Rubriik: Võrumaa

Ojasaarõ Toomas: saatus vei Teppo pilli taadõ

Ojasaarõ Toomas uma lõõdsa ja lõõdsakuninga kujoga. Foto: Harju Ülle, Uma Leht
Ojasaarõ Toomas uma lõõdsa ja lõõdsakuninga kujoga. Foto: Harju Ülle, Uma Leht
Võro folkloorifestivalil lõõdsakuningas saanu Ojasaarõ Toomas (21) Põlva kihlkunnast Vanaküläst arvas, et no passi ei külh lõõtsa nukka visada, tulõ naada viil parõmbas pillimehes opma.

Midä lõõdsakuningas saaminõ su jaos tähendäs?
Säänest ummamuudu vastutust. Kimmähe piät edesi opma ja uurma. Mano oppi om hulga hüvvi pillilukõ, midä vanastõ om mängitü. Internetist otsi, mul om üts Kikka Karla plaat. Arhiivi ei olõ viil jõudnu, elo om küländ kipõ…

No sa tullit õkva sõaväest…
Lehekuu perämädsel pääväl sai vallalõ jah.

Kas tuu and tunda kah, et katõssa kuud es saa lõõtsa mängi?
Jah! Näpu ei jõvva mõttõlõ perrä. Küländ rostõh omma. A sõaväest oll’ iks kassu kah. Muido om taa pillimehe elo sääne, et egäl puul söödetäs maru häste…

No lätt pillimehe elo edesi. Kas kutsutas pall’o mängmä?
Teenistüs väiku põndsu pandsõ, olli pillimiihi pildist väläh. Päält sõaväke om piaaigu egä nädälivaih vähämbält üts ülesastminõ olnu.

Määne tuu pillimehe elo om?
Vahepääl väsütäs iks är külh, ku mõnikõrd läät joba hummogu kotost vällä ja esinemine lätt ilda üüni vällä. Loe edasi: Ojasaarõ Toomas: saatus vei Teppo pilli taadõ

Võrus hakkavad kõlama vaskpillid

Voru_VaskpillipäevadAavo Ots tuleb oma trompetiklassi ja noorteorkestriga hilissuvisesse Võru linna, kus toimub VIII Aavo Otsa trompeti suveakadeemia, kammermuusika kursus ja XIX festival “Võru Vaskpillipäevad”.

Läinud õppeaasta oli minu õpilastele edukas ja tahan neid esitleda 10. augustil kell 19 “Kandles” toimuval kontserdil “Trompetitalendid 2014”. Veel enne, kui kõlavad kontserdihelid, ootame kell 18 lapsi, lapsevanemaid ja kõiki teisi puhkpillihuvilisi “Kandlesse”, kus toimub pillide ja pillimängu tutvustus. Trompetimäng on imelihtne”, ütles Aavo Ots. Koos tahetakse näidata, kui ilusat häält teevad trompet ning tema soliidsed sugulased piccolotrompet, flüügelhorn ja teised pillid.

Aavo Otsa Muusikastuudio www.musicstudio.ee loodi 2002. a eesmärgiga arendada ja süvendada noorte solistide ja kammermuusikute esitamise oskusi ning leida ja laiendada rahvusvahelise erialase koostöö võimalusi. Stuudio annab andekatele muusikutele täiendavat erialast õpet ning ansamblimängu koolitust. Muusikastuudio eesmärgiks on puhkpillisolistide ja ansamblite taseme arendamine rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks, nende ettevalmistamine rahvusvahelisteks konkurssideks.

Võrumaal on Aavo Otsa kodu ja isatalu ning see on üks põhjus, miks ta tahab oma õpilaste ja sõpradega panustada siinse muusikakultuuri arengusse. „Juba 1996. aastal, kui minu idee korraldada suvekool ja kontserdisari “Võru vaskpillipäevad” teostus, seadsin eesmärgiks noorte puhkpillihariduse kaasajastamise. Selle nimel olen 18 aastat igal suvel “Võru vaskpillipäevadel” pillimängu õpetanud ja noorteorkestreid dirigeerinud. Olen kutsunud siia õpetama ja kontserte andma maailmakuulsa Mediterranean Chamber Brass’i (2010) ning nimekaid eesti ja välismaa õpetajaid. Tähelepanuväärne roll festivali “Võru vaskpillipäevad” ajaloos on eesti väljapaistva vaskpilliõppejõuna Priit Sonnil, tema õpilastel ja ansamblitel,“ meenutas Ots. Loe edasi: Võrus hakkavad kõlama vaskpillid

Haanjamaa ootab taas suitsusaunapäevadele

8.-10. augustini toimub Haanjamaal juba neljas suitsusaunanädal. Saunasõbrad saavad ise kütta sauna, võtta osa sauna töötubadest, kuulata saunalugusid ja head “stepslivaba” muusikat.

Oodatud on kõik sauna ja kohaliku pärimuse huvilised, kes soovivad tutvuda traditsiooniliste suitsusauna tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga. Haanjamaa suidsusauna omanikud on uhked oma saunadele ja jagavad rõõmuga oma saunaelamusi, uskumusi, kombeid, oskusi ja teadmisi kõigi huvilistega. Ikka selleks, et sel moel edasi kanda põliseid traditsioone.

