Võrumaa

Võrus pakutakse Uma Meki laadal puhast kohalikku toitu

Võrus toimub täna II Uma Meki suurlaat, kuhu tuleb oma toodanguga üle viiekümne Lõuna-Eesti talutoiduga kaupleja. Kohal on nii kartuli-, õuna- ja meemüüjad kui teavitatud koduköökides maitsvate toodete valmistajad, kes pakuvad suitsuliha, leiba või teisi küpsetisi.

Võrumaa päritolu toidu kaubamärgi Uma Mekk kandvate toodete seast on esindatud Taarapõllu talu kuulsad marjakrõpsud, jahud ja mahlad, Kutsa-Tannili talu mahe kõrvitsamoos, Alt-Lauri talu hõrgud kastmed, Tammiku talu kõrvitsasupp, seemneleib ja sibulapirukas, Hämsa maasuitsusingi karask, Jõeniidu talu Iskna kitsepiimajuustud, Mardimäe talu mahedad kartulisordid. Teiste hulgas Lõunakeskuse Taluturu ja Põlvamaa Rohelisema märgi nime alla koondunud ettevõtjad.

„Ka laadal pakutud käsitöömeistrite kaup on seotud toiduga,“ ütles laada peakorraldaja ja Uma Meki projektijuht Ave Tamra. „Oluline, et kõik oleks “uma ja hää“”.

Kell 10 algab samas toidukoolitus “Euroopa toit meie põllult”, mida juhendavad Eesti Kulinaaria Instituudi asutaja Dmitri Demjanov ja Soome Suursaatkonna peakokk Ants Uustalu. Nad tutvustavad laadakülastajatele eestimaise tooraine kasutamise võimalusi euroopalikus köögis.

Võrumaa kutsehariduskeskus kutsub mekkima Urvaste kandi traditsioonilisi vanu toite. Laadal on töötuba lastele, kus õpetatakse kartuliküünalde, seebile vildist kingitasku valmistamist ja sibulavanikute punumist.

Kohaliku ehk Võrumaa päritolu toidu kaubamärki Uma Mekk annab välja MTÜ Võrumaa Partnerluskogu. Suurlaada eesmärk on tutvustada tarbijale nii kohalikke kui ka kaugemaid toidutootjaid ning juhtida laiema avalikkuse tähelepanu kohaliku toidu tarbimise tähtsusele.

Laat toimub Võru spordihallis 5. novembril kell 10-16.

Tiit Hennoste: ajakirjandus pihustub

Suurte ajakirjanike aeg on läbi, Eesti ajakirjandus pihustub ning üha rohkem imiteerib ajakirjandust, ütles meediaguru Tiit Hennoste reedel Võrumaa kutsehariduskeskuses toimunud kodanikuajakirjanduse konverentsil „Iga kodanik võib olla ajakirjanik!?“

„Kuhu on ajakirjandus läinud ja läheb? Mul on märsõnaks „pihustumine“,“ rääkis Hennoste. Kui varem oli tema sõnul selge vahe „kollase“ ja „valge“ ajakirjanduse vahel, siis nüüd pilt üha enam hägustub, nagu hägustub piir klassikalise uudise ja arvamuse vahel.

Pihustumise ühe põhjusena tõi Hennoste välja autori rolli vähenemise. 1990ndad oli tema käsitluses „suurte“ ajakirjanike aeg, mil maksis üksiku ajakirjaniku vaim, võim ja vägi – üks ajakirjanik võis kukutada valitsuse. „Kuid praegu see hajub,“ lausus Hennoste. Teksti küljes on küll nimemärk, kuid seda teksti on teinud paljud inimesed alates toimetajatest, lõpetades küljendajaga.

Muutunud on seegi, et kui varem rääkis ajakirjandus minevikust, toimunust, siis nüüd üha rohkem tulevikust. „Me teame, mis võib viie aasta pärast juhtuda, aga mitte seda, mis juhtus eile,“ ütles Hennoste.

Probleemina tõi ta välja ajakirjanike üha kitsamaks muutuva allikabaasi ning ajakirjanduse üha suuremaks muutuva ajakirjanduse imiteerimise. „Mida rohkem on seal seda, mis ei ole uudis ega arvamus, seda rohkem on see ajakirjanduse imitatsioon. Kui panna kokku imitatsioon ja pihustumine ning ka internet, mis kõike võimendab, siis see meenutab mulle kaubamaja „hulle päevi“,“ sõnas Hennoste. Loe edasi: Tiit Hennoste: ajakirjandus pihustub

Võrumaal toimus täna kodanikuajakirjanduse konverents

Külauudiste toimetus laadal — Kylauudis.ee toimetus laadal Uma Mekk 2010. Foto: Kylauudis.ee

Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts korraldas reedel Võrumaal Eesti esimese kodanikuajakirjanduse konverentsi “Iga kodanik võib olla ajakirjanik!?”, millest võttis osa ligi 100 inimest. Konverentsil arutlesid nii meediateoreetikud kui praktikud kodaniku ja ajakirjanduse rolli ning missiooni üle järjest mitmekesisemaks muutuvas meediapildis.

Konverentsil astusid üles (aja)kirjandusteadlane Tiit Hennoste, kodanikuajakirjandusliku blogi Memokraat pidaja Daniel Vaarik, meediauurija Raivo Suni, Raadio Juminda Poolsaar juht Artur Talvik, Eesti Päevalehe vanemtoimetaja Rein Sikk, portaali Kylauudis.ee üks käimalükkajaid Erkki Peetsalu, Ruhnu blogijad Kaarel Lauk ja Priit Kapsta ning Urvaste Valla Lehe endised toimetajad Airi Hallik-Konnula ja Margus Konnula (Contra). Päeva modereerib Sulev Valner.

