29. novembri südapäeval saabus Kanepisse 40 jõulutaati.
Teel Pokumaale, kus peeti XIV Jõulutaatide konverents, tehti peatus, et avada postkontor, kuulata laste jõululaule, mekkida kohalike perenaiste küpsetisi. Selgitati välja aasta sportlikum jõulumees.
Osalesid nii kõige nooremad 2013/2014 aastal sündinud vallakodanikud kui ka väärikas 101-aastane Hilda Müürsepp, kes on jõulutaatide vana tuttav.
Kanepist läks kõikjale üle Eestimaa teele advendituli, mille jõulumees Ärnile ulatas Kanepi kirikuõpetaja Margit Lail.
Kanepist sõideti edasi Pokumaale konverentsile ning pühapäeval Antslas toimunud jõululaadale.
Kindlasti lisage juurde foto autor, ja pildi kirjeldus (koht, kus kadrisanditamine toimus, pildil toimuva seletus ja kui teate, siis ka kes sanditajad olid (ntks mõni tantsurühm, lasteaiarühm vmt).
Näitame üheskoos, et Eesti on kadri- ja mardisantide, mitte “hälloviinide” maa.
Kati Taal,
Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esimees
29.-30. novembril on Pokumaal, Kanepis ja Antslas XIV Ülemaaline jõuluvanade konverents, mis tähistab sajakonna Eestimaa jõuluvana jaoks kiirete toimetuste algust. Konverents toimub õppe-praktika vormis ehk kõik lapsed ja suured on oodatud jõuluvanadele luuletusi lugema, oma jõulusoove postitama ja jõuluvanadega jõudugi katsuma.
29. novembril kell 12 on Kanepis jõuluvanade paraadrongkäik, tõukeratta võistlus, päkapikkude kontsert ja töötoad, jõuluküpsetiste konkurss ja advenditule teele saatmine.
Pokumaal on kell 14.30 ja kell 17 lühietendus “Hea on teada” Edgar Valteri Pokulugude ainetel. Kell 15 on jõuluvanade talimängud Padasoomäe taluõuel ja kell 17.15 konverents, kus nii jõuluvanad kui teised huvilised saavad rohkem teada pokude kalendrist ja Eesti metsapäkapikkudest.
Peale selle saab terve õhtupooliku õlgedest kaunistusi meisterdada ja piparkooke kaunistada, jõuluvanadele luuletusi lugeda. Pokumaa programmipilet maksab lastele 4, suurtele 6 ja peredele 12 eurot.
Antslasse saabuvad jõuluvanad 30. novembril kell 11.30, kui jõululaat on südalinnas juba täies hoos. Taadid katsuvad jõudu kohalike jalgrattasportlastega, süütavad advendituled ja saavad koos vallarahvaga osa kontserdist ning jõulurahu väljakuulutamisest. Loe edasi: Eestimaa jõuluvanad kogunevad vanal Võrumaal
Võru linnavalitsuse korraldatud konkursi asutatava Võru põhikooli direktori ametikoha täitmiseks võitis Vana-Võrumaalt pärit, praegu Missos koolidirektori ametit pidav Kaider Vardja.
Põlvamaal sündinud ja keskkooli lõpetanud, Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti keele ja kirjanduse alal magistrikraadi ning koolijuhi kvalifikatsiooni omandanud Vardja kandideeris uude ametisse, kuna peab kooli juhtimist oma kutsumuseks.“Esimese valiku, jätkamise gümnaasiumi- või kutseõppes, teeb õpilane kohustusliku hariduse omandanuna põhikooli lõpetades. Soovin, et Võru põhikool, mis tekib kahe käigus oleva kooli integreerumise tulemusena, oleks edukas ja ajakohane kool, kus õpiksid ja töötaksid koos minuga õnnelikud õpilased ja pedagoogid ning oleksid parimad koolitöötajad. Kooli lõpetaksid edaspidises elus edukalt toime tulevad inimesed,” seisab tema motivatsioonikirjas.