“Meie sündmust iseloomustab rahulik kulgemine,” ütles saunanädala üks eestvedajaid Eda Veeroja. “Mõnus suitsusaunaelamus algab helgest meelest ja enese sisse vaatamisest. Koos saunaprega sauna kütmisest, ühisest söömaajast ja päevastest toimetustest ümber sauna. Lisaks saunale on oluline roll muusikal ja käsitööl. Toimuvad suitsusauna ja loomuliku eluviisiga seotud erinevad õpitoad.”

Nädal algab 8. augustil kell 12 Mooska talus saunateemalise pärimusmeditsiini õpitoaga Mikk Sarve juhendamisel. Samal ajal saavad Ööbiksaare talus huvilised õppida palgi tappimist ja varamist saunameistri Aivar Jallai juhendamisel. Õhtul oodatakse saunakülalisi Tuulepesa tallu iloõdakule laulma ja pillimängu kuulama.  Loe edasi: Haanjamaa ootab taas suitsusaunapäevadele

Sänna Leiutajate külakooli uus õppeaasta

Leiutajate-Külakool2Leiutajate külakool Sännas Rõuge vallas Võrumaal jätkab  sügisel 2014 oma tegevust koolitusloaga. Alates 1. augustist võetakse vastu avaldusi 1.-2 (3.-4.) klassi astumiseks.

Aasta jagu koolimist Leiutajate külakoolis on möödas ning huvitav vaadelda, mis toimus, mida sai õpitud ja kuidas võiks jätkata.

Kõigepealt aga natukene Leiutajate Külakoolist (Nime koolile valisid lapsed ise. Variantide hulgas oli veel ka näiteks Südakool, Pipi Pikksuka nimeline kool jne)):

Leiutajate külakooli jaoks on tähtis, et igaüks meist oleks austatud, toetatud ja armastatud, et inimene julgeks/suudaks lõõgastuda ja avaneda kogu oma ilu ja täiuslikkusega maailmale. Leiutajate külakoolis käsitletakse inimest kui vaimset olendit. Siin ei ole õpetajaid ja õpilasi, on inimesed, kelle hing soovib õppida ja areneda lähtuvalt üksikisiku eluülesandest, et jõuda oma tõelise olemuseni.

Loe edasi: Sänna Leiutajate külakooli uus õppeaasta

Vestlusõhtu Viitinas: Začek ja Hunt

Sven Začek. Foto: revolutsioon.ee

MTÜ Revolutsioon on suvekuudel korraldanud vestlusõhtuid, mille käigus on olnud Rõuge vallas võimalik kohtuda huvitavate inimestega, et oma silmaringi avardada ning uusi teadmisi koguda.

Kolmas vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 6. augustil 2014 algusega kell 19 Viitina järve juures. Meie vestluskaaslasteks on sel korral Sven Začek ja Indrek Hunt.

Sven Začek on kui mitte tuntuim, siis ilmselt tunnustatuim Eesti loodusfotograaf – üks kolmest Eesti mehest, kelle pildid on ilmunud National Geographicus. Tema teekond fotograafina sai alguse 2000. aastate esimeses pooles, kui ta otsustas jahipüssi põõsasse visata ning käe hoopis fotokaamera järele sirutas. Kuidas see kõik täpsemalt käis ning kuidas sai väikelinna poisist staarfotograaf, kuuleme tema enda käest. Kõrvale vaatame valitud pilte kõigist neist sadadest tuhandetest, mis tema mälukaartidelt läbi on käinud. Tutvu Sveni töödega tema kodulehel!

Indrek Hunt. Foto: revolutsioon.ee

Õhtu edenedes võtab järje üle mees meie enda vallast – Indrek Hunt, kellel samuti oma lugu jutustada. Temagi on sel õhtul omas elemendis ja selleks on muusika. Meile ja meiega lauldes räägib ta meile, mis mees see Jaanipeebu Kitarrikooli asutaja ja hing õieti on.

Ilusa ilma korral veedame õhtu õues – Viitina külakeskuse taga järve ääres. Võta kaasa istumisalus ja riieta end ilmale vastavalt.

Tuleb üks õdus õhtu!

Tsiistre Linamuuseum kutsub linatalgutele

Foto: linamuuseum.ee

Sel nädalal, 4.-7. augustil ootame abilisi linakitkumise ja -kupardamise talgutele, mis toimuvad Tsiistre linamuuseumi kiulina põllul Tsiistres, Misso vallas, Võrumaal. Talgud on osa projektist „Linaseemnest kangani”, mille algatasid Tsiistre linamuuseum, Viljandi Kultuurikolledži magistrand Margit Pensa ja EKA doktorand Miina Leesment. Projekti eesmärk on teha läbi kogu kiulina kasvatamise protsess seemne külvamisest kanga kudumiseni.

Projekti jäädvustamist filmilindile toetavad Vana Võrumaa Kultuuriprogramm ja Eesti Kultuurkapital.

