6R, 7R ja 8R seeria traktoreid, mille peamised uuendused on võimsad ökonoomsed ima AdBlue vajaduseta diiselmootorid ja uued automaatroolimise lahendused. Samuti esitleti Eestis esimest korda uuel tehnoloogial põhinevat rootorkombaini ning ilma luugita rullipressi.
Täna saavad John DeereŒi GPS seadmetega masinad kasutada tasuta juhtsignaali SF1, mis annab töö täpsuseks 30 cm ja litsentsitasuga juhtsignaali SF2, mis annab töö täpsuseks 10 cm. Tuleval aastal hakkab Stokker Agri pakkuma uut signaaliteenust kohalikest mastidest, mis tagab töö täpsuse 2 cm, nii vähenevad töö- ja ajakulu märgatavalt. Loe edasi: Tsiklimeeste paradiisis peibutati põllumehi
Allan Vainola & Unenäopüüdjad esitleb Võrus uut albumit
Võru Kandles toimub 12. novembril kell 19:00 Allan Vainola & Unenäopüüdjate uue albumi „Igavene Suvi“ esitluskontsert.
Allan Vainola ja Unenäopüüdjate teine album “Igavene suvi” on kokkuvõte ansambli viimaste aastate tegevusest. Helipildilt on album kirevam ja aktiivsem kui esimene, mõtisklevate palade vahelt kostab sekka positiivsemaid meeleolusid, mõnedesse lauludesse on kaasatud löökriistad, mida mängib Malcolm Lincolnist tuntud Hans Kurvits.
Uuele materjalile lisaks on akustilise puudutuse saanud Vennaskonna repertuaarist tuntud Taksosõit ja Igavest elu lõppevas öös. Laulutekstide osas on plaadil esindatud Andres Aule, Mait Vaigu, Leelo Tungla ja Peep Männili looming. Plaadile jõudnud paremik sisaldab 12 laulu ja on salvestatud ja miksitud Kaupo Kaldmäe, Rainer Jancise ning Teet Kehlmani poolt. Masterduse on teinud Eesti uuema aja multiinstrumentalist Ervin Trofimov, keda teatakse eelkõige ansambli Opium Flirt ridadest ja Minerva Pappi Soome stuudiost Finnvox, tegija, kes on masterdanud ka Värttina ning Appocalyptica plaate. Loe edasi: Allan Vainola & Unenäopüüdjad esitleb Võrus uut albumit
Raivo Suni: kodanikuajakirjandus on pakkujakeskne
Kodanikuajakirjandus on liiga pakkujakeskne ning sisuloojad mõtlevad vähem sellele, kas neil on olemas ka auditoorium, rääkis ajakirjanik Raivo Suni reedel Võrumaa kutsehariduskeskuses toimunud kodanikuajakirjanduse konverentsil „Iga kodanik võib olla ajakirjanik!?“.
Ajakirjanduses peab olema kaks poolt – tegijad ja lugejad. Suni hinnangul on kodanikuajakirjandus aga praegu liiga pakkujakeskne ehk siis tehakse küll, kuid mõne üksiku erandiga jääb valdav osa sellest lugejate-vaatajate vaateväljast kõrvale.
„Kodanikuajakirjandusest saame rääkida siis, kui selle keskmes on inimese suhe ühiskonnaga,“ ütles Suni. „Võtmeküsimus on empaatia info pakkuja ja vastuvõtja vahel.“
Suurbritannias oli kodanikuajakirjanduse murdepunktiks 2005. aasta Londoni terrorirünnak, mille järel saatsid inimesed BBC toimetusele tuhandeid fotosid, videosid, e-kirju. Suni rääkis, et see oli esimene kord, mil BBC kodanikuajakirjanduse enda infovoogu lülitas.
Tema sõnul on ka rahvusringhäälingus arutatud, kuidas kaasata kodanikuajakirjandust rohkem uudisloomesse, kuid seni on see tema hinnangul paremini õnnestunud on-line väljaannetel delfi.ee ja postimees.ee ning telemagasinil Reporter.