Tuleval nädal 47-aastaseks saava mehe sõnu ja renomeed kinnitab tema senine teenistuskäik: Rapla ühisgümnaasiumi direktor (2001-2004), Tabasalu ühisgümnaasiumi direktori asetäitja (2004-2010) ja Misso kooli direktor (alates 2013).Paljudes hariduselu valdkondades pädev ja töökogemust omav Vardja pooldab demokraatlikku juhtimisstiili ning on uuenduslik. “Soovin tagada kooli pideva arengu, samas olen ka traditsioone ja akadeemilisust hoidev,” rõhutab ta.Uues ametis tahab ta kooli töötajatele ja õpilastele luua võimaluse koolielu puudutavates küsimustes aktiivselt sõna sekka öelda, erinevate töölõikude eest vastutada ning osaleda erinevates ettevõtmistes, kaasates kooliellu ka lastevanemad ja teised huvirühmad.
Neljandat Uma Pido hakkab lavastama Põlvast pärit vabakutseline näitleja ja lavastaja Kristo Toots. Tema kasuks langes valik tänu tema kohaliku keele ja kultuuri tundmisele ning soovile haarata meeskonda omakandirahvast.
Uma Pido on Tootsile oluline väljakutse: “Mu jaos om saanu kõrrast tähtsämbäs tetä midägi ka sääl, kost ma peri olõ. Uma Pido kõnõlõs tähtsist asjust – umast keelest ja kultuurist – ja seokõrdnõ pido teema – mõts ja väelise’ puu’ kõnõtas minno isikligult.” Oma tugevaks küljeks peab Toos meeskonnatööd. Varasemates teatritöödes on Toots teinud palju lastele ja noortele – nooruslikkus ja järeltuleva põlve peale mõtlemine kuulub ka Uma Pido eelistuste hulka.
Pokumaa suitsusaun suvel. Foto: Toomas KalveSellesügisene suitsusaunapäev tuleb 27. novembril Urvaste kihelkonnas Pokumaal Padasoomäe talus algusega kell 14.00.
Päeva peateemaks on suitsusaunapärandi edasiandmine lastele ja noortele, aga juttu tuleb ka aasta jooksul toimunud sündmustest: Haanjamaa suitsusaunanädalast, saunapäevadest Eesti Vabaõhumuuseumis ning Hiiumaal, rahvusvahelisest saunakongressist, kevadel Moostes olnud saunaehituse kursustest, aasta jooksul valminud sauna-kaupadest ning meenetest.
Pikemalt kõneleme, kuidas anda Vana-Võromaa koolides ja lasteaedades lastele teadmisi suitsusaunakommetest. Tänased lapsed on tulevikus meie tavade jätkajad, kuid sugugi kõigil lastel ei ole peres suitsusauna ega kokkupuutumist saunkombestikuga. Kuulame õpetajate mõtteid ja praktikaid ning arutame, kuidas lapsed saaksid saunaga tuttavaks.
Saunapäeval köetakse ka saun, sest on neljapäev ja Võromaa kombestikus on see nädalapäev laupäeva kõrval olnud saunapäevaks. Lõunapaiku kütte pandud sauna juurde tehakse lühike tutvumisretk enne tubaste juttude algust. Õhtul, peale arutuste lõppu saavad päevast osavõtjad saunas käia.
Saunapäevale on oodatud suitsusaunahuvilised üle Vana-Võromaa. Osavõtusoovist palume korraldajatele eelnevalt teatada. Päeva kava ja kutse leiab suitsusauna kodulehelt www.savvusann.ee
Suitsusaunapäev saab teoks Vana-Võromaa suitsusaunade koostöökogu, Pokumaa SA, Sann ja Süük MTÜ, Võro Instituudi ja Võro Seltsi VKKF koostöös, ettevõtmist toetab Rahvakultuuri Keskus Vana Võromaa kultuuriprogrammist.
Täiendav info ja osalemisest teatamine:
Külli Eichenbaum (Võru Instituut), tel 56 61 19 24, kylli.eichenbaum@gmail.com
Eda Veeroja (Mooska talo), tel 5032341, eda.veeroja@gmail.com
Seosügüsene Vana-Võromaa suidsusannapäiv tulõ 27. novembril (nelläpäiv) Pokumaal alostusega kell 14.
Päävä sissejuhatusõs kaijas, kuis sanna kütmine käü ja alostusõs kõnõldas, miä aastaga joosul om sanna-asjun sündünü vai toimõ saanu . Edesi arotami, kuimuudu Vana-Võromaa latsile mi suidsusannakombit latsiaian/koolin tutvas tetä. Suurõl jaol latsil ei olõ kotun egä perren suidsusanna, a teedä võinu nä iks, määne tuu sann om, midä sanna man tetäs, kuimuudu sannan käüdäs ja kuis omma kombõ. Kutsumi oppajid kullõma ja märgutama, a muiduki võiva tulla kõik huviliidse, kinkalõ suidsusann ja sannakombõ kõrda läävä.