Ettekannetes olid vaatluse all üha aktuaalsemaks muutuvad küsimused: kuidas olla kindel, et sinu poolt vahendatav info teenib õilsaid eesmärke; kuidas saab lihtne kodanik anda oma panuse info adekvaatsemale levikule; kuidas võiks ajakirjandus kaasata oma töösse rohkem kodanikke; kas iga kodanik võib olla ajakirjanik; kuidas üldse defineerida kodanikuajakirjandust jpm. Konverentsil kõneldut refereerib järgnevate päevade jooksul portaalis Kylauudis.ee ajakirjanik Arved Breidaks. Loe edasi: Võrumaal toimus täna kodanikuajakirjanduse konverents

Rõuge käsitöö rändab riigikokku

Võrumaa Omavalitsuste Liit ja Rõuge Vallavalitsus korraldavad ka sel aastal Võrumaa käsitöömeistrite poolt valmistatud erinevate toodete näitus-müügi Tallinnas Riigikogu hoones 5.–7. detsembril 2011, mis toimub sel aastal juba 11. korda. Valla käsitöömeistrid saavad enda kvaliteetsed tooted Toompeale saatmiseks tuua Rõuge Ööbikuoru keskusesse. Käsitööd võetakse vastu ajavahemikul 26.-29. november kella 10.00 – 16.00 vahel. Kontaktisik Lya Veski, tel 55523366.

Haruldane näitus Võrumaa Muuseumis

Võrumaa Muuseumis (Võru, Katariina 11) on vaadata haruldane näitus – Kas kaamel mahub nõelasilma?

Armeenlane Eduard Kazarjan on looja, kes suudab mikroskoobi all imeväikeste tööriistadega teha killukesest kullast või hõbedast, kivimist, vääriskivist, kalasoomusest kunstitöö. Peita skulptuuri juuksekarva sisse või panna ta jalutama juuksekarva peale. Niisuguse pisikese skulptuuri või joonise originaalmõõtmed on adumatult väikesed, vaid mikromillimeetrites.

Et neid näha, peab piiluma läbi suurendusklaasi. Neid on näitusel 30, ja igaühe taga on ainulaadne ja imetlusväärne taies.
Tulge ja veenduge – kaamel mahub nõelasilma!

Näitus on avatud 4. nov.- 17. nov 2011 iga päev 10 -17.
Pilet 3 ja 1.50 €

Lisainfo: Siiri Toomik, 782 1939, 517 8827

Võru Kultuurimaja Kannel 130. aastapäeva tähistamine jätkub juubelikontserdi ja näitusega

Võru Kultuurimaja Kannel tähistab Võru Kandle Seltsi 130. aastapäeva, sest kultuurimaja on juba 1964. aastal nõukogude võimu poolt 1940. aastal likvideeritud Kandle Seltsi mälestuseks oma nimetusse võtnud sõna Kannel. Tähtsam kõigest on aga kunagise Kandle Seltsi traditsioonide jätkamine kaasaegses Võru Kandles. Sajandist sajandisse on Kandle majas lauldud mitmehäälset koorilaulu, pandud kõlama puhkpilliorkester ja teisigi muusikute kooslusi, tehtud näitemängu ning tantsitud lavatantse. Esimest korda tähistati Kandle Seltsi aastapäeva taolises kontekstis 1981. aastal.

2011. aastal tähistame Kandle Seltsi tavade jätkumist Võru linnas kolme suursündmusega. Neist esimene, tantsulavastus “Suvehaljas tantsusamm”, etendus rohkearvulisele publikule juba 16. oktoobril. Alates 4. novembrist on kultuurimajas Kannel avatud juubelinäitus ning 6. novembril toimub suurejooneline kontsert.

Juubelinäitus on koostatud Kandle olulisi dirigente, näitejuhte, tantsuõpetajaid ja näitlejaid silmas pidades. Paljud neist inimestest on kümnete aastate jooksul rikastanud Võru kultuurielu ning nende tegudest on kogu Eesti rahvas aegade jooksul teada saanud. Kandle katuse all tegutsenud sadade hulgast tuuakse seekord esile 130 persooni – 20. sajandi alguse Kandle tegelastest tänapäeva kultuuritöötajateni välja. Kultuurimaja harrastustegevuse juhi Silvi Jansonsi poolt välja otsitud materjalide põhjal kujundavad näituse Tartu Kõrgema Kunstikooli meedia- ja reklaamikunsti osakonna tudengid. Oma panuse andis fotode leidmisel muuseumitöötaja Artur Ruusmaa. Näitus on kõigile huvilistele avatud 4.-18. novembril 2011.

6. novembril kell 17 toimub kultuurimajas Kannel suurejooneline kontsert “Võru Kannel 130”. Viise ooperist muusikalini esitavad Võru Meeskoor, segakoorid Tervis ja Hilaro ning naiskoorid Kannel ja Tempera. Võru Linnateater valis juubeliõhtuks välja laulud oma lavastustest. Mitmekülgset muusikat pakub ka Võru Puhkpilliorkester.

Olete väga oodatud!

Laupäeval toimub Võrus II Uma Meki suurlaat

Võrus toimub laupäeval, 5. novembril II Uma Meki suurlaat, kuhu oodatakse müüma eelkõige kohaliku talutoodanguga kauplejaid. Suurlaadale tuleb üle 50 Lõuna-Eesti kaupleja, nende hulgas Lõunakeskuse Taluturu ja Põlvamaa Rohelisema märgi nime alla koondunud ettevõtjad. Osta saab suitsulihatooteid, mett, koduaia õunu, küüslauku, sibulat, jõhvikaid, leiba, küpsetisi, õues on supikatel.