Võrus pakutakse Uma Meki laadal puhast kohalikku toitu
Võrus toimub täna II Uma Meki suurlaat, kuhu tuleb oma toodanguga üle viiekümne Lõuna-Eesti talutoiduga kaupleja. Kohal on nii kartuli-, õuna- ja meemüüjad kui teavitatud koduköökides maitsvate toodete valmistajad, kes pakuvad suitsuliha, leiba või teisi küpsetisi.
Võrumaa päritolu toidu kaubamärgi Uma Mekk kandvate toodete seast on esindatud Taarapõllu talu kuulsad marjakrõpsud, jahud ja mahlad, Kutsa-Tannili talu mahe kõrvitsamoos, Alt-Lauri talu hõrgud kastmed, Tammiku talu kõrvitsasupp, seemneleib ja sibulapirukas, Hämsa maasuitsusingi karask, Jõeniidu talu Iskna kitsepiimajuustud, Mardimäe talu mahedad kartulisordid. Teiste hulgas Lõunakeskuse Taluturu ja Põlvamaa Rohelisema märgi nime alla koondunud ettevõtjad.
„Ka laadal pakutud käsitöömeistrite kaup on seotud toiduga,“ ütles laada peakorraldaja ja Uma Meki projektijuht Ave Tamra. „Oluline, et kõik oleks “uma ja hää“”.
Kell 10 algab samas toidukoolitus “Euroopa toit meie põllult”, mida juhendavad Eesti Kulinaaria Instituudi asutaja Dmitri Demjanov ja Soome Suursaatkonna peakokk Ants Uustalu. Nad tutvustavad laadakülastajatele eestimaise tooraine kasutamise võimalusi euroopalikus köögis.
Võrumaa kutsehariduskeskus kutsub mekkima Urvaste kandi traditsioonilisi vanu toite. Laadal on töötuba lastele, kus õpetatakse kartuliküünalde, seebile vildist kingitasku valmistamist ja sibulavanikute punumist.
Kohaliku ehk Võrumaa päritolu toidu kaubamärki Uma Mekk annab välja MTÜ Võrumaa Partnerluskogu. Suurlaada eesmärk on tutvustada tarbijale nii kohalikke kui ka kaugemaid toidutootjaid ning juhtida laiema avalikkuse tähelepanu kohaliku toidu tarbimise tähtsusele.
Laat toimub Võru spordihallis 5. novembril kell 10-16.
Tiit Hennoste: ajakirjandus pihustub
Suurte ajakirjanike aeg on läbi, Eesti ajakirjandus pihustub ning üha rohkem imiteerib ajakirjandust, ütles meediaguru Tiit Hennoste reedel Võrumaa kutsehariduskeskuses toimunud kodanikuajakirjanduse konverentsil „Iga kodanik võib olla ajakirjanik!?“
„Kuhu on ajakirjandus läinud ja läheb? Mul on märsõnaks „pihustumine“,“ rääkis Hennoste. Kui varem oli tema sõnul selge vahe „kollase“ ja „valge“ ajakirjanduse vahel, siis nüüd pilt üha enam hägustub, nagu hägustub piir klassikalise uudise ja arvamuse vahel.
Pihustumise ühe põhjusena tõi Hennoste välja autori rolli vähenemise. 1990ndad oli tema käsitluses „suurte“ ajakirjanike aeg, mil maksis üksiku ajakirjaniku vaim, võim ja vägi – üks ajakirjanik võis kukutada valitsuse. „Kuid praegu see hajub,“ lausus Hennoste. Teksti küljes on küll nimemärk, kuid seda teksti on teinud paljud inimesed alates toimetajatest, lõpetades küljendajaga.