Võru maakonna autasude omistamise komisjon andis Võrumaa aasta isa aunimetuse kolme lapse isale Jaan Rüübergile.
Jaan Rüübergi kandidatuuri esitasid aasta isa konkursile tema lapsed Taivi, Tanel ja Raido. Jaan Rüüberg on üles kasvatanud kolm ühiskondlikult aktiivset last, on rõhutanud hariduse tähtsust ja igal võimalikul moel aidanud oma lapsi hariduse omandamisel. Oma laiaulatuslike teadmiste ja oskustega on ta perele ja sõpradele hindamatu väärtusega. Jaan on kuldsete kätega töömees, tal on alati midagi käsil, mida remontida või ehitada.
Jaan Rüüberg seisab Lasva küla ja valla heaolu eest, on aktiivne liige vabatahtliku päästjana. Jaan järgib tervislikke eluviise, on aktiivne Lasva Tervisespordi Seltsi liige.
Võru maavalitsus alustas aasta isa tiitli välja andmist 2005. aastal, et väärtustada tervet ja tugevat peret ning isa rolli perekonnas.
Eelnevatel aastatel on tiitli pälvinud Jüri Drenkhan, Väino Leok, Andrus Asi, Agu Palo, Mart Timmi, Ülo Perli, Joel Sarik, Aigar Piho, Tarmo Jõgeva.
Jaan Rüübergi ja teisi Võrumaa tublisid isasid tunnustati isadepäeval, 9. novembril isadepäeva kontserdil Võru Kandles.
10.- 11. oktoobril külastas Madona omavalitsust Lätis Võrumaa väike- ja keskmiste ettevõtjate 15-liikmeline delegatsioon. Reisi eesmärgiks oli tutvumine Läti ettevõtluskeskkonnaga, otsekontaktide loomine ettevõtjate vahel ning Võrumaa toodete tutvustamine ja müük Madona suurlaadal.
Reisi esimesel päeval toimunud seminaril saadi ülevaade Läti ettevõtluskeskkonnast ja trendidest majanduses. Külastati mitmeid ettevõtteid ja toimusid otsekohtumised Eesti, Läti ja Pihkva oblasti (Venemaa) ettevõtjate vahel. Teisel päeval võeti osa kohalikust suurlaadast.
Võru maakonda esindasid OÜ Abris, OÜ Werrowool, OÜ Kaidesign, Jaaniraotu talu, MTÜ OmaTehtud, õllemeister Ain Raal, sepp Raivo Jänesmägi ning Võrumaa turismiinfokeskus.
Reis toimus Eesti-Läti-Vene piirülese koostöö programmi projekti “Foster SME” raames.
Tegemist oli projekti viimase sellelaadse kolme riigi ettevõtjate kontaktüritusega. Projekt lõpeb 2014. aastaga.
Osaluskohvik on Eesti noorteühenduste liidu korraldatud üle-eestiline üritus, mille eesmärk on tuua kokku noored, nooremeelsed ja otsustajad, et koos ühistel teemadel koos kohvi ja suupistetega laudade ümber arutleda.
Võrumaa osaluskohvik toimub 28. novembril kella 10-13.30 Võrus Võrumaa Toidukeskuses. Kaasa arutlejate osalus üritusel on tähtis, sest nii saavad koos nii nooremad kui ka vanemad oma tulevikku kujundada.
Sellel nädalal käivitus Eesti Arhitektide Liidu (EAL) ning EV 100 korraldustoimkonna ellu kutsutud arhitektuuriprogramm “Hea avalik ruum”, mille tulemusel loodetakse aastateks 2018-2020 planeerida ja ümber ehitada kuni 15 Eesti linna kesksed avalikud alad, peaväljakud või peatänavad.
Esimesena kuulutatakse välja konkursid Põlva, Võru ja Tõrva linnakeskuste arhitektuurilahenduse leidmiseks, mille lähteülesannete arutamiseks kohtusid linnade esindajad Tallinnas arhitektidega.