Uma Meki kaubamärki kandvate toodete seast on esindatud Taarapõllu talu kuulsad marjakrõpsud, jahud ja mahlad, Kutsa-Tannili talu mahe kõrvitsamoos, Alt-Lauri talu hõrgud kastmed, Tammiku talu kõrvitsasupp, seemneleib ja sibulapirukas, Hämsa maasuitsusingi karask, Jõeniidu talu Iskna kitsepiimajuustud, Mardimäe talu mahedad kartulisordid.

„Ka laadal pakutud käsitöömeistrite kaup on seotud toiduga,“ ütles laada peakorraldaja ja Uma Meki projektijuht Ave Tamra. „Oluline, et kõik oleks uma ja hää“.

Kell 10 algab samas toidukoolitus “Euroopa toit meie põllult”, mida juhendavad Eesti Kulinaaria Instituudi asutaja Dmitri Demjanov ja Soome Suursaatkonna peakokk Ants Uustalu. Nad tutvustavad laadakülastajatele eestimaise tooraine kasutamise võimalusi euroopalikus köögis. Toidukoolitus on avatud kõigile huvilistele ning on tasuta. Kohtade arv on piiratud, seega on vajalik eelnev registreerimine.

Võrumaa kutsehariduskeskus kutsub mekkima Urvaste kandi traditsioonilisi vanu toite. Laadal on töötuba lastele, kus õpetatakse kartuliküünalde, seebile vildist kingitasku valmistamist ja sibulavanikute punumist.

Meelelahutust pakuvad laadal Võru, Värska, Antsla ja Vastseliina muusikakoolide lapsed.

Laat toimub Võru spordihallis 5. novembril kell 10-16. Laadale eelneb 4. novembril kell 10 Nursi masinaühistu ruumides algav Uma Meki mahekonverents „Tervislik toit ja selle tootmise perspektiivid“.

Kohaliku ehk Võrumaa päritolu toidu kaubamärki Uma Mekk annab välja MTÜ Võrumaa Partnerluskogu. Suurlaada eesmärk on tutvustada tarbijale nii kohalikke kui ka kaugemaid toidutootjaid ning juhtida laiema avalikkuse tähelepanu kohaliku toidu tarbimise tähtsusele.

Mooska talu sai loa suitsusaunas sinki valmistada

Tänu Võrumaal Haanja vallas elavale Mooska talu perenaisele Eda Veerojale saab traditsioonilise toidu huviline suitsusaunas suitsetatud liha nüüd osta ka nende käest, kes seda ise ei valmista.

Veel tänavu kevadel oli Võrumaa turismitalude pidajatele suureks mureks, et aastasadu tuntud ja kasutatud meetodil suitsusaunas suitsetatud liha ei tohtinud valmistaja teistele müüjatele ja turismitaludele edasi müüa. Põhjenduseks tõid veterinaarametnikud selle, et suitsusaunas ei tohi süüa teha, seal pole kraanikausse, seinu ei saa pesta jms. Nüüd on aga Uma Lehe teatel luba käes – liha võib suitsetada sellises saunas, kus inimesed ennast ei pese. Eda Veeroja on esimene ettevõtja Eestis, kes sellise loa sai. Seadus lubas taolist toiduvalmistamisviisi ka varem, aga keegi polnud selleks luba taotlenud.

Vajalikke pabereid täita polnud lihtne, Mooska talu perenaisel kulus neid täites kuu aega. Esitatud paberid jäid aga veterinaar- ja toiduametis ikkagi seisma, sest Veeroja sõnul ei ei julgenud ametnikud otsustada. Appi tuli juhus: põllumajandusministri Võrumaa visiidi eel tehti pealinnas otsus ära. Enne veel, kui Veeroja suitsuliha ametlikult teistele müüjatele edasi müüa tohib, peab ta talusse euronõuetele vastava külmköögi ehitama. Otse lõpptarbijale saab kodus valmistatud tooteid müüa aga lihtsamalt, sellega muret pole.

Allikas: Maaleht.ee, Aive Sarjas

Võrumaal on tulekul suitsusaunapäev ja näitus suitsusaunadest

Laupäeval, 19. novembril toimub suitsusaunapäev, mida peetakse sel aastal kahes kohas – Urvastes ja Karilatsis. Päev algab kell 10 Urvaste rahvamajas, kus üliõpilased koos juhendajaga tutvustavad paari tunni jooksul suvisel pärimusekogumisel kuuldut-nähtut. Peale lõunat kell 14 jätkub päev Põlvamaa Talurahvamuuseumis Karilatsis, kus avatakse näitus “Savvusann – mi uma sann” ning kõneldakse aasta jooksul suitsusaunade hüvanguks tehtust. Juttu tuleb ka praegusaegsest saunapärimusest, sauna ehitamisest, avatud suitsusaunade ettevõtmisest. Päeva lõpuosas peetakse teelaua taga ühine arutelu ja lepitakse kokku edasised tegevusplaanid. Seminari ajal küdema pandud muuseumi suitsusaun saab valmis õhtul kella kuue paiku ja päeva saab soovi korral lõpetada saunaskäiguga.

Suitsusaunapäeval osalemine on tasuta, oodatakse kõiki suitsusauna-huvilisi osa võtma ja kaasa arutama.

Vaata siit kutset ja kava!