Muutunud on seegi, et kui varem rääkis ajakirjandus minevikust, toimunust, siis nüüd üha rohkem tulevikust. „Me teame, mis võib viie aasta pärast juhtuda, aga mitte seda, mis juhtus eile,“ ütles Hennoste.
Probleemina tõi ta välja ajakirjanike üha kitsamaks muutuva allikabaasi ning ajakirjanduse üha suuremaks muutuva ajakirjanduse imiteerimise. „Mida rohkem on seal seda, mis ei ole uudis ega arvamus, seda rohkem on see ajakirjanduse imitatsioon. Kui panna kokku imitatsioon ja pihustumine ning ka internet, mis kõike võimendab, siis see meenutab mulle kaubamaja „hulle päevi“,“ sõnas Hennoste. Loe edasi: Tiit Hennoste: ajakirjandus pihustub
Võrumaal toimus täna kodanikuajakirjanduse konverents
Konverentsil astusid üles (aja)kirjandusteadlane Tiit Hennoste, kodanikuajakirjandusliku blogi Memokraat pidaja Daniel Vaarik, meediauurija Raivo Suni, Raadio Juminda Poolsaar juht Artur Talvik, Eesti Päevalehe vanemtoimetaja Rein Sikk, portaali Kylauudis.ee üks käimalükkajaid Erkki Peetsalu, Ruhnu blogijad Kaarel Lauk ja Priit Kapsta ning Urvaste Valla Lehe endised toimetajad Airi Hallik-Konnula ja Margus Konnula (Contra). Päeva modereerib Sulev Valner.
Ettekannetes olid vaatluse all üha aktuaalsemaks muutuvad küsimused: kuidas olla kindel, et sinu poolt vahendatav info teenib õilsaid eesmärke; kuidas saab lihtne kodanik anda oma panuse info adekvaatsemale levikule; kuidas võiks ajakirjandus kaasata oma töösse rohkem kodanikke; kas iga kodanik võib olla ajakirjanik; kuidas üldse defineerida kodanikuajakirjandust jpm. Konverentsil kõneldut refereerib järgnevate päevade jooksul portaalis Kylauudis.ee ajakirjanik Arved Breidaks. Loe edasi: Võrumaal toimus täna kodanikuajakirjanduse konverents
Rõuge käsitöö rändab riigikokku
Võrumaa Omavalitsuste Liit ja Rõuge Vallavalitsus korraldavad ka sel aastal Võrumaa käsitöömeistrite poolt valmistatud erinevate toodete näitus-müügi Tallinnas Riigikogu hoones 5.–7. detsembril 2011, mis toimub sel aastal juba 11. korda. Valla käsitöömeistrid saavad enda kvaliteetsed tooted Toompeale saatmiseks tuua Rõuge Ööbikuoru keskusesse. Käsitööd võetakse vastu ajavahemikul 26.-29. november kella 10.00 – 16.00 vahel. Kontaktisik Lya Veski, tel 55523366.
Haruldane näitus Võrumaa Muuseumis
Võrumaa Muuseumis (Võru, Katariina 11) on vaadata haruldane näitus – Kas kaamel mahub nõelasilma?
Armeenlane Eduard Kazarjan on looja, kes suudab mikroskoobi all imeväikeste tööriistadega teha killukesest kullast või hõbedast, kivimist, vääriskivist, kalasoomusest kunstitöö. Peita skulptuuri juuksekarva sisse või panna ta jalutama juuksekarva peale. Niisuguse pisikese skulptuuri või joonise originaalmõõtmed on adumatult väikesed, vaid mikromillimeetrites.
Et neid näha, peab piiluma läbi suurendusklaasi. Neid on näitusel 30, ja igaühe taga on ainulaadne ja imetlusväärne taies.
Tulge ja veenduge – kaamel mahub nõelasilma!
Näitus on avatud 4. nov.- 17. nov 2011 iga päev 10 -17.
Pilet 3 ja 1.50 €
Lisainfo: Siiri Toomik, 782 1939, 517 8827