“”Hea avalik ruum” on kindlasti Eesti Arhitektide Liidu viimaste aastate üks mahukamaid ja ambitsioonikamaid algatusi, nii-öelda missiooniprojekt,” sõnas Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Kalle Vellevoog . “Tänasega võib öelda, et seeme on langenud väga viljakale pinnale. Tagasiside omavalitsuste poolt on olnud valdavalt positiivne.”
Peamiseks eesmärgiks on korrastada ja kujundada keskused väikelinnadele iseloomulikuks jalakäijate alaks, kultuuriürituste, tseremooniate, spordi ja muude sündmuste korraldamise kohaks. Kuna kaubanduskeskused ja ärid on kolinud pigem linnade äärealadele, pakuksid korras keskväljakud elanikele võimalusi linnakeskuses vaba aja veetmiseks ning pidurdaksid äritegevuse väljaliikumist ja sellega kaasnevat väikelinnade laialivalgumist. Loe edasi: Eesti Arhitektide Liit: tahame korrastada kuni 15 linnakeskust aastaks 2020
Parima uue võrumaise toote preemia võitis Uma Meki 2014. a suurlaadal Jaaniraotu talu perenaine Ülle Kostin oma rosmariiniga paradiisiõunaželee eest.
Laupäeval, 8. novembril peeti Võrus juba viiendat korda suurlaata Uma Mekk, kus oma toidukaupa pakkusid väikeettevõtjad peamiselt Võru- ja Põlvamaalt, aga ka mujalt Eestist ja Lätist Madona piirkonnast.
Laada avas piimapukil seistes põllumajandusminister Ivari Padar, kes muuhulgas ütles, et meil on küll Facebook, aga kadunud piimapukk. Müüjaid ja ostjaid tervitas ka laada korraldaja, Võrumaa Partnerluskogu tegevjuht Anneli Ott.
Suurlaadal pakuti kõikvõimalikku toidukraami alates jõhvikatest ja lõpetades suitsulihaga. Enim olid väikeettevõtjad välja tulnud just suitsuliha ja –kalaga ning leivaga. Võrreldes viis aastat tagasi peetud esimese Uma Meki laadaga oli näha, et väiketootjad on vahepeal mõelnud välja põnevaid uusi tooteid ja võtnud kasutusele uusi või unustatud vanu tooraineid. Üha rohkem on hakatud tähelepanu pöörama ka toodete atraktiivsemaks muutmisele ja ostma kutsuvatele pakenditele.
Uma Meki suurlaadast on kujunenud traditsiooniline üritus, mille tarbeks väiketootjad teevad ettevalmistusi juba varakult. Esmakordselt oli laadal põnevate kanepist valmistatud toodetega väljas Kanepi Tarvitajate Ühisus, mis on kasutusele võtnud kunagise tarbijatekoperatiivi nime. Ühisuse, mis ei olegi veel ametlikult registreeritud, eestvedaja Kalev Lindali sõnul on nende eesmärk arendada tooteid vahepeal unustuse hõlma vajunud tervislikust toiduainest kanepist. Juba praegu olid nad väljas näiteks kanepikama, -beseede, -küpsiste, -šokolaadi ja kanepipiimaga.
Täna 30 aastat tagasi oleks pidanud Sulev Keeduse film “Võrokese” olema üks Võru 200. aastapäevaks valminud tähtteoseid, mida läbi ETV oleks pidanud nägema kogu Eesti. Paraku see nii ei läinud. Tõsi, sama nimega filmi 17. mail 1985 ETV-s isegi näidati, aga originaalist oli alles vaid kolmandik.
Sulev Keedus on 1998. aastal vestluses Sulev Teinemaaga “Võrokese” filmi kohta öelnud: “Kärpeid filmis ei teinud ma ise, need tehti minu seljataga, minult olid siis juba filmi õigused ära võetud. “Võrokese” oli Võru linna juubeliks tellitud film, mis kuulus väikelinnade sarja. Stsenaarium ei olnud minu kirjutatud ja rääkis põhiliselt töökangelastest ning muidu tuntud inimestest. Kui läksin filmi tegema, siis avastasin aga hoopis teised inimesed, kes mind huvitasid.