Suitsusaunapäev saab teoks MTÜ Hinokad, Põlva Talurahvamuuseumi, Tartu Ülikooli Kultuuriteaduste ja kunstide instituudi, Urvaste Seltsimaja, Võro Instituudi ja Võro Seltsi VKKF koostöös, toetavad Kultuuriministeerium ja Võru Maavalitsus; suitsusaunanäituse tegemist toetas Põlvamaa Partnerluskogu LEADER-programmist.

Teabeläte: www.savvusann.ee

Adrenalin Arena Sõmerpalus hõivavad traktorid

Põllumajandusmasinate müügi ja hooldusega tegelev Stokker Agri korraldab homme, 3. novembril Sõmerpalu sisekrossirajal traktoripäeva, et tutvustada traktoritootja John Deere’i tuleva aasta traktorite, kombainide ja haakeriistade mudeleid. Ettevõtmine on pühendatud John Deere’i 175. sünnipäevale.

Ürituse alguses peetakse Tauri Tallermaa juhtimisel põllumajandustehnika ja finantseerimise teemaline foorum, kus osalevad põllumeeste, PRIA ja finantseerijate esindajad (SEB, DnB).

Tutvustatakse uue põlvkonna 6R, 7R ja 8R seeria traktoreid, mille peamised uuendused on võimsad ökonoomsed diiselmootorid ja uued automaatroolimise lahendused. Samuti esitletakse Eestis esimest korda uuel tehnoloogial põhinevat rootorkombaini ning ilma luugita rullipressi.

Endises Nursi suurfarmis tuleb mahekonverents

Reedel, 4. novembril algusega kell 10 toimub Võrumaa masinaühistu ruumides Nursis mahekonverents „Tervislik toit ja selle tootmise perspektiivid”.

Päeva käigus püütakse leida vastuseid mahetootmise kõige põletavamatele küsimustele, aidatakse leida maheideedele kaasamõtlejaid ning jagatakse praktilisi nõuandeid mahetootmise valdkonnas. Lisaks huvitavatele teemaarendustele on kohapeal võimalik tutvuda kõige moodsama mahetehnikaga Eestis, näha tänapäevaseid maheväetisi ja saada infot nende kasutusvõimaluste kohta.

Konverentsil tutvustatakse maheda Kagu-Eesti ideed. Pakutakse selle piirkonna Uma Meki hääd ja parõmbat.

Konverents saab teoks Võru maavalitsuse, Võrumaa partnerluskogu ja Eesti maaülikooli mahekeskuse eestvõtmisel ja Leader-programmi toel.

Soojalt, mugavalt ja maalähedaselt riidesse ning konverentsile!

Sänna kultuurimõis annab teada

4. novembril kell 19 toimub Sänna kultuurimõisas astronoomia-alane õpituba: loeng “Tänapäevane teleskoobivaatlus”. Juhendab Tartu observatooriumi erakorraline teadur Tiina Liimets. Järgneb (selge ilma korral) taevavaatlus. Tasu 1 euro. Toetab Leader-programm.

13. novembril kell 13 toimub kultuurimõisa keraamikaklassis keraamika õpituba algajatele (tassi tegemine). Juhendab Pippin stuudio keraamik Kerli Pajusaar. Osalemine ainult eelnevalt registreerides: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 5558 8929 (Kadi Noor). Tasu kolm eurot. Selle õpitoa järgmine osa toimub 26. novembril. Toetab Leader-programm.

18. novembril kell 18 toimub sorbi kultuuri õhtu, esitlusele tuleb film “Krabat”. Õhtut viib läbi Sänna kultuurimõisa vabatahtlik Tony Weniger.

19. novembril kell 11 toimub kultuurimõisa puutöökojas õpituba “Mänguasjade meisterdamine”. Juhendab Hendrik Noor. Osalemine ainult eelnevalt registreerides. Rohkem infot tuleb novembrikuu alguses. Toetab Leader-programm.

Esmaspäeviti kell 19 jooga, juhendab Hindrek Vou. Tasu kaks eurot.

Neljapäeviti (kuna kolmapäeviti toimub nüüd draamakursus) kell 18 toimub viie rütmi tants, juhendab Hindrek Vou. Tasu kaks eurot.

Sänna noortetoa info – Hindrek Vou: weouyou@gmail.com või 5647 4448.

Toidukoolitus Eesti tippkokkade juhendamisel

Sel laupäeval, 5. novembril kell 10 toimub Võrus eksklusiivne toidukoolitus “Euroopa toit meie
põllult”, mida juhendavad Eesti Kulinaaria Instituudi asutaja Dmitri Demjanov ja Soome saatkonna peakokk Ants Uustalu, et üheskoos arendada uusi ideid ja mõtteid eestimaise tooraine kasutamiseks euroopalikus köögis.

Töötuba ja koolitus toimub Võru Spordikeskuse teise korruse kohvikus suurlaada UMA MEKK 2011 raames.

Osalema on oodatud kõik kohalikud toiduettevõtjad, huvilised ning gurmaanid. Toidukoolitus on avatud kõigile huvilistele ning on tasuta. Kohtade arv on piiratud, seega on vajalik eelnev registreerimine.

Täpsema info ning registreerimiseks vajaliku info on siin:
http://www.voruleader.ee/et/uma-mekk-suurlaat-2011/280-uma-mekk-2011-kokakoolitusele-registreerumine.
Koolitusele registreerimine on avatud kuni vabade kohtade täitumiseni!