Talgutel osalemiseks kirjuta e-posti aadressil tsiistre@linamuuseum.ee või helista tel 503 1514.

Lisainfo: www.linamuuseum.ee, linamuuseumi FB

Võromaa mõtsun marju ja siini iks om

Trehvämine: 15 killo mustikit üte pääväga. Foto: Kuulmetsa Heli
Trehvämine: 15 killo mustikit üte pääväga. Foto: Kuulmetsa Heli
Väega suurt saaki mõtsast timahava ei saa, a mõtsa tasus iks minnä: mõnikõrd vidä kah.

Kehväst mar’a- ja seenesaagist on meediän pall’o juttu olnu. Ma mõtli sis, et lää esi uman Urvastõ vallan mõtsa kaema. Ei saa ju nii olla, et midägi ei saa. Edimäst kõrda lätsi mõtsa luurama joba tsipakõsõ päält jaanipäivä, haardsõ kats tütärd ja imä kah üten. Mõttõn olliva kikkaseene. Sõitsõmi Ess-suuhu.

Tsipa aigu sõkmist müüdä mõtsa ja edimädse seene olli löütü. Väega tsill’ukõsõ olliva tõsõ, nigu särginöpsi. Ja nätä oll’, et mi es olõ edimädse, kes noid nöpse kaeman olli käünü. A nigu kõgõ sis, ku nakkat kodominemise mõttit veerütämä, lövvät tuu õigõ kotusõ. Terve mõtsaalunõ oll’ palosiini paksult täüs, säändse vähäldäse ja kõik puhta kah.

Veeränd tunni korjamist ja kolm pangi olli kuh’aga täüs. Mariniirse hindäle kümme purki siini, seoaastadsõ edimädse purgi. Vahepääl oll’ laulu- ja tandsupidu, päält tuud põrutimi imä ja tütridega vahtsõst mõtsa, seokõrd mustikit otsma. Tutva, kes õks egä aasta noidõ korjamisõga hindäle hää palgalisa tegevä, es olõ esiki mõtsan käünü. Ega nä vast es lää kah sinnä umma aigu raiskama.

Pangi käevangun ja kombaini kanglin, marssõmi Pokumaa kanti mõtsa, vana hää kotusõ pääle, kost egä aasta õks kor’at om. Joba edimädse varrõ, mis vasta tulliva, olli paksult marju täüs ja ku platsi pääle saimi, sis õnnõ sinet’ vasta. «Rummal jutt, et marju ei olõ. Tulõ õnnõ kotust teedä,» sai tuukõrd mõtõldus ja paari tunniga olli üten võedu anoma marju täüs kor’adu. Kotun puhasti mar’a är ja kaaldsõ üle – 15 killu mustikit, peris häste. Muiduki tahtsõva latsõ taskurahha tiini ja arvssiva, et nuu mar’a võissi maaha müvvä. Loe edasi: Võromaa mõtsun marju ja siini iks om

Kaika suvõülikuul tulõ Osulan

Võrokõisi suur suvinõ kokkosaamisõ kotus – Kaika suvõülikuul – tulõ 8.–10. põimukuul Urvastõ kihlkunnan Osolan. Et Urvastõ kihlkunnast juusk läbi väkev Pühäjõgi, mille kotsilõ om pall’o vanno uskmiisi ja juttõ, sis tulõ taast juttu mitmõ kandi päält. Pühäjõõ viirt pite tulõ ka matk.

Kõnõldas taast kandist peri inemiisist. Muusikat saa seokõrd kullõlda väega mitund stiili: Puura Väino laulõst rahvapillimuusikani vällä. Et Urvastõ kihlkunnast om peri kõva spordisõbõr Contra, sis tüütäs timahavatsõn suvõülikoolin kihäkultuuritiidüskund. Kaika suvõülikuul om mõtõld kõigilõ, kedä huvitas uma maa, uma kiil ja uma inemise.
Nime om saanu suvõülikuul Karula kihlkunna Kaika külä perrä, kohe võrokõsõ 1989. aastagal edimäst kõrda kokko tulli.

26. Kaika Suvõülikuul Osulan 8.–10. põimukuul

Riidi, 8. põimukuu päiv

12 Võrolt keriguplatsi päält lätt buss Osulalõ.
14 suvõülikooli vallategemine koolimaja man

15 –19 loengu koolimajan, loengidõ aigu om ka latsioppus. Kiä loengit kullõlda ei taha, saava välän Contraga sporti tetä.
15–15.30 Saarõ Evar. Osula, Sõmmõrpalu ja Kärgula asustusaoluust ja kotussõnimmist.
15.30–16 Valgu Heiki. Pühä Võhandu ja timä algusõkotus aoluun ja rahva mäletämisen.
16–16.30 Valpri Valdo. Osula kandi vanarahva juttõst.
16.30–17 Saarõ Heljo tutvustas koolimajja välläpantuid näütüisi.
17–17.30 Kalla Urmas. Kuis antslamiis Kangro Pärni om Põh’a-Võromaa kiilt kirja pandnu.
17.30–18 Saarõ Heljo. Osula kooli sõprusõst Vinne sõamiihi umatsidõga 1980. aastil.
18–18.45 Valgu Jaanis. Võrumaa Eesti filmin.
19.15 Kihäkultuuri tiidüskunna edimädse päävä eksäm: õdagunõ võigõlus. Vidä Contra.
20 Vahtsidõ välläandidõ näütämine.
21 Lindmõtsa Harri plaadi tutvas tegemine. Tandsuklubi üten Osula rahvatandsjidõga. Juhatas ja oppas Lepassoni Kadri.
Loe edasi: Kaika suvõülikuul tulõ Osulan