Algul võttis kolleegium ja televisiooni juhtkond filmi hästi vastu, see meeldis neile. Pahandused hakkasid siis, kui filmi näidati Võru parteikomitees ja selgus, et Võrus vaadatakse nende inimeste peale teisiti, kui mina neid näitasin. Need olid olnud eluaeg pinnuks silmas, üks oli teeninud koguni Saksa sõjaväes. Arvati, et tegin kõike meelega, tegelikult polnud see üldse nii. Mulle anti käsk osa filmist välja lõigata ja uut materjali juurde filmida. Sõitsin Võrumaale ja filmisin mõned episoodid juurde, kuid need ei sobinud sellesse loosse. Kui pakkusin vana varianti uuesti kolleegiumile, tõusis paanika, et ma ei allu korraldustele ja mult võeti tööluba ära, mind vallandati. Praegu on üks koopia minu algvariandist alles, kuid seda ei ole tänaseni eetrisse lubatud. Jääbki vist riiulifilmiks.”
Tänumeene terviseedenduse eest pälvis Jaanus Kala Antsla vallast.
Võru Kultuurimajas Kannel toimus eile Võrumaa tervisedenduse konverents “Liikumine on elu”, mille raames tunnustati ka käesoleva aasta maakonna silmapaistvamaid tervisedendajaid. Päeva moderaator oli Veikko Täär.
Konverentsi käigus tutvustas Merike Õun nutika sportimise võimalusi Võrumaal, Veikko Täär jagas oma isiklikke kogemusi liikumisest, Laura Randoja ettekanne põhines Viljandimaa hea praktika näitel meeste liikumisharrastuste propageerimisel, Maria Tamm keskendus liikumise ning vaimse tervise omavahelistele seostele ning Veevi Hõrak lõpetas konverentsipäeva ülekaalu ja toitumise teemaga.
Võru maavanem Andres Kõiv julgustas konverentsil osalejaid aktiivsemale liikumisele ning kutsus üles aktiivsust üles näitama ning oma tervise eest hoolitsema puhta ja kauni loodusega Võrumaa rohkeid võimalusi ära kasutades.
Võrumaa tervisenõukogu valikul osutusid Võrumaa parimateks tervisedendajateks ja tervisedendusega aktiivselt tegelejateks 2014. aastal: Kätlin Pilt Rõuge vallast, Kadri Nassar Lasva vallast, Anu Maask Võru linnast ning Jaanus Kala (pildil oma tänukirja ja meenet vastuvõtmas) Antsla vallast. Tervisetera kategoorias märgiti ära Lasva Kepikõnni Seltsing ning Võrumaa parima tervisedendusliku töökoha kategoorias pälvis tunnustuse Võru Tarbijate Ühistu.
Samuti tänati kõiki terviseteemadel aktiivselt Maavalitsusega koostööd tegevaid kohalike omavalitsuse esindajaid ning lasteaedu.
Täna avab Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Janar Holm Urvaste Kooli põhjalikult uuendatud koolimaja. Ehituse ja sisustamise eest maksid Eesti riik ja Euroopa Regionaalarengu Fond 2,1 miljonit eurot, ehitas SemuEhitus AS, korraldas Riigi Kinnisvara AS.
Urvaste Kooli keskkond on nüüdsest igati kaasaegne, õpilaste ja õpetajate käsutuses on valgusteraapia ja muusikateraapia kabinetid, majas on ka kauaoodatud tõstuk. Urvaste Kooli värsket õpikeskkonda elavdab kunstnike Tiiu Pirsko ja Mati Veermetsa pannoo „Vikerkaar“, mis kaunistab koolimaja fuajeed.
Riigi hallatavas Urvaste Koolis õpivad hariduslike erivajadustega õpilased, kelle areng nõuab erilist tähelepanu või toetust ning kooli ülesanne on laste arendamine ja ettevalmistus võimalikult iseseisvaks eluks. Koostöös Võrumaa Kutsehariduskeskusega saavad Urvaste Kooli õpilased toimetuleku õppekava järgi kutseõpet kodumajanduse ning puhastusteenindaja abilise erialal. Kokku on Urvaste Koolis 77 õpilast, neist 25 kutseõppes.
Hariduslike erivajadustega laste koolidest on tänaseks Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Riigi Kinnisvara AS-i koostöös korda saanud Kammeri, Kallemäe ja Porkuni koolid, töös on Ahtme, Konstantin Pätsi, Kaagvere ja Tapa koolide uuendamine.