Koolituse programm:

10:00 Chef Ants Uustalu käe all valmivad hõrgutised kohalikust toormest

Chef Dimitri Demjanovilt presentatsioon “Uus Eesti köök” ja “New Nordic Kitchen”

11:30 Valminud toodete degusteerimine ning tutvustamine suurlaada UMA MEKK külalistele koolitajate poolt

Üritust korraldavad Europe Direct Võru teabekeskus ja Võru maavalitsus. Koolitust rahastavad Euroopa komisjon, riigikantselei ja Võru maavalitsus.

Vanakõsõ tahtva iks koton ellä

Ku viil mõnõ aasta iist oll’ vanal Võromaal väega rassõ hädälidsele vapa hoolõkodokotust saia, sis no kotussit om ja hoolõkodo piät hoobis inämb tuu pääle mõtlõma, kuis sääl elämist huvitavambas tetä.

Valli Hilli (79) ja Neissaarõ Maie (73) omma elänü üte aasta Piigastõ pansionaadin. «Ma olõ kül pikält Tarton elänü, a uman latsõpõlvõn elli ma tan lähkün Karilatsil. Tuuperäst tahtsõ ka siiä hoolõkodo tulla,» jutust’ rõõmsamiilne Hilli. Kotost tull’ tä är tuuperäst, et ei kuulõ inämb häste ja nägemine om kah kehvä.
Maie ütel’, et timä lännü parõmba meelega siski kodo tagasi. «Latsõ pelgäse, et ma ei saa ütsindä toimõ,» ütel’ tä. «Ma esi kül arva, et saa peris häste ütsindä eletüs.»

Ka sotsiaaltüütäjä tiidvä, et vanainemise tahtva iks perämädse aoni uman koton ellä. Miä tuust, et hoolõkoton olõ-i vaia vaiva nätä puiõ nõstmisõ, kraammisõ ega söögikiitmisega.

«Eks iks mõtõldas, et hoolõkodo om üts hirmsa kotus. Tuud arvamist om rassõ murda,» ütel’ Põlva liina sotsiaaltüü as’atundja Paide Anu. Timä jutu perrä om ka noid, kiä esi hoolõkodokotust küsüse, a inämbüisi viiäs vana–inemine hoolõkodo kas latsi vai tohtridõ pallõmisõ pääle.

Lasva valla sotsiaalosakunna juhataja kotussõtäütjä Järvpõllu Angela ütel’, et näide valla sotsiaalmajan Kääpäl eläse päämidselt ütsigu vanainemise. Kinkal omma latsõ, püüdvä esi toimõ tulla.

«Osa lätt sotsiaalmajja õnnõ talvõs, ku ei jõvva inämb esi elämist küttä. Keväjä mindäs kodo tagasi,» ütel’ tä. «Osa lepvä ja saava arvu, et näil om hoolõkoton parõmb.» Loe edasi: Vanakõsõ tahtva iks koton ellä

Võrus tulemas kasulik koolitus

MTÜ Lahedad Naised Lahedalt ja koostööpartner SA Võrumaa Arenguagentuur kutsuvad projekti „Teadlikkuse kasvatamine ja koostöövõimekuse suurendamine avalike teenuste osutamiseks Võrumaal“ raames moodulkoolitustele.

II moodul

Kohaliku omavalitsuse koostöö MTÜ-ga avalike teenuste delegeerimisel
8.–9. november 2011 kell 10-17.15, koolitaja Urmo Kübar

MTÜ võimaluste analüüsimine avalike teenuste pakkumiseks. Millised on MTÜ olemasolevad võimalused, oskused ja teadmised ning kuidas kasutada neid teenuste pakkumiseks? Näiteid kodanikeühenduste poolt pakutavatest avalikest teenustest; kohaliku omavalitsuse valmisolek avalike teenuste delegeerimiseks; kohaliku omavalitsuse ja MTÜde koostöö vajalikkusest ning raskuskohtadest, võimalikest lahendustes. Näiteid senistest praktikatest.
Koolitusmooduli hind 5 eurot.

III moodul

MTÜ võimete hindamine avalike teenuste pakkumiseks, teenuste finantsanalüüs
1.–2. detsember 2011 kell 10-17.15, koolitaja Saima Mänd

Teenuste ideed ja nende analüüs; teenuste finantsanalüüs – kuidas koostada planeeritud teenuste kohta finantsprognoose ja kuidas hinnata, milliseid teenuseid käivitada? Teenuste tasuvusarvestused; teenuste hinnakujundusest; äriplaani koostamise vajalikkusest ning protsessist; teenuste turustamisest.
Koolitusmooduli hind 5 eurot

Koolitused toimuvad Võrus, Jüri 27 Pächter House’is. Rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Info ja registreerimine: Helle Kivi, tel 54 52 1962 või lahedadlahedalt@gmail.com
Vaata ka siit.

Täna avatakse Rõuges skatepark

Võrumaal Rõuges on Valmis saanud mitmete aktiivsete noorte kauaoodatud tegevuspaik – skatepark!
See on rajatud MTÜ Rõuge Spordiklubi projekti “Spordirajatiste arendamine Rõuges” raames MAK 3.2 meetme Külade uuendamine ja arendamine toetusel.
Valminud skatepark moodustab koos noortekeskuse ja rajatavate tervisespordiradadega ühtse terviku noorte ja kohalike elanike vabaajaaliste tegevuste arendamisel.

Skatepargi avamine toimub 29. oktoobril kell 16 Rõuge alevikus aadressil Keskuse 1.