Võru Linnagaleriis avatakse ühisnäitus

Täna kell 16.00 avatakse Võru Linnagaleriis Andrus Rõugu, Aivar Rumvolti, Erki Kannuse ja Peeter Kaasiku ühisnäitus “RUUM RUUMIS. Kütiorg”.

Kolmes saalis saab vaadata koos maalikunsti, keraamikat ja heliobjekte.

Kui Andrus Rõuk ja Peeter Kaasik on tuntud maalikunstnikena, siis Aivar Rumvolt esitleb kõrgkuumustehnikas keraamikat, Erki Kannus aga on keskendunud interaktiivsetele heliobjektidele- koondnimetusega Tilinatoorium.

Peale ammuse sõpruse ühendab autoreid ka ühine mälestus Kütiorust, kus noorte kunstijüngritena sageli Ohakate juures viibiti.

Kunstnikepaari Eetla ja Valdur Ohaka suvekodu Kütiorus on legendaarne, kuigi väliselt säilinuna, vaimses mõttes aga ajalooks saanud. Seal valitsesid oma kindlad reeglid, neist peeti kinni. Andrus Rõugu sõnul oli see koht mõnes mõttes nagu ruum ruumis, kus valitses boheemlik kambavaim, milles peegeldus meie hiline hipikultuur. Istuti põhiliselt kuuri all lõkketule ääres, kus oli suur kohvipada, vesteldi ning suitsetati lakkamatult.

Aivar Rumvolt elab ammu Võrus, tuntud keraamiku ning pedagoogina. Peeter Kaasik kolis oma tallu Võrumaale kus maalib. Eks see tõsiasi ja käesolev näituski ole Kütioru vaimu kajastus tänapäevas.

Näitus jääb avatuks 22. augustuni ja on külastajatele tasuta.

Sänna kultuurimõisas toimub ökokokkutulek

22.-24. augustil toimub Sänna Kultuurimõisas Eesti ökokogukondade 8. kokkutulek teemal “Kogukondlik haridus”.

Teemad, mida käsitletakse on kogukondlike koolide loomine, õuelasteaiad, koostööharidus, EHE ja ehedus, koduõppe head ja vead. Lähemalt Leiutajate Külakoolist ja loodavast Gaia Koolist , mis on välja kasvanud eesti ökokogukondlikust liikumis est.

Peaesinejad tulevad seekord Tamera ökoküla koolist Portugalis, kus on loomisel rahvusvaheline kool nimega “Escola da Esperanca” ehk “Lootuse kool”. Lähemalt sellest koolist siin: http:// www.escola-da-esperanca.org /
Lisaks jagavad värskeid muljeid Euroopa ökokülade ühenduse GEN-Europe suviselt konverentsilt “Zegg” ökokülast Saksamaalt pea kõik meie 14 delegaati.

Lisaks räägitakse, kuidas suhelda loomade ja taimedega.

Hommikuti on kavas jooga, õhtul tants ja muusika.

Lähem info peatselt: http:// kokkutulek.kogukonnad.ee/ ja www.facebook.com/ kogukonnad
Registreerumine: info@kogukonnad.ee

IV Haanimaa suidsusanna nätäl 8.-10. augustil

Meie sündmust iseloomustavad kõige paremini sõnad ‘lihtsus’ ja ‘loomulikkus’. Suitsusaunas käimine on mitmetes Haanimaa peredes tänaseni loomulik elu osa. Igal saunal on oma lugu ja omad traditsioonid. Jagame ning tutvustame meie külalistele seda väärtuslikku, mis meil on.

Meie suitsusaunanädal on mõeldud eelkõige inimestele, kes soovivad aja maha võtta ja kulgeda loomulikult. Mõelda hetkeks olulistele asjadele ja tegeleda ‘päris’ eluga. Saunapäeval on saunalised kaasatud kõikidesse tegevustesse, mida tuleb ühel saunapäeval teha: puude tassimine, sauna kütmine, vee tassimine… Koos tehakse väiksemaid talutöid, valmistatakse lõuna- ja õhtusööki. Ühesõnaga veedetakse üks loomulik päev Haanjamaal. Lisaks saunale on oluline roll ka traditsioonilisel pärimusmuusikal ja käsitööl, mis on osa sellest nädalast. Samuti toimuvad erinevad õpitoad, mis on tihedalt seotud suitsusauna ja loomuliku eluviisiga.

Kõik inimesed, kes soovivad osa saada meie sündmusest, tulge meile külla!

Täpsema info toimuva kohta leiad kodulehelt programmi lingi alt.