Asso Ladva
Foto: Terve Pere KoolVõrumaal alustab järjekordset õppeaastat Terve Pere Kool, kuhu on oodatud kõik huvilised. Esimene loeng “Kõrvalekaldest tasakaalu” toimub neljapäeval, 6. novembril kell 17.30-20.00 waldorflasteaias Terve Pere Aed, mis asub Parksepa lasteaia majas (Kesk 9, Parksepa). Loeng on tasuta.
Terve Pere Kool otsib ja jagab innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks. Ka sel aastal kutsume rääkima lektoreid, kes aitavad meil lapse kasvamise ja toetamise müsteeriumit paremini mõista.
Pikaaegse waldorfkasvataja kogemusega Heli Kudu räägib väikelapse kõne ja liikumise seostest, mänguasjadest ja mängudest. Heli viitab uuringutele ja jagab innustavaid mõtteid, kuidas me vanematena igapäevaselt saakisme oma lapse kõne arengut toetada,
Muu hulgas tuleb jutuks:
– Kui palju peab laps liikuma?
– Milline on väikelapse arengut toetav ruum?
– Millised mängud arendavad kõnet?
Loengule järgnevas töötoas meisterdame kepphobuseid ja pulgamehikesi.
Loeng on tasuta. Pausi ajal on avatud kohvik MTÜ Terve Pere Selts toetuseks, kus pakutakse Terve Pere Aia lastevanemate poolt valmistatud suupisteid.
Anna enda tulekust teada tervepereaed@gmail.com, et teaksime valmistuda töötoaks ning arvestada kohvikus pakutavate suupistete koguseid.
Järgmine loeng “Pingevabad jõulud ja sünnipäevad” toimub 4.detsember 2014.
Säinasti Ene päält Adamsoni-preemiä kätteandmist. Pilt eräkogost.
Võrokõsõ omma Säinasti Enet (49) tiidnü ku Orava koolijuhti (nüüt oppajat) ja Uma Lehe kirotajat. 6. rehekuu pääväl anti tälle Adamsoni Henriku murdõluulõpreemiä, võidu tõi luulõtuisi pundikõnõ päälkiräga «Märgotuisi elost ja inemiisist». Seo oll’ Enel edimäne kõrd uma luulõtusõ suhvlist vällä tuvva.
Mille sa võrokeelitsit luulõtuisi kirotat?
Kuiki ma olõ eloaig võro kiilt kõnõlnu, es olõ ma innemb võro keeleh kirotanu. A ku kolm aastat tagasi sai Orava kuul võro keele ja meele avvohinna, sõs sai arvu, et olõgi tuu võrokõnõ, kiä piät uma keele püsümise iist saisma. Nii naksi ma rohkõmb rahva iih võro kiilt kõnõlõma ja Umma Lehte kirotama. Umbõs tuudaigu sündü ka edimädse võrokiilse luulõtusõ.
Millest luulõtusõ kõnõlõsõ ja määne sõnnom noidõ seen om?
Päämiselt tuust, mida heng tund, ku luudus umma aastatsõõri tege. Mõts om mu jaos tähtsä ja mõts om mullõ mõttit andnu. Ja vet elotarkust om ka veidü tulnu, midä luulõtusõ sisse panda.
Adamsoni-preemiä hindamiskogolõ jäi silmä su luulõtuisi hää ja loomulik kiil. Kost su hää keelemõistminõ peri om?
Vet ma olõ võro keelega üles kasunu. Tuu iist teno esäle-imäle, kiä omma võrokõsõ. Ja teno vanajumalalõ, et mu miis om kah võrokõnõ ja nii om mu egapääväkiil võro kiil. Kah’o, et ummi latsiga sai veidü võro kiilt kõnõldu. Loe edasi: Säinasti Ene: kirota tuust, midä heng tund, ku luudus umma aastatsõõri tege
Aheri Georg püüdse edimädsena Eestin odahüürläse pildi pääle ja perän nõgla otsa. Aheri Georgi pilt.3. rehekuu pääväl kõrraldi paikligu luuduskaitsja Varstu kultuurimajan salongiõdagu, kon umakandimiis Aheri Georgi näüdäs’ umatettüid pilte Eestimaa lillest, putukist, tsirgõst ja eläjist.
Georg kõnõl’ esi ummi pilte saamisõluust ja ka pall’o kullõja kõnõli ummi luudusõn juhtunuid asju.
Pildikaemisõ vahelõ laulsõva ja mängsevä pilli Varstu kandi suurõmba ja väikumba latsõ.