Misso ja Järvakandi noored teevad koos prügikaste

24.-30. oktoobrini korraldatakse üle Eesti “Noore vabatahtliku tegevnädalat”, mille raames viib ka Misso Avatud Noorteklubi koostöös Järvakandi Avatud Noortekeskusega homme, 29. oktoobril ellu projekti “Ühendatud jõud”. Projektitegevused leiavad aset Misso valla Tsiistre külas, Külakoja vahetus läheduses.

Projekti eesmärgiks on Misso ja Järvakandi avatud noortekeskuste noorte tutvustamine vabatahtliku tööga, üksteisega ning ühiste jõudude abil Misso valla keskkonna puhtamaks muutmine. Tihti jõuab prügi oma tee tänavale või metsa alla ka põhjusel, et läheduses pole prügikasti. Lisaks tekitab noortele kindlasti rohkem motivatsiooni visata prügi sellesse prügikasti, mida on ise ehitatud ja kaunistatud.

Kõlava nimega projekti “Ühendatud jõud”, rahastab Euroopa Komisjon ning kokku saadi projektile toetust 377 eurot. Noorte sooviks on projektiga teadvustada vabatahtliku töö olulisust ning seda, et ühiselt panustades on oluliselt rohkem võimalik kogukonna jaoks ära teha. Tähtsamateks tegevusteks on noorte poolt täiskasvanud vabatahtlike juhendamisel ehitatavad ning kaunistatavad prügikastid, mis paigutatakse hiljem valla käidavamatesse kohtadesse, kus senini prügikastid puuduvad. Prügikastide kaunistamisel saavad noored lasta oma loovusel lennata ning seetõttu on projekti lisaväärtuseks ka kunstilise eneseväljenduse võimalus.

Birgit Lüüs

Täna toimub kuulus Lindora laat

Täna varahommikul algab Võru- ja Setumaa piiril kuulus Lindora laat, kuhu tulevad kokku kõikvõimaliku kauba pakkujad kogu Eestist. Laat on eripärane selle poolest, et toimub alati 28. oktoobril ja ajalooliselt pole keegi seda kunagi korraldanud.

Käsitööga, loomadega, kodulindudega ning talukaubaga ja talus valmistatud toiduga kauplejad on maksust vabastatud. Müüjate paigutamine toimub saabumise järjekorras, kohtade arv on piiratud. Korraldajad jätavad endale õiguse paigutada kauplejad vastavalt kaubagruppidele.

Õige laadaline võtab kaasa hea tuju, paneb end ilmastikule vastavalt riidesse ja on hommikul vähemalt kell 8 kohal, siis on vähem probleeme auto parkimisega. Hilisemad kohale jõudjad peavad arvestama sellega, et laadapaigani jõudmiseks tuleb maha kõndida mitu kilomeetrit. Laadal tasub osta heategevusloteriid, mille tulu läheb Vastseliina valla vähekindlustatud peredele jõulupakkide ostmiseks.

Lindora küla on olnud ümbruskonnas laatade poolest kuulus juba pikka aega, sest esimene laat peeti siin juba 1920. aastate alguses. See ei toimunud küll Lindoras vaid Lepassaares, mis jääb 4 km kõrvale. Maapind oli seal madal ja porine ning seetõttu otsiti sobivamat paika. Laadapidamise kohaks sai kuiv ja liivane männik, mis asub Vastseliina, Obinitsa ja Lepassaare külla viivate teede ristumiskohal.

Laat hakkas toimuma iga aasta 28. oktoobril. Algselt kaubeldi ainult koduloomadega. Hiljem hakati kaubitsema veel tööstuskaupadega, omavalmistatud esemetega, käsitööga ja aiasaadustega. Ei puudunud ka koduõlu. Kauplemine toimus varavalgest hilisõhtuni. Sellele järgnenud päeval käisid poisikesed laadaplatsi üle vaatamas, mille käigus leiti peenraha, tühje pudeleid ja muudki huvitavat.

80-ndate keskpaiku tekkis kartus, et põline laadatraditsioon hakkab välja surema, kuid 90-ndatel on laat jällegi uue hoo sisse saanud. See laat on omamoodi nagu kodukandi kokkutulek. Tulevad kohalikud inimesed ja need, keda elu siit kaugemale kandnud on. Ja kes kord juba käinud on, see tuleb järgmisel aastal jälle.

Haanja Jala100 juba sel laupäeval

Laupäeval, 29. oktoobril 2011 leiab taas aset Haanja Jala100.

Haanja Jala100 on viimane etapp Võrumaa Nelik100-st. Sel aastal on toimunud 19. märtsil Haanja Suusa100, 30. aprillil Võhandu Maraton ja 1. oktoobril rattamaraton Haanja100. Eesmärgiks on selgitada välja kõige mitmekülgsemad ja vastupidavamad harrastajad ülipikamaa distantside läbimisel. Nelja etapi kokkuvõttes vähim aega kulutanud osaleja on Võrumaa Nelik100 2011 võitja.

Seekordne distants on – nagu ikka – 100 km, aga tegelikult läbib iga osaleja niipalju kui suudab. Sporti ja tervislikke eluviise propageerivat ettevõtmist alustatakse juba kell 7 hommikul. 100 km saavutamiseks on vaja läbida 15 ringi Haanja suusaradade 6,66 km pikkusel ringil. Pääs viimasele ringile suletakse kell 21, finiš suletakse kell 22.00, ehk siis 100 km võistluse kontrollaeg on 15 tundi.

Kõikidel 42 195 m märgini jõudnud osalejatel fikseeritakse maratoni vaheaeg. Kõikidel vähemalt 4 ringi läbinutel fikseeritakse aeg ja koht lõpuprotokollis. Haanja Jala100-l katkestajaid ei ole ja kehtib põhimõte “käi-jookse palju jõuad”. Võistluse parimad on 100 km või enim ringe kiireimini läbinud osalejad.