Tsiistre linamuuseum avab uksed

Pühapäeval, 27. juulil kell 12 avab külastajatele uksed Tsiistre linamuuseum, mis asub Tsiistre külas, Misso vallas, Võrumaal. Avatud uste päeval toimuvad muuseumi põllul linakitkumise minitalgud, saab proovida linakanga kudumist, pressida linaõli ja uudistada, kuidas takust linaniiti kedratakse.

Linamuusemi loomise idee sai alguse 2010. aastal, kui tekkis mõte luua Prastuli talu unikaalse arhitektuuriga rehehoonesse paik, kus kajastada linakasvatusega seotud tegevusi nii nagu neid vanasti talus tehti; korraldada kinoõhtuid ja kontserte. „Kolme aasta jooksul on muuseumihoone põhjalikult renoveeritud, oleme korraldanud kangakudumiskursuseid ja näituse, algatanud külakino projekti ja soome-ugri filmifestivali FUFF, külvanud päris oma kiulinapõllu. Kuigi muuseumi arendamine on pidev jätkuv protsess, olema täna valmis uksed külastajatele avama.”, nendib linamuuseumi tegevust haldava Prastuli Seltsi eestvedaja Kristina Remmel.

Prastuli Seltsi erinevaid projekte ja linamuuseumi renoveerimist toetavad PRIA Leader-meetme raames, KOP, Vana Võrumaa kultuuriprogramm ja Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo: www.linamuuseum.ee

Uhtjärve jooks läheb veel rohkem metsa

23. juulil Urvaste vallas 19. korda toimuv ümber Uhtjärve jooks on taas üle elanud olulise uuenduskuuri.

Sel aastal antakse põhijooksu start Nõiariigist ja joostakse senisega võrreldes vastupidises suunas – tõsi küll, sedapidi joosti ka esimestel aastatel 1994-1995. Võrreldes eelmise aastaga oleme jooksu viinud rohkem metsa alla ja lihtsaid tingimusi loota ei maksa, märgi jalgu see-eest küll.

Esimest korda Uhtjärve jooksu ajaloos saab pärast finišit ka saunamõnusid nautida, selle eest hoolitseb Nõiariik.

Start Nõiariigis on kolmapäeval, 23. juulil kell 19. Paarkümmend minutit varem väljub sealt buss MN12 jooksu starti Uhtjärve laululava juurde. Nõiariigis toimuvad ka mudilaste jooksud.

Sellel päeval oleks legendaarne Urvaste spordimees, tänapäevase Uhtjärve jooksu algataja Harri Neem saanud 95-aastaseks. 23. juuli peaks jääma ka tulevikus Uhtjärve jooksu toimumise kuupäevaks, olenemata nädalapäevast.

Jooks kuulub 4. Võrumaa pikamaajooksusarja.

Toetajad: Antsla TÜ, Compressport, Contra, GMP Clubhotel & Pühajärve restoran, Hauka Laada Staadionikontserdid, kirjastus Tänapäev, Uhtjärve Ürgoru Nõiariik, Urvaste Vallavalitsus, Valdur Roots, Villike Suveteater, lisaks terve Võrumaa pikamaajooksusarja sponsorid.

Margus Konnula, korraldaja (Urvaste Külade Selts)

Tugikeskuse Juks näitetrupp esitab täna ja homme Võru folkloorifestivalil etendust “Ja lugu sündis maailma”

Tugikeskuse Juks näitetrupp. 19. ja 20. juunil ehk täna ja homme esitab Tallinna tugikeskuse Juks näitetrupp Võru folkloorifestivalil esmakordselt etendust”Ja lugu sündis maailma”(Aafrika muinasjutu ainetel. Lavastust mängitakse mõlemal päeval kell 12.30 kultuurimaja Kannel väikeses saalis. 

Oodatud on nii lapsed kui ka täiskasvanud. Sissepääs prii.

Juksi näitetrupp on praeguseks tegutsenud seitse hooaega. Aastate jooksul on valminud mitmed eriilmelised etendused, esinetud on nii oma asutuses kui ka väljaspool. 2008. aastal osales Juks esmakordselt etendusega „Keisri rebasejaht“ Tartu Sadamateatris üleriigilisel erivajadustega laste ja noorte teatrifestivalil Savilind. Etendus võeti hästi vastu. 2009. a kevadeks valmis „Mängime tsirkust“ ja Savilinnu festivalile sõitis 16 noort. Toredad loomakarakterid, temperamentne tsirkusedirektor, leidlikud kostüümid pakkusid vaatajale nauditava teatrielamuse. Põhja-Ameerika indiaanlaste tšerokiide müütilisel lool põhinev etendus „Ämblik otsib päikest“ andis väga hea koostööoskuse.

Võru Folkloorifestival tähistab kolme suurt juubelit: festival 20, tänavatants 15 ja Teppo lõõtsa võistumängimine 40!

 

Eile pidulikult ja rahvarohkelt avatud rahvusvaheline XX Võru Folkloorifestival annab suvises Võru linnas tooni kogu eeloleva nädalavahetuse.