Seo oll’ üle pikä ao jälki sääne salongiõdak, kon rahvas sai hennäst vabalt tunda ja tarka juttu kullõlda. Püvvämi edespitegi huvitavit inemiisi siiä kutsu.
Silla Silver,
Eesti luuduskaitsõ seldsi Varstu osakunna esimiis
Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis on avatud Inna Süvingu maalinäitus “Flow” ning Kadri Kangilaski ja Toomas Tõnissoo ühisnäitus.
Kadri Kangilaski ja Toomas Tõnissoo ühisnäitusel saab näha autobiograafilisi maale ja fotosid linnuskulptuuridest. Põhust linnuskulptuurid on rännanud mööda maailma nii linnapildis, looduses kui ka siseruumides. Linnud on saanud tunnustust ja fotod on kõnetanud vaatajaid. Tegemist on dialoogiga lindude ja keskkonna vahel. Maalid kujutavad endast poollootosasendis istuvaid naisi looduses. Maalid on täis küllust, rahu ja lopsakust.
Projekti “Kunstnikud kooli” raames kohtub 31.oktoobril kell 14.15 – 16.45 kunstnik Kadri Kangilaski Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi noortega, et rääkida näitusest, loomingust ja kunstniku elust.
Inna Süving on kunstiõpetaja Võru Kesklinna Koolis ja Võru Kunstikoolis. Aktiivne võrukas on võtnud aja oma sisemist sära ning väliseid mõjutusi harmooniliselt lõuendile jäädvustada. Kunstniku maalid on pastelse koloriidiga, maalilised, julged ja üllatuslikud.
Kultuurikoda palus Inna Süvingul valida kõrvalsaali kunstnik, kellega koos publiku ette astuda. Valituks osutus Kadri Kangilaski.
Novembrikuu esimene täisnädal on Võru Instituudi eestvedamisel kuulutatud võru keele nädalaks. Üritusi on Vana Võrumaa koolides, lasteaedades ja mujal. Tänavusest võru keele nädalast võtavad osa ka Raadio 2 ja Vikerraadio.
Nädala eesmärk on pöörata tähelepanu võru keeles kõnelemisele, seda eelkõige laste ja noortega. Seepärast on suur osa nädala ettevõtmisi just lasteaedades ja koolides.
Võru Instituudi direktor Rainer Kuuba kutsub kõiki võrokesi üles rääkima võru keelt iga päev ja igal pool. „Võro kiil näütäs, kon mi juurõ omma. Kõnõlõmine ei massa midägi,“ julgustab ta. Samuti kutsub Rainer Kuuba Vana Võrumaa omavalitsusi ja asutusi üles heiskama võru keele nädalal võrokeste lipp.
Tänavuse võru keele nädala kavas on nii Võru Instituudi korraldatavaid üritusi kui ka muud võru keele ja kultuuriga köidetut.
Seo kivi Vahtsõliina kihlkunnan saa ka sildi pääle õigõ nime Lagjakivi. Harju Ülle pilt.Vahtsõliina kandsist Misso poolõ om mõtsan luuduskaitsõalonõ kivimüräk «Lagjakivi», no näpuvia peräst sais sildi pääl «Lagakivi». No plaan keskkunnaammõt nii seo ku tõsõ nimevia är paranda ja luudusväärtüisi uma nime kaemisõs parõmbidõ vällä säädi.
Keskkunnaammõt ja Võro instituut nakkasõ üten tüüd tegemä, et luuduskaitsõalodsõ puu, kivi, lätte ja tõsõ luudusväärtüse saasi kaartõ ja silte pääle kirja sändse nimega, nigu rahvas näile andnu om. Vana Võromaa kotussõnimmi uurja Saarõ Evar selet’, et parhilla om ütsjago nimmist võlssi kirja pant, hulga asjo om köüdet võlss küläga ja om muidki häti.
«Hulk viku om tulnu tuust, et ammõtnigu olõ-i õigõt nimme tiidnü,» selet’ tä. «Muido omma nä iks püüdnü nimmi rahvasuust võtta.»
Eestin naati luudusväärtüisi laembalt kaitsõ ala võtma 1970. aastil. «Lagjakivi» võeti edimält kaitsõ ala nimega «Laagri rändrahn»: trehväs’ jäämä Vahtsõliina mõtskunna Laagri vahtkunna maa pääle.