Võistlusklasse on kolm – mehed, naised ja mehed 100 kg+. Kaalumine toimub enne võistlust stardimaterjalide väljastamisel. Osa võivad võtta kõik korralikult treeninud isikud, kes stardihetkeks on saanud täisealiseks (sünniaeg 30.10.1993 ja varem). Edasiliikumist soodustavate abivahenditena on võimalik kasutada käimis- või suusakeppe, kõik muud abivahendid on keelatud.

Osavõtuks saab registreerida end Haanja100 kodulehel ja e-postiaadressil doktor@holden.ee.

Võistluskeskus asub Haanja Puhke- ja Suusakeskuses.

Stardimaks 36 €. Sisaldab: tähistatud rada, kiibiga ajavõtt, toitlustamine rajal (TP asub stardi-finišialas) ja finišis (praad ja jook vabal valikul pubis “Finiš”), saun, diplom, auhinnafond.

Autasustamine toimub kell 22 pubis “Finiš”.
Autasustatakse kõikide klasside kolme parimat esemeliste auhindadega.

Täpsem info Haanja100 kodulehelt!
Vaata ka sündmuse Facebooki lehte!

Korraldajad:
SK Haanja Rattamaratonid, Ivar Tupp, tel +372 511 4179, info@haanjamatkad.ee
Spordiühing Ektreempark, Hillar Irves, tel +372 521 3130, vohandumaraton@gmail.com

TV3 saatesari “Täna võib” otse-eetris Rõuge vallast

TV3 saatesari “Täna võib” läheb täna, 26. oktoobril algusega kell 18.25 otse-eetrisse Rõuge vallas Nogo külas asuvalt Saunamaalt. Saates tuleb juttu sauna tervistavast mõjust, tehakse tutvust lausa seitsme erineva saunaga. Räägitakse arstiga sellest, millal on saun tervisele kasulik ja millal võib liigne saunatamine hoopis ohtlik olla. Saate testis osalevad saunavihad.

Homme, 27. oktoobril on TV3 jätkuvalt Rõuge vallas ning pakutakse algusega kell 18.25 otsepilti Viitina külas asuvast Viitina Jahionnist. Saates räägitakse jahindusest, uluki liha väärtustamisest, miks seda poelettidelt ei leia ja paljust muust.

Head vaatamist!

Info saatesarja kohta!

Rõuges avatakse skatepark

Valmis on saanud mitmete aktiivsete noorte kauaoodatud tegevuspaik – skatepark!
Käesolev objekt on rajatud MTÜ Rõuge Spordiklubi projekti “Spordirajatiste arendamine Rõuges” raames MAK 3.2 meetme Külade uuendamine ja arendamine toetusel. Valminud skatepark moodustab koos noortekeskuse ja rajatavate tervisespordiradadega ühtse terviku noorte ja kohalike elanike vabaajaaliste tegevuste arendamisel.

Skatepargi avamine toimub 29. oktoobril 2011 kell 16 Rõuge alevikus aadressil Keskuse 1.

Ootame kõiki häid sõpru avamisele!

Info: Kerli Kõiv, tel +372 5560 3988

Etendus “Tõeline lääs” toob Võrru Margus Jaanovitsi ja Marje Metsuri

Võru Linnateatri etendus “TÕELINE LÄÄS”
Sam Shepard/ Tarmo Tagamets

Sarnaselt Shepardi enamikele töödele, on ka 1980. aastal ilmavalgust näinud “Tõeline lääs” saanud inspiratsiooni Ameerika elu ja pop-kultuuri müütidest. Näidend on kriminaalse taustaga komöödia kahest vennast, Lee’st (Margus Jaanovits teatrist Vanemuine) ja Austin’ist (Helgur Rosental), kelle eesmärgiks on saada maailmakuulsateks filmistsenaristideks. Peeneid ja leidlikke vahendeid kasutades muutuvad vennad rivaalideks, kasutades humoorikalt ära neile sülle kukkuvad inimesed, situatsioonid ning suurlinna Las Vegas’e iseärasused. Loo sündmustesse toob ootamatu pöörde aga vendade ema ehk Mamma (vabakutseline näitleja Marje Metsur), kes kutsub nad muuseumi vaatama Picasso maali “Le Reve”. Kuid millistel eesmärkidel, jäägu veel saladuseks…

Lavastaja: Tarmo Tagamets
Kunstnik: Liisa Soolepp
Valguskunstnik: Priidu Adlas (Tallinna Linnateater)
Osades: Margus Jaanovits, Helgur Rosental, Marje Metsur ja Agu Trolla

Piletid hinnaga 8 € ja 6 € on eelmüügis Võru kultuurimaja Kannel kassas (tel +372 786 8676) ja Piletilevis üle Eesti.

Vaata lisaks Võru Linnateatri kodulehelt!

Tudengid toovad tantsuklubi Rõugesse

EMTA pärimusmuusikud Leanne Barbo, Martin Müller, Margus Põldsepp, Meelika Hainsoo, Kadri Lepasson ja teised Rõuge rahvamajas neljapäeval 27.oktoobril kell 18.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika tudengid toovad tantsuklubi Rõugesse! Tulge tantsima ja head muusikat nautima! Tantsuõhtu algab tantsude õpetamisega kell 18-19, peale seda saab tantsida kõikvõimalikke tantse erinevate eesti muusikute pillimängu nautides. Laulud ja laulumängud vastavalt osalejate soovile. Sissepääs tasuta.
Kõik Rõuge lähema ja kaugema ümbruse pillimehed on tantsuõhtule väga teretulnud kaasa musitseerima!