Kirju laadamelu kesklinnas koos tasuta kontsertidega laadalaval on isutekitajaks, et minna nautima festivali väliskülaliste pikemaid esinemisi Kandle kultuurimaja kontserdisaalis ja aias, Baski rahvuslõunat koos folkloorikavaga, välisrühmade kirikukontserti, tantsutubasid, igaõhtuseid simmaneid ja lõõtsamängimisi Teppo lõõtsatalus ja muid ettevõtmisi läbi kõigi festivalipäevade.

 

Tänavuse festivali teemaks on „Lugu“ ja üheks uueks väga populaarseks osaks näivadki kujunevat lugude rääkimise jutujalutuskäigud Võru linnas, kus eile oli Contraga kaasa kõndimas lausa üle 60 inimese. Tulemas on  kõnnitunnid tuntud Võruga seotud inimeste Ivari Padari, Arthur Ruusmaa, Enn Tupi, Siiri Toomiku, Heiki Kelbi ja Triinu Ojariga. Lugusid läbi festivali 20 aastase ajaloo räägib Kandle kontserdisaalis avatud näitus, kus on nii varasemate festivalidega seotud pilte, jutte kui esemeid. Loe edasi: Võru Folkloorifestival tähistab kolme suurt juubelit: festival 20, tänavatants 15 ja Teppo lõõtsa võistumängimine 40!

Rõugõ krossiklubi kasus

Rouge_kross1
Tsikli hüppäs nigu kunn. Harju Ülle pilt.

«Mis taa hainaga iks tetä, las poisi parõmb sõitva,» muheli Rõugõ valla Vanamõisa külä Pedäjä talo perremiis Tillemanni Ervin, kelle hainamaa pääle om Rõugõ krossiklubi kõrraligu sõiduraa ehitänü ja mitu võistlustki kõrraldanu.

«Poig Siim küsse joba sis, ku Rõugõ koolin opsõ, krossiraa jaos kotust,» kõnõl’ Ervin. «Sis arvssi, et poisi jutt, a nüüt om tä täüsmiis ja esi poja esä. Kolm aastat tagasi nakas’ tegemä, Rõugõ päält tull’ poissõ manu. Nüüt om näil uma rada siin ja külän elu käü.»

«Külän olli poissõl tsikli olõman ja mõtli, et teemi är,» ütel’ Võrolt peri Ilvese Erki, kiä tull’ Rõugõ mehe Liiberti Antiga Siimulõ appi ja tekk’ klubi kats aastat tagasi ammõtlikus. Timahava talvõl astsõ klubi Eesti motospordi föderatsiooni.

Inne jaanipäivä peeti Vanamõisa krossiraa pääl maaha tõnõ suur võistlus ja edimädsel lämmäl pühäpääväl päält vihma tulli krossimehe laembas tettü raa pääle sõitu har’otama.

«Meil om pundin kopamiis kah, ku rata om vaia kaiba, sebimi koskilt kopa ja panõmi timä ruuli,» selet’ Rõugõ krossiklubi vahtsõnõ päämiis Linnu Ahti, ammõdi poolõst Mäetalu sepp.

Tsipa ao peräst näüdäs’ tä, ku väkev hüppemägi kopaga tettü om: tsikli hüpäs’ taiva all nigu kunn perve päält lumpi.

Ahti kõnõl’, et motosport passis sepä hingeeloga häste kokko: virota saa mõlõmba ala pääl. Trenni saa kah ilma perrä tetä, ku uma ao perremiis olõt. Loe edasi: Rõugõ krossiklubi kasus

Vana-Võromaa Kultuurikojas saab näha Ivo Lille isikunäitust

Rahvusvaheliselt tunnustatud klaasikunstnik Ivo Lill avab täna kell 16.00 oma isiknäituse Vana-Võromaa Kultuurikojas!

Suviti Võrumaal resideeruv kunstnik tutvustab esmakordselt Võru vaatajale oma loomingut.

Ivo Lill on eesti klaasikunstnik, kes on lõpetanud 1985. aastal ERKI. On Eesti Kunstnike Liidu, GASi (Glass Art Society, Seattle, USA) ja Centro Studio Vetro (Murano – Venezia, Itaalia) liige. Kunstnik alustas aktiivsemalt loomingulist tööd 35- aastaselt. Nüüd peab ta iga päev midagi tegema, siis on hing rahul. Lill loob klaasi külmtöötlemisega kunstiteoseid, mida võib vaadata kas ühe, teise või kolmanda nurga alt, lõplik tõde ei selgu kunagi, alati võib valgus vimka visata ja tehtud töö uuesti sünnitada.

Aasta tagasi tähistas kunstnik 60- aastaseks saamist suurte isiknäitustega Moskvas, Münchenis, Linzis ja Tallinnas. Näitus, mis möödunud kevadel Moskvas oli, tunnistati edukaimaks ülevenemaalise tarbekunstimuuseumi näituseks. 70 klaasobjekti ja -kompositsiooni täitsid suured galerii ruumid, neid teoseid saab osaliselt näha ka Võrus.