Kivi peris nime sai Saarõ Evar teedä sis, ku 1990. aastil Võromaal kotussõnimmi kor’as’. Põhikaardi pääle sai sõna «lagja» kirotõt pehmendüsmärgiga (lag’a). Ammõtnik es taipa panda tuu märgi asõmõl j-tähte ja nii saigi nimi sildi pääle võlssi.
«Lepiku külän Räpinä vallan om kaitsõ all «Lepiku mänd», no puul om uma nimi tävveste olõman – Tobre petäi,» tõi Saarõ Evar näütes viil üte nime, midä piässi praavitama. Loe edasi: Luudusväärtüisi uma nime saava silte pääle
Luha Riho üten naasõ Aire, naasõ poja Uku (kural), hindä latsi Raina ja Raineriga. Harju Ülle pilt.«Kogokund om meil väkev, a mano oodami helksä ideega peret, kiä Leevi koolimajaga midägi ette võtassi,» kutsva «Kogokunna pärli» tiitli saanu Räpinä kihlkunna Veriora valla Varõstõ külä miis Luha Riho (43) ja timä naanõ Aire (36).
«Mi kandih omma nii kinä ja tegüsä inemise, et tuu tiitli olõs võinu anda mitmõlõ tõsõlõgi,» ütli Riho ja Aire, kellele oll’ üllätüs, et küläliikmine Kodokant nä maakunnan kogokunna pärlis nimet’. «Ku meil midägi om vaia är tetä, tultas kokko ja tetäs är.»
Riho ja Aire vidävä MTÜd Võhanduveere tuun tsihin, et inemiisil olõssi uman kodokandin hää ellä. «Tahami kodokotust ilosambas ja parõmbas muuta,» ütel’ Aire. «Et olõssi häid ettevõtmiisi, latsil ja nuuril kah midägi tetä.»
Projektõ om kirotõdu nii latsi mänguplatsi ku opitarri jaos. Külä kõrdategemise talgo olli Leevil joba jupp aigu inne, ku «Teemi är!» kampaania vallalõ läts’.
Kümme aastat tegosat seldsiello
Suvõl saa MTÜl Võhanduveere kümme aastat täüs ja vidäjide mõttõ käävä joba juubõliüritüse ümbre. «Kodokandipäiv tulõ juubõlihõngolinõ,» selet’ Aire. Latsõ kõrraldasõ sääl spordivõistluisi ja plaanitas ka vahtsõt näütemängu.
Näütemängutegemine lätt Leevil suurõ huuga ülesmäke. Pundi juhendaja Mendriku Helle saa kittä tuu iist, et proovi omma häste lustligu ja kukki Helve sääd tükü kokko, saa egäüts umma rolli vabalt tävvendä. Sääne vaba mängmine ja vigurilidsõ näütemängu miildüse esieränis latsilõ ja nii omgi puul näütetrupist latsõ. Loe edasi: Kogokunna pärli kutsva tegijit mano
Nigu joba aastit om olnu, saa Lindora laada aos (28.10.) valmis Võro-Seto tähtraamat 2015 (vahtsõ aastaga kallendri üten tähtpäivi, juttõ ja luulõtuisiga).
Ilvesse Aapo vägevä kujondusõga tähtraamatun tulõtas Kaplinski Jaan miilde võro keele uurjat Keema Hellat, kellel om tulõman 100. sünnüaastapäiv.
Rahmani Jani küsümüisile vastas vahtsõnõ Setomaa ülembsootska Laanõotsa Annela. Viil om juttu Obinitsast ku kultuuripääliinast.
Rahvaperimüse tiidjä Kõivupuu Marju kirotas hussisõnnost ja noidõga tohtõrdamisõst.
Tähtraamatun om Pulga Jaani jutt «Võrun, Võlsi tiil» ja Ilvesse Aapo «PRIA, mu arm!».
Luulõtuisi omma kirotanu timahavadsõ Adamsoni murdõluulõpreemiä võitja Säinasti Ene, Merca, Contra ja Ilvesse Aapo. Viil omma raamatun luulõviguri: vällämaalaisi luulõt om ümbre pantu võro kiilde ja Rahmani Jani luulõt vällämaa kiilde. Seod tähtraamatut saa hindäle hanki Lindora laada päält.
29. novembri südapäeval saabus Kanepisse 40 jõulutaati.