Täna on Sännas draamakursuse esimene kokkusaamine

Teisipäeval, 25. oktoobril kel 19 toimub Sänna Kultuurimõisas esimene kokkusaamine draamakursuse 7-osalisest sarjast. Kursust juhendab Helgur Rosenthal.
Esmakohtumine on mõeldud kursuse sissejuhatavaks osaks: saab tutvuda juhendajaga, teiste kursuslastega, kursuse programmiga ning koos otsustada, mis päeviti ja mis kell kursus toimuma võiks hakata. Võta kaasa midagi head-paremat teelauale.
Lisaks sissejuhatavale kohtumisele saadakse kokku 6 korda. Toimub emotsioonide kursus (naeru/nutu treening); välketüüdid/improvisatsiooniteater; mikrofon vs hääl/avalik esinemine; ebakindluse ja stampide vältimine; isikliku kogemuse ette kandmine vs etteantud raamatu tekst; karakteri loomine (hääl+füüsiline hoiak) jne.
Helgur Rosenthal on lõpetanud Viljandi Kultuurikolledzi (III lend). Peale lõpetamist on vabakutselisena osalenud erinevates projektides ning mänginud Eestis paljudes teatrites nagu: MIM project – MIM goes sustainable, Võru Linnateater, Teatrilabor Tallinnas, Rakvere teater, Pärnu Endla Teater, Tartu Teatrilabor, Von Krahl.
Sänna Kultuurimõis

Nobedate näppude all valmivad ehedad ehted

Ehteaasta raames toimus 22. oktoobril Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu eestvõtmisel üle-eestiline ehtepäev. Sel päeval olid huvilistele avatud ehtekojad üle maa, neist mitmed ka Võru linnas ja maakonnas. Ehteaasta märksõnad on “Ehe ehe” – omadussõna ja nimisõna kõrvuti. Niisuguste ehete väärtus seisneb nende ainulaadsuses – kaht ühesugust ei ole.

Sama nime all – “Ehe ehe” – avati ka keskpäeval Võrumaa Muuseumis näitus, mille juhatas sisse Karmen Luiga MTÜst Näputööselts. Õpetliku ja humoorika etteaste esitasid Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi tegevusjuht ja näputööseltsi juhatuse liige, sedapuhku Linnaemandaks kutsutud Marika Sepp ning noor neidis, Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi abiturient Gertrud Kinna. Viimasel oli küljes nii rohkesti ehteid, et silmal hakkas valus. Ühel meelel leiti, et õigem oleks tegijaile nende ehted tagasi anda. Nii tehtigi. Ehtemeistrid said peale oma ehte ka õnnenööbi kingiks.

Geenart Nagel klaasehted — Geenart Nagel õpetab valmistama klaasehteid.

Vitriinides ja stendidel on ehteid 21 tegijalt. Nende hulka kuulub ka kaks kollektiivi: Puuetega Inimeste Koda ja Võru Kunstikooli õpilased. Peale selle leidus 16 inimest, kes lahkel meelel loovutasid oma ehted näituse jaoks. Ühes vitriinis on valik muuseumi kogudest, kus materjaliks kaurikarbid, juuksed, luu, alumiinium. Juustesse kinnitatavad kammid, kübaranõelad ja lilleline lehvik räägivad vaatajale läinud aegade moest.

Huvilistele oli antud võimalus sel päeval ehe ise valmis teha. Näituseruumid muutusid ehtekojaks, kus laudade taga võtsid platsi juhendajad ja õppijad – meisterdajad. Juhendamas oli kunsti- ja käsitööõpetajaid, mitmeid projektis “Käsitööga tööle” osalenuid ja pikaajalise kogemusega näputööseltsi liikmeid. Laudadel võis näha erinevaid materjale: niiti ja lõnga, villa ja vilti, paelu, nööpe, klaasi, aga ka türgi ube ja seemneid.

“Geniaalsed asjad on lihtsad,” lausus Karmen Luiga veendunult. Jutt käis villasest lõngast triibuehetest, mida saab sobitada käe ümber ja kaela. Rahvuslikke triibuehteid hakkasid tema käe all tegema Anne Raudsepp ja Jane Kuus Võrust. Üldse võis rahvuslikke motiive märgata näitusel väljapandu hulgas kui ka meisterdajate laudadel. Rahvuslik ehe on hinnas.

Carmen Küngas paeltikand — Carmen Küngas (vasakul taga) õpetab paeltikandit.

Mai Kapil Rõugest oli akna all üles veetud päevasall. Juba astuski esimene huviline juurde, et kudumist alustada. Päevasalli kudumine oli ehtepäeva programmis.

Samal ajal tegi rahvas Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis pakutrükki ja meisterdas saviehteid. Juhendasid vastavalt Marika Sepp ja Maarja Vilsar.

Maakonnas tegutsesid ehtekojad Lasval, Rõuges, Puigal ja Uue-Antslas, kus nobedate näppude all valmisid ehedad ehted. Nii õpetas Aare Kala, kes on töö tõttu Uhtjärve Nõiariigiga seotud, ruuni talismani tegemist. Ruunikirja põletati võtmehoidjatele ja kaelaskantavatele medaljonidele. “Kõige popimad olidki meil pärlid ja ruuni talisman,” rääkis Uue-Antsla ehtekoja üldjuht Karille Bergmann.

Ehtenäitust Võrumaa Muuseumis saab vaadata novembrikuu lõpuni.

Liina Valper

Fotod: Aivar Sepp