Ivo Lill on pälvinud tunnustuse 2001. aastal, mil tema skulptuurile omistati hõbemedal Jaapanis Kanazava rahvusvahelisel klaasisümpoosionil. Eelmisel aastal valiti ta Vene Kunstiakadeemia auakadeemikuks.

Näitus jääb avatuks 29. augustini.

Festival tuli öösel Võrru jutulõnga kerides

Festivali programmijuht Kadri Mähar ja avakontserdi lavastaja Kadi Kroonberg "kerivad" jutulõnga. Foto: erakogu
Festivali programmijuht Kadri Mähar ja avakontserdi lavastaja Kadi Kroonberg “kerivad” jutulõnga. Foto: erakogu

Vastu tänast tekkisid Võru linna keskväljakule ja linna peatänavale puude otsa jutukerad, mis viivad kesklinnast kultuurikeskusesse Kannel. Sel moel tuli linna homme algav XX Võru Folkloorifestival “Lugu”.

Jutukerad ühendavad kahte festivali tegevuste põhikohta – kesklinnas asuvat vabalava Kandle aiaga, kus toimuvad suuremad kontserdid.

“Tahtsime juba enne festivali suunata kohalikud inimesed arutelule, mida üks nii suur pidu üldse tähendab,” ütles festivali tegevjuht Kadri Valner. “Tegu ei ole ju pelgalt viis päeva kestva tantsupeoga, vaid siin põimuvad erinevate rahvaste kultuurid, nende lood ja laulud. Lugulaulud, kui soovite.”

16.-20. juulini toimuva juubelifestivali ajal saab linna külaline osaleda mitmekümnel kontserdil ja tantsutoas, kuhu lisaks Eesti esinejatele on kutsutud tantsurühmad Mordvast, Prantsusmaalt, Baskimaalt, Slovakkiast, Lätist ja Austriast. Võru Folkloorifestival on suurim iga-aastane rahvatantsu-keskne rahvusvaheline festival Eestis, järgmine tänavune suur tantsupidu pärast tantsupidu.

Festivali läbiv teema “Lugu” tutvustab nende rahvaste kultuuri läbi traditsiooniliste tantsude, rahvussöökide ning pärimuslike lugude õhtutega, millest paljud on kokku kogunud Eestimaa parim muinasjutuvestja Piret Päär. Lisaks festivalikülaliste lugude räägivad omi jutte ja viivad uudistajad Võru linnas ringi uitama mitmed siinsed kultuuri- ja kogukonnategelased.

Loomulikult on lisaks tavapärastele kontsertidele festivalikavas ka külaliste jaoks armsaks saanud Tänavatants, mille tantsud seab üldtantsupeol liigijuht olnud ja seal parima tantsuseade eest Kristjan Toropi stipendiumi pälvinud Võru tantsuõpetaja Maire Udras. Samuti õhtulaulud Tamula järve rannal, mitmed simmanid, rahvuslõuna. Kolmel päeval on avatud käsitöölaat ning õhtuti saab näha Matsalu loodusfilmide festivali võidufilme. Traditsiooniliselt on üks olulisim tunnusüritus le Eesti kokku tulevate lõõtsamängijate võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel. Seda täiendavad simmanid Teppo lõõtsatalus ning lõõtsa ööülikool.

Festival ei toimu ainult Võru linnas, vaid laieneb Maapäevadel tervesse maakonda.

Missos toimusid põliskodude küla esimesed talgupäevad

Võrumaal Misso vallas toimusid põliskodude küla esimesed talgupäevad. Talgupäevade raames pandi ühistöö käigus paika põhumaja autokummidest vundament –  ehitise rõhk on taaskasusutusel ja ökoloogilise jalajälje vähendamisel.

Järgnevate talgupäevade käigus hakatakse ehitama põhumaja seinu. Õhtuid sisustati teemakohaste loengutega ja õppefilmide näitamisega. Kohalviibijad hindasid ka suurepäraseid ujumistingimusi.

Eriti põnevaks ja sisutihedaks kujunesid erinevate spetsialistide kaasatuse tõttu õhtused aruteluringid, mille raames leiti rida võimalusi edasiarenduste realiseerimiseks. Nooremate osalejate arvates peeti töötegemise käigus ära ülikooli tasemega loengud, millest paljud olid sellistel teemadel, mis pole ülikoolide õppekavadesse veel jõudnudki, kuid peaksid seal kindlast olema.

Ühiselt jõuti arusaamisele, et erinevate kombineeritud kompetentside kaasamise kaudu on võimalik jõuda oluliselt parema tulemuseni. Samuti oldi nõus loengutsükleid huviliste olemasolu korral kordama. Eriti huvipakkuvad ja teemaga haakuvad olid osalejate sõnul maamajanduse tervikkäsitluse loengud, mida täiendasid veel infotehnoloogilised lahenduskäigud, mis looksid suurepärased võimalused jätkusuutliku maaelu tekkeks ja pakuksid olulist leevendust toidu omavarustusvõime tagamisega, urbaniseerumisriskide leevendamiseks ja demograafiaprobleemide lahendamiseks. Osalejad nägid teemade taga väga suuri jätkusuutlikkuse riske, mille kõik teed viivad meie rahva ja kultuuri jätkupidevuse mõisteni ja seda nii ühiskondliku julgeoleku kui ka geneetilise jätkusuutlikkuse mõistes. Ühiselt jõuti arusaamiseni, et loengusarju võiks korrata, kuid see eeldab järgnevate registreerinute vastava huvi ülesnäitamist.

Ökomaja ehitamise talgud kestavad 20. augustini.

Fotogalerii: http://nagi.ee/photos/sarvedegalammas/sets/388171/

Elukeskonna ja Rahvastikuarengu Selts, Madalasustusega Planeedi Selts

Tuleval nädalal algab II Kriisade nimeline orelifestival

11. – 26. juulil toimub II Kriisade nimeline orelifestival. Kontserdid toimuvad ainult  orelimeistrite Kriisade ehitatud pillidel.

Kõrvuti Walckeri ja Saueri firmade orelitega, on eesti meistrite pillid tuntud oma ilusa kõla poolest. Kriisade meistrite orelid on näited saksa romantismi perioodi oreliehituse tradistsioonist.

Festivali kava:

 11. juuli kell 19 Rakvere Kolmainu kirik
Instrument-orkester
Kogu orkestri kõlavärvidepalett ühel instrumendil
12. juuli kell 12 Rakvere Kolmainu kirik
Orelimuusika kontsert
Veronika Kostyleva (orel, Venemaa)

13. juuli kell 19 Rakvere Kolmainu kirik

Oreliduo

14. juuli kell 19 Võru Katariina kirik
Avakontsert – XIX ja XX saj. heliloojate oreliteosed

15. juuli kell 19 Urvaste Püha Urbanuse kirik
Võimatu missioon – virtuoossed ja säravad oreliteosed, mis nõuavad hiilgavat tehnikat ja meisterlikust

Loe edasi: Tuleval nädalal algab II Kriisade nimeline orelifestival

Romantiline luulekava peab oma viiendat sünnipäeva Võrus

Võrus Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis toimub reedel, 18. juulil kell 20 luuleõhtu “Romantiline luulekava”.

Võrumaalaste ja külaliste jaoks avaneb reedel, 18. juulil võimalus nautida formaati „Romantiline luulekava“, mis loodi mõttekaaslaste Üllar Saaremäe ja Georg Merilo poolt 2009. aastal.

Luulekava eripäraks on iga kord uuenev sisu, erinevad esitajad ja luulet saatvad muusikud. Võru publiku jaoks on laval riimitud sõnasõda pidamas kirjanik Jan Kaus ja vabakutseline Georg Merilo, esitajaid saadab ja soleerib Mingo Rajandi kontrabassil.

Eriliseks teeb luulelugemise ja vahelemusitseerimise asjaolu, et esinejad küll harjutavad kokkukõlamist, ent seda vaid tehniliselt. Nii ei tea kumbki lugeja täpselt, mida ja mis järjekorras teine esitada kavatseb. Selliselt elab laval justkui kolme peaga lohe ning kogu programm sünnib otse ja vahetult vaatajate silme ees, tehes kogu soorituse elavaks ja spontaanseks.

Tänu kultuurkapitalile ja teistele koostööpartneritele toimuda saav luulekontsert kestab kella 20-21.30 ja toimub Kreutzwaldi muuseumi hoovis (saju korral sees), täiskasvanuile sissepääs 2 eurot, lastele tasuta.

Jahi- ja põllumehe piässi kuuntüüd tegemä

«No jaanipäävä aigu nakkasõ jah immise üten vahtsidõ põrssiga ümbre roitma ja nurmi päält hääd-parõmbat üles tsungma,» ütel’ Sõmmõrpalo jahtkunna päämiis Kauna Toomas.

«Vanõmbilõ inemiisile soovida iks panda raadio pangi ala mängmä vai pini kardokanurmõ manu ketti. No tsiga om kavval ja saa pia selges, et täl pinist määnestki ohtu ei olõ. Mõni pini pelgäs esi kah tsiku, kaes kuudist, mis tuu tsiapunt sääl tege. Hais kah avitas, vanastõ perremiis käve ja lassõ egä õdagu sortsu ummi rõividõ pääle. No pandas tokkõ otsa latsi mähkmit. A tsiga harinõs tuu haisuga kah küländ ruttu är.»

No mitundkümmet hektärri kardokat, hernest vai villä säänestmuudu tsiko iist ei kaidsa. Tuuperäst soovitas Kaun iks jahimehe appi kutsu. «Varitsusjahti lupa säädüs pitä, no immist põrssiga laskõ ei või, õnnõ hiidütä. Noorõmba põllumehe võissi esi jahimehes naada, tuu koolitusõ läbi tetä ja relvapaprõ kah küssü. Sis mi saami näile tsia laskmisõ lupõ anda ja nä saava esi kipõlt toimõnda.»

Jahimiihi saat Kaun talonigõ mano, kiä kõgõ inämb hädän omma. Tä kuts talomiihi iks kõgõ jahimiihile teedä andma, ku tsia omma pahandust tennü.

Harju Ülle, Uma Leht